Rahvusvahelise poliitika loengud (0)

I loeng - sissejuhatus
Mis on rahvusvahelised suhted?
Actor -> toimija!!!
Rahvusvahelised suhted

• Termini kujunemine
  

• Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes]
  

• Suhted kellegi/millegi vahel
  

• Kes on suhtlejad?
  

• Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel.
  
• Sisemine vs välimine
  
• Erinevad teemavaldkonnad
  

Sisemine ja välimine

• Vahendite monopol vs detsentraliseeritus
  
• Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne.
  
• Anarhia vs hierarhia
  
• Õigus vs jõud -> Õigus on sisemine ja valitseja tagab reeglistikud. Jõud on välimine ja õigus on sellel, kellel on rohkem jõudu (materiaalne: sõjavägi, raha, majandus)
  

Uurimisprobleemid

• Koostöö ja konflikt
  

• Anarhia
  
• Julgeolek
  
• Majandus
  
• Kultuur ja identiteet
  

• Miks? Kuidas? Mismoodi ?
  

Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin . Meetodid

• Traditsiooniline - ajalugu
  
• Positivistlikud
  

• Induktsioon ja deduktsioon
  
• Muutujad
  

** Sõltuv ja sõltumatu

• Kvalitatiivne meetod
  

** Võrldev ja üksikjuhtum

• Kvantitatiivne meetod - statistika
  

• Post-positivistlikud -> leiavad, et objektiivset vaatlust vaatlejast sõltumatust pole olemas???
  

• Diskursus
  

• Tõlgendamine
  

• Teooriad
  
• Erinevused loodusteadustest
  

• Seotud teiste valdkondadega
  

• Majandus, õigus, võrdlev poliitika
  

Realismi põhimõisted

• Suveräänne riik
  
• Võistlevad valikud
  
• Rahvuslikud huvid
  
• Jõud -> polaarsus
  
• Anarhia
  
• Eneseabi
  
• Suhtelised kasud
  
• Julgeolekudilemma
  
• Jõudude tasakaal
  

Realistid on väga jõupõhised.
Liberalismi kontseptsioonid

• Inimloomus on hea
  
• Siseriiklik ja väline pole lahus
  
• Null-summa (kellegi võit on teise kaotus)
  
• Majanduse olulisus
  

• Kaubandus
  

• Institutsioonid
  
• Tegutsejad
  
• Anarhia
  

Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud.
Marksism ja konstruktivism

• Marksism
  

• Imperialism
  
• Maailma- impeerium või maailmamajandus
  
• Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat.
  

• Konstruktivism
  

• Kollektiivne teadmine
  
• Identiteet
  

• Kriitilised teooriad
  

Toimijad

• Riik
  
• Varasemalt:
  

• Kütid - korilased
  
• Linnriigid
  
• Impeeriumid
  
• Feodaalsed üksused
  

• Rahvusvahelised organisatsioonid
  
• Hargmaised korporatsioonid
  
• Muud
  

II loeng - riigid ja välispoliitika
Toimijad

• Riik -> oluline toimija
  
• Varasemalt:
  

• Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed ; samas suhtlesid natuke ka teistega
  
• Linnriigid
  
• Impeeriumid
  
• Feodaalsed üksused
  

• Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad?
  
• Hargmaised korporatsioonid
  
• Muud -> indiviidid , nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid)
  

Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine ; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas.
MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist , UEFA, ROK, Amnesty International
Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne

• Montevideo 1933
  

• Territoorium
  
• Rahvas
  
• Valitsus
  
• Võime suhelda
  
• -> n-ö puudu on tunnustus!
  

• Suveräänsus
  

Suveräänsus

• Jean Bodin (1530- 1596 )
  
• Realism - anarhia
  
• Ülim võim territooriumil
  
• Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber ) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale)
  
• Tunnustamine
  

Suveräänsuse tüübid

• Robert Jackson :
  

• Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus
  
• Positiivne -> võimekus, mida teha suudab
  

• Stephen Krasner:
  

• Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus
  
• Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus -> riigi võimekus kontrollida oma piire (kui palju inimesi, raha, kaupa jne seal liigub)
  
• Juriidiline -> võime teistega suhelda, astuda rahvusvahelistesse lepingutesse jne
  
• Vestfaali -> klassikaline ülemvõimuga territoorium; keegi väline EI ANNA korraldusi
  

Suveräänsuse puudumine

• Läbikukkunud riigid
  

• Jacksoni kvaasi-riigid -> puudub empiiriline pool, ei suuda piire kaitsta, vägivalla monopol puudub/puudulik
  

• De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt
  
• Mitteriiklikud tegutsejad
  

• Setsessionism -> eraldumine mingist riigist, luues ise suveräänse üksuse
  
• Rahvad ilma riigita, nt kurdid , uiguurid
  

Välispoliitika

• “Otsustajate poolt omaks võetud üldiste põhimõtete kogum suhetes välismaailmaga” Nicholson
  
• Erinevused riigiti?
  

• Demokraatiad
  

** Parlamentaarne
** Presidentaalne

• Autokraatiad
  

“Iga lumehelves on erisugune, aga samas väga sarnane teise lumehelbega.” Johannes Kepler
Realistid ütlevad, et kõik riigid on ühesugused, sest tahavad samu asju.
Riikide eesmärgid (Holsti?)

• Julgeolek
  
• Heaolu -> see ja julgeolek on kõige olulisemad! Samuti on heaolu väga kaasaegne (alles viimaseda ca 100 aastat)
  
• Autonoomia
  
• Prestiiž
  
• Muud, nt missioon (mingi teatud riigikord , nt NSVLis - IDEOLOOGIA)
  

Julgeolek

• “Rahvuslik julgeolek” -> selle konkreetse riigi julgeolek, kes sellest räägib
  

• Ettekääne
  
• Sõjavägi, kaitsekulutused (pmst igal riigil on mingil määral; Islandil pole sõjaväge, Costa Rical VIST ka mitte)
  

• Haavatavused
  

• Riigi omapärad -> nt geograafilised osad riigil (mägist maad on raskem vallutada kui lauskmaad, nt Eestit; Suurbritannia on saareriik ja sp pole seda ka eriti vallutada üritatud)
  

• Ohud
  

• Konkreetsed
  
• Mida ohustatakse? -> Territoriaalne terviklikkust, suveräänsust (nt valitsus kukutada ), ideoloogiaid, elustiile (külma sõja ajal ütles USA, et NSVL ohustab nende ameerikalikku elustiili), majandust, rikkust, kübermaailma. Pmst võib kõike ohustada mingil viisil.
  

Viisid julgeoleku tagamiseks

• Isolatsioon -> nt Tiibet kuni 1950. aastani umbes. Ei ole eriti mõjus. Tihti teised riigid siis ei pea sind enam otseselt riigiks, nt Põhja-Korea, Jaapan, Albaania , Bhutan . USA oli 20. saj. alguses n-ö isolatsioonis Euroopa sõjalises osas.
  
• Ise hakkama saamine
  
• Neutraalsus ja mitte-ühinemine -> Neutraalsus on konfliktis poole mitte-võtmine (riik kuulutab ise välja). Mitte-ühinemine on väga konkreetses konfliktis mitte-osalemine, külmas sõjas ei võtnud kolmas maailm sellest osa. [non- alive movement??]
  
• Liidud
  

• Casus foederis -> ehk põhjus, päästik , mis selle liidu tegevuse valla päästab, nt NATO 5 artikkel
  
• Kohustused -> Millal tekivad? Mõnel pool automaatselt, mõnel pool läbirääkimiste käigus.
  
• Vägede integratsioon -> Uus leiutis , NATO on lipulaev, vägede ühildamine, suhtlemine jne.
  
• Geograafiline ulatus -> NATO ei sekkunud Falklandi sõjas, sest see toimus Lõuna-Atlandi piirkonnas.
  

Heaolu

• 20. sajandi eesmärk
  

• Sotsiaalne heaolu ja majanduskasv
  

• Strateegiad
  

• Autarkia -> Täielikult isemajandav, varem lihtsam (pmst ainult toit), tänapäeval on keerulisem.
  
• Merkantilism -> Oma siseturu kaitse, ei lase importkaupu lihtsalt sisse ( tollimaksud ).
  

** Uus protektsionism -> Bürokraatia keerulisem väliskauplejatele, maksusoodustused väliskonkurentidele ei laiene jne.

• Vabakaubandus
  

** Regionaalsed liidud -> Euroopa Liit

• Majanduslikud liidud -> nt G77
  
• Kartellid -> Kontrollib kõiki; pmst OPEC , aga see kontrollib ainult umbes kolmandikku nafta tootmisest.
  

Prestiiž ja muu

• Prestiiž
  

• Sõjaline jõud
  
• Tuumarelv
  
• Kultuur ja teadus
  
• Sport
  
• Tööstus -> III maailmale eriti tähtis praegu
  

• Muud
  

• Etniline või ideoloogiline toetamine
  
• Maailma domineerimine
  

III loeng - väikeriigid
Riikide eristamine

• suur ja väike
  
• täpsem lähenemine
  

• üliriik -> külma sõja ajal USA ja NSVL, tänapäeval ainult USA (hetkel veel). bipolaarne
  
• suurriik -> enne I MS, kui oligi u 8 enam-vähem võrdset suurjõudu, kui keegi ei olnud otseselt ülijõud. multipolaarne
  
• keskmine -> middle power . 60ndatel tuli kasutusele, et tähistada nt Hispaaniat ja Kanadat kui ka Prantsusmaa või Srb, kes nii suured ei olnud.
  
• väikeriik -> kõik muu, mis ei ole suur, keskmine
  
• pisiriik -> micro state??? Küpros
  
• kääbusriik -> Lichtenstein
  

Ordinaarne skaala - alati ei tea vahet
Kriteeriumid

• sõjaline võimekus -> Viini kongressiga loeti võimukateks riigid, kus oli vähemalt 60 000 meest sõjaväes ; tuumarelvad on suured näitajad sõjalise võimekuse kohta
  
• rahvaarv
  

• 50 miljonit
  
• 1,5 miljonit - World Bank ütleb, et väikeriigid on kõik, mis on alla 1,5 miljoni elanikuga. ja siis on kõik ülejäänud riigid. väikeriigid, sest nende turud on väiksemad kui suurema elanikkonnaga inimestega riikidel
  
• 15, 10, 5 miljonit?
  

• territoorium -> pole päris n-ö aus, sest Mongoolia on päris suur, aga suures plaanis on suhteliselt mõttetu. riigi territoorium oli oluline rohkem pigem ajaloos.
  
• majanduslik võimekus -> maailma kogutoodang on umbes 75 triljonit USD, 1% sellest on 750 miljardit, 18 riigil on see 1% või rohkem olemas.
  

Tekkimine ja kadumine

• suur on hea
  

• Kreekas polist peeti kõige mõttekamaks poliitiliseks üksuseks
  

• elanikkonna kasv
  
• tunnustamine -> kümmekond riiki on maailmas, mida ei ole siiamaani eriti tunnustatud ja mida ka arvatavasti ei tunnustata
  
• lagunemine või ühinemine
  

• dekoloniseerimine
  
• kommunism
  

• Aafrika? -> Aafrika Liit on 54 Aafrika riigist koosnev organisatsioon , mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni õigusjärgse järeltulijana.; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885.
  

Koht süsteemis. Realism

• suurriikide poliitika
  

• läbisaamine või teravam vastasseis
  
• multi - või bipolaarsus -> Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt. Sageli arenevad mõjusfäärid.; Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist, kultuurilist ja majanduslikku mõju ( https://et.wikipedia.org/wiki/Polaarsus_rahvusvahelistes_suhetes ). Sõdade puhul taandub multipolaarsus bipolaarsuseks, sest tihti “peab” kahe vahel poole valima .
  
• tsüklilisus. Üldjuhul suurriigid lagunevad mingi aja pärast. Väikeriikidel on julgem olla siis, kui läheduses asuvad suurriigid on pigem nõrgad.
  

• geopoliitiline asend
  

• konkreetne positsioon -> kergem olla väikeriigil siis, kui ta geograafiliselt asub n-ö mõttetus kohas ja ei paku teistele huvi
  
• puhverriik -> mõte on selles, et vaenutsevad suurriigid teineteisest eemal hoida
  

Koht süsteemis. Liberalism

• Kaubandusohud (-> ei ole kirjeldused, vaid pigem hüpoteesid). on pärit 1970ndatest aastatest
  

• sõltuvus väliskaubandusest -> nt ELi väikeriigid ekspordivad palju (Slovakkia, Ungari, Eesti, Holland jne), sest siseturg on väike ja ei suudeta kõike ära müüa, mida toodetakse, seega peab eksportima. kõige vähem ekspordivad Kreeka ja Küpros
  
• bilanss negatiivne -> Eesti kergelt miinuses kaupadega , teenustega plussis. Seega raha tuleb praegu riiki rohkem sisse.
  
• toormaterjal
  
• üks partner -> gravitatsioonimudel - kui lähedal on üks suur riik, siis eksporditakse pigem sinna
  
• üks tooteliik
  
• madal kasv
  

1970ndatel ei arvestatud teenuste eksportimist
SKT= netoeksport + tarbimine + valitsus + investeering
Kui impordid rohkem, kui ekspordid, siis on negatiivne, annab miinuse.
Kõik mis me kokku ostame, läheb SKTsse.
Väikeriigi välispoliitika

• kas riikidel on vahet?
  
• keskendumine :
  

• regioon
  
• probleem
  

• võimalused:
  

• isolatsioon
  
• neutraalsus
  
• liidud
  

Liidud

• liidud väikeriikide vahel
  

• kahepoolsed
  
• mittepoolsed
  

• väike- ja suuriigi vahel
  

• kahepoolsed
  

** isanda-kliendi suhted -> Venemaa ja Valgevene

• mitmepoolsed -> nimetatakse rahvusvahelisteks organisatsioonideks, kui on olema sekretariaat jne
  

• rahvusvahelised organisatsioonid
  

• õigus -> oluline väikeriikide jaoks
  

Väikeriik suureks

• füüsiliselt võimatu -> tänapäeval pole enam väga võimalik, et mingi linn suudab end suureks ja oluliseks teha nagu kunagi tegid Rooma või Moskva
  
• majandus
  

• nišš
  

• nähtavus poliitikas
  

• inimesed
  
• osalus -> proovitakse saada pilti mingite sündmustega, nt Eesti eesistumine juuli- detsember 2017
  
• üritused
  

Institutsioonid

• põhiseadus ja eriseadused -> § 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.
  
• rahvas ei osale -> ei osale lepingute allkirjastamisel jne
  
• president
  

• diplomaadid -> “ühe riigi saadik ei lähe teise riigi juurde, vaid ühe riigi riigipea saadik läheb teise riigi riigipea juurde”. keskajast selline mõte
  

• riigikogu
  

• ratifitseerimine
  

• valitsus
  

• välispoliitika -> välisministeerium
  

Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad

• realism
  

• polaarsus -> Eesti jaoks on hea, et EL ja USA ei tee Venemaale järeleandmisi (Zapadi õppus, Ukraina sõda)
  
• geopoliitika
  

• liberalism
  

• majandus -> suurim eksportpartner on Rootsi
  

• konstruktivism
  

• identiteet ja ajalugu
  

• välispoliitika ulatus
  

geograafilist ulatust (y- telg ) saame ühena mõõta graafikul, teise mõõtena funktsionaalsust (x-telg). Eestil on umbes 30 saatkonda välismaades, enamasti Euroopas. Seega Eesti on geograafiliselt pigem piiratud ulatusega. Eesti funktsionaalsus on küberpoliitikas.
IV loeng - maailma jaotamine
Võim on suutlikkus panna teisi tegema seda, mida nad muidu ei teeks .
Maailma jaotamine

• Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist
  

• Geopoliitika
  
• majandus
  
• kultuur
  
• poliitika
  

Geopoliitika

• Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega
  

• maa-meri
  

• Rivaalsus
  
• Erinevad geopoliitikad
  

• teoreetiline-praktiline -> teoreetilist teevad akadeemikud, üritavad seletada riikide käitumist, võttesse arvesse mingeid geograafilisi näitajaid. praktilist geopoliitikat ei harrastata enam nii palju ( Hitler tegi seda, ütles, et Saksa riik peab laienema ida poole, et saksa rahvale anda uut elamisruumi jne).
  
• traditsiooniline-uus -> traditsiooniline on II MS eelne : jaguneb globaalseks (anglo-saksi koolkond) ning riigisisene (Saksa koolkond, mis tegeles riigi kui orgaanilise olendi mõtestamisega; laienemine, elutsüklid jne). uus geopoliitika on tänapäeval pmst, väga konstruktivistlik , identiteetide ja metafooride otsing?
  

** globaalne-riigisisene

• Angloameerika geostrateegia
  

• Alfred Mahan
  

** Mere- ja maajõud. Need, kellel on väljapääs merele, on parem positsioon.

• Halford Mackinder
  

** ruum ja aeg
*** südamaa (u Eestist Jaapanini idas), sisemine poolkaar (Lääne-Euroopast Vaikse ookeanini), välimine poolkaar (kõik muu, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aafrikast suurem osa, Austraalia jne).
*** Kolumbuse-eelne (tugeva maajõu aeg, hobune stepis, need kes hobusemajandust kontrollisid, kontrollisid ka rohkemat pmst), aegne (merejõud muutusid olulisemaks, dikteerisid maajõududele, kuidas käituda, kustutas välimise poolkaare joone, laieneti) ja järgne (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus - raudtee võtab merelt võimu üle ja sisemaa muutub jälle tugevamaks)

• Saksa koolkond
  

• Friedrich Ratzel (andis geopoliitikale nime, peetakse selle teadusharu loojaks), Rudolf Kjellen, Karl Haushover
  
• Orgaaniline riik
  

• Saul Cohen -> jagab maailma kolmeks
  

• Geostrateegilised suurregioonid -> India ookean, Ida- Aasia piirkond (Hiina), Eurasian continental realm, jne.
  

• geopoliitiline piirkond
  
• riik
  

• Ideed:
  

• tasakaal
  
• tuum-perifeeria
  
• tsivilisatsioon
  

Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk , NSVLi blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast , Mehhiko , Iirimaa , Soome, Rootsi).
Kultuuriline jaotus

• Kultuur kui muutuja
  
• Autorid:
  

• Spengler , “Õhtumaade allakäik”
  
• Toynbee , “Uurimus ajaloost”
  
• Huntington , “Tsivilisatsioonide kokkupõrge”
  

Oswald Spengler

• Tsivilisatsioon kui organism -> ükski organism ei kesta igavesti , sureb mingil hetkel. Fatalistlik oma lähenemises;
  
• linnade olulisus -> tsivilisatsioonid sünnivad üldjuhul tänu linnadele, elavad mingi aja ja siis surevad
  
• neli ajajärku kui aastaajad
  

• kevad -> tsivilisatsioon sünnib
  
• suvi -> elab hästi
  
• sügis -> hakkab manduma
  
• talv -> hääbub lõplikult
  

Arnold Toynbee

• Miks tsivilisatsioon?
  

• tsivilisatsioon
  
• ühiskond
  
• kultuur
  

• Erinevad mudelid:
  

• Helleenid
  
• Hiina
  
• Iisrael
  

Samuel Huntington

• Tänapäevane
  
• Religioon
  
• Tuumikriik ja veajoone konflikt -> igas tsivilisatsioonis on mõni tuumikriik, mis on peamine ja mis võib aidata teisi riike jne. Veajoone konflikti näide Põhja- Sudaani ja Lõuna-Sudaani vaheline koflikt .
  
• Kriitika
  

Näeb maailma multipolaarsena, kus on tuumikriigid (suurriigid), mis on endale mingisuguse liitlaskonna ümber tekitanud; tasakaalustavad üksteist.
Enamus sõdadest on naabrite vahel, suur osa konflikte on tsivilisatsioonide sees.
Majandus

• Miks mõned on rikkamad ?
  
• Võrdlev lähenemine
  

• Jared Diamond
  
• E. L. Jones
  

• Süsteem
  

• Liberalism
  
• Natsionalism
  
• Marksism
  

Maailma jaotamine rikkuse järgi

• Andmed:
  

• IMF; WB, CIA, Inimarengu indeks
  

• Maailmapank :
  

• Kõrge sissetulek 12 736 USD
  
• Ülem keskmine 4 126-12 735 USD
  
• Alam keskmine 1 046-4 125 USD
  
• Madal 1 045 või vähem USD
  

Inimarengu indeks võtab arvesse kolme näitajat - tervis, haridus , sissetulek.
V loeng - rahvusvahelised organisatsioonid
Tekkimise tingimused - Inis Claude ( Archer )

• riikide hulk
  
• poliitilised kontaktid
  
• ühiskondlik teadmine riikidevahelistest suhetest
  
• vajadus regulatsiooni järele
  

[Esimene alaline diplomaat saadeti 14. sajandil Itaalia linnades]
Ajalugu - Pierre Gerbet (Abi-Saab)

• Kuni 19. sajandini:
  

• (Amphictyony)
  
• linnade liigid
  
• sõjalised liidud
  
• ideed
  

• 19. sajand:
  

• Viini kongress
  
• konverentsid
  

Ajalugu II - Pierre Gerbet (Abi-Saab)

• Alates 1915:
  

• tehniline kommunikatsioon sõja ajal
  
• Rahvaste Liiga/Liit -> aitas tekkida sõdade pärast.
  

* * erinevus kongressist -> eelis Viini kongressi ees oli see, et Rahvaste Liit oli alaline, sellel oli alaline juhtimisbüroo jne, kohus.
** liikmed -> loodi maailmaorganisatsioon, kus USA ei osalenud, mis oli halb. lõpetas tegevuse 1946. aastal. 1930. aastatel astusid paljud suurriigid sealt välja.
** praktika -> Ahvenamaa probleem suudeti ära lahendada. tuntuim allorganisatsioon ILO - international labor organisatsion
[Reini jõe mingi organisatsioon , tegeleb selle laevatamisega vms]
[Punane Rist pmst kõige tuntum organisatsioon 19. sajandist]
Määratlus

• Institutsionaalsed :
  

• … seaduse või tavade alusel kujunenud sotsiaalse organisatsiooni vormid või struktuurid
  
• ... on formaalne ühendus, koosneb liikmesriikidest ning omab institutsionaliseeritud juhtimisstruktuuri
  

• Protsess:
  

• … kui institutsionaliseeritud rollide võrgustik, mis on loodud kolme või enama suveräänse riigi poolt vastastikuse suhtluse ergutamiseks
  
• Loodud valitsuste poolt, kes annavad sellele võimu teha otsuseid globaalsete probleemidega tegelemisel
  

• Õiguslik:
  

• … määratletav kui riikide ühendus, mis on loodud tema liikmete poolt vastava lepingu alusel ja mis sisaldab püsivat süsteemi ehk selliste organite võrku, mille abil on võimalik teostada ühishuvide alusel liikmetevahelist koostööd
  

• Poliitika:
  

• … kindlakujuline püsivalt jätkuv struktuur, mis on loodud vähemalt kahe liikmesriigi omavahelise lepingu alusel eesmärgiga aidata kaasa liikmete ühiste huvide teostamisele.
  

Tunnused

• leping
  
• riikide hulk -> osad teadlased ütlevad, kolm või enam, sest annab n-ö lahkumispuhvri ehk kui mingi riik ära läheb, siis on teised ikka alles ja organisatsioon jääb alles. [ ÜRO ühed asutajaliikmed olid Ukraina NSV ja Valgevene NSV. Alati ei pea olema riigid nendes organisatsioonides, nt Taiwan on WTO liige.]
  
• vabatahtlikkus
  
• struktuur -> klassikalises struktuuris: mingisugune assamblee, kus kõik riigid on esindatud ; nõukogu; - täidesaatev organ; sekretariaat.
  
• esindusorgan -> käib mingi aja tagant koos, võiks olla vähemalt kord kümne aasta jooksul
  
• administratsioon -> peaks olema püsiv, mis ei domineeri ühe riigi poolt; rahvusvaheline bürokraatia; ideaalis ei võta kuulda oma valitsust; töötavad antud organisatsiooni heaks.
  
• vahendid -> iseseisev eelarve. kui riigid on neile raha andnud, siis riigid ise ei otsusta, mida sellega teha.
  
• autonoomia -> iseseisvalt otsustab vahendite kasutamise üle, ilma suurte mõjutusteta kusagilt mujalt
  
• koostöö -> ei peaks olema ühte või paari väga domineerivat riiki
  
• negatiivsed kriteeriumid -> midagi välistavad - ELi ei saa astuda Austraalia, riigid Ladina-Ameerikast jne. OECDsse ei saa astuda kolmanda maailma riigid, sest nad on väga vaesed. ideoloogia - Lenini loodud kommunistlik internatsionaalne organisatsioon, Hitleri loodud natsi organisatsioon.
  

Nimetused

• assostsiatsioon; föderatsioon ( FIFA ); akadeemia; ühing; ühendus; konföderatsioon; liit (allianss); selts; organisatsioon; liit (union); ordu; fond; klubi ( Rooma klubi); liiga; liikumine; koda; nõukogu; komitee; konverents ; kongress; grupp (G7, G20); assamblee (Balti assamblee); komisjon ; agentuur ; konventsioon ; vennaskond.
  

Liikmed - funktsioon (Clive Archer)

• IGO - international governmental -> kõige klassikalisem valistsustevaheline organisatsioon [ valitsusest kaks liiget - välis- ja peaminister , riigipea]
  
• TNO - transnational organisatsion ->
  

• INGO - international non-governmental
  

** “puhas” INGO -> täiesti valitsusvälised organisatsioonid
** hübriid INGO -> on nii valitsused kui ka valitsusvälised esindajad/organisatsioonid
** TGO - trans-governmental -> valitsustevaheline, aga mitte valitsusevaheline. ametitevaheline, nt Interpol (Eestist seal politsei- ja piirivalve amet, aga mitte riigi valitsus), mingite riigiametite juhid.

• BINGO - business INGO -> suured ettevõtted, mis tegutsevad erinevates riikides, mis nagu teeks nad rahvusvahelisteks, aga koostöö poolest on nad enda hüvede eest väljas.
  

• TRANGO - transnational non-governmental ->
  

Liikmed - geograafia (Archer)

• regionaalne vs globaalne -> globaalsesse saavad astuda üle maailma kõik riigid
  

• mis on regioon? [USA on pmst igas regionaalses liidus mingi osaleja, vist ainult Aafrikas ei ole.]
  
• Bruce Russett (toob välja, mis teeb regionaalseks):
  

** sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus ;
** sarnased hoiakud ja käitumine;
** poliitiline vastastikkune sõltuvus;
** majanduslik vastastikkune sõltuvus;
** geograafiline lähedus
Muu klassifitseerimine (Archer)

• tegevus
  

• Millega RVO tegeleb?
  

** ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks

• struktuur
  

• liikmesriikide suhe RVO sees
  
• RVO suhe liikmesriikidega
  
• NGOde kaasamine
  

[NATO ei ole julgeoleku organisatsioon, vaid kollektiivse kaitse organisatsioon. Seal on vahe sees.]
globaalne universaalne - ainult ÜRO
globaalne spetsiifiline - Maailma Terviseorganisatsioon
regionaalne universaalne - EL
regionaalne spetsiifiline - NATO -> tegutseja
regionaalne spetsiifiline - Põhja-Ameerika kaubandusassotsiatsioon -> standardilooja
VI loeng - rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus
Rollid ja funktsioonid (Archer)

• Rollid:
  

• instrument
  
• areen
  
• tegutseja
  

• Funktsioonid:
  

• sisend väljundiks
  
• normiloome
  
• kohus
  
• sotsialiseerija
  

Liikmed (Konstatinos Magliveras (2013, Research Handbook on the Law of International Organizations )

• Asutajaliikmed ja uued liikmed
  

• avatus
  
• tingimused
  

• Protseduur
  

• keerulisus
  
• vastuvõtutingimused -nt majanduslik olukord, riigikord, mingites organisatsioonides olemine eeldab ka ÜROs olemist (nt UNESCOs ei saa olla ilma, et ollakse ÜRO liige)
  
• kandidaadi staatus - võib olla väga kaua staatuses, nt Venemaa 19 aastat WTOs
  

Liikmelisuse lõpp

• Reeglite rikkumine
  

• riikide võrdsus
  
• rikkumise põhjus - nt liikmemaksu mitte maksmine, kui riigis endas juhtub midagi (nt sõjaväeline riigipööre )
  

• Meetmed rikkujatega tegelemiseks :
  

• liikmeksoleku peatamine
  
• väljaheitmine - nt Rahvaste Liidust visati Nõukogude Liit välja
  

• Väljaastumine - Suurbritannia EList ( Brexit ), Jaapan ja Saksamaa Rahvaste Liidust 1930. aastatel, Kreeka hunta astus Euroopa Nõukogust välja
  

Hääletamine

• Üksmeele põhimõte
  

• absoluutne - kõik on poolt
  
• suhteline - keegi ei tohi olla vastu, erapooletu tohib olla
  
• konsensus
  

• Enamushääletus
  

• üks riik, üks hääl - nt ÜRO, Euroopa ministrite nõukogud
  
• liht-, absoluutne, kvalifitseeritud enamus - lihtenamus on see, et poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli; absoluutne on et enamus on poolt ( protsentuaalselt , Riigikogus nt 51 poolthäält); kvalifitseeritud enamus on lihthääleenamus (50% antud häältest)
  

• Kaalutud hääletamine
  

• üks dollar , üks hääl - hääletusjõudu nii palju kui on sissemakstud dollareid
  
• veto
  

Struktuurid

• Plenaarorganid
  

• Peaassamblee
  

• Piiratud liikmelisusega organid
  

• Julgeolekunõukogu
  

• Administratiivsed organid
  

• Sekretariaat - juhivad organisatsiooni igapäevast tööd, nt ÜRO; ELis Euroopa Komisjon pmst
  

• Juriidilised organid
  

Otsustamise raamistik (Cox ja Jacobson (Paul F. Diehl; The Politics of International Organizations, 1989; The Politics of Global Governance, 2005)

• Funktsioonid
  

• foorum
  
• teenus - reeglina vaja rohkem ressursse, suuremat administratiivorganit
  

• Reeglid ja protseduurid
  
• Ajalooline areng
  

• muutused - võivad minna teenuselt tegutsejaks üle
  

Otsustamise liigitus (Cox ja Jacobson)

• Esindusotsused - vastuvõtmise otsused
  
• Sümboolsed otsused - ei ole sisulist tagajärge, tehakse mingi meelsuse kindlakstegemiseks; mingid deklratsioonid, et saada toetust
  
• Piiride ( boundary ) otsused - millised on organisatsioonide suhted teiste organisatsioonidega; vahepeal on kattumusi organisatsioonidel , nt globaalsel ja regionaalsel organisatsioonil
  
• Programmilised otsused - eelarve jaotamine
  
• Reegleid loovad otsused - 1) formaalsed , mingid lepingud , deklaratsioonid; 2) mitteformaalsed, mingid kõned, nt ÜRO peasekretär peab kõne ja annab märku sellega, et midagi peaks muutma vms
  
• Järelvalve otsused - kuidas reeglirikkujatega tegeleda, uuritakse, jõutakse järeldusele, pannakse mingid sanktsioonid
  
• Tegevusotsused
  

Otsustajad (Cox ja Jacobson)

• Valitsuste esindajad
  
• Erasektor
  
• RVO juhid
  
• RVO bürokraatia tipud
  
• Nõunikud
  
• Teiste RVOde esindajad
  
• Meedia
  

Otsustaja mõju VALEM
-C= P+-A
-P= Xc(G+-S)
-C= Xc(G+-S)+-A
-I = Xa*C*D
C - tegutseja võim ( capacity )
P - positsioon
A - isiklikud atribuudid
Xc - prioriteedid
G - RV suhted üldiselt
S - spetsiifiline küsimus
Xa - katse mõjutada
D - teised mõjud
I - mõju ( influence )
Lisamuutujad (Cox ja Jacobson)

• Protsess
  

• taju ja suhtumine
  
• ideoloogia
  

• Struktuur
  

• mitteformaalne
  

• Keskkond
  

• Jõu jaotus
  
• majandus ja poliitika
  
• liidud
  

VII loeng - ÜRO
Peamised organid

• Peaassamblee - olulisus väljendus eelarves, aga teeb ka muid asju. eelarve 5 miljardit kahe aasta peale. rahuvalve eelarve on eraldi ja see on ka mitu miljardit dollarit. USA panustab eelarvesse 22%
  
• Julgeolekunõukogu - 5 alalist liiget (Hiina, Venemaa, Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa) + 10 roteeruvat liiget
  
• Majandus- ja sotsiaalnõukogu - Eesti on liige olnud, pole alalisi liikmeid
  
• Sekretariaat
  
• Rahvusvaheline Kohus - asub Haagis
  
• Hooldusnõukogu - tegeles dekoloniseerimisega, võttis üle Rahvaste Liiga territooriumite haldamise
  

Peaassamblee
“town meeting of the world”

• Art 10: volitatakse teatud küsimusi arutama ja soovitusi tegema
  
• Art 12: Julgeolekunõukogu ülimuslikkus -> Kui Julgeolekunõukogu arutab mingit teemat, siis Peaassamblee seda arutada ei tohi
  
• Art 11: RV rahu ja julgeoleku küsimused
  
• Art 13: RV õiguse kodifitseerimine
  

• International Law Commission
  

• Art 15: raporteerimine
  
• Art 22: abiasutused
  

Peaassamblee otsused pole riikidele kohustuslikud. Riigid saavad neid võtta kui juhiseid ja soovitustena. Peaassambleele raporteeritakse hästi palju, ka Julgeolekunõukogu teeb seda.
PA pädevuste areng

• “Väike assamblee”
  

• Interim committee
  
• Pidi töötama PA istungite vahel -> JN töötab aastaringselt , PA töötab paar kuud, siis töötavad edasi nõukogud jne. Enam pole sellel mõtet, sest PA töötab aastaringi.
  

• Uniting for Peace
  

• 1950 -> oli mõeldud Korea sõja tarbeks.
  
• Kui JN pole võimeline [otsustama]. Siis võtab PA otsuse võtmise üle. Kasutati külma sõja algusaastatel -> nt Suessi kriis.
  

Kolmas maailm tahab assambleele rohkem võimu tänapäeval. ÜRO algusaegadel oli assamblee rohkem tähtsam, sest see oli väiksem ja ühtsem. Samas n-ö kaks blokki: USA ja tema liitlased vs Nõukogude idablokk. Kolmas maailm oli suures osas koloniaalmaad.
Julgeolekunõukogu

• Peamine organ rahu ja julgeoleku tagamiseks
  
• Kiirus
  
• Otsuste kohustuslikkus
  
• Juhib president -> on kuu aega, ingliskeelse tähestiku järjekorras.
  

JN liikmed

• Alalised
  
• Mitte-alalised (valitavad):
  

• 10 liiget kaheks aastaks
  
• Geograafiline jaotus -> Lääne-Euroopa ja muud, Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa, Aasia ja Aafrika. [Austraalia, Uus- Meremaa ja vist ka Iisrael kuuluvad Lääne-Euroopa ja muud gruppi.]
  

** Kehtiv alates 1965 -> varem oli nt Lähis-Ida, Briti Rahvaste Ühendus jne jne
** Kurioosumid: Jugoslaavia (ei saanud NSVLiga/Staliniga üldse läbi), Poola-Türgi lepe
Kõige rohkem on mitte-alalise liikmena olnud Jaapan, kokku 21 aastat.
Hääletamine Julgeolekunõukogus

• Protseduurilised
  

• Mis on protseduuriline ?
  

• Sisulised
  

• Puudumine
  
• Hääletamisest mitteosavõtmine kui ollakse tüli osapooleks
  

** Tüli vs olukord -> diplomaatiliselt eristatakse. Tüli on mingi konkreetse põhjusega, olukord on ilma konkreetse põhjuseta.
Saab küsimuste vetostada protseduurilises, viia üle sisulisse ja seal uuesti vetostada. Hääletamises see, et keegi ei tohi olla vastu. Kui riik on ise tüli osapooleks, siis ei tohi võtta hääletamisest osa. Pmst pole ÜROl viiele alalisele liikmele võimalik kunagi sanktsioone kehtestada.
Sekretariaat ja Peasekretär

• Sekretariaadi personali nimetab peasekretär
  

• Ei saa oma valitsustelt juhiseid. Peab olema lojaalne ÜROle.
  

• Peasekretär valib Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovitusel
  
• Poliitikakujundamine
  

• Informeerib Julgeolekunõukogu probleemidest, mis ohustavad rahu ja julgeolekut (art 99)
  
• Aruanne (art 98). Annab Peaassambleele aru.
  
• Täidab talle usaldatud funktsioone (art 98). Rahuvalve korraldamise keskel, kogub raha jne.
  

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu

• Liikmed:
  

• 54, 3 aastaks, igal aastal valitakse 18. Kuigi alalisi liikmeid ei ole, siis on JN liikmed iga kord tagasi valitud, seega pmst on alalised.
  

• Pädevus :
  

• Üldiselt art 62:uurimused, soovitused, konverentsid, konventsioonid
  
• Palju allasutusi -> N-ö postijaam , kõik UNICEFid jne on nende all.
  
• Laiem koostöö
  

• Hääletamine
  

• Kõik lihtenamusega, poolthääli rohkem kui vastuhääli. Vetot ei ole.
  

Inimõigused on läinud rohkem PA alla, aga samas on mingil määral ikka majandus- ja sotsiaalnõukogu all ka.
Peamised dokumendid

• ÜRO Harta (1945)
  

• PA deklaratsioonid -> üritatakse nendega Hartat täiendada.
  

• Agend for Peace (1992)
  
• Millennium Development Goals (2000)
  
• High-level Panel Report (2004)
  
• Responsibility to Protect (2005)
  

ÜRO eesmärgid

• Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut
  
• Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid
  
• Arendada rahvusvahelist koostööd
  
• Olla rahvaste tegevust kooskõlastavaks keskuseks
  

ÜRO ametlikud keeled on inglise, prantsuse, hispaania , araabia , mingi hiina, vene. Eesti tõlge ÜRO põhikirjast ei ole ametlik, seega ei saa sellele viidata.
ÜRO põhimõtted

• Täieliku võrdsuse põhimõttele
  
• Kohustuste täitmine heas usus
  
• Tülide rahumeelne lahendamine
  
• Jõu kasutamisest hoidumine
  
• ÜRO aitamine
  
• Mitte-liikmesriikide olukord
  
• Siseasjadesse mitte-sekkumine
  

Tegevus tülide korral

• VI ptk - rahumeelne lahendamine
  

• Tüli või olukord
  
• Soovitused -> JN otsused ei ole kohustuslikud?? peaksid ikka olema?
  

• VII ptk - tegevus
  

• Kindlakstegemine :
  

** Rahu ohustamine -> pmst kõik konfliktid jne lähevad selle alla, ka nt Korea sõda. Rahu negatiivne(postiivne ikka??) definitsioon on see, kui pole sõda. Rahu positiivne definitsioon on keeruline, sellel pole kindlat definitsiooni.
** Rahu rikkumine
** Agressiooniakt -> meelega defineerimata, UK ja USA survel . Mitte ühtegi juhtumit pole peetud agressiooniaktiks, seega on aktide number 0.

• Meetmed
  

** Mittesõjalised
** Sõjalised -> JN on seda teinud mõned korrad , nt Korea sõda, I Lahesõda.
An Agenda for Peace

• Boutros Boutros-Ghali, 1992
  
• Julgeolekunõukogu palvel
  
• Olulisemad punktid:
  

• Ennetav diplomaatia
  
• Peace enforcement (võiks tagada) -> peace making , peace keeping
  
• Konfliktijärgne ülesehitus
  

Vastutus kaitsta (R2P)

• 2001 - ICISS -> International Commission on Intervention and State Sovereignty
  

• Vastab Annani küsimusele sekkumisest
  

• 2005 - World Summit :
  

• Riigil kohustus kaitsta:
  

** Genotsiid , sõjakuriteod, kuriteod inimsuse vastu, etniline puhastus

• Rahvusvaheline kogukond aitab
  
• Kui riik ei suuda, rahvusvaheline sekkumine
  

Rahvusvaheline kogukond on kõik teised riigid pmst.
Millennium Development Goals (2000)

• Väärtused ja printsiibid
  
• Rahu, julgeolek ja desarmeerimine
  
• Areng ja vaesuse vähendamine
  
• Keskkond -> Kyoto protokoll , Pariisi kokkulepe
  
• Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemine
  
• Haavatavate kaitse -> sõjapõgenikud
  
• Aafrika
  
• ÜRO tugevdamine
  

Kehtis 2000-2015, siis tehti vahekokkuvõte. Jätkudokument loob eesmärgid aastani 2030. Kui eelmine oli rohkem vaesusele rõhuv, siis uus on rohkem keskkonnale mõeldud.
Julgeolek hõlmab peale sõja ka terrorismi, narkokuritegusid, HIVi/AIDSi jne.
VIII loeng - NGOd ja regionaalsed organisatsioonid
Valitsusvälised organisatsioonid (Lamborn ja Lepgold, 2003)

• TSA - trans-state actor
  
• INGO:
  

• Agenda loomine -> agenda to topic (teema teemaks) ehk sotsiaalne probleem tuuakse üles poliitilisele arutelule, et sellega tegeletaks
  
• Teenusepakkumine -> Piirideta Arstid, Punane Rist, Piirideta Ajakirjanikud
  

• Trans-state business enterprise - TSBO
  
• Religioossed organisatsioonid -> tegevus inspireeritud religioonist, tiirleb religioossuse ümber, peamine idee on oma religiooni levitamine, aga selle kõrval ka vaeste aitamine, headuse jutustamine jne. Kõige kuulsam on katoliku kirik. Hetkel levib jõuliselt Ida-Aasias (2017 oktoober). Kõrvalmõjud paistavad välja erinevatel tasemetel , nt Päästearmee aitab vaeseid, on tugevad ka seadusandlikul tasandil (samasooliste kooselu, abort ), kristlik-demokraatlikud erakonnad ( konservatiivsed ). Religioossete organisatsioonidega seotud sageli ka terroristlikud organisatsioonid.
  
• Terroristlikud organisatsioonid -> sageli seotud religiooniga. Aga on ka areligioosseid terroristlike organisatsioone (nt Iiri ja Baski vastupanuliikumised). Sageli tahavad valitsusepoliitikat muuta, mõnikord ka valitsust kukutada.
  
• Kuritegelikud organisatsioonid -> tegelevad smuugeldamisega, inimkaubandusega, narkootikumidega jne.
  

Näiteid INGOdest

• Keskkond:
  

• Greenpeace, International Union for Conservation of Nature (IUCN), International POPs Elimination Network
  

• Inimõigused, poliitika:
  

• AI, HRW, FH
  

• Humanitaar :
  

• ICRC, Save the Children International, SOS Lastekülad
  

• Piirideta:
  

• Arstid, ajakirjanikud, juristid
  

Puudu on ka spordiga seotud organisatsioonid, ROK, FIFA jne.
Regionaalsus

• Joseph Nye
  

• Rahvusvaheline regioon
  
• Regionalism
  

• Bruce Russett
  

• Sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus;
  
• Sarnased hoiakud ja käitumine;
  
• Poliitiline vastastikkune sõltuvus;
  
• Majanduslik vastastikkune sõltuvus;
  
• Geograafiline lähedus.
  

Konstruktivistlik regionalismikäsitlus ( Andrew Hurrel, Regionalism in theoretical perspective, 1995)

• Pole loomulikku regiooni, konstruktsioon
  
• Regionalismi protsess:
  

• Regionalization
  
• Regionaalne teadlikkus ja identiteet
  
• Regionaalne riikidevaheline koostöö
  
• Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon
  
• Regionaalne kokkukuuluvus
  

Euroopa integratsiooni teooriad

• Küsimused:
  

• Mis on EL?
  
• Mida tähendab integratsioon?
  
• Suhted rahvusriigiga
  
• Laiemad järeldused
  

• Teooriad:
  

• Eelteooriad: föderalism, funktsionalism , transaktsionalism
  
• Neofunktsionalism
  
• Valitsusvahelisus ja institutsioonid
  

Regionalismi seletused erinevates teooriates (Jens-Uwe Wunderlich “Regionalism, Globalisation and International Order ” (2008))

• Riigiülesed lähenemised :
  

• Föderalism
  
• (Neo)funktsionalism
  

• Suveräänsuse kesksed lähenemised:
  

• (Neo)realism
  
• (Neo)liberalism
  

Regionaalsed organisatsioonid ajaloos ( Louise Fawcett, Regionalism in historical perspective; Regionalism in world politics, 1995)

• II maailmasõja järgne nähtus -> kolooniad muutusid iseseisvateks riikideks
  
• 1950ndate ja 60ndate elu
  
• Langus 1970ndatel
  

• kolmas maailm -> üritas veidikene ühtsust üles näidata, ei jõutud ühegi olulise organisatsioonini
  

• Uus tõus 1980ndate lõpus ja 90ndatel -> külma sõja lõpp, uus suhtumine koostöösse
  

1980ndad

• Külma sõja lõpp
  

• Uus suhtumine koostöösse
  
• Rahvusvahelise süsteemi detsentraliseerimine
  

• Majanduslikud põhjused
  

• Euroopa elu
  
• Globaalsed muutused
  

• Kolmanda maailma (Third Worldism) lõpp
  
• Demokraatia
  
• Kriitikat
  

Organisatsioonide tekkimine

• Enne II MS:
  

• OAS, Commonwealth
  

• 1945-1970:
  

• Araabia Liiga, NATO, EL eellased, OAU, ASEAN , OPEC, Andide Pakt
  

• 1985-tänaseni:
  

• SAARC, APEC, Mercosur , NAFTA, SRÜ ja sellega seostuvad, Shanghai
  
• EL ja Aafrika liit
  

EL ajalugu - lepped

• 1951 Pariisi leping: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
  
• 1957 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomi ühenduse asutamine
  
• 1986 Ühtse Euroopa Akt: ühisturu loomine
  
• 1992 Euroopa Liidu leping ( Maastrichti leping): poliitiline liit, üleminek ühisrahale ja nn kolme samba struktuur
  
• 1997 Amsterdami leping: institutsioonide reform , lepingute lihtsustamine
  
• 2001 Nizza leping: institutsioonide reform, valmistumine laienemiseks
  
• 2007 Lissaboni leping (reformileping): selgem pädevuste jaotus ELi ja liikmesriikide vahel; liidu muutmine tõhusamaks ja demokraatlikumaks; välispoliitilise sidususe suurendamine
  

Regionaalsed organisatsioonid ÜRO süsteemis

• Harta artiklid 52-54
  

• Kooskõla ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega
  
• Enne JNi poole pöördumist
  
• JNi õigus regionaalseid organisatsioone kasutada
  
• JNi autoriseering
  
• JNi informeerimine
  

• “Kohalik vaidlus”, “jõustamine” ja “täielik informeerimine”
  

IX loeng - Rahvusvaheline majandus
Poliitiline ja majanduslik (David N. Balaam & Michael Veseth; Robert Gilpin)

• Riik - kollektiivse otsustamise ja tegutsemise ruum
  

• võimu paigutamine ( allocation ) ja jagamine (distribution)
  
• Hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine
  

• Turg - individuaalne otsustamine ja tegutsemine
  

• ressursside paigutamine ja jagamine
  
• vastastikkune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine
  

Poliitiline ja majanduslik

• Kaks ühiskondlikku regulatsiooni:
  

• Kaubandus, investeeringud , liikumine vs riigi piirangud neile
  

• Pinged kahe poole vahel
  

• Dünaamika
  
• Kollase ja sinise metafoor -> nähakse rohelist maailma
  

• Uurimises algselt koos, siis eraldi, nüüd jälle koos
  

IPE valdkonnad ( Thomas Oatley)

• Rahvusvaheline kaubandus
  
• Raha ja finants
  
• Hargmaised korporatsioonid (MNC)
  
• Areng -> kuidas kolmas maailm järele tuua
  

Energia
20. sajandi lõpu kaubandus (Paul Krugman)

• Uued aspektid võrreldes varasemaga:
  

• Intra -trade (või ka intra-industry trade) -> samu asju eksporditakse/imporditakse riikide vahel (Saksamaa ja Inglismaa vahetavad omavahel kaupu, mis on ühesugused, nt masinad , tekstiil jne)
  

** Intra-firm trade

• Lisandväärtuse ahela jagamine -> kunagi tehti masin ühes tehases valmis, tänapäeval tehakse jupid erinevates riikides ja siis ühes kohas pannakse lõpus masin kokku
  
• Super -kauplejad -> üle paarikümne; suurimad kauplejad maailmas on: Singapur, Holland, Belgia, Hong -Kong (ehk kauplevad toodetega rohkem, kui ise neid valmistavad?)
  
• Madalapalgalised tootjad- eksportöörid
  

• Teenused
  
• WTO - World Trade Organization
  

Kitsas raha - nt sularaha, saab kiirelt välja võtta
Lai raha - hoiused, pensionifondid ; raha, mis on pikemale ajale mõeldud
Tuletisväärtpaber ( derivatiiv ) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks , müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. ( https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/ )
Raha- ja finantssüsteem

• Rahasüsteem
  

• Valuutakursid:
  

** Kullastandard -> on olemas üks maailmavaluuta, erinevates kohtades nimetatakse erinevalt (kui kõikjal maailmas on kullaga seotud raha?)
** Bretton Woods ->
** Vabakurss -> nõudlus määrab ära valuuta väärtuse

• Finantssüsteem
  

• Investeeringud ja rahavood -> Investeering kestab 22 sekundit.
  
• Kriisid
  

Dollar annab emissioonitulu USAle. USA võib endale raha juurde trükkida ilma, et sellest midagi väga juhtuks.
Suurim inflatsioon on olnud Ungaris (4,19 x 10 astmel kuusteist) pärast teist maailmasõda (1946. aastal).
Mõned majandusteadlased ütlevad, et kriisid on halbade poliitiliste otsuste süü, sest majandus ise ei saa katki minna.
Jaapan on võlgu u 300% oma SKTst . Põhiliselt iseendale : keskpangale, kodanikele . Kodanikud samas usaldavad oma riiki ja sp pole midagi ka juhtunud.
Kreekas samal ajal inimesed ei usalda oma riiki ja sp ei saa ka riik edasi minna.
Kreekas on võlakriise olnud 20. sajandil 4-5 tükki. Viimati devalveeriti 1998. aastal.
Võlakirja intress on kõrge ja see tähendab, et see on sulle kallis, sest need, kellelt sa seda võlakirja võtad, ei usu, et sa tagasi maksad.
Investeeringud (Cohen; Investopedia )

• Portfolio investeering -> 22-sekundiline. Mõte, et see edasi müüa.
  
• FDI ( Foreign direct investment) -> ostad aktsiad , et omada kontrolli firma üle
  

• Pikaajalisus, keeruline tagasi võtta, prestiiž
  
• Green field -> mitte olemasoleva ettevõtte tükikese ostmine . Teise riiki mittemillestki tootmise loomine? A green field investment is a form of foreign direct investment where a parent company builds its operations in a foreign country from the ground up. In addition to the construction of new production facilities, these projects can also include the building of new distribution hubs, offices and living quarters. ( http://www.investopedia.com/terms/g/greenfield.asp )
  

• Ülevõtmine
  

Tegelikult on vaja umbes 10% osakutest, et saada olla otsustaja firma juhatuses, paigutada inimesi ametitesse jne (kuigi loogiline oleks 51%).
HDI areng - Human Development Report.
Liberalism

• Ideoloogia:
  

• Turg ja riik on lahus
  
• Turg on konfliktivaba
  
• Riigi roll turus peaks olema väike
  

** Muutused ajas

• Eeldused:
  

• Indiviid
  
• Ratsionaalsus
  
• Kauplemine :
  

** Hinnasignaalid
** Tasakaal

• Huvide harmoonia
  
• Suhtelised eelised -> kasuta ära seda, milles sa oled tugev, isegi kui oled nõrgem kui keegi teine
  

Natsionalism

• Ideoloogia:
  

• Konfliktsus - nii majanduses kui poliitikas
  
• Industrialiseerimine -> nt Nõukogude Liit
  

• Eeldused:
  

• Riigid on tegutsejad
  
• Riigid on jõu maksimeerijad -> nt Nõukogude Liit
  
• Ratsionaalsus
  

• Suhtelised kasud -> kasuta ära oma absoluutseid eelised ja jumala eest ära saa vähem kui keegi teine
  

• Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi
  
• Null-summa
  

World Systems Theory

• Immanuel Wallerstein , 1974
  
• Maailma-impeerium või maailma-majandus
  

• Kapitalism
  

** Kasu
** Klassid
** Riigid kaitsevad valitsevat klassi

• Tuum-perifeeria-pool-perifeeria
  

X loeng - Rahvusvaheline õigus ja eetika
Eetika rahvusvahelistes suhetes

• Kas riigil saab olla moraali? -> Riiki ei saa katsuda , pole otseselt füüsiline asi.
  
• Kas grupil saab olla moraali?
  
• RV poliitikas kaks tasandit [ajalooliselt]:
  

• Moralistid -> asju tuleb teha õigesti ja õiglaselt ka siis, kui see toob riigile kahju. Lepingutest tuleb kinni pidada, isegi kui need pole head.
  
• Realistid -> tuleb lähtuda riigi huvidest
  

• Kas on konflikt eetilise ja huvidest lähtuva käitumise vahel?
  

Eetika tasandid

• Rahvusülesed väärtused
  

• Suveräänsus
  
• Jõu kasutamisest hoidumine
  
• Enesemääramine -> “soolase vee printsiip”, kolooniate iseseisvumine ?
  
• Inimõigused
  
• Genotsiid -> hukkamõist
  

• Rahvusvaheline ühiskond
  

• International Society
  
• World Society
  

Kooslused teevad ühiskonna, mis teevad riigi, mis teevad rahvusvahelise kogukonna.
Kanti teooria, et riigid ei loe, on inimestevahelised suhted.

• Ühiskonnas väljakujunenud väärtused
  

• Positiivne moraalsus -> käitumisnormid konkreetses ühiskonnas. Võib öelda, et autoritaarsemad riigid on isegi moraalsemad kui demokraatlikud, nt Iraan (riigis käitutakse vastavalt šaaria seadustele ).
  
• Kriitiline moraalsus ->
  
• Demokraatia vs autoritaarsus
  

• Otsusetegija tasand -> konkreetne indiviid, kellel võib olla moraalsus, aga võib sellest ka loobuda
  

Moraal ja õigus

• Õiglane sõda
  

• India
  
• Kristlus
  

** Aquino Thomas

• Kriteeriumid
  

** Proportsionaalsus
** Õiglane põhjus, jne

• Hugo Grotius -> rahvusvaheline õigus. Pidi 17. sajandil möönma, et kristlik sõda on õige?
  

Rahvusvaheline õigus

• Õiguse tüübid:
  

• Positiivne õigus -> kirjapandud õigus, seadustes olemas.
  
• Loomuõigus -> filosoofiline konstruktsioon. Peaks andma üldised printsiibid, mille järgi võiks positiivne õigus olla loodud. Ajalooliselt on tulnud: 1) mõistus; 2) jumal.
  

Mitterahvusvaheline õigus ehk siseriiklik õigus.

• Õiguse allikad:
  

• Lepingud -> sageli kahepoolsed
  
• Tava -> riikide suuline kokkulepe, et niimoodi käitume ja peame sellist käitumist õiglaseks/õigeks.
  
• Üldprintsiibid -> loomuõiguse valdkond . Näiteks ÜRO põhikiri : inimõiguste kaitse, suveräänsuse rikkumist ei tohi lubada.
  
• Kohtulahendid ja teadlased -> võetakse näiteid rahvusvahelistest lahenditest ja ka siseriiklikest.
  

Reservatsioonid - lisatingimus, endale jäetud õigus. Olen nõus, aga paari reservatsiooniga ( http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=reservatsioon ).

• Õiguse originaalsed kandjad :
  

• Ka täielikud , piiramata
  
• Riik -> saab ise võtta endale õigusi ja kohustusi
  
• Suveräänsus
  

• Sekundaarsed:
  

• Osalised, piiratud
  
• Riikide poolt loodud
  
• RV organisatsioonid
  

Rahvusvaheline suhtlemine

• Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon 1969 -> kuidas riigid saavad omavahel lepinguid sõlmida, kes on vaatlejad(?) vms.
  
• Riigi vastutuse eelnõu (Draft Articles on the Responsibility of States for Internationally Wrongful Acts ) -> ÜRO paneb kokku seda. -> Kelle teo eest saab panna vastutuse riigile? Kas riik vastutab, kui riigijuht /suvaline kodanik riigi nimel tegutsedes mingi pahateo korda saadab ? Riigid ise ei ole eriti entusiastlikud selle vastu võtmisest, sest paneb neile peale rohkem kohustusi.
  
• Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon 1961
  

Diplomaatia

• 15. sajandist -> Itaalia linnriigid hakkasid tegema alalisi esindusi teistes linnriikides Itaalias. Seoses kaubandusega põhiliselt. [19. sajand tõi rahvusvahelise konverentsi. Hakati tegema ilma konkreetse konfliktita, vaid mingi probleemi lahendamiseks. 20. sajand tõi riigijuhtide otsekontakte rohkem.]
  
• Funktsioonid:
  

• Esindamine -> tänapäeval riigi esindaja, kuigi ametlikult varem olnud “riigipea esindaja”
  
• Info kogumine -> aru saada, mis riigis toimub ja info saata tagasi koduriiki. [Üks tuntumaid telegramme George keegi USAst, 1946. aastal, pseudonüüm “X”.]
  
• Ettevalmistused -> dokumendid, mida kohtumistel kavatsetakse sõlmida või deklareerida.
  
• Probleemide lahendamine -> eelkõige oma riigi kodanike probleemide lahendamine välisriigis.
  

• Riigipea esindajad
  

• Immuniteedid -> mingid seadused neile ei kehti
  

Riigpea, valitsusjuht ja välisminister võivad kirjutada lepingutele alla ilma volituseta.
Rahvusvaheline sõjaõigus

• Õiglane sõda:
  

• Antiik- Vana Testament (viljapuid ei tohi sõja ajal hävitada, et tsiviilisikud saaksid süüa), Sun Tze (Hiina kõige klassikalisem sõjapidamise õpetuse autor; linnasid ei tohiks rünnata, kui see pole just hädavajalik?), India, Kreeka-Rooma, Islam (sõda uskmatutega).
  
• Keskaeg
  

• Jus ad bellum -> seda, kes võib sõda pidada
  
• Jus in bello -> õigus sellest, kuidas sõjaväljal käituda
  

Jus ad bellum

• Sõja kriminaliseerimine
  

• Viini kongress ( vastuseks Napoleoni sõdadele), Rahvaste Liiga (vatuseks I MSile), Briand - Kellogi pakt (vastuseks I MSile).
  

• ÜRO Harta
  

• Jõu kasutamise keeld -> riigid ei tohi üksteisega suheldes jõudu kasutada ega jõuga ähvardada.
  
• Tülide rahumeelne lahendamine
  

• Legaalne sõda
  

• Julgeolekunõukogu luba (art 41)
  
• Enesekaitse (art 51)
  

Jus in bello

• Kuidas sõda pidada
  
• Sõjapidamise vahendid
  

• Haagi õigus -> reguleerib seda, kuidas võitlejad võivad võidelda. Mis relvad võivad olla kasutusel, millised sõjapidamise manöövreid ei tohi kasutada jne. Algas 19. sajandi lõpus (1899, teine oli 1907), kui Vene valitseja kutsus kokku. Lepiti kokku, et ei tohi kasutada inimkehas lõhkevaid kuule .
  

• Võitlusvõimetud ja sõjast mitte osavõtjad
  

• Genfi õigus, mis kaitseb teatud isikuid ning objekte ( https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_humanitaar%C3%B5igus ).
  

• Tuumarelv -> kasutada ei tohi, aga kui kuidagi muud moodi ei saa, siis tohib pmst.
  

Haag ja Genf

• Haag
  

• 19. sajandil tsaari initsiatiivil
  
• Konventsioonid 1899 ja 1907
  

• Genf
  

• Keskaeg, Nightingale (Krimmi sõja ajal haigete haavatute eest hoolitseja)
  
• Henry Dunant (Itaalia ühendamise ajal aitas haavatuid põetada) Solferino lahingu ajal. Pmst pani aluse Punasele Ristile
  
• 1949. a konventsioonid (neli tükki: tsiviilisikud, haiged ja haavatud, merel ja maal, sõjavangid) ja 1977. a lisaprotokollid.
  

Vastutus kaitsta (R2P)

• 2001 - ICISS
  

• Vastab Annani küsimusele sekkumisest
  

• 2005 - World Summit:
  

• Riigi kohustus kaitsta:
  

** Genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsuse vastu, etniline puhastus

• RV kogukond aitab
  
• Kui riik ei suuda, RV sekkumine
  

Inimõigused

• Kolm põlvkonda -> n-ö iga põlvkonnaga nähakse ainult rohkem probleeme
  

• Kodaniku- ja poliitilised õigused -> I põlvkond. Ühelt poolt annab kaitse riigi eest, riik ei tohi meelevaldselt kodanikega midagi teha. Teiselt poolt annavad õiguse inimestele riigis valitsemises osaleda (minimaalselt). Riik ei pea suurt midagi tegema seega.
  
• Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused -> II põlvkond. Peaksid edendama indiviidi arengut ja elu (nautida kultuuriväärtusi, saada parema elu peale, parandada elujärge jne). Riik peab reaalselt panustama päris palju. Sõltuvad kohast, nt Rootsi suudab paremini tagada kui Zimbabwe .
  
• Solidaarsusõigused -> III põlvkond. Vähemusrahvaste õigused, keskkonnaõigused, vähemuste (nt homoseksuaalid) õigused. [Inimõigus tuleb inimeseks olemisest. Saab ära kaotada vaid siis, kui kaotada inimeseks olemine.] Kas vähemus on inimene? Kuidas saab panna mingisuguse inimõiguste sildi inimestele, miks peaks olema grupil? Kõige segasem põlvkond.
  

• “International Bill of Rights ”
  

• Inimõiguste Ülddeklaratsioon
  
• Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966
  
• Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966
  

Enamus riike on mõlemad ratifitseerinud. USA pole majanduslike, sostsiaalsete pakti. Põhja-Korea, Saudi-Araabia pole kumbagi.
XI loeng - rahvusvaheline konflikt
Andmeid konfliktide kohta

• UCDP ucdp.uu.se
  
• Arbeitsgemenschaft
  
• COW correlatesoftwar.org
  
• Cascon (MIT) web.mit.edu/cascon/
  
• BICC bicc.de
  

Määratlused

• Kontseptuaalsed
  

• Vägivald
  
• “Sõda kui organiseeritud vägivald, mida viivad üksteise vastu ellu poliitilised üksused” Hedley Bull
  

• Operatsiooniline
  

• Ulatus
  
• Kvantitatiivne lävend
  

• Emotsionaalsed
  

• Õiglase sõja teooria
  

** Jus ad bellum ja jus in bello

• Marksism -> näeb võimalust ühiskonnas muutusi läbi viia ainult läbi vägivalla
  
• Patsifism ja bellitsism
  

• Juriidiline
  

• “Sõda on relvajõudude poolt peetav, kestev, kindla intensiivsusega võitlus kindla suurusega gruppide vahel, mis koosnevad üksikisikutest, kes on relvastatud, kannavad eraldusmärke ning alluvad vastutavale juhtimisele sõjalise distsipliini kaudu
  

Konflikti tüübid

• Ulatus
  

• Sõda -> inimesed surevad (kui on üle 1000 hukkunu, siis peetakse sõjaks), Uppsala lävendi kohta vähemalt 25 hukkunut aastas, hukkunud peavad olema konfliktiga seotud; purustused/materiaalsed kahjud; suured rahalised kulutused; peaksid olema kvantitatiivsed ehk lihtsalt mõõdetavad
  
• Madala intensiivsusega konflikt -> kui on vähem kui 25 hukkunut aastas, siis on madala intensiivsusega konflikt
  

• Osalejad
  

• Riikidevaheline
  
• Riigisisene
  
• Riigiväline, ekstrasüsteemne
  
• Sub-riigilised
  
• Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene
  

Konflikti tüübid - põhjus või eesmärk

• Revolutsioon, režiimivastane konflikt
  
• Dekoloniseerimissõda
  
• Rahvusvaheline terrorism
  
• Sunnidiplomaatia
  
• Setsessiooni või autonoomiasõda
  

Sunnidiplomaatia

• Täielik ultimaatum
  

• Nõue
  
• Ajaraamistik
  
• Jõu kasutamine
  

• Vaikiv ultimaatum
  

• Sanktsioonid
  

• Püüa-ja-vaata (try-and-see)
  
• Kruvi keeramine (Gradual turning of the screw )
  

Setsessioon

• Setsessioon -> sõda eesmärgiga luua uus riik, nt USA kodusõda
  
• Separatism -> põõdlus suurema autonoomia poole
  
• Separatsioon -> riigi lagunemine nii, et vana riik alles ei jää (nt Tšehhoslovakka, sest lagunes kaheks, aga vanast ei jäänud midagi alles)
  
• Irredentism -> tahetakse eralduda riigist, et liituda mingi teise riigiga (nt Põhja-Iirimaa tahab eralduda UKst, aga ei taha olla mitte iseseisev riik, vaid liituda Iirimaaga)
  
• Partitsioon -> võetakse riik ette ja jaotatakse ära (nt Poola II MSi alguses)
  

Konflikti lahendamise etapid (Ramsbotham, Woodhouse, Miall )

• Vägivaldse konflikti ennetamine ->
  
• Vägivaldse konflikti vaoshoidmine -> rahuvalve
  
• Vägivaldse konflikti lõpetamine -> rahutegemine
  
• Konfliktijärge ülesehitus
  
• Rahuehitamine
  
• Leppimine
  

Rahuvalve:

• Esimene põlvkond:
  

• Nõusolek
  
• Neutraalsus ja erapooletus
  
• Jõu kasutamine enesekaitseks
  

• Teine ja kolmas põlvkond:
  

• Mitmemõõtmelisus - tsiviil ja sõjavägi
  
• Tsiviilpolitsei
  
• Kaasamine
  

Ülejäänud etapid

• Rahutegemine
  

• Muutused kontekstis, tegutsejates, probleemis
  
• Kontseptsioonid: Hurting stalemate; pöördepunktid -> võimalus, kus pooled taipavad, et see konflikt ei vii kuhugi ja peab hakkama seda lõpetama; takistused -> ei tule mingit rahu, katsume konflikti ülal hoida pmst; skeptikud -> konkreetse lahenduse vastased, aga muidu rahu mõte meeldib; spoilerid -> igasuguse rahu vastu, üritavad kokkuleppeid rikkuda, nurjata
  

• Ülesehitus
  

• Ülevalt alla
  
• Positiivne ja negatiivne
  

• Rahuehitus
  

• Alt-üles -> kaasata vabaühendusi, mitteametlikke sotsiaalseid struktuure aitama kaasa rahuloomisele
  

• Leppimine -> olukorraga leppimine; arusaamadega leppimine - mingite ühisosade ja erinevuste paikapanemine; ideede leppimine - ühisosa leidmine ja erinevuste aktsepteerimine; endiste vaenlaste leppimine - okei , lähme edasi
  

Leppida saaks -> amneesia - kollektiivne unustamine; reparatsisoone võib maksta; sõjakohtud??
XII loeng - julgeolekupoliitika
Peamised küsimused (Paul D.Williams (toim), Security Studies : an Introductions, 2008)

• Mis on julgeolek?
  

• Ellujäämine
  
• Jõud
  
• Vabadus -> riigi julgeolek eeldab vabadust; human security juures saab rääkida vabadusest
  

• Mille julgeolek?
  
• Millised on julgeolekuprobleemid?
  
• Kuidas on julgeolek saavutatav?
  

Erinevad lähenemised

• Realism
  
• Liberalism
  
• Konstruktivism
  

• Kopenhaageni koolkond
  

• Kriitiline teooria
  
• Feminism
  

Realism

• Klassikaline realism -> pärast II MS kõrghetk
  
• Neorealism (struktuurne realism) -> võttis mõned klassikalise tunnused üle, mõned viskas üle
  
• Kaitsev (neorealism)-> erineb, mida riik tahab ründavast; peab ennast kaitsma ja ellu jääma
  
• Ründav (neorealism) -> erineb, mida riik tahab kaitsevast; peaks püüdlema hegemoonia poole, olla maailmas juhtiv jne
  
• Neoklassikaline
  

Realismi põhimõisted

• Inimloomus
  
• Suveräänne riik
  
• Võistlevad valikud
  
• Jõud -> polaarsus
  
• Anarhia -> hierahia puudumine: ühise valitsuse puudumine; anarhia loob olukorra, kus kõik peavad ise kõigega tegelema
  
• Eneseabi -> anarhias
  
• Suhtelised kasud
  

Neorealism

• Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi, sest struktuur sunnib neid
  
• Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni
  
• Jõudude tasakaal
  
• Realismi kriitika:
  

• Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha
  
• Euroopa
  

IR= Struktuur + riik + DC
IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema)
Liberalism

• Kantiaanlik liberalism
  

• Demokraatlik rahu
  

• Kaubandus
  

• Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne
  

** Haavatavus
** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne ; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub

• Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone
  

• Läbipaistvus, usaldus
  
• Odavus
  

Konstruktivism

• Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon
  
• Kontekst
  
• Identiteet
  
• Normid
  
• Keel
  

Kopenhaageni koolkond

• Copenhagen Peace Research Institute
  
• Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde
  

• People, States and Fear (1983, 1991)
  
• Security: A New Framework for Analysis (1998)
  
• Regions and Powers: The Structure of International Security (2003)
  

• Sektorid
  
• Regioonid
  
• Julgeolekustamine
  

Sektorid

• Sektorid
  

• Sõjaline -> sageli pannakse sõjalis-poliitiline kokku
  
• Poliitiline
  
• Majanduslik
  
• Sotsiaalne -> vaesus
  
• Keskkonna
  

• Regioonid
  

• Regionaalsed julgeolekukompleksid -> julgeolek toimub regioonide alas
  
• Protsessid ja dünaamika seotud
  
• Geograafiline ala
  

Julgeolekustamine

• Ohu diskursiivne konstrueerimine -> keegi ütleb, mis on oht
  
• Julgeolekustaja -> võimulolija
  
• Kõneakt
  

• Julgeolekustav lüke
  

• Referentobjekt
  
• Publik
  
• Erakorralised tegevused
  

Kriitiline teooria ja feminism

• Kriitiline teooria
  

• Emantsipatsioon ( vabanemine )
  
• Riigi probleem
  
• Teooria-praktika suhe
  

** Teooria loob praktika

• Postmodernism , -strukturalism
  

• Feminism
  

• Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega , võiks sõjaväeline olemus muutuda
  
• Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades
  
• Postmodernistlik -> reaalsust ei ole
  
• Postkoloniaalne
  

Julgeolekusüsteem täna

• ÜRO
  

• Riikidevaheline konflikt
  
• R2P
  

• Regionaalsed
  

• Kollektiivne kaitse
  
• Kollektiivne julgeolek
  

• Kahe- või mitmepoolsed lepped
  

XIII loeng - Kolmas maailm ja areng
Varem oli kolmas maailm külma sõja aegne mõiste. Need olid riigid, kes ei olnud ei USA ega Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja lõpus hakkas mõiste hägustuma.
Neljas maailm - mitte-esindatud rahvad, nt Kanada põlisrahvad.
SKT= sisetarbimine + netoeksport + riik + investeeringud
NIEO

• UNCTAD raamistik
  
• Bretton Woods organisatsioonide (GATT/WTO, IMF, WB) asendamine
  
• G77
  
• Ideed:
  

• Arenguriikide võim korporatsioonide üle
  
• Kaubandus
  
• Abi
  

Millennium Development Goals

• Väärtused ja printsiibid
  
• Rahu, julgeolek ja desarmeerimine
  
• Areng ja vaesuse vähendamine
  
• Keskkond -> jätkusuutlikkus
  
• Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemine
  
• Haavatavate kaitse
  
• Aafrika
  
• ÜRO tugevdamine
  

Väärtused

• Vabadus
  
• Võrdsus
  
• Solidaarsus
  
• Tolerantsus -> ÜRO põhikirja järgi, kõik inimesed on võrdsed jne jne
  
• Austus looduse vastu - tuleb hakata mõtlema jätkusuutlikuma ja loodussõbralikuma tootmise peale
  
• Jagatud vastutus -> tegelt võib viia selleni , et kui vastutus on väga jagatud, siis ei ole lõpuks kedagi, kes konkreeteselt vastutab
  

Mis edasi?

• UN Development Group
  

• Haridus, tervishoid , töö, aus valitsemine
  

• Post-2015 Development Agenda
  
• High-Level Agenda Panel of Eminent Persons
  

• Raport 2013
  

Paneeli raport

• Viis peamist punkti:
  

• Kedagi ei jäeta maha
  
• Jätkusuutlik areng keskmesse
  
• Muuta majandusi
  
• Rahu ja institutsioonid
  
• Globaalne partnerlus
  

XIV loeng - globaalprobleemid
Keskkond

• Lokaalne või globaalne
  
• Inimtekkeline või looduslik
  
• Looduskaitseliikumine
  

• Punane raamat
  

• Probleeme
  

• Kalavarud
  
• Osooniauk
  
• Globaalne soojenemine
  
• Puhta vee kättesaadavus
  

• Raskused
  

Põhjused

• Kasuvhoonegaasid
  

• Co2
  
• Fluoreeritud gaasid
  

** Freoon

• Metaan (CH4)
  
• Dilämmastikoksiid (N2O)
  

• Metsad
  
• Ressursid
  
• Tagajärjed:
  

• Veetase, majandus, sotsiaal
  

Mida on tehtud? Globaalne soojenemine

• Stockholm 1972
  
• Rio de Janeiro 1992
  

• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
  
• Johannesburg 2002
  
• Rio 2012
  

• Kyoto 1997
  
• Pariis 2016
  
• Osoon
  

• Viini konventsioon
  
• Montreali protokollid
  

• Vahemeri
  
• Läänemeri
  

• Helcom
  

ÜRO

• ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP)
  
• Jätkusuutliku arengu eesmärgid
  

• MDG järg
  
• Keskkonnale kolm eesmärki
  

** Kliimamuutus
** Meri
** Maa