Tsiviilprotsess

makimaki, makimaki

Tsiviilprotsess (0)

Tallinna Majanduskool - Õigus - Tsiviilõiguse üldosa

5 VÄGA HEA

Tsiviipotsess
Eksam 28.04.2009

Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded.
Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus.
põhimõtted:

Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu .

Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.

Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord.

Seaduslikkus – kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele .

Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles.

Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees.

Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe.

Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel.

Menetleva kohtukoosseisu muutmatus – ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks.

Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal.

Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks.

Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse , käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega.

Menetlusosalised – nende õigused ja kohustused.
Menetlusosalised – hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja , muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus.
Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides.

Kohus – ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt .

Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon , mitte kohtunik . Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtule avaldus. Kohtunik taandab ennast kui avaldus oli põhjendatud, kui mitte, tegeleb asjaga edasi kohtu esimees.

Õigusmõistmisele kaasaaitavad isikud – tõlgid, eksperdid, tunnistajad, isikud kellel tekib menetluse käigus suhe kohtuga. Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid . Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel , ise nad ei oma õigust protsessi astuda.

Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga.
Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu.
Poolte õigused ja kohustused:

Hagejal on õigus

Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga.

Suurendada või vähendada nõuet.

Loobuda hagist.

Kostjal on õigus

Hagi õigeks võtta.

Pooltel on õigus

Kohtulahendi peale kaevata

Lõpetada asi kompromissiga

Nõuda kohtulahendi sundtäitmist.

Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel.
Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas.
Aktiivne protsessikaaslus – mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt ühe kostja vastu.
Passiivne protsessikaaslus – üks hageja võib olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu.
Segakaaslus – mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu.
Mittevastava poole asendamine – kui hagi pole esitanud isik, kellele kuulub nõudeõigus või kui hagi pole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja taotlusel asja lõpetamata asendada hageja või kostja õige hageja või kostjaga. Hageja asendamine toimub hageja nõusolekul. Kostja asendamine toimub hageja taotlusel.

Esindamine kohtus. Esindaja.

Esindamine kohtus

Perekonnaõiguslikud küsimused, vähekaitstud isikud, füüsilised isikud, piiratud teovõimega isikud, väheste juriidiliste teadmistega isikud, esindaja kohtu määramisel - menetlusteovõimeta isikud, alaealised hagita perekonnaasjades.

Füüsilise isiku esindus

Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Mitmepoolne tehing on tühine, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. Mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.

Juriidilise isiku esindus

(Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel).
Seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga pole määratud neid ühiselt esindama. Ühise esindatuse korral võivd juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse .

EV ja kohaliku OVüksuse esindamine

Eesti Vabariiki esindab:

Ministeerium – täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis, menetlusse kaasamisel kolmanda isikuna, hagita menetluses.

Maavanem – tema pädevusse kuuluva küsimuse korral.

Riigikantselei esindaja – kui käsitletakse riigikantselei ül täitmist.

Justiitsministeerium – esindab kohtus.
Lepinguline esindus – esindatav valib ise endale esindaja, nende vahel tekib materiaalõiguslik suhe. Esinduse tekkimise aluseks on jur.fakt, tehing.
Volikiri – lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Võib esitada ka suuliselt, see protokollitakse. Vajadusel võib kohus nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.
Lepinguliste esindajate liigid:

Advokaat – tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama.

Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava.

Prokurist kõigis menetlusosalise maj. tegevusega seotud kohtumenetluses , prokuraat tõendatakse äriregistri kandega.

Üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel.

Menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa.

Muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

Esindaja kohtu määrusel

Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu. Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt.

Menetluskulud –mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus.
Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtukulud:

Riigilõiv on rahasumma , mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast , kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Kautsjon – kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja , menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon

Riigikohtule esitatavalt kassatsioon - või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule 1/4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 50 000 krooni. Hagita menetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjonina 250 krooni.

asja läbivaatamise kulud – tunnistaja-, eksperdi ja tõlgikulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud; kutse või teate avaldamise kulud ajalehes , tsiviilasja hinna kulud.

Eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu. Tunnitasu määrates arvestab kohus eksperdi või tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis või tõlge teha. Eksperdile hüvitatakse ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele. Nimetatud kulusid ei hüvitata suuremas ulatuses kui 20% eksperditasust. Välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile võib maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra.
Kohtuvälised kulud: Otsi siia lisaks seadusest

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
menetlusosaliste sõidukulud
menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek
kohtueelse menetluse kulud
kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud
menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud

Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond
Kohtuvõimkond on seadusega määratud kohtu võimupiirid õigusemõistmisel. Tsiviilasjades, so eraõigussuhetest tulenevates kohtuasjades mõistab kohus õigust seadusega tema võimkonda eraldatud tsiviilasjades. Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus. Kui asi ei allu kohtu pädevusse, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma määrusega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus , poolte kokkuleppel võib tsiviilasja anda lahendada vahekohtule. Kõrgema astme kohus ei vaata tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadus ei näe ette teisiti. Põhimõtteliselt kuuluvad kõik tsiviilasjad kohtu pädevusse. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Või lahendada asja kohtuväliselt – töövaidluskomisjon, üürikomisjon, vahekohus; abielulahutamine perekonnaseisuametis abikaasade ühise avalduse alusel, vaidluse korral kohtus.
Kohtualluvus on kohtuvõimkonda kuuluvate tsiviilasjade läbivaatamise jaotamine kohtusüsteemi erinevate osade vahel ja kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus.
Hierarhiline kohtualluvus: Eestis algavad kõik asjad esimese astme kohtus so maakohtus . Ringkonnakohus saab arutada ainult neid asju, mis on arutatud esimeses astmes ja kaevatud edasi. Riigikohus arutab vaid selliseid asju, kus ringkonnakohus on oma lahendi teinud.
Territoriaalne kohtualluvus: määrab asja alluvuse üheliigiliste kohtute vahel sõltuvalt nende tegevuse territooriumist. Eestis on 4 maakohut ja milline kohus peab asja lahendama , ongi kohtualluvuse probleem. Igal kohtul on oma territoorium , mida ta teenindab .
Üldine kohtualluvus: sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid. Sellisel juhul hagi teise kohtusse esitada ei saa, samuti ei saa toimingut teha teises kohtus. Üldise kohtualluvuse korral esitatakse hagi kostja elu- või asukoha järgi.
Alternatiivne kohtualluvus ehk kohtualluvus hageja valikul : sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Hagejale on antud võimalus valida kohut, kuhu hagi esitada.
Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda.
Kokkuleppeline kohtualluvus: pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, st et nad on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kindlas kohas. Kohtualluvuse kokkulepe võib olla ka tühine ega oma pooltele õiguslikult siduvaid tagajärgi.
Seosalluvus: hagimitme kostja vastu, kes elavad või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse hageja valikul ühe kostja elu- või asukohajärgsele kohtule. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse kohtusse, kus vaadatakse läbi põhihagi.
Tsiviilasja üleandmine teise kohtusse: Kohus ei saa anda asja teise kohtule üle omal algatusel enne, kui ta on selle asja menetlusse võtnud. Kui hageja ei ole kinni pidanud kohtualluvuse reeglitest, ei kuulu asi selle kohtu pädevusse ning kohus peab keelduma seda menetlusse võtmast. Kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb ta määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi ja saadab selle teisele kohtule. Asja menetleda saanud kohus peab selle läbi vaatama, alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud. Kui kohus võttis asja menetlusse õigesti ja menetluse ajal kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud muutusid, ei saada kohus asja teisele kohtule, vaid lahendab ise asja sisuliselt lõpuni.

Hagi mõiste ja hagiavaldus
Hagi on kohtule kirjalikult esitatud rikutud või vaidlustatud subjektiivsete tsiviilõiguste ja – vabaduste kaitsmise nõue. Hagi esitatakse alati kirjalikult ja hagi ei ole isiku materiaalõiguslik nõue vahetult teise isiku vastu, vaid hageja nõue kohtule, kelle kaudu ta otsib kaitset oma subjektiivsetele materiaalõigustele. Ilma kohtuta ei ole hagi mõistel sisu.
Hagiavaldus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4). Hagiavalduses tuleb märkida:

kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse. Hagi tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht – ehk teisisõnu, millisel aadressil inimene elab või millisel aadressil on juriidiline isik (nt aktsiaselts) registreeritud. Kui inimese elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Nii näiteks tuleb Tartus elava inimese vastu hagi esitada Tartu Maakohtusse, Keilas elava inimese vastu aga Harju Maakohtusse. Teatud juhtudel näeb seadus ette ka erandliku kohtualluvuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) 14. peatükk), mida lepinguga muuta ei saa: näiteks hagi seoses kinnisasjaga esitatakse kinnisasja asukoha järgi, eluruumi üürilepingust tulenev hagi esitatakse eluruumi asukoha järgi;
andmed menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate kohta: nimed, aadressid ning sidevahendite numbrid ;
füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses märkida ka tema isikukood , selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus.
kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.
hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt võlanõue kellegi vastu, lepingu rikkumine lepingupartneri poolt vms). Hagi aluseks olevate asjaoludena tuleb hagiavalduses välja tuua need faktid, mille alusel hageja leiab, et tema õigusi on rikutud;
tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tsiviilkohtupidamise põhireegel on see, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on esitatud TsMS-is sätestatud vormis ja mille alusel kohus saab teha kindlaks kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus;
kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
hagihind , kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks eespool nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks.
kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed.
kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.
kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.
kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.
kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (TsMS § 406), tuleb seda hagis märkida.

Hagiavaldusele kirjutab alla hageja või tema esindaja. Viimasel juhul tuleb hagiavaldusele lisada ka volikiri või muu esindaja volitusi tõendav dokument. Kui hagiavalduse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Hageja või tema esindaja allkirjastatud hagiavaldus esitatakse kohtule koos selgesti loetavate ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule, samuti lisatakse dokumentide ärakirjad teiste menetlusosaliste jaoks. Hagiavalduse saab esitada posti teel või digitaalallkirjastatult. Kui avalduses puuduvad seaduses nõutud andmed, hageja nõue ei ole selge või nõue puudub, hagi on esitatud ühes eksemplaris, puuduvad hagiavalduses märgitud lisad või on tasumata riigilõiv, siis teatab kohus hagejale kirjalikult, millised puudused tema hagiavalduses esinevad ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ning tagastab selle, kui:

avaldus ei kuulu kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras;
kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seadusega sätestatud korrast, mis käsitleb seda liiki asjade eelnevat kohtuvälist lahendamist;
on olemas jõustunud kohtuotsus või üürikomisjoni otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, või kui on olemas kohtumäärus hageja hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise kohta;
kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel;
töövaidluskomisjoni või üürikomisjoni menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel;
pooled on sõlminud lepingu andmaks vaidlus vahekohtu lahendada;
asi ei allu sellele kohtule;
avalduse on esitanud isik, kellel ei ole tsiviilprotsessiteovõimet;
avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust;
on olemas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

Kostja kaitse hagi vastu
Kostjal peab olema võimalus end hagi vastu kaitsta. See tuleneb menetlusosaliste võrdsuse printsiibist. Kui hagejal on õigus nõudeid esitada, on kostjal õigus ennast kaitsta. Seni kuni hageja ei esita ühtegi aksepteeritavat tõendit oma nõude kinnituseks , ei pea kostja esitama ühtegi vastuväidet ega tõendit. Kostjale piisab vaid sellest, et ta ei tunnista hagi. Kui hageja tõendeid ei esita, jääb hagi rahuldamata. Kostja esitab oma nägemuse ja asjaolude tõlgenduse. Ta esitab omapoolseid tõendeid vastuväidete kinnitamiseks ja hageja nõude välistamiseks. Vastuväitega lülitab kostja välja hagi aluseks oleva fakti, millele hageja tugineb. Kostja ei vaidlusta mitte nõude sisu ja asjaolusid, vaid hageja võimalust asja kohtus vaidlustada. Kostja esitab nõude hageja vastu eesmärgil: 1. välistada hagi rahuldamine (hagi välistav vastuhagi); 2. saavutada tasaarvestus (tasaarvestuslik vastuhagi). Hagi aegumine ei ole otseselt kostja kaitse hagi vastu. Kui hagi on aegunud , ei ole see asja menetlusse võtmise keeldumise aluseks. Kohus ei saa ise hagi aegumist rakendada, kuid saab jätta hagi rahuldamata, kui kostja sellele sõnaselgelt viitab ja taotleb hagi aegumise kohaldamist. Hagi aegumise tähtajad määrab kindlaks materiaalõigus.

Hagi tagamine
Hagi tagamine on kohtuotsuse täitmise tagamine. Tagada, et hagi rahuldamise korral oleks nõude täitmine reaalne. Poole põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tagab kohus hagi määrusega. Kohus ei pea hagi tagama, kui ta leiab, et see ei ole põhjendatud. Hagi tagamise avalduse lahendab kohus hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval päeval. Kui ilmneb vajadus eelnevalt kostja ära kuulata, võib kohus avalduse hagi tagamiseks lahendada hiljem. Hagi tagamise avalduse läbivaatamisest kostjale ja teistele menetlusosalistele ei teatata. Hagi tagamise määruse saab kohus viivitamatult täitmiseks registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule või ametiasutusele ja toimetab selle kätte ka kostjale, samuti edastatakse määrus hagi tagamist taotlenud isikule.
Hagi tagamise abinõud on:
1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine;
2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse;
3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine , muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine;
4) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole;
5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks;
6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks;
7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine;
8) kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses;
9) kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja soovituse tagasivõtmiseks kohustamine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul;
10) kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu.
Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks võib kohus muu hulgas arestida kauba, mille puhul on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus , või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist. Kui autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse ärilisel eesmärgil rikkumisest tuleneva hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants - või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda.
(3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka:
1) vanema õigusi ühise lapse suhtes;
2) vanema suhtlemist lapsega;
3) lapse väljaandmist teisele vanemale;
4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma;
5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist;
6) abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist;
7) muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik.
Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.
Kohus võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu.
Hageja võib käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige võib ta õigusest loobuda või anda nõusoleku sellise tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud.

Tõendid- mõiste ja liigid
Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse , mis ei ole antud vande all.

Tunnistaja ütlus
Tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja.
Kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta.
Tunnistaja kutsumine kohtuistungile
Kohus kutsub tunnistaja kohtuistungile ja toimetab kätte kohtukutse. Kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) menetlusosalised ja vaidluse ese;
2) mille kohta isik üle kuulatakse;
3) korraldus ilmuda kutses märgitud ajal ütlusi andma kutses märgitud kohta;
4) hoiatus rakendada tunnistaja ülekuulamisele ilmumata jäämise korral seaduses sätestatud sunnivahendeid.
Kirjalikud ütlused
Kohus võib määrusega kohustada tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimusele kohtu määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav.
Menetlusosalisel on õigus tunnistajale kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta tunnistaja vastust soovitakse, määrab kohus.
Kui kohus on tunnistaja vastused kätte saanud, saadab ta need koos allkirjastatud hoiatuse tekstiga viivitamata menetlusosalistele.
Vajaduse korral võib kohus kutsuda tunnistaja kohtuistungile ütlusi suuliselt andma.
Tunnistaja kohtusse ilmumise ja tõeste ütluste andmise kohustus
Tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta.
Tunnistaja ülekuulamine väljaspool kohut
(1) Kohus võib tunnistaja ülekuulamiseks minna ise tunnistaja juurde, kui tunnistaja haiguse, vanaduse või invaliidsuse tõttu või muul mõjuval põhjusel ei ole võimeline kohtusse ilmuma või kui see on vajalik muul põhjusel.
(2) Tunnistaja ülekuulamise võib erinõude alusel tegutsevale kohtule või korralduse alusel tegutsevale kohtunikule ülesandeks teha üksnes juhul, kui on alust eeldada, et menetlev kohus saab ülekuulamise tulemust asjakohaselt hinnata ka vahetult ülekuulamisel osalemata, ja kui:
1) tõe väljaselgitamiseks on eeldatavasti vajalik tunnistaja kohapealne ülekuulamine või kui tunnistaja tuleb seaduse kohaselt üle kuulata mujal kui kohtupidamise kohas;
2) tunnistaja ei ole haiguse, vanaduse, invaliidsuse või muu mõjuva põhjuse tõttu võimeline kohtusse ilmuma;
3) tunnistajale ei ole tema ütluste tähendust arvestades asja menetlevasse kohtusse ilmumine suure vahemaa tõttu vastuvõetav ja tunnistajat ei ole võimalik üle kuulata menetluskonverentsi teel.
(3) Kui tunnistaja jääb ilmumata või keeldub ütluste andmisest, on tõendite kogumiseks korralduse või erinõude saanud kohtunikul õigus anda seadusest tulenevaid korraldusi ja neid tühistada, otsustada tunnistajale esitatud küsimuse lubatavuse üle ning määrata tunnistaja korduv ülekuulamine.
Ütluste andmise keeld
(1) Eestis registreeritud usuühenduse vaimulikku ega tema abipersonali ei või üle kuulata asjaolude kohta, mis talle usaldati seoses hingelise hoolekandega.
(2) Selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata:
1) esindajat tsiviil- või haldusasjas, kaitsjat kriminaal - või väärteoasjas ning notarit asjaolu suhtes, mis on saanud talle teatavaks ametikohustusi täites;
2) arsti, farmatseuti või tervishoiuteenuse muud osutajat asjaolu suhtes, mis patsient on talle usaldanud, muu hulgas isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuva asjaolu suhtes;
3) muud isikut, kellele on tema ameti või kutse- või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik.
(3) Isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute erialast abipersonali.
(4) Kohus võib keelduda tunnistajana üle kuulamast alla neljateistaastast isikut või isikut, kes oma füüsilise või psüühilise puude tõttu ei ole võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi.
Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest
(1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja:
1) alanejal ja ülenejal sugulasel;
2) õel, poolõel, vennal , poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus hageja või kostja õe, poolõe, venna või poolvennaga;
3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;
4) lapsendajal ja lapsendatul;
5) abikaasal, elukaaslasel ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.
(2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut.
(3) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.
Erandjuhul tunnistamise kohustus
Tunnistaja ei tohi käesoleva seadustiku §-s 257 sätestatule vaatamata keelduda ütluste andmisest:
1) sellise tehingu tegemise ja sisu kohta, mille tegemise juurde ta oli kutsutud tunnistajana;
2) perekonnaliikme sünni või surma kohta;
3) asjaolu kohta, mis puudutab perekonnasuhtest tingitud varalist suhet;
4) vaidlusaluse õigussuhtega seotud toimingu kohta, mille tunnistaja on teinud ise ühe poole õiguseelnejana või esindajana.
Tunnistaja ülekuulamise tagamine
(1) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui kohus ei luba tal varem lahkuda.
(2) Kui kohtul on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel kohtule menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib kohus tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada.
(3) Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ja menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.
Alaealise tunnistaja ülekuulamine
(1) Alla neljateistaastane tunnistaja kuulatakse vajaduse korral üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, vanema või eestkostja juuresolekul, kes samuti võib kohtu nõusolekul tunnistajat küsitleda. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib kohus kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.
(2) Vajaduse korral võib kohus alla neljateistaastase tunnistaja pärast tema ülekuulamist kohtusaalist eemaldada.
Tunnistaja ülekuulamise kord
(1) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab kohus talle tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja käesoleva seadustiku §-de 256–259 sisu.
(2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri . Ei hoiatata tunnistajat, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või vaimutegevuse muu häire tõttu ei mõista hoiatuse tähendust.
(3) Samas asjas toimuval korduval ülekuulamisel ei ole tunnistajat vaja korduvalt hoiatada. Kohus meenutab tunnistajale hoiatuse jõusolekut.
(4) Kohus selgitab tunnistajale ülekuulamise eset ja teeb tunnistajale ettepaneku rääkida selle kohta kõik, mida ta teab.
(5) Menetlusosalistel on õigus esitada tunnistajale küsimusi, mis on nende arvates asja lahendamiseks või tunnistaja asjaga seotuse selgitamiseks vajalikud. Menetlusosaline esitab küsimusi kohtu kaudu. Kohtu loal võib menetlusosaline esitada küsimusi otse.
(6) Esimesena küsitleb tunnistajat menetlusosaline, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised. Kohtu algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena hageja.
(7) Kohus kõrvaldab suunavad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu või mille eesmärk on saada võimalus esitada uusi asjaolusid, mida seni ei ole esile toodud, samuti korduvad küsimused.
(8) Ütluste selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks esitab kohus vajaduse korral täiendavaid küsimusi kogu ülekuulamise ajal.
Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine
(1) Tunnistaja kuulatakse üle sellel kohtuistungil, kuhu ta on kutsutud, kui tema üle kuulamata jätmiseks sellel kohtuistungil ei ole mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei ole üldjuhul mõne menetlusosalise puudumine kohtuistungilt. Ülekuulatud tunnistaja korduv väljakutsumine järgmistele kohtuistungitele sama astme kohtus peab olema põhjendatud.
(2) Vajaduse korral võib kohtus tunnistajat samal istungil korduvalt üle kuulata, samuti tunnistajaid vastastada, kui nende ütlused on vasturääkivad.
Tunnistaja ütluste avaldamine
(1) Erinõude ja korralduse alusel, samuti eeltõendamismenetluse käigus ja asja arutamise edasilükkamise korral eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistaja ütlused avaldatakse kohtuistungil. Tunnistaja ütlused loetakse avaldatuks, kui kohus ega menetlusosalised ei pea ettelugemist vajalikuks.
(2) Kui eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajad ilmuvad kohtuistungile, võib kohus nad uuesti üle kuulata.
Tunnistaja vastutus
(1) Kui tunnistaja jätab kohtu kutsel mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata, võib kohus teda trahvida ja kohaldada sundtoomist.
(2) Kui tunnistaja mõjuva põhjuseta keeldub ütlusi või hoiatuse kohta allkirja andmast, võib kohus teda trahvida või kohaldada aresti kuni 14 päevaks. Tunnistaja vabastatakse viivitamata, kui ta on andnud ütlused või allkirja enda hoiatamise kohta või kui asja arutamine on lõppenud või kui tema ülekuulamise vajadus on ära langenud.
(3) Tunnistaja kannab menetluskulud, mis on tingitud mõjuva põhjuseta hoiatuse kohta allkirja andmisest või ütluste andmisest keeldumisest või istungile ilmumata jätmisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud asjaoludel tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib tunnistaja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata

Eelmenetlus ja eelistung
Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.
Eelmenetluses selgitab kohus välja:

hageja nõuded ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, samuti nende protsessiosaliste põhjendused; tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada;
kas asja lahendamine kokkuleppega või muul viisil on eelmenetluses võimalik;
kes on protsessiosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda;
kas pooled soovivad, et asja arutataks kollegiaalselt.

Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele ning vajadusel kohustanud hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused, saadab kohus kostjale hagiavalduse ja nõuab kostja kirjalikke vastuväiteid. Kostja kirjaliku vastuse ja sellele lisatud tõendite ärakirjad saadab kohus hagejale. Kostja peab arvesse võtma, et kui ta määratud tähtaja jooksul kohtule kirjalikult ei vasta või oma vastuses ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, siis on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Vajadusel teavitab kohus hagi esitamisest ka asjaomaseid riigi- või omavalitsusasutusi ning nõuab nende arvamust. Samuti lahendab kohus eelmenetluses protsessiosaliste (hageja, kostja ja kolmanda isiku) taotlusi ja erinõudeid.
Seejärel määrab kohus eelistungi aja. Eelistung toimub võimalusel kahe kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. Eelistungile kutsub kohus protsessiosalised, saates neile kohtukutse. Seadus lubab kutse edastada ka telefoni, faksi või muu sidevahendiga.
Kui registris ei ole andmeid inimese aadressi kohta või inimene ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse ta kohtusse ajalehekuulutusega, mis avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega.
Kui adressaat keeldub kutset vastu võtmast, teeb kutse kättetoimetaja kutsele märkuse, mida kinnitab oma allkirjaga. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud.
Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Kui protsessiosaline soovib, et kohus kuulaks üle tunnistaja, teatab ta tunnistaja nime, postiaadressi ja asjaolud, mida tema ütlustega soovitakse tõendada.
Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele.
Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta.
Eelistungil selgitab kohus pooltele, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte kokkuleppe ja hagist loobumise korral, samuti kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärjed.
Kohus määrab poolte arvamusi arvestades kindlaks kohtuistungi päeva, kellaaja ja koha. Kohus võib kohtuistungi (mille käigus toimub asja sisuline lahendamine) pidada vahetult eelistungi jätkuna, kui kohus leiab, et see on võimalik. Kui kohtuistungit eelistungi jätkuna pidada ei saa, peab kohus kohtuistungi pidama võimaluse korral kolme kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. Asjaomastele isikutele teatatakse istungi toimumise ajast (kuupäev ja kellaaeg ) ja kohast (kohtu nimi, asukoht, kohtusaali number) allkirja vastu eelistungil või kohtukutsega.

Kohtuotsus
Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
Otsuse tegemine
(1) Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.
(2) Kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes.
(3) Kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev.
. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
(1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
(2) Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
(3) Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
(4) Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata, kui tegemist on kõrvalnõudega.
(6) Kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
(7) Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Asja arutamise uuendamine
Kohus võib asja arutamise määrusega uuendada , kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist:
1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada;
2) tagaseljaotsuse tegemisel ilmneb asjaolu, mis võib olla kaja esitamise alus;
3) hagi läbivaatamata jätmisel ilmneb asjaolu, mis võib olla menetluse taastamise alus.
Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
(1) Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
(2) Kohus otsustab ka menetluskulude jaotuse.
Otsuse vormistamine
(1) Otsus vormistatakse kirjalikult eesti keeles ja otsuse teinud kohtunik allkirjastab selle.
(2) Kohus võib vormistada otsuse elektrooniliselt , varustades selle kohtuniku digitaalallkirjaga või muul sarnasel tehniliselt turvalisel viisil. Elektroonilise otsuse tehnilised nõuded kehtestab justiitsminister määrusega.
Otsuse sisu
(1) Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast.
(2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) otsuse teinud kohtu nimetus;
2) otsuse teinud kohtuniku nimi;
3) otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht;
4) tsiviilasja number;
5) hagi ese;
51) tsiviilasja hind;
6) menetlusosaliste nimed ja isiku- või registrikoodid;
7) menetlusosaliste aadressid, kui see on ilmselt vajalik otsuse täitmiseks või tunnustamiseks;
8) menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed;
9) viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
(3) Füüsilise isiku isikukoodi puudumisel märgitakse otsuses tema sünniaeg. Juriidilise isiku registrikoodi puudumisel märgitakse otsuses vajaduse korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele.
(4) Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse puhul tuleb sissejuhatuses seda märkida.
(5) Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
(6) Resolutsiooni juures märgitakse ka otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg, muu hulgas kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuses märgitakse õigus esitada otsuse peale kaja. Resolutsiooni juures selgitatakse ka käesoleva seadustiku § 187 lõike 6 sisu.
(7) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kui asjas on kohtu ettepanekul esitanud lisaks menetlusosalistele seisukoha ka pädev riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tuleb ka see seisukoht otsuse kirjeldavas osas märkida.
(8) Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
(9) Otsusest peavad nähtuma ka menetlusosaliste asendamine ja vajaduse korral varasemate menetlusosaliste andmed.
(10) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu
(1) Otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida.
(2) Otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma. Kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses märkida.
Vigade parandamine otsuses
(1) Pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata.
(3) Otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. Kohus toimetab vea parandamise määruse kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus.
(4) Otsuse parandamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.
Täiendav otsus
(1) Asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui:
1) mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata;
2) hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või toimingu, mida kostja on kohustatud tegema;
3) kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist;
4) kohus ei ole osaotsusesse märkinud reservatsiooni tasaarvestuse suhtes;
5) kohus ei ole dokumendimenetluses tehtud otsusesse märkinud reservatsiooni kostja õiguste edasise kaitse kohta.
(2) Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates.
(3) Kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.
(4) Täiendava otsuse tegemiseks peab kohus istungi, välja arvatud juhul, kui asi on lahendatud kohtuistungit pidamata. Menetlusosalistele teatatakse istungi aeg ja koht vähemalt kolm päeva ette, kuid nende kohtuistungilt puudumine ei takista täiendava otsuse tegemist. Täiendava otsuse tegemise taotlus toimetatakse eelnevalt kätte vastaspoolele.
(41) Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata.
(42) Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.
(5) Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.
(6) Täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb kohus määruse. Maakohtu või ringkonnakohtu täiendava otsuse tegemisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
Vaheotsus
(1) Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
(2) Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
(3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Osaotsus
(1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
(2) Kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon).
(3) Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus.
(4) Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju.
Otsus dokumendimenetluses
(1) Dokumendimenetluses jäetakse hagi rahuldamata ka juhul, kui hageja ei tõendanud oma nõuet dokumendimenetluses lubatud tõenditega. Sel juhul võib esitada hagi uuesti tavalises menetluses.
(2) Kui kohus kostja vastuvaidlemisest hoolimata dokumendimenetluses hagi rahuldab, teeb ta reservatsiooniga otsuse, milles jätab kostjale õiguse kaitsta oma õigusi edaspidi.
(3) Reservatsiooniga otsust loetakse edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsuseks.
(4) Kui dokumendimenetluses on kostja õiguste suhtes tehtud reservatsiooniga otsus, jätkub vaidlus tavalises hagimenetluses. Kui selgub , et hageja nõue oli põhjendamatu, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 450 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Reservatsiooniga otsusega lahendatud vastuväite, mille võis dokumendimenetluses esitada, võib kostja hiljem uuesti esitada üksnes juhul, kui reservatsiooniga otsus tühistatakse või kui seda muudetakse.
Taotluste lahendamine edasikaebetähtaja kestel
(1) Kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse.
(2) Pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud.
Otsuse avalikult teatavakstegemine
(1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
(2) Otsus kuulutatakse asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse viivitamata teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit.
(3) Kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus teatab menetlusosalistele ka otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest.
(4) Otsuse võib hiljem kui 20 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks teha üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kohtuasja eriti suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Otsuse avalikku teatavakstegemist ei või määrata hiljemaks kui 40 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist.
(5) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine avaldatakse viivitamata pärast selle aja kindlaksmääramist ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, tsiviilasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
(6) Kohus võib põhjendatud määruse alusel käesoleva seadustiku § 38 lõikes 1 või 2 nimetatud põhjusel avalikult teatavaks teha üksnes otsuse resolutsiooni.
(7) Kohus võib otsuse avalikult teatavakstegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Otsust ei tule tervikuna avalikult teatavaks teha, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule kirjalikult või kohtuistungil, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus selgitab seda õigust otsuse osaliselt avalikult teatavakstegemisel.
Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemise ja otsuse ärakirjade andmise kord
(1) Otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kui otsus on tehtud elektrooniliselt, antakse menetlusosalisele kohtuotsuse väljatrükk. Ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil.
Otsuse kuulutamise kord
(1) Otsus kuulutatakse otsuse resolutsiooni ettelugemisega.
(2) Vajaduse korral kuulutab kohus otsuse ka põhjendava osa ettelugemisega või selle olulise sisu kokkuvõttega.
(21) Otsuse kuulutamise ajaks ei pea otsuse tekst olema nõuetekohaselt vormistatud ega allkirjastatud, kuid kuulutamine tuleb protokollida. Otsus tuleb sel juhul kirjalikult vormistada kümne päeva jooksul alates kuulutamisest.
(3) Otsuse kuulutamisel selgitab kohus kohalolevatele menetlusosalistele otsuse edasikaebamise korda ja tähtaega.
(4) Otsuse kuulutamise kehtivus ei sõltu menetlusosaliste kohalolekust. Otsus loetakse kuulutatuks ka menetlusosalise suhtes, kes ei osalenud kuulutamise istungil.
(5) Kollegiaalse kohtukoosseisu otsuse kuulutab eesistuja.
Kohtuotsuste kättetoimetamine
(1) Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte.
(2) Kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale.
Kohtuotsuse jõustumine
(1) Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
(2) Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:
1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud;
2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata ;
3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus.
(3) Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
(4) Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas.
Otsuse jõustumise tagajärjed
(1) Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
2) Kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata.
(3) Eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi , mida menetlusosalised menetluses tegid.
(4) Perekonnaasjas ja põlvnemisasjas tehtud ja poolte eluajal jõustunud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes. Põlvnemise või vanemliku hoolduse tuvastanud kohtuotsus ei kehti isiku suhtes, kes nimetatud õigust omaks peab, kuid asjas menetlusosaline ei olnud.
(5) Kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja selle tühisuse tuvastamise kohta kehtib kõigi juriidilise isiku osanike, aktsionäride või liikmete ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud.
(6) Kui kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on jõustunud kohtuotsusega kindlustusandja või kindlustusvõtja suhtes tuvastatud, et kannatanul ei ole kahju hüvitamise nõuet, kehtib otsus nii kindlustusandja kui kindlustusvõtja suhtes sõltumata sellest, kas nad mõlemad osalesid kohtumenetluses.
(7) Kui tüüptingimuse kasutaja rikub tingimuse kasutamise lõpetamiseks kohustavat kohtuotsust, loetakse tüüptingimus tühiseks, kui teine lepingupool tugineb kohtuotsusele. See ei kehti, kui tingimuse kasutaja võib esitada hagi kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Otsuse jõustumismärge
(1) Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Märge allkirjastatakse ja varustatakse kohtupitseriga.
(2) Jõustumismärkeid väljastav kohus peab arvestust kohtuotsuste jõustumise kohta ja kohtu väljastatud jõustumismärgete kohta. Justiitsminister võib selleks kehtestada määrusega täpsemaid nõudeid.
Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas
(1) Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:
1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja
2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
(2) Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohta
(1) Jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt , et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks.
(2) Otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest.
(3) Koormatud kinnisasja võõrandamise puhul kehtib reaalkoormatisest või hüpoteegist tulenevat nõuet käsitlev otsus õigusjärglase suhtes ka siis, kui õigusjärglane ei olnud teadlik hagi esitamisest. Sundtäitmise käigus toimunud enampakkumise puhul kehtib otsus kinnisasja omandaja kohta üksnes juhul, kui hagi esitamisest teatati hiljemalt enne üleskutse tegemist pakkumiste esitamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka laevakinnistusraamatusse kantud laevahüpoteegist ja tsiviilõhusõidukite registrisse kantud pandiõigusest tuleneva nõude suhtes tehtud kohtuotsusele.
Otsuse täitmine
(1) Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
(2) Kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja.
(3) Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.
Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
(1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist.
(2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
(3) Kohus avalikustab omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kohus lahendab taotluse määrusega.
Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang.
(5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Tagaseljaotsus – kaja esitamine, menetluse taastamine
Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise

Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes.
Elatis on ülalpidamistoetus. Elatist võib lisaks alaealisele lapsele saada ka täisealine laps. Seda siis, kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on töövõimetu või viibib kasvatusasutuses. Elatist saab nõuda vanemalt, kes on kantud lapse sünniakti. Elatise taotlemiseks võite kohtule esitada maksekäsu avalduse. Maksekäsuks on vaja mitut eeldust : laps on alaealine, elatis ei ületa 3000 krooni kuus, teine vanem ei vaidle elatise maksmisele vastu, kohus saab talle makseettepaneku kätte toimetada jms. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtne menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (ilma kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada elatist välja mõistev kohtulahend (maksekäsk). Alates 1. jaanuarist 2009 lahendab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas asuv maksekäsukeskus. Enne 1. jaanuari 2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused menetleb lõpuni see maakohus, kuhu avaldus esitati. Alates 1. jaanuarist 2009 saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Elatise nõudmisel maksekäsu kiirmenetluses ei pea tasuma riigilõivu. Kohus teeb maksekäsu Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus teisele vanemale ettepaneku maksta elatist Teie poolt nõutud suuruses. Makseettepaneku saanud vanemal on õigus makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul esitada vastuväide, kui ta ei nõustu elatist nõutud suuruses tasuma. Kui vanem vastuväidet ei esita, teeb kohus määrusena maksekäsu ja kohustab teist vanemat elatist tasuma. Elatise maksmiseks kohustatud vanem peab maksekäsu täitma viivitamata (erandjuhtudel võib kohus vanema põhjendatud kaebuse korral maksekäsu tühistada). Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Kui vanem vabatahtlikult elatist ei maksa, saab maksekäsu määrusega pöörduda kohtutäituri poole. Elatiselt peab tulumaksu maksma see vanem, kelle kasuks elatis välja mõisteti. Kui teine vanem maksab lapsele elatist tööandja vahendusel, siis arvestab tulumaksu tööandja ning Te ei pea ise midagi juurde maksma. Kui elatist ei maksta tööandja vahendusel, peate Te ise tulumaksu maksma (deklareerima saadud elatise tuludeklaratsioonis). Teine vanem, kes elatist maksab, saab taotleda tulumaksu tagastamist. Kui vanema majanduslik olukord või lapse vajadused suurenevad, võib nõuda elatise suuruse muutmist üksnes hagimenetluses.

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 142 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

142 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

makimaki makimaki Õppematerjali autor

kordamisküsimuste vastused

kohtuotsus tõendid hagi kostja tunnistaja eelmenetlus eelistung esindaja tsiviilkohtu menetlus menetlusosalised

Sarnased õppematerjalid

docx

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võim

Õigus

docx

Tsiviilkohtumenetlus eksam

Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on

Tsiviilmenetlus

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

viimase kriminaalmenetlusõiguse reformi tulemusena ning ka lähiajal on olulisi muudatusi võistlevuse printsiibis oodata. Erinevalt kriminaalmenetlusõigusest on tsiviilkohtumenetluses võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Õige lahendamine võib toimuda inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, mis on omane kontinentaal-euroopa, eriti prantsuse õigusele, kus kohtu ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde. Selline oli ka nõukogude tsiviilprotsess. Kohtul on laialdased volituse koguda tõendeid, k ohus on menetluse läbiviimisel aktiivne. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on välja selgitada tõde ning sellega kaitsta nõrgemat poolt avaliku võimu omavoli eest. Uurimõispõhimõte on omane halduskohtumenetlusele ning tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses asjade lahendamisel. Ehkki eraõiguslikud asjad põhinevad suuresti kokkuleppel ning poolte eraautonoomial (ning

Õigus

doc

Tsiviilkohtumenetlus

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p?

Õigus

doc

Tsiviilkohtumenetlus

Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodusta

Tsiviilõigus

doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud...............................................

Õigusteadus

doc

TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED

MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusõiguse eriala Kodune töö TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED ÄJ-05-P-E Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega t

Äriplaan

doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida

Õigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk