Raadio/Nimi Kuuluvus Keel Suunitlus ehk Leviala ehk kuulduvus (Era- või üldformaat avalik -õiguslik) 24x7 Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Artekon Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o DFM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Elmar Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline(*) Energy FM Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Euro FM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o
õiguslikust alusest. 2. Kas Eestis kas. Subjektiivseid kohustusi ja juriidilisi õigusi ? Kui JAH, siis milliseid ? Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Juriidilisi kohustusi kasutatakse Eestis. Näiteks : Kui raamatu kirj. lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus siis autoriõiguse dlähevad juriidilisele isikule,kelle algatusel ja juhtimisel kongreetne teos loodi. 3. Kes on juriidiline isik ? Avalik ja eraõiguslik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on teatud nõudmiste täitmisel omandanud õigusvõime. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Loomise aluseks on alati konkreetne seadus, mis vastava juriidilise isiku loomise ette näeb. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 4
Teadmata kadunud isikut tuleb tunnistada kadunuks kohtu kaudu. Kui inimene kaob ära siis teda tunnistatakse surnuks 5 aasta pärast, kui ta pole varem välja ilmund. Näiteks: inimene kaob ära 01.09.2000 tema lahkumist hakkatakse lugema 02.09.2000 ja surnuks tunnistatakse 02.09.2005 JURIIDILISED ISIKUD Juriidilise isiku mõiste: Juriidiline isik on seaduse alusel loodud subjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu.
õigusi ja kohustusi oma tegudega. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. 11. teovõime Teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 12. deliktivõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 13. juriidiliste isikute liigid a) Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. b) Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus
ÄRIÕIGUS ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime:
välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11. Horgani mõiste, pädevus on asutus, kogu, isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku h.-se ül-id. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui haldusorganil ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega.
Esimeses osas räägin juriidilise isiku mõistest ja pikemalt nii eraõiguslikust juriidilisest isikust kui ka avalik-õiguslikust juriidilisest isikust. Teises osas toon välja juriidilise isiku koha nii isikute süsteemis, kui ka õigussüsteemis. Lõpetuseks räägin ka juriidilise isiku õigus- ja teovõimest. 1. JURIIDILISED ISIKUD 1.1. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis tegutseb füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on: · iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; · selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; · võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; · eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt: · Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1);
JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine.................................6 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine .............................7 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine...............................8 SISSEJUHATUS
Üritan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest, nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamisest ning juriidilise isiku tegevuse lõpetamisest. Ühtlasi on ka referaadi eesmärgiks saada uusi teadmisi ning neid edasi anda, olla kursis erinevate juriidiliste isikutega ning nende eripäradega. Töö olen jaganud vaid üheks suureks peatükiks nimega juriidilise isiku definitsioon ja tema jagunemine ning selle omakorda alapeatükkideks eraõiguslik juriidiline isik ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavate alapeatükkide punktid on eraõigusliku juriidilise isiku asutamine, eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine ning avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine. 3 1. JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Ettevõtte otsesed konkurendid on 5 lähima maakonna üldhooldekodud ning need on ära toodud allolevas tabelis. Nimi Asukoht Omandivorm Hind, /kuu PÕLVAMAA Ahja Hooldekodu Kohalik 453,79 Nooruse 2, Ahja omavalitsus EELK Räpina Miikaeli Eesti eraõiguslik 466,56 - 517,68 Tartu mnt 5 koguduse Hooldekodu isik Krootuse Hooldekodu Krootuse, Kohalik 441 Kõlleste vald omavalitsus Leevi Hooldekodu Kooli 2, Leevi, Kohalik 440 - 470 Veriora vald omavalitsus
teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist · Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
Nt Inimõigused Positiivne õigus objektiivne õigus, kirjalikult esitatud õigusnormide kogum, mille allikad on õigusaktid. Subjekt. õigus tuleneb objektiivsest, seotud subjektiga ( isikule ) tulenev. ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel
teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õiguslik jõustamine- Riik peab korrale kutsuma kui kellegi õigusi rikutakse, et õigus kehtiks kõigile samasuguselt, oleks õigusriik (politsei jne) Eraõiguslik jõustamine- näiteks pöördud otse kohtusse, või inkassofirma teenused. Riik ei sekku. Riik pakub üksnes kohtusüsteemi Kui liikmesriik ei täida kohustusi, siis tuleb mõni EL institutsiooni komisjon, kes kutsub liikmesriiki korrale. Samas alati EL komsijon kõikjale ei jõua, ja selleks ongi välja mõeldud vahetu õigusmõju. Üksikisikud ise jälgivad et nende õigusi täidetaks, kaitsevad neid ise kohtus ja nõuavad nende täitmist.
pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õiguslik jõustamine- Riik peab korrale kutsuma kui kellegi õigusi rikutakse, et õigus kehtiks kõigile samasuguselt, oleks õigusriik (politsei jne) Eraõiguslik jõustamine- näiteks pöördud otse kohtusse, või inkassofirma teenused. Riik ei sekku. Riik pakub üksnes kohtusüsteemi Kui liikmesriik ei täida kohustusi, siis tuleb mõni EL institutsiooni komisjon, kes kutsub liikmesriiki korrale. Samas alati EL komsijon kõikjale ei jõua, ja selleks ongi välja mõeldud vahetu õigusmõju
olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: avalik-õiguslik ja eraõiguslik Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
tehing. 3. Teostada subjektide kontroll- kas olemas või mitte. Kui ei ole olemas, puudub õigussuhe. (õigussuhtel 2 poolt). 4. Välja tuua õigussuhte sisu- õigused ja kohustused objekti suhtes. 5. Kontrollida abstraktsiooni printsiipi- lisaks VÕL, kas vastab omandi üleandmise nõudele. Õigussuhte objekt või ese on see millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu objektiks on näiteks raha. Ost- müügi puhul on objektiks ese ja ka raha. Subjektid : Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu- liikmete ühiseks tegevuseks mõeldud ühing, sihtasutus- näit fond, mittetulundusühing. Õpilane lõi sisse Õismäe Gümnaasiumi akna. 1. Subjektid: Õpilane ja Õismäe Gümnaasium 2. Objekt: Koolimaja aken või raha 3. Subjektide kontroll: Õpilane on füüsiline isik ja Õismäe Gümnaasiumit pole olemas, subjektiks on Tallinna linn. 4. Õigussuhte sisu: Õpilane ja Tallinna linn
kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 9. Teovõime. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 10. Deliktivõime. Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 11. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Jur.isiku õigusvõime ...on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 12
• Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod • Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4, Elmar, Star FM, Uuno, KUKU, Klassika, Raadio Tallinn, Sky Plus, • Avalikõiguslik • ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn • Reklaamivaba • Eraõiguslik • Raha teenimine • Meelelahutus • Eestis ostetakse saateid sisse • Eesti enda oma on Klassikatähed • Mõjutus • Väga suur • Vastutus kasvab, aitab eetilisusele kaasa • Reklaam oleneb, kas avalikõiguslik või eraõiguslik • Saatekava pannakse paika inimese päevaplaani ja põhiliste töölkäigu aegade järgi • Kui palju on vaatajaid Lugude ülesehitus • Uudis (eespool tähtsam info) • Pealkiri - lühike ja lööv ja tegusõna
7. Õigusvõime. Riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 8. Teovõime. Isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidililisi kohustusi iseseisvalt teostada e võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 9. Deliktivõime. Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik- õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut. Juriidiline isik on sedaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts,
7. Õigusvõime. Riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 8. Teovõime. Isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidililisi kohustusi iseseisvalt teostada e võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 9. Deliktivõime. Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik- õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut. Juriidiline isik on sedaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts,
EELISED: Piiratud vastutus Piiramatu eluiga Suuremad ressursid Suhteliselt väike nõutav algkapital Suhteliselt kerge juhtida PUUDUSED: Raamatupidamine keerukam Juriidiline abi osaühingu loomisel MTÜ- Mittetulundusühing- eesmärgiks või põhitegevuseks pole kasumi teenimine majandustegevuse kaudu. FAKTOORING - on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada vajalikul hetkel vaba raha. SIHTASUTUS- eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. ( Ei teeni tulu ) PIIRATUD VASTUTUS- Aktsiaseltsi eelis, mis paneb aktsinärile vastutuse ettevõtte võlgade eest üksnes aktsiaseltsi investeeritud rahasumma ulatuses. PIIRAMATU VASTUTUS- Nõudmin, et omanik või omanikud vastutaksid täielikult kõikide äritegevuse kahjude ja võlgade eest.
poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja/// Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada/// Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Avalik-õiguslik ja eraõiguslik. /// Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel/// Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik( täisühing, usaldusühing, osaühing,
Kontrolltöö nr 1 0,5 tähendab, et vastus on pooleldi õige. Äriühing- on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kontsern- moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Emaettevõte- omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust.
ja muu taoline, mis on õigusega reguleeritud • Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Õigussuhte objekt – millele õigussuhe on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel on tekkinud konkreetne õigussuhe • Füüsiline isik – inimene • Juriidiline isik – seaduse alusel moodustatud isikud (asutused ja organisatsioonid) • Eraõiguslik juriidiline isik – moodustatud erahuvides • Avalik-õiguslik juriidiline isik – moodustatud avalikes huvides ja konkreetse seaduse alusel Õigus- ja teovõime • Õigusvõime – isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi • Inimese õigusvõime algab elusalt sünniga ja lõpeb surmaga • Teovõime – isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi • Teovõime on seotud psüühika tasemega • 5-aastane ei sõlmi ostu-müügilepingut
Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Vaba konkurentsi takistamise eest võib olla ette nähtud nii eraõiguslik õiguskaitsevahend (kahju hüvitamise kohustus) kui ka avalikõiguslik sanktsioon (rahatrahv).
Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: 1. Avalik-õiguslik 2. Eraõiguslik Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2.1 Täisühingu asutamine...................................................................
mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Juriidilise isiku maksud Juriidilised isikud jagunevad Juriidilise isiku maks on kaheks: avalik-õiguslik ettevõtte tulumaks. juriidiline isik (näiteks Eesti Topeltmaksustamine ei ole Vabariik) ja eraõiguslik lubatud. juriidiline isik (näiteks osaühing, aktsiaselts, sihtasutus). Ettevõtte eripärast sõltub, milliseid makse ja millise määra järgi tuleb maksta: tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu määr aastal 2016 on 20/80),
§ 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes
Teavitama peaks oma probleemist ka kooli omanikku, sest omanik peab teadma, mis toimub tema koolis! Kui probleem jääb koolis lahendamata, tuleks järgmise sammuna teavitada maavalitsuse inspektorit kooli õppe-ja kasvatustegevuse puuduste ilmnemisest. Kooli juhtimise ja ressursside kasutamise seadusliku, otstarbeka ja säästliku kasutamise probleemidega soovitame pöörduda kooli omaniku poole (munitsipaalkooli omanik on valla-või linnavalitsus, erakooli omanik füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, riigikooli omanik on Haridusministeerium). Kui probleemid on jäänud kooli-, kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse tasandil lahendamata, tuleks kirjaliku avaldusega pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna poole. Kodanike avaldustele vastamisel ei tegelda anonüümkirjadega. Samuti ei lahendata probleeme telefoni teel, sest enne vastuse andmist on vaja kuulata ära mõlemad probleemis osalevad pooled.
üldkoosolek; juhatus ja nõukogu Tulundusühistu - äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu; vähemalt 5 liiget; liikmetel pole isiklikku vastutust ühistu kohustuste ees; üldkoosolek; juhtorganiks juhatus FIE - füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid; vastutab kogu oma varaga Sihtasutus - eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks eesmärgi saavutamiseks; organiteks juhatus ja nõukogu MTÜ - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine; vähemalt 2 liiget Äriühing - omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine 3 põhiküsimust
Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: 1. Avalik-õiguslik 2. Eraõiguslik Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
· Tegemist on ajutise olukorraga · Isik ei saa aru, kuidas tehing mõjutab tema huve · Siis on tehing tühine · Tehingu saab isik ise hiljem heaks kiit Oluline meelde jätta! · Eristada õigusvõimet ja teovõimet · Eristada täielikku teovõimet ja piiratud teovõimet · Eristada piiratud teovõimet mh otsusevõimetusest · Otsusevõimetus Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. · Juriidiline isik on loodud seaduse alusel (NB! füüsiline isik on inimene) Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid. Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega andnud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Nt ülikoolid, töötukassa, Eesti pank Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
7. Õigusvõime. Õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja, annab õiguse osaleda õigussuhetes. 8. Teovõime - isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid oma tegudega omandada. 9. Deliktivõime -isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste (deliktide) eest 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik- õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut. Juriidiliste isikute liigid. – Avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. - Riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (notar, linnavalitsus,
Vallasasi - valdamine, kasutamine Abstraktsiooniprintsiip - Omandit puudutav tehing puudutab 2 õigusharu ja on 2 lepingut: ostu-müügileping ja omandi üle andmine (käsutusleping). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ehk siis abstr. printsiip tähendab seda, et sisuliselt on oluline käsutustehingu toimumine. Isikud 1) Füüsilised isikud (peab olema elus) 2) Juriidilised isikud; (eraõiguslik j. isik; avaõiguslik j. isik) Õigusvõime algab Füüsilise isiku elusalt sünniga Õigusvõime võib tekkida ka alates eostamisest, kui laps sünnib elusalt era.õ. juriidilistel isikutel registrisse kandmisega aval.õ juriidilistel isikutel seaduses sätestatusega Õigusvõime lõppeb füüsilise isiku surmaga era.õ. isikul registrist kustutamisega aval.õ isikul seadusega sätestatud ajast §8
Kui mõni- kord tundub, et ühest või teisest programmist kuuleb 'kogu aeg ühte ja sama muusikat', siis enamasti nii see ongi formaaditud muusikaga raadiojaamade puhul (nt 25-50-aastastele sobivat hittmuusikat mängivad Elmar, Uuno, Sky Plus; noorematele sobivat Power Hit Radio, Spin FM). Nende kõrval on olemas jaamad, milles muusika kõrval on oluline ka jutt (nt avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja eraõiguslik Kuku Raadio). Kohalikud raadiod enamasti miksivad erinevaid formaate nii, et see vastaks kohaliku kuulaja vajadustele. Lisaks tegutseb Eestis ka maailmavaate või usu alusel eristuvaid, nt kristlikke raadiojaamu (Tartu Pereraadio). TELEPROGRAMME, mille tootmine on traditsioonilistest meediumidest kõige ressursimahu- kam, toodetakse ja edastatakse Eestis alates 2010.a. 1.juulist ainult digiformaadis. Eesti suurimad
Teadmata kadunud isiku vara hooldus Miks riiki huvitab kellegi kadumine? Võib olla seotud vargusega. Riiki huvitab alles jäänud vara. § 19. Isiku surnuks tunnistamine vajalik pärimisega seotud tegevuste alustamiseks. Mis saab kui surnuks tunnistatud inimene ilmub välja? (§ 21) Tuleb pöörduda kohtu poole. Õigused taastuvad. Kui vara on edasi antud, siis tagasi ei saa, abielu ei taastu. 3.2. Juriidilised isikud seaduse alusel loodud õigussubjekt. Jaguneb: · Eraõiguslik · Avalikõiguslik Fiktsiooni teooria (huviteooria?) juriidiline isik on ettekujutus, fiktsioon, teda tegelikult ei eksisteeri. Nt Swedbank, ülikool. Sihtvara teooria juriidiline isik on eesmärgistatud vara. Realistlik teooria füüsilist juriidilist isikut tähistavad erinevad huvid. Juriidilist iskut pole olemas, ainus kes on olemas, on füüsiline isik. Juriidiline ehk õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikus kontekstis. !!
näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. (3) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna
Isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi võib teostada teine isik ainult siis, kui see on lubatud kasutusõiguse tekkimise alustega. 36. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas, või natuuras või tegema muid teatud tegusid. Reaalkoormatis võib olla nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik. Eraõiguslik tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Võimalusel määrata ka rahaline koormatise väärtus. Avalik-õiguslik ei nõua kinnistusraamatusse kandmist. Aga kui isikul on õigus nõuda reaalkoormatist, tekib see koormatis kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis lõppeb väljaostmisega. See ei aegu. Summaks reaalkoormatise hind kinnistusraamatus 37. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine)
teovõimega füüsiline isik. Töötasu vähendamine. Kui tööandja ei saa ettenägematutest, Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka anda töötajale tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12- eraõiguslik). kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära. Töötajate registreerimine enne faktilist tööle asumist töötajate registris alates 1.07.14. Töötasu alandamine. Vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja
majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. 2. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine ning seda reguleerib mittetulundusühingute seadus. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik ning õigus võime tekib alates mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega. Näited: MTÜ Nähtamatud Loomad, Naerata Ometi MTÜ, MTÜ Enneaegsed lapsed, MTÜ Aita Mind Koju, MTÜ Spordiselts 3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara
otseselt teenindavaid majandusüksusi Vegetatsiooniperiood-aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad Roheline revolutsioon-üritus parandada maailma toitlusolusid, suurendades peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut Põllumajanduspoliitika-põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus Ühistu-vähemalt kolme isiku asutatud ning nende juhitav ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon, mille eesmärk on toetada liikmeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid 2.Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad looduslikud tegurid, majanduslikud tegurid, tehnika ja tehnoloogia tase 3.(lk 16) 4. Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus Suurtalu-kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise, liitumise või maareformi käigus.
Tsiviilõiguslik võime on iseseisvalt teha tehinguid, täielik teovõime tekib 18a., alla 18- piiratud, alla 7a-tühine, kohus võib 15a alaealise piiratud teovõimet laiendada Kui 5 aasta jooksul pole FIE kohta andmeid, võib surnuks tunnistada Juriidiline isik tekib:1)teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks AS asutatakse kehtestatud sätete alusel, 2)otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel)vabariigi valitsus Juriidiline isik-1)eraõiguslik,2)avalik-õiguslik(nt.riik) Täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, osaühing,tulundusühistu, sihtasutus,mittetulundusühing Eraõigusliku juriidilise isiku organid: üldkoosolek,juhatus Fie-oma elukoht, jur.isik-juhatuse asukoht, määratakse määramata ajaks Juriidilise isiku lõpetamine: üldkoosoleku otsus, isiku või asutuse otsusel, kellel on selleks õigus, seaduses,põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, pankroti korral, kohtumäärusega
kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: Avalik-õiguslik Eraõiguslik Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Töö olen jaganud kahte peatükki: Juriidilise isiku olemus ja jagunemine ja Juriidilise isiku valik. Peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Lisaks toon tekstist välja mõned mõisted ning selgitan neid eraldi mõistete sektsioonis. 4 MÕISTED: Õiguskord - ühe riigi õigusnormide kogum. Õigusvõime - õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Eraõiguslik juriidiline isik – erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Avalik-õiguslik juriidiline isik - on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Ainuvastutava administratsiooni printsiip – (avalik-õiguslik juriidilise isiku puhul) mingi konkreetne administratsioon vastutab kindla valdkonna eest. Nt: Eesti Pank on ainuvastutav
II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + - muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria) kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik välismõju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analüüs jätkub IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
Õigus alused Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik . Täisühing Usaldusühing Osaühing Loodud äriseadustiku alusel ja Tulundusühistu alusel(on loodud Aktsiaselts tulundusühistu seaduse järgi). Sihtasutus on reguleeritav sihtasutuse seadustikuga. Mittetulunds ühing on reguleeritav mittetulundus ühingte seadustikuga. Juriidilise isiku õigusvõime See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi.
Julge teooria. Kas Tallinna Ülikool on olemas? Näiline isik, pole olemas. Me kujutame ette, et on TLÜ, aga pole. Olemas on ainult inimesed. Sihtvara teooria- juriidiline isik on eesmärgistatud vara Organiline teooria- juriidilist isikut eristab füüsilistest isikutest huvid. NT:Aktsionäridel on huvi saada dividende-saada tulust endale mingi osa. Juriidilisel isikul on huvi suunata raha kapitali ja säilitada seda. Juriidiline isik on eraõiguslik või avalik õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik: (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. (2) Äriühingu ja eraõigusliku j isiku erinevus-äriühing on kasumit taotlev, (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik,
juriidiline kehtivus-siduvus. Üldreeglina kehtib tehingu sisu kohta vormivabadus. Tehing võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seaduses ei ole ettenähtud tehingule kohustuslikku vormi. Tahteavaldusi on võimalik teha kõigil õigussuhte subjektidel. Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).
annaabi.ee 
