Facebook Like

Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega ?
  • Mis on RS teadus ?
  • Mis viis teise maailmasõja tekkeni ?
  • Mis lõpetas Külma sõja ?
  • Milliseid RV organisatsioone on olemas ?
  • Mida mitte nt. oma elanike tapmine); * Kes tagab, et õigus on õigus ?
  • Milleks meile neid vaja on ?
  • Kellelegi appi läinud ?
  • Kes teeb ELis otsuseid ?
 
Säutsu twitteris
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele:
1. Üldine
- mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega?
- mis on RS teadus?
2. Ajalugu
- olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. 
VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel .
Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem.
RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia ; Euroopa Kontsert - 1815- 1853 Euroopa suurriikide konsultatsioonipoliitika. Kõige esimene ja olulisem rvs organisatsioone. Viis olulist riiki Euroopas 19 saj.- Inglimaa , Venemaa, Austria ( Austria-Ungari), Preisimaa , Prantsusmaa. Euroopa külje all oli veel üks suur ja oluline riik oli Türgi. Need 5 riiki käisid koos ja arutasid olulisi asju Euroopas. Euroopa Kontsert kestis 30 aastat.
Peale seda tuli Realpolitik, mis oli täiesti uus lähenemine rv suhetele.Oli Bismarcki poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Bismarck hakkas vahendama erinevaid sõjalisi kokkuleppeid, mida oli hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama .
Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev.
Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav.
Koloniaalpoliitika – jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on). Tekitas Euroopa riikide vahel hõõrdumist, sest mõned riigid jäid koloniaalrongist maha nt. Saksamaa, kuna teda siis ei eksisteerinud kui koloniaalriigid tekkisid.
Merkantilism majanduspoliitika , selge arusaamaga kõik mis on meie on meie, importida midagi ei lase, oma kodu toorainet tuleb eelistada igal juhul, kaubavahetus ainult eesmärgil ise saada kasu. Tekitas veel enam hõõrdumist euroopa riikide vahel, kuna riigid olid ebavõrdses olukorras.
1870 – 1914 – Ebastabiilsus oli Euroopas levinud, ressursside nappus, jõudude tasakaalu muutus. Tekkis Saksamaa, Austra-Ungari ja Venemaa muutusid aina nõrgemaks, muutus jõudude tasakaal.
Prantsuse – Preisi sõda 1870 – Esimese Maailmasõja eelmäng.
Esimene Maailasõda – 1914 – 1918, kõik riigid olid tegelikult valmis sõda alustama kuid keegi ei tahtnud olla agressor ehk alustada sõda.Sõjas kasutati esimest korda kaevikuid, tanke, lennukeid.Eimest korda sai sellises koguses tsiviilelanikke surma.
Põhjus -Oli tehtud liiga palju liite ja kokkuleppeid, vähe ressursse, oli aeg aur välja lasta. Tulemuseks: Saksamaa purustatud ja häbistatud ( võeti ära sõjavägi, Saksamaa uhkus, kõiksugused piirangud ja sanktsioonid), jäi sõja kaotajaks ja süüdlaseks, Venemaa jääb tähelepanuta ( sõtta läks impeeriumina sõjast lahkus nõukogude venemaana, toimus võimuvahetus), tekkisid väikeriigid impeeriumid lagunesid, tekkis arusaam et sõda on paha, Rahvasteliidu loomine- sündis esimese maailmasõja tagajärjel, et sellist sõda enam kunagi ei juhtuks. Suhteliselt mõttetu, rikkumiste puhul sanktsioone ei järgnenud, USA ei liitunud kunagi ,Venemaa visati välja, Saksamaa lahkus ise. Ainukesed kes väga pingutasid sinna saamiseks olid väikesed riigid. Lepiti ka kokku, et enam ei ole mingit sõjakuulutamist, sellest peeti ka kinni ja nt Poola üks hommik ärkas ja ta oli vallutatud.
Kahe sõja vahel:
Rahvasteliit-sündis esimese maailmasõja tagajärjel, et sellist sõda enam kunagi ei juhtuks. Suhteliselt mõttetu, rikkumiste puhul sanktsioone ei järgnenud, USA ei liitunud kunagi ,Venemaa visati välja, Saksamaa lahkus ise. Ainukesed kes väga pingutasid sinna saamiseks olid väikesed riigid. Lepiti ka kokku, et enam ei ole mingit sõjakuulutamist, sellest peeti ka kinni ja nt Poola üks hommik ärkas ja ta oli vallutatud.
Mis viis teise maailmasõja tekkeni? – ressursside puudus, majanduskriis , Suur Depressioon , aktsiaturgude kukkumine . Euroopa natsionalismi tõus + Jaapani imperialism .
Teine Maailmasõda – 1939 – 1945, Teljeriigid vs liitlasriigid
Tulemuseks – sõja lõpus Eesti enam ei eksisteerinud, oli Saksamaa uus alistamine ( Saksamaa tükeldati 4-ks ja hiljem jäi alles 2 Saksa demokraatlik vabariik ja saksa kommunistlik), uus Euroopa kaart, VMN ( vastastikune majanduslik abistamine , lõi Nõukogude liit) ja NATO , kadusid mitmed riigid.
Bibolaarsus – maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega .
Trumani doktriin – USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi tol ajal paljude riikidega ( nt Bin Laden ) kellega tänaseks enam läbi ei saada.
Külm sõdaKolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus . Euroopa koostöö, Tuumatasakaal ja Võidurelvastumine – koguti nii palju relvi kui oli võimalik ja võimsam oli see kellel oli kõige rohkem relvi. Tuumatasakaal- erinevad riigid said tuumapommi.
Kolmanda maailma ekspluateerimine ja hiljem dekonolisatsioon- ühel päeval lasti koloniaal riigid vabaks ja jäeti valitsuseta, need riigid pidid ise hakkama saama. Paljud need riigid paarikümne aasta jooksul tekkisid kodusõjad ( halb dekonolisatsioon).
Mitteühinemisliikumised – oli palju riike kes hoidsid eemale ja ei tahtnud ühinemist ei USAga ega NSVlga.
Perioodid ja kriisid :
1945-1953 uueks sõjaks valmistumine
1953- 69, konflikt, konfrontatsioon , kompromiss
1969- 1979- pingelõdvendus
1979-86- uueks sõjaks valmistumine
Mis lõpetas Külma sõja? – lõppes 1989, Nõukogude Liidu lagunemine , üleüldine maailma muutumine,
3. Teooriad
- klassikaliste teooriate võrdlus ja selgem arusaam:
Klassikalised teooriad jaotatakse erinevate aluste järgi: * on erinevate summade mäng( null ja pluss summa mäng) ,et kas koostöö on hea või halb, *kas inimloomus on hea või on konflikt,* kas sõda on normaalne või ei ole,* kes on osalejad kas riigid, inimesed, inimesed ja teised või klass rvs osalemises, * mis on see VÕTI mis rvs mõjutab- kas on see jõud, demokraatia, kaubandus ja demokraatia, majandus läbi ärakasutamise.
Realism – kõige vanem pikalt domineerivaim ( enne 19.saj); osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad , inimene ei ole tähtis; riigid käituvad ratsionaalselt; riikide suhted on „null-summa mäng“; maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest, riikidevaheline koostöö väike või olematu; sõda on normaalne; Eesmärk: sõjajõud, domineerimine , muu pole oluline. Inimloomus on halb Kellel jõud sellel õigus.
Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid.
Realism tänapäeval – mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering; seletab osa maailmast, teist osa mitte.
Idealism - idealism enne-eksisteerinud ammu ; Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks – Rahvasteliit; Briand -Kellogg; inimloomus on hea, kasutame
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #1 Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #2 Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #3 Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #4 Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #5 Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #6 Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #7 Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor relikat1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

Breezend profiilipilt
20:04 17-05-2016


Sarnased materjalid

30
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine
44
docx
Rahvusvahelised suhted
6
docx
Rahvusvaheliste suhete alused konspekt
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
22
pdf
Suurriikide välispoliitika loengu konspekt
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun