põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus. Halduskohtu pädevust, halduskohtusse pöördumise korda ning menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Halduskohtumenetluse seadustik võeti Riigikogu poolt vastu 25. veebruaril 1999
2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
· Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Eestis on 4 Halduskohus halduskohut Pärnu Kokku 26 halduskohtunikku Halduskohus Kohtunikud nimetab Tallinna ametisse Vabariigi Halduskohus President Riigikohtu Tartu ettepanekul Halduskohus Ringkonnakohtud Teise astme kohtutes vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid Eestis on kokku 3 ringkonnakohut Kokku 44 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul
2 16.03.2010 Maakohus · Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. · Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse 16.03.2010 halduskorraldus 8 Ringkonnakohus (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. (48)
3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
Maksuhaldur kandis 9.10.2010 Bauhof Group AS ettemaksukontol olnud 1 343 984 krooni uue maksuotsuse katteks, ning Bauhof Group AS tasus 11.10.2010 täiendavalt 554 739 krooni. See järel kohustas PMTK 15.11.2010 Bauhof Group AS-i tasuma intressivõlga kümne päeva jooksul summas 1 142 104 krooni, mistõttu Bauhof Group AS esitas halduskohtule kaebuse 7.09.2010 maksuotsuse tühistamiseks ja intressinõude 9.10.2010 tühistamiseks. Need kaebused liitis Tallinna Halduskohus ühte menetlusse. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.03.2013 kaebuse osaliselt, tühistades maksuotsuse ja intressinõude, kuid jättes rahuldamata nõude maksuhaldurile ettekirjutuse tegemiseks. Kohus nõustus kaebaja väitega, et maksuotsus on vastuolus õiguskindluse ja reformatio in peius põhimõttega. Kohtu arvates ei piirdunud maksuhaldur üksnes kolmandate isikute kaasnemisega, vaid muutis uues maksuotsuses ka maksu määrade metoodikat, mis põhjustas
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud?
Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011.
elaniku elamisloa kehtetuks ning toob välja ka asjaolusid, mida tuleb haldusorganil arvestada vastava haldusakti tegemisel. Nendeks asjaoludeks on eelkõige välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskus, välismaalase Eestis elamise kestus, välismaalase vanus, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga. Isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse, kuid halduskohus ei rahuldanud isiku kaebust, leides, et kuritegude toimepanemine kahjustab väga tõsiselt avalikku korda ning kuritegelikult käituv inimene kujutab endast suurt ohtu avalikule korrale ja kogu ühiskonna julgeolekule. Halduskohus oli märkinud, et isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede riigi julgeoleku tagamiseks, millest tulenevalt on õigustatud ka kaebaja õiguste piiramine.
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus?
abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb: • 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; • 2) ringkonnakohtutest; • 3) Riigikohtust (PS § 148) • Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud (PS § 149 lg 1) - Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse (KS § 9 lg 1) - Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse (KS § 18 lg 1) - Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2) - ringkonnakohtute pädevuses on kontrollida, kas esimese astme kohtud asja menetledes ja lahendit tehes on: õigesti tuvastanud faktilised asjaolud õigesti kohaldanud materiaalõigust
koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja
Igal inimesel on arenemine individuaalne, seega mingil hetkel ei jõua kõik enam silma paista ja seega neid ei edutata. 6. Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaateva võimu kõrval kolmas võim. Kohus seisab selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. I astme kohutus (Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus) arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Apellatsioon läheb otse II astme kohtusse. II astme kohtus (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus) vaadatakse üle I astme otsus, mis kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Edasi saab kaevata kassatsioonikaebuse III astme kohutusse. III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste
18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. 20. Kes on maavanem? Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga. 21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline: 1. maakohus, 2. linnakohus, 3. halduskohus 22. Selgita. Õiguskantsler juhib iseseisvalt ametkonda. Kohtunik isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest- Kohtukaasistuja kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist- Ombudsman ehk usaldusmees. 22. Millega tegeleb halduskohus? Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu
Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud saadikute segased kontaktid valijatega, organisatsioon, millel on püsivaim juriidiline
Õigusnormide kogum on õigus.Õiglus on selle täiustamine mõtetega,mis meile parim ja kasulikum võiks olla. Õiguskaitsesüsteem Kohus kohtutäitur,Advokatuur notariaat,Prokuratuur-politsei, Õiguskantsler-riigikontroll. Põhiseaduse §147 *kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena *kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega *kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid 3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas
autoriteet on kõige otsesemalt seotud avalikustamisega. Kohtuvõim on teistest võimudest lahutatud ja sõltumatu. Sõltumatu õigusemõistmine ei ole juriidiline abstraktsioon, vaid praktiline abinõu inimese põhiõiguste ja vabaduste kaitsel. Demokraatliku riigikorralduse eeltingimused on ajakirjandusvabadus ja õigusmõistmise sõltumatus. Õigusriigis on igaühel võimalus vaielda võimuga ning kaitsta oma seaduslikke huve, olenemata sellest, kas see tekitab võimukandjatele ebamugavust. Halduskohus on esmane õiguskaitseinstants, kuhu isik saab pöörduda ja peaks pöörduma, kui ta leiab, et avaliku võimu tegevusega on ebaõiglaselt või ülemääraselt sekkutud tema õigustesse või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on riigi kõrgeim üldkohus, kõrgeim halduskohus ja ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Demokraatlikes riikides seadusandja aktsepteerib ja täidab konstitutsioonikohtu lahendeid, sest need tuginevad
Ametniku teenistusleht Tööandja peab ülesütlemist saadetakse põhjendama. Lõpparve Rahandusministeeriumisse. makstakse teenistussuhte Lõpparve makstakse viimasel päeval. teenistussuhte viimasel päeval. 10. Kes lahendab töövaidlused Halduskohus Töövaidluskomisjon, ametnikuga, töötajaga? Kui rahalised nõuded on rohkem kui 10 00 €, siis lahendab vaidlusi kohus.
Poliitiline järelevalve, Ametkondlik järelevalve, Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, Kutseala standardid, Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle Oodatav käitumine Kolleegide arvamus, ametnikueetika Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem
Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine Ringkonnakohtud: Tallinn, Tartu- esimesest astmest edasi kaevatud, esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus Riigikohtu: Tartus, Toomemäel- edasikaevamine II astmest, riigikohus vaatab üle II astme
Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras
tegevust.Maavalitsus:käsutada riigivara,korraldada riiklikku haldust,planeerida regiooni arengut.Rahvas valib,Volikogu, valib ,vallavanema/linnapea, valib Valla/Linnavalitsuse ja volikogu kinnitab. Omavalitsus korraldab sotsiaalabi,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus-inimeste vahelised asjad.(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e
13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 5 a. ; 2 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? Seadlus on presidendi pärusmaa; võetakse vastu, kui on eriolukord (nt. sõda või ebolaviirus vms.); kehtib senikaua, kuni eriolukord lõpeb – Rkogu võib seadluse ümbervormistada seaduseks 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- ja halduskohus, Ringkonnakohus, Riigikohus 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal ja väär kuriteod (eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus) 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on?
seotud majandamine ja omanike ühiste huvide esindamine. Maa-amet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, teostab täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus.
õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel toimub maksvõla ajatamine ja kustutamine. MKS §107 tagastusnõude peatamine, samuti kontrollitoimingute liigi ja ulatuse ning sunnivahendi valik, tagatise nõudmine jne KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMINE Peab motiveerima palju põhjalikumalt Kaalutleda otsuste eri tagajärgi Vaidlustamise korral, ei saa üldjuhul halduskohus sel juhul kohustada maksuhaldurit tegema taotletud toimingut. Kohus kontrollib kaalutlusõiguse rakendamise õigsust. Vigade korral tehakse maksuhaldurile ülesandeks asi uuesti läbi vaadata. KAALUTLUSÕIGUSEST ÜLIDISELT Liigid : Otsustusdiskretsioon Valikudiskretsioon Teostamise põhimõtted: Õiguslike tagajärgede võimalusi Seaduse üldine eesmärk Õiguse üldpõhimõtted Konkreetse juhtumi asjaolud Adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute
Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik!
On teistest sõltumatu, ülesandeks on õiguse mõistmine Rooma õigus kohut mõistetakse seaduste järgi Anglosaksi õigus õigust mõistetakse seaduste järgi või nende puudumisel pretsedentide järgi. Pretsedent saab seaduse jõu. Pretsedent üksikjuhtum Eestis 2 õigusvaldkonda: 1)Avalik õigus reguleerib õiguslikku vahekorda riigiga. 2) Eraõigus reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt.
igapäevast asjaajamist Riigisekretär korraldab valitsusetööd ja juhib riigikantselleid. Portfelita minister minister kellel pole enda ministeeriumi. 8)Maakond on oma regioonis riiklik üksus. Maakonda juhib maavalitsus, mille ees otsas on maavanem. 9) Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: linna-, maa- ja halduskohtu. Maakohtu asub igas maakonnas, linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal Advokaat kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist Prokulör süüdistaja Kaasistuja kriminaalasju lahendav kohtu liige, kohtunikuga võrdsed õigused
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim. Õiguskantsler teostab järel valved õigusaktide üle. Valitakse 7 aastaks. Õiguskantsler ja mitmesugused kohtud seisavad selle eest,et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste khaselt tagatud. Kohtumine on sõltumatu ja kogu elu ajaks. Kohtuvõim intitutsiooniks on 3-asmeline kohtusüsteem: •Esimese astme kohus(Harju,Viru,Pärnu maakohus ja halduskohus). Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju.Apellatsoiinikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi teise astme kohtusse. •Teise astme kohus(Tallinna ja Tartu ringkonnakohus). Vaadatakse üle esimene astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse,muudetakse või jäetakse samaks. Kassatsioonikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi klmanda astme kohtusse. •kolmanda astme kohus(Riigikohus). Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus,mis järel
Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis? Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid
Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis? Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid
Kultuuriminister: Laine Jänes(Eesti Reformierakond) Majandus-ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts(IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder(IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi(Eesti Reformierakond) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler(IRL) Siseminister: Marko Pomerants(IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur(Eesti Reformierakond) Välisminister: Urmas Paet(Eesti Reformierakond) Eesti kohtu süsteemid: 1.astme kohus: Maa-ja halduskohus Maakohtud: Harju,Viru,Tartu,Pärnu Maakohus Arutlevad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud:Tallinnas ja Tartus Kaebused ametiasutuste ja isikute vastu ja haldusõigusrikkumised. 2.astme kohus: Ringkonnakohus Tallinnas ja Tartus Edasikaebamine 1.astmest teise : apellatsioon. Võimalused: Otsus:tühistatakse , muudetakse, jäetakse samaks. Kui pole rahul otsusega saab edasi kaevata. 3.astme kohus: Riigikohus Tartus Toomemäel. Edasikaebamist nimetatakse kassatsiooniks.
Ma arvan, et niisugused inimesed on haiged, keda haiglaravi kahjuks ei paranda ning keda on ohtlik hoida vabaduses. 1.2 Õigussüsteemi head Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne ja on inimestele arusaadavaks tehtud. Seadusi on kerge internetist üles leida ja need on ka arusaadavas keeles, et kellegil ei tekiks arusaamatusi. Lisaks on suureks heaks asjaks, et Eestis on 3- astmeline kohtusüsteem: Esimese astme kohus Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus. Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Teise astme kohus Tallinna ja Tartu ringkonnakohus. Vaadatakse üle esimese astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmanda astme kohus Riigikohus. Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsused kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik.
tekkinud küsimusi ega agasid. 2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Kaebaja ei ole rahul MTA antud korraldusega, kus nõutakse temalt sunniraha 5000 kr ja ta soovib, et see tühistataks. Kaebaja ei saanud seoses haigestumisega õigeaegselt (kaebetähtajaks) kaebust ära esitada, millega seoses jätis Tallinna Halduskohus ennistamise taotluse rahuldamata. Kui haige peab isik olema (k.a sümptomid), et tal ei ole mitte mingit võimalust või viisi edastada kaebus posti teel või elektrooniliselt Kaebaja ei suuda piisavalt hästi tõestada seda, et oli tellinud kaebuse koostamise MTA täitemenetluse rakendamine, arestides kaebaja pangakontod, jättes kaebajat sellest teavitamata
raames. Kui see on nii, tuleb täiendavalt uurida, ega ei leidu erinormi, mis annaks vaidluse lahendamise pädevuse mõnele teisele kohtule. Lisaks eeltoodule võivad erinormid määrata halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel. Halduskohtu tegevusse asumiseks on üldklausli kohaselt esmalt vajalik üleüldse mingi vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa lahendada teoreetilisi õigusprobleeme. Reeglina eeldab see, et haldusorgan peab olema juba sooritanud isiku õigusi rikkuva toimingu, keeldunud taotletud toimingu sooritamisest või langenud viivitusse (va HKMS § 45 lg-s 1 ja RVastS §-s 5 sätestatud juhud). Samuti eeldab vaidlus vähemalt kahte õigusvõimelist subjekti. Halduskohtus ei saa kehtiva seadustiku kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt
3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist). 3
esitatud andmete muutmiseks ning lõpetas menetluse ja jättis tagasinõude taotluse täitmise rahuldamata. 4 OÜ KR Priit esitas 20.11.2013 kaebuse, milles palus tühistada MTA otsuse tagasinõude tühistamise kohta ning kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale enammakstud käibemaks ja arvestama tagasinõudmise viivitamise eest intressi. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. 3 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Tartu Halduskohtu seisukohad Tartu Halduskohus jättis 04.04.2014 otsusega OÜ KR Priit kaebuse enammakstud käibemaksu tagastamisnõude rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1. juhul, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse MKS § 106 lg-tes 2, 21, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut.
elluviimine sõltub ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, mitte ametnikkonna erahuvi. 2)Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. · Ombudsman õiguskantsler: on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. 10. Eesti kohtuvõim on kolmeastmeline: I aste maakohus(15)+halduskohus(riik+kodanik) inimestega. II aste ringkonnakohus apellatsioon(Tartus, Tallinnas, Jõhvis). III aste Riigikohus(Tartus) Kassatsioon tugineb kohtuotsusel käesolevatest dokumentidest, ise ei otsi juurde. · Süütuse presumptsioon kedagi ei tohi süüdi mõista enne kohtuotsust. 11. Regionaalne valitsemine -
juriidiline(järelvalve ametnikukultuuri üle) 2. Poliitiline kontroll- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll- tagab haldussuutlikuse ning peab vältima korruptsiooni. Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline jär.- Halduskohus. Sõltumatute lepitaja. Administratiine jär.- Teenistuslik järelv. Varaline kontroll. Ametkondlik järelv.-Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Avalik järelv.- Massiteabe vahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 12) Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? Anglo-Ameerika: · Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. · Kohtunik omab suurt mõjuvõimu.
Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel Riigikohtu lahendites on Riigikohus lühidalt analüüsinud motiveeringu tähendust haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Haldusakti põhjendamise teema all vajab see probleem kindlasti lähemat käsitlemist. Põhiliselt pakub siin huvi see, kas ja millises ulatuses on võimalik haldusakti puuduliku motivatsiooni kompenseerimine halduskohtumenetluse ajal ning kui suures ulatuses peaks halduskohus kaebuse menetlemisel arvestama haldusorgani koostatud motiveeringus esitatud asjaoludega. Haldusakti motiveeringu tähtsust kaebuse lahendamisel on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud. Kohus on haldusakti motiveerimise vahetult sidunud selle kontrollitavusega haldusakti motiveerimine võimaldab akti seaduslikkust kontrollival asutusel (sealhulgas kohtul) otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Selline sõnastus jätab aga hulgaliselt tõlgendusruumi
Seejärel saab kohtunik määrata karistuse Mandri-Euroopa mudel • Kohtunikud nimetab valitsus/pres/parl. Nõutav erialane haridus ja kohtunikud nim. ametisse eluks ajaks • Iseloomulikud on spetsialiseerunud kohtud • Lähtutakse seadusest, kui seadust pole ei saa otsust vastu võtta 19. EESTI KOHTUSÜSTEEMI ÜLESEHITUS – MAA-, HALDUS- NING RINGKONNAKOHTUTE PÄDEVUSED. Ringkonnakohus Maakohus Halduskohus Tln Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Pärnu, Tartu, Viru Maakohus Tartu Halduskohus Vaatavad apellatsiooni Arutavad esimese astme Haldusküsimustega. korras läbi maa- ning kohtuna kõik tsiviil-, kriminaal- ja Arutatakse inimeste halduskohtute lahendid. väärteoasjad. kaebusi ja proteste
- Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu, Rakvere) vargus/röövimine; altkäemaksu võtmine/ametiseisu kuritarvitamine; tegevusloata ja keelatud - Maa- ja linnakohtud majandustegevus (nt. Alkoholi ebaseaduslik tootmine). Riigi ja kodaniku vahelisi konflikte lahendab halduskohus. Vabadus on üks peamisi inimõigusi, seepärast sätestab põhiseadus, millistel tingimustel on õigus võtta inimestelt vabadus. Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad:
ei ole järelevalvatava organi suhtes kõrgemalseisvaks organiks halduse hierarhias) ning järelevalve ei laiene järelevalvatava organi või isiku tegevuse otstarbekusele. 10. Kirjelda lühidalt kuidas ja kelle poolt teostatakse avaliku halduse üle kontrolli. Kodanike poolt, taotluste, märgukirjade ning teabenõuete kaudu. Samas vaide esitamise teel. Meedia poolt : küsitlused, intervjueerimine. Need vahendid kujundavad arvamust avaliku halduse tööst kodanike poolt. Halduskohus aitab kodanikke vaidlustada otsustusi avaliku halduse poolt.
politsei- ja migratsiooni ametis, *taodelda ajutist elamisluba. Tööluba EL-i riikides vaja ei ole, kui oled EL-i kodanik. Sisenemisel EL-i, kui sa pole EL-i kodanik, siis sa vajad schengeni viisat (nt.venelased). Elamislubadel on kehtestatud iga-aastane piirarv, muidu tuleks suur immigrantide sissevool, mis võtaks ära lihttööd. Kohtuasutuste ül on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. EESTI KOHTUSÜSTEEM I aste Maa- ja halduskohus: maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, ka haldusõigusrikkumisi. II aste Ringkonnakohus: esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse(Tal, Tart), seejärel esimese astme kohtu otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste Riigikohus: teise astme kohtu otsuse peale saab
süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Eesti kohtud: Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Maa- ja halduskohtud jagunevad kohtumajadeks. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus Tartus Kohtunik: Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: On täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava oskab eesti keelt kõrgtasemel on kõrgete kõlbeliste omadustega on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunik nimetatakse ametisse eluaegsetena.
of the Supreme Court. The main problems of Estonian court system are: Uneven workload of courts/judges,Salaries of court clerks,The qualification of court clerks,Housing and Information systems. Statitistics in year 2005: 43 000 civil cases (usually 25 000) 9000 criminal cases 3000 administrative cases 5000 petty crime 5300 cases in the courts of appeal (2500 civil, 1600 criminal, 1000 administrative, 200 petty crime) Estonian court system words. country court-maakohus administrative court- halduskohus circuit court-ringkonnakohus supreme court-Riigikohus court of first instance-esimese astme kohus court of second instance-teise astme kohus courts of appeal-apellatsioonikohtud constitution-põhiseadus highest instance-kõrgeim aste substantive law-sõltumatu seadus judicial decision-kohtu otsus judge-kohtunik appeal-palve,apellatsioon adjudication-otsuse langetamine conduct-läbi viima,juhtima misdemeanour-üleastumine matter-küsimus,mateeria,materjal courthouse-kohtumaja
ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine - tasaarvestus - kokkulangemine - lepingu taganemine - lepingu ülesütlemine 9. Eesti kohtusüsteem -maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on
Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik,
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat
annaabi.ee 
