Inimõigused konspekt (0)

Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed
Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus-   ostjal   õigus   müüjalt   leiba   osta   ja   müüjal   õigus   ostjalt   raha   kätte   saada   –
korrelatiiv  - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv  - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv  - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv  - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid
Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused ja sanktsioonid Donnelly Universal Human Rights 2013 - Õigus kui õige – kohustus üldise standardi foonil - Õigus kui nõue – õiguse subjekti keskne Õiguse rakendamine
Õiguse dimensioonid: - Realiseerimine - Austamine - Nautimine - Jõustamine Kolm sotsiaalset olukorda


- Sundiv realiseerimine - Aktiivne austamine - Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine
Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus - Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus
Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus),
lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx


Ajalooline kujunemine
Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine - Vähemusrahvad Kujunemine II MS ajal ja järel
Maailmasõdade vahel universaalset korda ei loodud Sõja ajal: - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon - Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco ÜRO Harta – inimõiguse ülddeklaratsioon Positiivne õigus
Kolm põlvkonda: - Kodaniku- ja poliitilised õigused – kaitsta indiviidi riigi eest ja anda talle võimalus riigi 
valitsemises osaleda - Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused - Solidaarsusõigused Arengulugu - 50-60ndad – külm sõda ja paktid - 70ndad – standarditest monitooringuni - 80ndad – edasine kasv ja institutsionaliseerimine - 90ndad – konsolideerumine, vastu genotsiidile - 21. saj – terrorism Peamised õigused - Õigus elule - Õigus haridusele - Omand - Kodaniku poliitilised õigused - Valitsuse tegevust puudutavad õigused - Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised hüved Ülddeklaratsiooni mudel
5 struktuurset joont


- Inimväärikus - Väärtuste tagamise mehhanism - Indiviidi õigused - Vastastikku sõltuv ja lahutamatu kogum - Riikide rakendamiskohustus Väärtuste kaitse mehhanism
Kolm aspekti: - Võrdsed õigused - Võõrandamatud - Universaalsed Valik väärtustest Inimõigused ise pole väärtused Indiviidi õigused - Isikute kaitse - Õiguse kandja - Perekonna ’eristaatus’ Vastastikune sõltuvus ja lahutamatus
Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste staatus - Universaalsus - Olulisus - Praktilisus - Rakendamine Aktiivsed ja passiivsed õigused Riigi roll - Riik kui inimõiguste rakendaja – nt mõrvar ei riku teise inimõigusi - Riik kui peamine rikkuja - Inimõigused hoiavad riiki midagi tegemast või panna midagi tegema - Inimõigused annavad inimestele riigi üle kontrolli Rahvusvaheline rakendamine - I maailmasõja järel sõjakuritegude eest karistamine (ebaõnnestunud) - Nürnberg ja tokyo - Jugoslaavia ja rwanda - Rahvusvaheline kriminaalkohus II loeng Inimõigused kui moraalsed õigused - Moraalsed õigused annavad juriidilistele õigustele õigustuse Moraali tüübid:


- Positiivne moraalsus – empiiriline; midagi mida saame näha või jälgida konkreetses 
kogukonnas – käitumise reeglid kindlas ühiskonnas - Kriitiline moraalsus Moraalse õiguse kaks tähendust -  Nõrk – vabadus - Tugev – nõue Moraalsed teooriad
Kolme tüüpi: - Eesmärgi põhised – utilitarism (kõige tuntum teooria) - Õiguse põhised - Kohustuse põhised Inimõiguste õigustamiseks sobivad õiguse põhised Inimõiguste õigustused - Consequentialism - Loomuõigus - Iseenesestmõistetavus - Inimväärtus - Moraaliagendid - Lepinguteooriad - Enda omamine - Õigused ja hüved Moraaliagent
Dialektiliselt vajalik meetod - Argumendid esitatud väidetena - Ratsionaalsed agendid on nende väidetega seotud Tegudel on omadused: vabatahtlikkus ja eesmärgipärasus Ratsionaalne arutluskäik: - Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus 
ja heaolu – õigus vabadusele ja heaolule Lepinguteooriad 
John Rawls, A Theory of Justice, 1971 - Originaalpositsioon ja teadmatuse loor - Peamiste hüvede jagamine Kaks õigluse printsiipi - Kõigil õigus samasugusele vabaduste süsteemile nagu igal teisel - Tolereeritud ebavõrdsus a võrdse kohtlemise printsiip


Self-ownership
Lockei omandi kontseptsioon Tänapäeval: - Enda füüsiline ja vaimne korraldatus - Oma asjade korraldus: oma tööga seotud, muud asjad Õigused ja hüved - John Finnis, Natural Law and Natural Rights – seos loomuõigusega kuid teine tõlgendus – 
sisemised hüved ja mõistlik käitumine - Inimese õitsengu olulised elemendid - Õigus seotud õiglusega o Mõistlik on teiste ja ka kogukonnaga arvestada
o Siit ka kohustus arvestada
o Õigus on kohustuse vastand Kultuurirelativism inimõigustes
Kultuur tõusis päevakorda Külma sõja lõppemisega Kultuurirelativismi kolm elementi: - Erinevad moraalireeglid erinevates kohtades - Kultuuriline kontekst - Väited moraali kohta on selle kontekstiga seotud Mis on kulutuur? - Kultuuri ei saa väljast kritiseerida Kultuurirelativism ja universaalsus
Eristab kvantitatiivset nelja koolkonda: - Radikaalne kultuurirelativism - Tugev .. - Tugev universalism /nõrk relativism - Radikaalne universalism Kultuuriimperialism ning selle paradoksid
Universaalsuse tagasilükkamine - Lääne ideoloogia - Viini inimõiguste konverentsi eel - Aasia väärtused Paradoksid - Egalitaarsus – inimõigused annavad kõigile võrdsed õigused (kas saab olla imperialistlik) - Ohvrite seisukohad - Relativismi universaalsus - Suveräänsus


Erinevad universaalsused - Sisuline ja kontseptuaalne universaalsus - Universaalne omamine, mitte-universaalne jõustamine - RV juriidiline universaalsus - Ontoloogiline universaalsus - Kattuva konsensuse universaalsus - Ajalooline või antropoloogiline universaalsus - Funktsionaalne universaalsus Kattuva konsensuse universaalsus - Kui palju kattub RV juriidiline universaalsus moraalse ja poliitilise teooriaga? - John Rawls – moraal, religioon ja filosoofia; poliitika - India Ajalooline või antropoloogiline universaalsus
kõik kultuurid on toetanud/omanud inimõigusi väärtused ja praktikad millega neid realiseeritakse: - Ühiskondadel on erinev lähenemine inimväärikusele, seega ka inimõigustele - Tolerants ja tundlikkus - Traditsioonilisus  Funktsionaalne universaalsus
Pre-modernne Lääs: - Teised võisid olla inimsõbralikumad - Antiik ja barbarid - Kristlus ja mitte-usklikud Sotsiaalne struktuur, mitte kultuur seletab inimõigusi - Riik ja turg - Globaalsus Lahendused probleemile: universaalsed õigused mitte sarnane praktika
Universaalsus on erinev erinevatel tasanditel: - Õiguste sisu, kontseptsioon - Õiguste tõlgendamine - Õiguste vorm, rakendamine Kvalitatiivne eristamine Universaalsus on olemas ainult kontseptsiooni tasandil Inimõigused kui kohalikud õigused – igal pool oma õigused Tuumikõigused – madalaim ühine nimetaja Kosmopoliitne kultuur – modernsus


Miks relativismi pooldatakse? - Kultuuris kinni - Poliitiline praktika - Kolonialism - Kohalik patriotism - Eliidi tegevus - Inimõiguste propageerimine Erinevad kultuurid ja inimõigused
Aafrika – Banjuli harta Islam – Kairo deklaratsioon ’Aasia väärtused’ - Suveräänsus, areng, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, kogukond, kohustused - Bangkoki deklaratsioon III loeng Miks on inimõigustel välispoliitikas väike roll – seletused Inimõigusi mitte-arvestavad (Donnelly) - Realism – kõik on potentsiaalsed vaenlased, maailmas hakkama saamiseks on vaja jõudu - Legalism - Pluralism – iga kultuur on oluline, siseasjadesse sekkuda ei tohi Inimõigusi seletavad - Liberalism - Rahvusvaheline ühiskond - Režiimiteooriad Mis on rahvusvaheline režiim?
1980ndatel tekkinud analüütiline lähenemine Režiimi tunnuseid erinevatelt autoritelt: - Normid - Reeglid - Protsessireeglid - Institutsioonid Režiimid erinevad kokkulepetest ja struktuurist (ei ole teoreetiline struktuur, on käitumismuster 
mingite kindlate normidega) Režiimi komponendid - Printsiibid ja normid – muutused siin toovad kaasa režiimi muutuse


- Reeglid ja otsustamisprotseduurid – muutused toimuvad režiimi sees - Režiimide nõrgenemine - Erinevad arusaamad muutustest Režiimide tekke põhjused
Oran Young: - Spontaanne - Läbirääkimistel - Sunnitud Krasner: - Omahuvi - Poliitiline jõud - Normid ja printsiibid - Kasutus ja tavad - Teadmised Režiimide tüübid Globaalne režiim – ÜRO ootused ja algus - 1946 – väga lootusrikas - 1953 – positiivne - Harta ei defineeri ega täpsusta – vastu võetud mitmeid konventsioone jakäsil mitmeid 
eelnõusid - Harta ei sea protseduure o Teadlikkus
o Ideede vahetus
o Avalikustamine
o Standardid Edasine ajalugu Külma sõja lõpuni - Esimesed 10 aastat – normiloomine - 50ndate keskelt 60ndate keskpaigani o Optimistlik – edendamine ja kaudne kaitse
o Pessimistlik – tegevusetus - Alates 60ndate keskpaigast – aktiviseerumine ning konkreetsete õiguste kaitse Peamised organid - Julgeolekunõukogu - Peaassamblee - Peasekretär - ECOSOC - Inimõiguste komisjon/nõukogu (alamkomisjon) - Inimõiguste ülemkomissar - Lepingupõhised organid


Julgeolekunõukogu
Kuidas siduda inimõigusi RV rahu ja julgeolekuga? - Rahu ohustamine - Rahu rikkumine - Agressiooniakt Külma sõja mõju ja lõpp Vastutus kaitsta (R2P) Peaassamblee ja ECOSOC
Peaassamblee - Edendamine – ülddeklaratsioon - Inimõiguste nõukogu ülemus - 3. komitee ECOSOC - Komisjoni ülemus - ’postkontor’ Peasekretär - Seosed üldise ÜRO tegevusega - Rahu ja julgeoleku seosed inimõigustega Inimõiguste komisjon ja alamkomisjon
1946-2006 – peamine inimõiguste alane organ - Liikmelisus - Resolutsioon 1235 - Resolutsioon 1503 - Mus nimekiri Alamkomisjon kohati julgem Inimõiguste nõukogu - Asendab komisjon alates 2006 - Allub peaassambleele - Vähem riike, tihedam kokkusaamine - Hulk erinevaid ülesandeid Euroopa inimõiguste režiim - II maailmasõja järgne aeg - Euroopa nõukogu ja EL - Euroopa inimõiguste konventsioon - Euroopa inimõiguste kohus


Inimõiguste kohus - Riik vs riik - Indiviid, grupp vs riik - Konventsiooni ja selle juurde kuuluvate protokollide tõlgendamise ja kohaldamisega seotud 
asjad - Vastuvõetavus: Siseriiklik protseduur, kuus kuud pärast otsust, anonüümsus, sisult sarnane menetluses olevaga Režiimi areng - Osapoolte arv - Nõusolek kohtuga - Rohkem võetakse asju menetlusse - Kaebuste arv on kasvanud - Avalikkuse usaldus - Riik vs riik on endiselt vähe - Vastuvõetud kaebustel on suured šansid eduks Läänepoolkera režiim
Normid ja printsiibid: - Ameerika deklaratsioon - Ameerika konventsioon Protseduurid ja reeglid - Inter-american commission on human rights - Inter-american court of human rights Ameerika režiimi poolt ja vastu
Poolt:  - Eliidi seisukohad - Inimõigusi toetavad koalitsioonid - Usa mõju Vastu - Suveräänsus - Eliidi praktika - Külm sõda Kindla probleemi režiimid - Tööliste õigused – migranttöölised - Rassiline diskrimineerimine - Piinamine - Naiste õigused - Laste õigused - Genotsiid


- Vähemused - Kadumine Miks inimõigused välispoliitikas siiski figureerivad?
Identiteet - Loomismüüdid - Muud ideed Huvid - Julgeolek - Majandus - Inimõigused Inimõiguste dilemmad
Sisulised: - Julgeolek: üldiselt tähtsam; lühike vs pikk perspektiiv, Türgi näide - Majandus: kaubandus, arenguabi Muud: - Valivus - Järjepidevus:  o Siseriiklik ja väline
o Sarnaste olukordade kohtlemine
o Moraalne järjepidevus - Eesmärgid – muutus, karistus, siseturg - Efektiivsus – bürokraatia, suured lootused - Koostöö Inimõiguste realiseerimise vahendid - Diplomaatilised - Majanduslikud – majandussuhted, majandusabi - Sõjalised Diplomaatilised vahendid - Klassikaline diplomaatia - Avaldused - Diplomaatilised käigud - Rahvusvahelised organisatsioonid - Kultuur, sport jne - Positiivsed käigud Majanduslikud vahendid
Majandussuhted: - Boikott või embargo - Majandussanktsioonid


- Klassikalisd vs suunatud - Edukuse tingimused - Positiivsed vahendid Majandusabi - Negatiivne vs positiivn Sõjalised vahendid
Humanitaarinterversioon: - Julgeolekunõukogu loaga – harta 7ptk - Julgeolekunõukogu loata – moraalsus, tavaõigus - Ettekääne - Põhjendatus - Positiivsed Inimõigused riikide praktikas
USA - Exceptionalism - Isolatsioon vs osavõtt - Pragmaatiline internatsionalism Holland - Üks aktiivsemaid ja läbipaistvamaid UK, Jaapan, Eesti Helsingi lepped
1.8.1975 - alustati 1972, idee 1955 Nõukogude liidult Neli ’korvi’ - Euroopa ja Vahemere piirkonna julgeolekuga setud küsimused - Koostöö majanduse, teaduse, tehnoloogia ja keskkonna alal - Koostöö humanitaar- ja muudel aladel - Jätkukonverents  Kümme printsiipi - Suveräänsusest - Jõu kasutamisest hoidumisest - Piiride muutumatusest - Riikide territoriaalsest terviklikkusest - Tülide rahumeelsest lahendamisest - Siseasjadesse mittesekkumisest - Inimõiguste austamisest - Ravaste võrdsusest ja enesemääramisest


- Koostööst riikide vahel - RVÕ kohuste täitmisest NGOd ja inimõigused
Protsess: - Info kogumine ja avalikustamine - Valitsuste mõjutamine - Avalikkuse harimine - Teenused Mõju – kuidas edu mõõta? Olulisemad NGOd - Human Rights Watch - Amnesty International - Freedom House - Puanne Rist - Piirideta arstid, ajakirjanikud, juristid. Seminar I Sotsiaal-majanduslikud väärtused Töö – miinimumpalk, maksimum tööpäeva kestvus, inimlikud tingimused töökohas (mitte nähtavalt 
tervist kahjustav), puhkus - Hariduse edendamine - Soovijatele töö tagamine Haridus –  - Keskharidus tagatud võrdsetel tingimustel (keel) - Tasuta kutsekool/kõrgkool - Võrdsed tingimused kõigile – sooline, rassiline jne - Kaotame ebavõrdsuse - Palgalõhe – naistel rohkem palka küsida; keelata soolise erinevuse järgi palk sama töö palk Tervishoid  - Perearsti infotelefon tasuta - Haigla igas maakonnas Ettevõtlus – vabadus, tingimused - Võimalus teha ettevõte


Eneseteostus - Tagada inimestele põhivajadused, et nad saaksid leida tegevuse enese teostamiseks Turvalisus - Haigekassa, tasuta emo - Politsei - tuletõrje Sotsiaalne kindlustus - pensionärid – tasuta koht neile kel pole lähedasi või piisavalt vahendeid - vaesed - abipakid - kodutud – öömaja, muredest vabanemise soodustamine - lähedasteta - toetu Kultuur - emakeelne asjaajamine - toodete kättesaadavus Kolmanda põlvkonna õigused:
Eneseteostus, grupiõigus, keskkond Keskkond – õigus puhtale keskkonnale, õigus mõjutada keskkonda,  - loodusvarad – puhas vesi, õhk - jätkusuutlik tarbimine (tootmine) Kultuur –  - Emakeel, (rahvalaulud),  - Õigus kultuurilistele eripäradele (murrak), säilitada enda kultuur riigisiseselt Religioon –  - Usu mida tahad Eneseteostus – - Õigus areneda - Õigus arvamusele - Õigus meelt avaldada Grupiõigus - Õigus kuuluda erinevatesse gruppidesse vastavalt soovile - Parteil õigus kandideerida valimisel - Õigus seista grupi eest ja esindada arvamust Enesemääramine – poliitilise võimu küsimus


Seminar 3 – antropoloogiline universaalsus Budism - Praegune põlvkond vastutab järgmise põlvkonna elu eest - Kaval viis inimõiguste ja hea elu saavutamiseks - Riik on kuritegevuse eemaldamiseks ja inimeste jaoks Islam Millised põhiõigused võiksid olla teistes kultuurides esindatud – suhtuda kriitiliselt Islam  - Naiste ja meeste võrdõiguslikkus - Vägivald teiste vastu – kividega surnuks loopimine – omakohtu kaotamine, päris 
kohtu asutamine -  - Diskrimineerimine – teised usud,  - Keskkonnaõigus – kas oleksid naiste õigustest ees? - Budism - ??Keskkonnnaõigused – indias keeruline tagada sest liiga palju inimesi, pole 
universaalne,?? - Social security ei ole nii oluline kuna haridus ja töökoht on tagatud.  - Leinamise eest tasu - Õigus haridusele – kui enamusel pole võimalik siis raske tagada Hinduism - Kastisüsteem – usuvabadusel pole mõtet sest preestrid on esimesed - Lasteabielud – lastelt ei tohi lapsepõlve - Naise müümine – ülim kapitalism Seminar 4 – funktsionaalne universaalsus Kas inimõigused on lääne leiutis, lääne kultuurist tulnud? JA MIKS Kas nad on universaalsed? - Mõeldud välja läänes elajate poolt, hindude  välja mõeldud oleks - Teistele ei saa õigusi välja mõelda – pole universaalsed - Kompromisside loomine – kõik kaotavad - Kuidas levitada - Esmased vajadused on olulisemad kui muud õigused Kus universaalsus asub


Seminar 5 Mida USA teha saab? - Kõik pommitame surnuks - Raha, eksperdid, koostöö - Teavitustöö - NATO/ÜRO - Rikuvad inimõigusi et tagada inimõigusi - Ultimaatum - Takistab kultuurirelativism - Induktiivne lähenemine – väiksemast suuremaks - Deduktiivne – suuremast väiksemast Seminar 6 
Mida organisatsioonid teha saavad ja mis neid takistab? - Püramiid  - Alustada rikkamatest riikidest, et nemad omavahel levitama hakkaksid Takistused:  - Kultuuriline erinevus - Riigid keda ei huvita - Maine  Seminar 7
Mida saab riigisiseselt teha? - Revolutsioon - Referendum - Rahutused Seminar 8
Suurkorporatsioonid

Document Outline

• Mida uurida? Andmed
  • Õiguse tüübid
• Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid
  • Õiguse rakendamine
  • Inimõiguste kujunemine
  • Õiguse vormid
• Loomuõigus
  • Ajalooline kujunemine
• Kujunemine II MS ajal ja järel
• Positiivne õigus
  • Arengulugu
  • Peamised õigused
• Ülddeklaratsiooni mudel
• Väärtuste kaitse mehhanism
  • Indiviidi õigused
  • Vastastikune sõltuvus ja lahutamatus
  • Riigi roll
  • Rahvusvaheline rakendamine
• Inimõigused kui moraalsed õigused
• Moraalsed teooriad
• Inimõiguste õigustused
• Moraaliagent
• Lepinguteooriad
• Self-ownership
• Õigused ja hüved
• Kultuurirelativism inimõigustes
• Kultuurirelativism ja universaalsus
• Kultuuriimperialism ning selle paradoksid
• Erinevad universaalsused
• Kattuva konsensuse universaalsus
• Ajalooline või antropoloogiline universaalsus
• Funktsionaalne universaalsus
• Lahendused probleemile: universaalsed õigused mitte sarnane praktika
• Miks relativismi pooldatakse?
• Erinevad kultuurid ja inimõigused
• Miks on inimõigustel välispoliitikas väike roll – seletused
• Mis on rahvusvaheline režiim?
• Režiimi komponendid
• Režiimide tekke põhjused
• Režiimide tüübid
• Globaalne režiim – ÜRO ootused ja algus
• Edasine ajalugu Külma sõja lõpuni
• Peamised organid
• Julgeolekunõukogu
• Peaassamblee ja ECOSOC
• Peasekretär
• Inimõiguste komisjon ja alamkomisjon
• Inimõiguste nõukogu
• Euroopa inimõiguste režiim
• Inimõiguste kohus
• Režiimi areng
• Läänepoolkera režiim
• Ameerika režiimi poolt ja vastu
• Kindla probleemi režiimid
• Miks inimõigused välispoliitikas siiski figureerivad?
• Inimõiguste dilemmad
• Inimõiguste realiseerimise vahendid
  • Diplomaatilised vahendid
  • Majanduslikud vahendid
  • Sõjalised vahendid
• Inimõigused riikide praktikas
• Helsingi lepped
• Kümme printsiipi
• NGOd ja inimõigused
• Seminar I
• Kolmanda põlvkonna õigused:
  • Seminar 3 – antropoloogiline universaalsus
  • Seminar 4 – funktsionaalne universaalsus
• Seminar 5
• Seminar 6
• Seminar 7
• Seminar 8