Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (massihävitusrelvad) Maailam arendus ja arenguväljakutsed Maakera toorainevarude kahanemise mured Üleilmsed keskkonaprobleemid Inimõigus, pagulas ning rändeprobleemid Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht RAHVUSVAHELISE POLIITIKA TOIMIJAD Põhilised toimijad on riigid. Teised toimijad on: Riikidevahelised rahvusv ühendused ja institutsioonid, millest mõned on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks.(EL) Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid(punase risti rahvusvaheline komitee) Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina
Läti, Luksemburg Traditsiooniliselt madalaim valimisaktivsus on USA-s (muidu veel lisaks ka Sveits) Selgita lahti agenda mõiste! Agenda paikapanek väljendab prioriteete ja on seotud võitlusega eri toimijate vahel (kelle probleemid saavad tähelepanu). Osa probleeme pidevalt agendas ja korduvad (nt haridus). Agenda määrab ära mille üle poliitkas vaieldakse, määrab poliitika põhisuuna. Tooge välja mõned tegurid või toimijad, mis võivad mõjutada agenda kujunemist (vähemalt 4-5) a) Kriisid, sokid (nt Virgina Tech 2007, õlised linnud 2007 jne) b) Meedia eriti kui väga järjekindlalt tähelepanu juhib c) Protestiaktsioonid (nt üliõpilased ja ühikad 2006) d) Huvigrupid rohelised, naisõiguslased, suurärimehed e) Ametnikud järjest olulisemad protsessis tänapäeval f) Poliitikud ja parteid Parteiprogrammid ja valimisplatvormid
Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta
n kollektiivne: presidentuur n piiratud ajaks või eluaegselt n suurem või väiksem võim n Pärilik riigipea: n piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) n piiratud, põhiseaduslik valitseja n ,,Poolpärilik" riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides Kohtuvõim ® Ülesanded: n lahendab vaidlusi mängureeglite üle n otsustab sanktsioone ® Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile ® Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus Parlamentarism Tänapäevane: § parlamendi rolli vähenemine § usaldushääletuse piiramine § valitsusliikme roll olulisem parlamendi-liikme omast § partei juhib parlamendisaadikut § valitsusjuht liidrina Presidentalism
* IMF –Rahvusvaheline Valuutafond- soodustab rahanduskoostööd, jälgib valuuta stabiilsust, et majandus oleks stabiilne 8) Nimeta Euroopa Liidu neli põhivabadust. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. 9) Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? Maailm on jagatud suveräänsete riikide vahel, kes o iseseisvad toimijad. Jagunud on kolmeks süsteemiks; Vestfaldi-, Viini-, ja Verssailles`i süsteemiks. 1991.a peale NSVL lagunemist lagunes ka bipolaarne süsteem ja asendus unipolaarse süsteemiga. 10) Arutle, kas usu kui identiteediallika roll tänapäeva maailmas kasvab või kahaneb. Identideedi roll kasvab, sellele pööratakse rohkem tähelepanu, infomüra on palju ja see on saanud igale rahvusele väga väärtuslikuks osaks, selle esiletõstmine ning fookuses
· Kõige tähtsam element uurimistöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. Tüübid: - ,,Mis"küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad,kes on toimijad, jne. - ,,Miks"küsimused mõistmine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine - ,,Kuidas"küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad Hüpoteesid uurimisküsimuse eri/alaliigid Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid *MIDA ASUN TÕESTAMA? Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber
· Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. · Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. · Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. · Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka kõik teised toimijad saaksid sellise maksiimi omaks võtta; · teine vorm nõuab, et toimija toimiks nii, et see ei kahjustaks ühegi teise toimija võimet vabalt toimida. · Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu · I. Kant tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest · Ta ei tegele probleemiga, kuidas seda omadust inimeses kujundada · Kanti õiguste ja kohustuste teooria
21. Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus
Poliitiline kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid. MEEDIA Meedia kui vahendaja- edastab auditooriumile onfot Meedia kui väravavaht-otsustab, millised teemad väärivad kajastust ..kui raamistaja- otsustab, millisest vaatenurgast teemasid käsitletakse ...kui neljas võim, valvekoer- teiste võimuteostajate järelvalve ...kui aktivist-teatud teemad, maailmavaate eestvõitleja ..
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5
Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas. Atraktiivselt ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel . Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid. VALITSEMISVÕRGUSTIKUD Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks). Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima Võrgustike liigid: Valitsustevahelised, Kolmepoolsed(avalik, äriline ja mtü sektor), Riikeläbivad e transnatsionaalsed. POLIITIKA ÜLEKANDMINE Poliitika ülekandmine(policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. See võib olla nii vabatahtlik kui sunnitud. Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve
Isikuline:president, riigivanem,kuningas Kollektiivne:presidentuur Piiratud ajaks või eluaegselt Suurem või väiksem võim Pärilik riigipea: Piiramatu(absoluutne) valitseja(monarh) Piiratud, põhiseaduslik valitseja Poolpärilik riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides. KOHTUVÕIM Ülesanded: Lahendab vaidlusi mängureeglite üle Otsustab sanktsioone Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus(kohtuastmed), spetsialiseeritus(harud), formaliseeritus. VALITSEMISSÜSTEEMID Parlamentalism ..rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile. NT.eesti, saksamaa, iirimaa jne. [parlamendi võim tugev, president ainult riigi esindaja ja sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül on tasakaalustada
· kordamine 1 Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskonna sektorijaotus: 1)esimene sekotor ehk avalik sekotor 2)teine sektor ehk erasektor 3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor 1 Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud,massiteabevahendid,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad. Põhikäsitlused: 1)postmarksis majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist lähtuv diskursus) 2)ReZiimi koolkond riik ja ühiskond on omavahel seotud ja assotsiatsiooniline tegevus 3)Assotsiatsiooniline koolkond assotsiatsiooniline tegevus ja riik ja kodanikeühiskond on eraldiseisvad 4)Uusliberalism majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja kodanikeühiskond on eraldiseisvad
vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu · Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka kõik teised toimijad saaksid sellise maksiimi omaks võtta; · teine vorm nõuab, et toimija toimiks nii, et see ei kahjustaks ühegi teise toimija võimet vabalt toimida. 4. Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: · Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse
● Rahvuslikud huvid ● Jõud -> polaarsus ● Anarhia ● Eneseabi ● Suhtelised kasud ● Julgeolekudilemma ● Jõudude tasakaal Realistid on väga jõupõhised. Liberalismi kontseptsioonid ● Inimloomus on hea ● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased
fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. · Tüübid: ,,Mis" küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad, kes on toimijad jne ,,miks" küsimused mõtlemine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine. ,,Kuidas" küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad · Piirtud (koha, ajavahemiku, tingimuste järgi) · Mõõdetavad, vaadeldavad, andmetega kaetud Moraalseid ja iluküsimusi ei saa uurida
I Krediitkaart - Krediitkaart on pangakaart, millega makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kaardiomaniku vabast krediidilimiidist. Teisisõnu annab krediitkaart võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antud laenu. I III BLOKK – GLOBAALNE MAAILM ● Rahvusvaheliste suhete alused (Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. 1) riigid - suurriigid - tuumarelvade omajad, G8/G20 riigid, suurimad SKP-d (USA, Venemaa, Prantsusmaa) -väikeriigid - sõltujad, nende turvalisus sõltub suuresti teistest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) 2)mitte-riigid - valitsustevahelised organisatsioonid - koondavad endas eri riikide valitsusi ( ÜRO, NATO, OECD) -valitususvälised organisatsioonid - kolmanda sektori organisatsioonid ja suurkorporatsioonid (Punane Rist, Greenpeace, Microsoft)
Väga radikaalsed ÜA reformid jäävad venima, sest nad on liiga komplekssed, et lahendada lühikese aja jooksul kõiki probleeme, mida ühinemisega saavutada tahetakse. ÜA reformid arvestavad palju vähem kultuurikomponenti, mis loob lisapingeid, mis hakavad pärssima ühinemisjärgset elu. Ülevalt alla ühinemiste puhul tuginetakse nö tipptasandil poliitilistele kokkulepetele ja need toimuvad kogu süsteemis, mistõttu on sinna kaasatud KOV esmatasandist kõrgemad tasandid ja toimijad, ning reeglina muudetakse nende rolle ja suhteid. Liigselt ülalt alla reformid vähendavad uute võimude legitiimsust. (Sootla jt, 2011) Alt üles ja vabatahtlike ühinemiste puhul annab keskvalitus ette väga üldised raamid vaid ühinemiste õiguslike raamide osas ja siis aitab ühinemise käigus ad hoc konsulteerida osapooli kui neil tekivad küsimused. Nt.Kanada on kasutanud samuti täielikult vabatahtlikke ühinemisi
ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul, jt. Institutisonalism ja konstruktivism • Institutsionalism: – Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse
Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria: Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism: Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus reaalsusi on mitmeid
tulenavaid vastuolusid. Kõige populaarsemaks sai see teooria aga pärast Teist maailmasõda, kus kõike pidi paratamatult defineerima läbi konfliktide, jõudude tasakaalu ning tugevamate võimu kaudu. 2.1 Realismi põhiseisukohad Antud uurimustöös kasutan nii klassikalise realismi pooldajate töid kui ka neorealismi vaateid (selles töös Waltz'i seisukohad) Igaüks enda eest, anarhia Realism on seisukohal, et rahvusvahelistes suhetes on toimijad riigid. Riikide vahel toimub suhtlus, konfliktid, kabandus, indiviididele eriti tähelepanu ei pöörata. Puhtas rahvusvaheliste suhete anarhismis tagab iga riik enese alahoiu vahendid nii hästi, kui võimalik. Riikidevahelises võistluses on konfliktide elemendid võrreldes koostööga ülekaalus (Waltz, 2008, lk 25). Kuskil ei ole kirja pandud rahvusvahelisi seaduseid, mida riigid peaksid omavahelises suhtluses jälgima. Kehtib vaid üldine moraali põhimõte, kuid siin tekib jälle
18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid. - Keskkonnasõbralikku käitumist ei piira vaid kontekstuaalsedtegurid või inimeste arusaamised ja maailmakäsitlus, vaid igapäevaelu ülesehitus. - Keskkonnasõbralikku käitumist ei mõjuta niivõrd inimeste teadlikkuse tõstmine ega veenmine kui sotsiaalsete praktikate muutus. - Seniseid tegutsemisviise võib muuta: seesmiselt -toimijad ise alavääristavad seniseid praktikaid; väljastpoolt -teiste tegevuste muutus toob kaasa valikuvõimaluste muutuse nt innovatsioon tehnoloogiates muudab keskkonnasõbralikud tehnoloogiad kättesaadavamaks jne. 19. Kaasamise tasandid. - Informeerimine: riigiasutus annab huvirühmadele ja avalikkusele infot plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja
arenguvõimekus. Võime saada iseseisvalt hakkama. –Ühiskondlik julgeolek – sotsiaalsete lõhede vältimine, kultuuri säilitamine, kultuurikonfliktide vältimine jne –Keskkonnajulgeolek – Looduskeskkonna säilitamine, ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi •Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust
Sellega kaasnevad ratsionaalne või irratsionaalne mäng. (ratsionaalne nõuab sõjaväelist tasakaalu, kauplemiseks mõjuvõimu, reputatsiooni, mängus olevad huvisid.) Null-summa mäng: ühe poole võit on võrdne teise poole kaotusega. Pluss-summa mäng: kõik osalejad võidavad olukorrast. Koostöö. Tabel 1: Julgeoleku trendid Külma sõja aegne Külma sõja järgne Trendid Riigi tasemel Riigiülene, regionaalne ja riigi tasemel Toimijad Riigi põhised Riigi põhised ja mitte riigi põhised Konseptsioo Kitsas lähenemine Lai lähenemine n Probeemid Militaarsed/ poliitilised Mitte miltaarsed, militaarsed/ poliitilised ja ainult militaarsed. TRADITSIOONILINE VERSIOON JULGEOLEKSUT: KÜLMA SÕJA JÄRGNE Julgeoleku tähendus peale 90ndaid muutub laiemaks. Jessica Matthews kirjutas 1989ndal artikli, kuhu soovitas
Riigi tase: Valdavad on surve, piirangud, meedia ja rahva arvamus, valimised, eelarve piirangud, poliitiliste institutsioonide struktuur (nt parlament- mis ülesanne on kaasarääkimistel jne) Süsteemi tase: rahvusvahelised piirangud, geograafia, naabrid, maavarad (gaas, nafta), liitlased (NATO), rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO; EL), millised on teised riigid (demokraatia riigid, suured riigid, tõusvad võimud), mitte-riigilised toimijad (Punane Rist) ANALÜÜSI TEOORIAD: REALISM- suurriigid on olulised: sõjaväeline ja majanduslik võim, võimude tasakaal, võimu ülekandumine, hegemoonia. LIBERALISM- suuriigid on olulised: majanduslik võim, rahvastiku arv, pehme võim. KONSTRKTIVISM- suurriigid on olulised: võimalus konstrueerida rahvusvahelisi suhteid on märkimisväärne (reeglid ja normid) Miks erineb suurriikide välispoliitika väikeriikide omast?: Väike riikidel on vähem ressursse, kui suurriikidel.
Olemasolevate videote/filmide/dokumentide vaatlemine – kas vaatlus või analüüs? Vaatleja rollid, staatus Kellena me ennast vaatluse ajal esitleme? Ratsionaalsed valikud ja meie enda staatus Vaatluse – uurimuse varjamine ja eetika küsimused Vaatluse objektid Füüsiline keskkond ja sotsiaalne kontekst Kus tegevus aset leiab? Tegevus Mis toimub? 17 Sotsiaalsed rollid – inimesed, kes neid täidavad Kes on põhilised toimijad (social actors)? Andmekogumine/produtseerimine Osalusvaatlus – ‘konkreetne’ empiiriline andmekogumise viis Näost-näkku interaktsioonide dokumenteerimine Uurija ise on selle protsessi osaleja ja aktiivne produtseerija – tema valikud, vaatenurgad jm mõjutab andmed NB! See ei tähenda, et ta võib vabalt vaatluse fakte moonutada!!! Vaatluse tehnikad Struktureerimata vaatlus – fikseeritakse kõike, mida märgatakse
Poliitika vajalikkus tuleneb inimelu kollektiivsest loomusest on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritavaid otsuseid Postmodernne arusaam poliitika kõikjal, st dihhotoomne piiritõmbamine era ja avaliku vahel ei ole kaasaegses maailmas adekvaatne Poliitika kui valitsemine oluline pole vaid otsustele jõudmine, vaid ka see, kuidas neid ellu viiakse Governing / government; from government to governance Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad) Muutunud protsessi ja tulemi vahekord Valitsuse sekkumise õigustused Poliitilised põhjendused Moraalsed põhjendused Turutõrked Poliitilised põhjendused Nt leitakse, et avalik arvamus ja/või olukord on muutunud ning vajab sekkumist Moraalsed põhjendused Mingitesse asjadesse sekkumine on lihtsalt õige sõltumata avalikust survest Turutõrked
* Saksamaa (+Itaalia), * NSV Liit – Venemaa ‘tagasitulek’. * Esimene suur totalitarismi-liberalismi vastasseis. Bipolaarne Euroopa (1945-1990) Teise maailmasõja lõpust (1945) Saksamaa taasühendamiseni (1990), Euroopa pole enam maailmapoliitika keskpunkt, Euroopa poliitika määravad USA ja NSV Liit, Euroopa jaotus kaheks: ideoloogiliselt, poliitilis-administratiivselt, sõjaliselt, Järjest tugevnevad institutsionaalsed toimijad: ÜRO, NATO, EÜ, sub-regionaalsed organisatsioonid. Külma sõja-järgne Euroopa USA-domineeritav Euroopa (1990-2004) USA täidab NSV Liidust jääva tühimiku, Institutsioonide Euroopa (2004 - ?) Euroopa poliitika otsustab EL * Milline saab olema tuleviku-Euroopa RVS süsteem?
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana
Bahtin: suhted on üks vestluse rada, mis kunagi ei alga ja kunagi ei lõpe. Sotsiaalne kontekst on laiem kui ainult füüsiline keskkond rollid, suhted (eelnevad- järgnevad), diskursused jne.. · Tegevus eesmärk uurida: mis toimub? Vrd kvantitatiivse uuringu staatika ja dünaamika uurimine. Kvalitatiivses aga uuritakse protsessi kui sellist. · Sotsiaalsed rollid inimesed, kes neid täidavad kes on põhilised toimijad (social actors)? Inimesed saavad olla uurimissubjektid, aga mitte objektid. Ei uuri Marit ega Peetrit, vaid neid sotsiaalseid rolle, mida nad täidavad. Muidu on näiteks oht muutuda kriitiliseks konkreetse isiku suhtes.. Sest ka teised inimesed võivad sedasama rolli täita samamoodi, roll võib ise selle ettegi kirjutada ning seega ei ole konkreetsusel vajalikkust mis siis, et tegelikkuses reaalseid inimesi vaatleme. Andmekogumine:
Kontekst: Hõive hea, mobiilsus kõrge; EPL keskmine, töötuskindlustuse heldus keskmine, kõrgelt haritud rahvas, kiiresti vananev ühiskond, kuid nö tagurlikke otsuseid- varajase pensioni ajendid pole tehtud. Reformid: paindlikkuse suurendamine- tööturu„suurendamine “läbi regionaalse fookuse (töösõitude kompensatsioonid jm), tugev individuaalne lähenemine töötutega tegelemisel (case management), Proaktiivsus (EKÕ, suunatud treeningud). Peamised toimijad: Riiklik tööturuamet võtme toimija. Kokkuvõtteks: Hõivepoliitika on asendanud töötute sotsiaalse kaitse poliitika. Hõivepoliitika on institutsionaalselt koondunud ühte: tööturu osapoolte roll nõrgenenud, riiklike (munitsipaalorganite roll kasvanud. Oluline väärtusnihe: tööeetika (kes ei tööta see ei söö, töö iga hinna eest), töötu kui kindlustatud staatuse langus. PENSIONIPOLIITIKA PP eesmärgid: 1
Vv juhtum 5: Riigi kohustused ja hoolsuskohustus võib aset leida kas ohvri või toimepanija kodus või väljaspool seda, näiteks tänaval, külas või mujal. 1 Konventsiooniosalised hoiduvad osalemast mis tahes naistevastase vägivalla aktis ning tagavad, et Sagedamini esineb peres vv partnerite vahel. riigiasutused, ametnikud, organid, institutsioonid ning muud riigi nimel toimijad käituvad kooskõlas selle Perevv levikust Eestis- Kuna (sagedasel) vv pealtnägemisel on väga tõsised tagajärjed laste vaimsele, kohustusega. emots ja sots tervisele ja toimetulekule, siis võib pidada vv-akti juures viibimist samaväärseks laste 2 et ennetada, uurida, karistada ja hüvitada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vahetu väärkohtlemisega. Eesti politseistatistika järgi registreeriti 2009
rikkumisega) ❏ Tänases maailmas võivad ka väikestel eksimustel olla tõsised poliitilised või õiguslikud tagajärjed, sh tänu meediale ❏ Humanitaarõiguse järgimisega on enamasti kõik hästi. Probleemid tekivad siis , kui konflitki teiseks osapooleks on mitteriiklikud toimijad, nt igasugused organiseeritud relvastatud rühmad, kes kas pole teadlikud nendest reeglitest või ei soovi neid järgida. !KESKSED PÕHIMÕTTED: ❏ Sõjaline vajadus: - õigus kasutada jõudu, mis oma iseloomu ja ulatuse tõttu on vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks (see jõud, mida kasutatakse peab olema vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks. Õiguspärane sõjaline
pidada liigset teenuste- ja turukeskust, mistõttu tekkis hälve nimega klientism, mis väljendub avalikke huvide segi ajamises kliendi huvidega. (Gitelson jt, 1996, lk. 281) NPG-le on iseloomulikud suured seotud võrgustikud, kus toimub erinevate ühiskonna toimijate kaasamine, poliitikate elluviimine ja ka kujundamine. Üheks läbivaks aspektiks on mitmeastmeline valitsemine, kus mittehierahilises suhetes olevad toimijad ei mõjuta üksteist otsuste tegemisel otseselt. Ei ole olemas domineerivat jõudu ja tegutsetakse konsensuse põhimõttest lähtuvalt. (Peters, 2001, p. 379). USA avalikus sektoris ja teenuste pakkumisel esineb kompatkne struktuur, mis on muutunud küllaki mitmetasandiliseks. Konkreetne näide avaliku halduse reformimisest Selleks, et eelnimetatud muudatusi ellu viia, soovitas NPR lihtsustada mitmeid ametlikke protseduure ja reegleid. Näiteks taheti, et teenistused saaksid varasemast
organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelisi õiguse allikaid liigitada: põhiallikad - tavad ja lepingud; lisaallikateks - õiguse üldpõhimõtted (rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus) 101. Rahvusvahelise õiguse subjektid Põhilised subjektid on riigid Teised toimijad on: 45 Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektideks Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused
annaabi.ee 
