Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign
või ka äärmisel juhul, et nad on surnud. Statistilises uuringus saja erineva patsiendiga teavitasid 69% patsientidest, et neid ei ole olemas. Paradoksaalselt kinnitas 55% subjektidest, et nad on surematud. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1600-0447.1995.tb09764.x/abstract Sündroom tekib tavaliselt patsientidel, kellel eelnevalt on juba diagnoositud mingi teine häire, näiteks skisofreenia või bipolaarsus. Nagu ka Capgrasi sündroomi puhul kahtlustatakse, et haiguse põhjus peitub kahjustatud ühenduses aju nägusid tuvastava piirkonna ja emotsioone töötleva osa vahel. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC383346/ Haigust diagnoosides lähtutakse psühholoogilisest ülevaatusest. Arstid võivad ka teiste haiguste välistamiseks teha vereproove lisaks ka erinevaid uuringuid näiteks EEG, MRT või KT. https://cotardssyndrome.weebly.com/diagnosis.html
· Membraane moodustava glütserofosfolipiidi kompleksis on tavaliselt erinevad rasvhapped (pikkus, küllastatus) Rakumembraan Steroidid Heidi Krieger ja Andreas Krieger AAS kasutajal ca 10x suurem risk enneaegseks surmaks (Thiblin 2012, Rootsi krimilabor) - Muutub vasaku vatsakese morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine) · Anaboolsed steroidid (testosteroon) Tasakaal 10 9 8 7
Kordamisküsimused kontrolltööks – rahvusvahelised suhted. 1.Vene-Gruusia sõda 2008 – millal toimus? Eellugu, taust. Osapooled. Kus toimus? Sõja tulemused (6-punktiline rahuplaan, kas Venemaa täidab? Mida rikub?). 7. – 15. august 2008. Lõuna-Osseetia, Abhaasia jaGruusia. Gruusia, Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. 2.Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus? kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega. Niisuguste otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõududest ning kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid o...
Koolitulistamiste põhjused Tulistajad on enamasti noored mehed, kuid on igasuguse taustaga inimesi edukaid, põlatuid, sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk. Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud 125 koolitulistamist ning järgneval graafikul on välja toodud kõige olulisemad põhjused. Täpsustused: 1. Vaimse tervise probleemideks saab lugeda nii depressiooni kui ka teised haigused nagu skisofreenia, bipolaarsus (meeleolu äkiline muutumine), ajukasvajad, nartsissism (haiglaslik enesearmastamine) jne. Inimesed, kes piinlevad alaväärsuskompleksi käes, on ka väga ohtlikud, sest tulistamistega tahavad nad saavutada tähelepanu ja austust, mida neil elu jooksul väheseks jäi. 2. Kättemaks toimus enamasti eelneva sõnavahetuse või kiusamise tagajärjel. Esines ka juhtumeid, kus tapeti õpetajaid halva hinde või läbikukutamise tõttu või endiseid tüdruksõpru mahajätmise tõttu. 3
Diplomaatia o Teiste riikide rahumeelne mõjutamine endale kasulikus suunas o Diplomaatia läbirääkimised rahulikul teel o Kahuripaadi diplomaatia üks osapool ähvardab teist (ultimaatum) 3.2. Tegijad rahvusvahelisel areenil Unipolaarne maailm o Üks tegija valitseb maailma Bipolaarne maailm o Kaks konkurenti domineerijad, ülejäänud on kummagi pooldajad o Külm sõda globaalsete mõõtmetega bipolaarsus Multipolaarne maailm o Palju võrdseid suhtlejaid Jõudude tasakaal
Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati otsivad rohkem võimu, riikide eesmärk on hegemoonia. Ründav strateegia võib olla edukas. Tasakaalustamine pole alati tõhus. Kaitserealism. S.Walt („Ohu tasakaalustamise teooria“)- riigid üritavad säilitada oma hetke positsiooni, sõjaline vallutus pole tihti väärt tasakaalustamise pärast. Tuumarelvad on vajalikud, et tasakaalustada võimu jaotust. Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada, vähem vaenulikkust) Unipolaarne (pole suurriikide konf, kui on ainult üks suurriik, tasakaalustamise potensiaal siiski olemas) Miks tekib SR konflikt? *Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat)
Külm sõda- termin tuleb kasutusele 1947. Trumani doktriini (suunatud Ida-Euroopa riikidele ja toetada neid riike, keda ohustab N-L reziimi sisseviimine. Eelkõige Kreeka ja Türgi) ja Marshalli plaan: 47-51a- finantsiline toetus kogu Euroopale 13 miljardit USD k.a NL. 1955 algab pihta Külma Sõja sõjaline n.ö liikumine. Nato teke, Varssavi Pakt. OAS, SEATO, CENTO- Treaty organization. USA on 40ndatel üritanud Treaty org. kaudu viia ellu politseiniku rolli. Kujuneb välja bipolaarsus Washington-Moskva vahel. Bipolaarsuse erandid Šveits- neutraalsus, Soome leping Venemaaga ja Jugoslaavia. Kuumad sõjad Külma sõja ajal: Korea sõda (ÜRO ja USA). Vietnami sõda USA 1955 tippaeg 1965. Afganistaani sõda NL. Taustsündmused: Genfi kohtumised, Suessi kanali kriis, 1962 Kuuba kriis, 1963 Kennedy mõrv, 1964 Hruštšovi tagandamine. Hruštšovi juhitud välispoliitika- rahumeelne kooseksisteermine, igale riigile omad arengumudelid, arengumaade tähtsus
● lagunemine või ühinemine - dekoloniseerimine - kommunism ● Aafrika? -> Aafrika Liit on 54 Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni õigusjärgse järeltulijana.; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885. Koht süsteemis. Realism ● suurriikide poliitika - läbisaamine või teravam vastasseis - multi- või bipolaarsus -> Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt. Sageli arenevad mõjusfäärid.; Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist, kultuurilist ja majanduslikku mõju (https://et.wikipedia.org/wiki/Polaarsus_rahvusvahelistes_suhetes). Sõdade
Territoorium – ei oma suurt tähtsust Majanduslik võimekus – MKP mõõdetakse triljonites, ainult 18 riiki ületab sellest 1% Tekkimine ja kadumine Suur on hea o Kreekas polis kõige efektiivsem poliitikaüksus Elanikkonna kasv Tunnustamine Lagunemine või ühinemine o Dekoloniseerimine o Kommunism Koht süsteemis Realism Suurriikide poliitika o Läbisaamine või teravam vastasseis o Multi- või bipolaarsus o Tsüklilisus – üks riik ei ole kogu aeg võimas nt 1000 aastat järjest Geopoliitiline asend o Konkreetne positsioon o Puhverriik – väikeriik ei pea olema ihaldusobjekt, hoiab suurriigid üksteisest eemal Liberalism Üldiselt nõustub realismiga Kaubandusohud: o Sõltuvus väliskaubandusest o Üks partner – rikkam
eesmärgi nimel + teenindusmõttelaad + teenindaja mõtleb,analüüsib, kliendil on õigus olla rumal. 30. ,,Eetiline väärtusperspektiiv"? Kuidas saab selle ilminguid seostada teeninduses toimuvaga? Nähtus kus teadlikult tehakse valik ühe inimese kasuks teise arvel subjektiivsete hinnangute põhjal. Isikususe mõõdupuuks peetakse raha, positsiooni (seisust) v rassilist ning rahvuslikku kuuluvust (etnotsentrism). Positsiooni all võib kitsamas mõttes näha ka tutvust. 31. Bipolaarsus? Kuidas see piltlikult ilmneb teeninduses? 32. Mida tähendab teeninduslik pakkumine? 33. Kuidas väljendub teeninduses võõrandumine? Kliendi muredega ei vaevuta tegelema. Esiplaanil on pidevad teenindaja enda mured. Osa neist on kl huvides justkui vajalikud, osa mitte, kuid seda ei panda tähelegi. Klienti suhtutakse kui indiviidi. Võõrandumine on tihedalt seotud usaldamisega jaotav mõttelaad ei pea usaldust tähtsaks. 34
järglasele. 41.Üldised vaimsed võimed Tähistatakse tähega g (parem termin intelligentsus) - 60ndad – environmentalism - Alates 70ndad – geneetiline komponent päritavuses kaksikute järbi Määramine – vaimsed võimed - Üldised - Spetsiifilised - Testid 42.Kvalitatiivsed käitumistunnused - Intelligentsusomadused - Psüühikahäired ja sõltuvused – alko, suitsetamine, skisofreenia, bipolaarsus ja agressiivsus - Käitumisgeenide valik – FOXP2 (kõnegeen), kunstlik valik (loomkatsed) Psüühikahäired ja sõltuvused - Emotsionaalne intelligentsus ei pruugi korreleeruda akadeemilise võimekusega - Isikuomadustest kuni 50% määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud keskkonna toimest Psühhiaatriline geneetika – DISC1 on geen mis põhjustab häireid 43. Kvantitatiivsed käitumistunused Langetõbi, epilepsia
· Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia. · Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus. · Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. · Emotsioonide bipolaarsus emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon) · Emotsioonid: o Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne. o Asteenilised ehk passiivsed nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne. · Emotsioonide kategooriad o Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu Altruistlikud emotsioonid: tekivad teise inimese abistamise, kaitse,
Headuse jõudude eesotsas on jumal Ahuramazda (Ormuzd), kurjuse jõudude eesotsas Angramanju (Ahriman). Nad on kaksikvennad. Ahuramazda on loonud kõik hea, puhta, viljakandva, õigluse ja tarkuse; Angramanju aga kurja, rüveda, elutu, õeluse ja rumaluse. Kummalegi allub leegion vaimolendeid ja deemoneid, kelle vahel käib leppimatu võitlus, millest võtavad osa ka inimesed. Ahuramazda tasu inimestele on paradiis, Angramanju tasu on põrgu. Selline bipolaarsus on dualism, mida religioonides sel kujul esineb harva. Hiina ja India religioonides ning indoeuroopa usundites ilmneb see nõrgalt, Lähis-Ida religioonides tugevamalt. Põhjus on ebaselge - tõenäoline on kunagine võitlus põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vahel. Riigiusundiks sai zoroastrism I at. keskpaiku. Kultus seisnes ohverdamises ja tulekultuses. Preestriseisuse liikmed - atravanid ehk maagid. Kõik ebapuhas oli seotud surmaga. Laip ei
Madalsoodes elustik nagu eutroofsete järvede taimestikalad, rabades on kõrge happesus, puuduvad lubjaskelettidega loomad. Turbasamblad. Suvel rohevetikad ja räniveikad. Areaale (taksoni levimisalasid) määravad abiootilised ja biootilised tegurid. Endeemid- ainult ühes veekogus või selle kitsas piirkonnas. Nt. Baikali järve hulkrakestest loomades 99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest). Katkestus- kliima jahenemise tõttu. Mageveekogudes nt. Siberi katkestus kliima jahenemisel: ebapärlikarp, vesikakand, vingerjas einevad nii Euroopas kui Kaug-Idas. Soojades meredes võib planktoni biomass olla madalam kui külmades. Nt. Vahemeres
teisel viisil integreeritud maailmamajandusse, sõltuvad väga palju väliskaubandusest. Neljas jaotus maailmamajanduses eriti ei osale, märkimisväärselt autarksed alad. //nt Venemaa (NL ajal), Hiina (võrdlemisi suletud, teadlikult) Lenini ja Wallersteini jaotusi eristab ekspluateerimine, mis L. puhul oli, aga W. puhul pigem riikide surve. Külm sõda (Sissejuhatus) 3 tunnust, mida rõhutatakse külma sõja olemuse puhul: 1) külm sõda on iseloomulik bipolaarsele maailmale; bipolaarsus väljendub kahe sõjalise suurvõimu olemasolus; USA ja NL; II ms lõpp – NL lagunemine (vastu on vaieldud kõigile väidetele, kõrvalekalded:) * külm sõda ei ole kahe suurvõimu, kahe suurriigi vaheline nähtus, vaid nt Ida–Lääs (poliitiliselt, mitte kultuuriliselt määratledes); nt kahe klassi kokkupõrge: kodanlus ja proletariaat * öeldakse, et USA ja NL ei ole sugugi ainukesed külma sõja näited, vaid ka Suurbritannia-Venemaa (20.
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
