Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine (1)

Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele:
1. Üldine
- mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega?
- mis on RS teadus?
2. Ajalugu
- olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. 
VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel .
Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem.
RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia ; Euroopa Kontsert - 1815- 1853 Euroopa suurriikide konsultatsioonipoliitika. Kõige esimene ja olulisem rvs organisatsioone. Viis olulist riiki Euroopas 19 saj.- Inglimaa , Venemaa, Austria ( Austria-Ungari), Preisimaa , Prantsusmaa. Euroopa külje all oli veel üks suur ja oluline riik oli Türgi. Need 5 riiki käisid koos ja arutasid olulisi asju Euroopas. Euroopa Kontsert kestis 30 aastat.
Peale seda tuli Realpolitik, mis oli täiesti uus lähenemine rv suhetele.Oli Bismarcki poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Bismarck hakkas vahendama erinevaid sõjalisi kokkuleppeid, mida oli hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama .
Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev.
Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav.
Koloniaalpoliitika – jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on). Tekitas Euroopa riikide vahel hõõrdumist, sest mõned riigid jäid koloniaalrongist maha nt. Saksamaa, kuna teda siis ei eksisteerinud kui koloniaalriigid tekkisid.
Merkantilism – majanduspoliitika , selge arusaamaga kõik mis on meie on meie, importida midagi ei lase, oma kodu toorainet tuleb eelistada igal juhul, kaubavahetus ainult eesmärgil ise saada kasu. Tekitas veel enam hõõrdumist euroopa riikide vahel, kuna riigid olid ebavõrdses olukorras.
1870 – 1914 – Ebastabiilsus oli Euroopas levinud, ressursside nappus, jõudude tasakaalu muutus. Tekkis Saksamaa, Austra-Ungari ja Venemaa muutusid aina nõrgemaks, muutus jõudude tasakaal.
Prantsuse – Preisi sõda 1870 – Esimese Maailmasõja eelmäng.
Esimene Maailasõda – 1914 – 1918, kõik riigid olid tegelikult valmis sõda alustama kuid keegi ei tahtnud olla agressor ehk alustada sõda.Sõjas kasutati esimest korda kaevikuid, tanke, lennukeid.Eimest korda sai sellises koguses tsiviilelanikke surma.
Põhjus -Oli tehtud liiga palju liite ja kokkuleppeid, vähe ressursse, oli aeg aur välja lasta. Tulemuseks: Saksamaa purustatud ja häbistatud ( võeti ära sõjavägi, Saksamaa uhkus, kõiksugused piirangud ja sanktsioonid), jäi sõja kaotajaks ja süüdlaseks, Venemaa jääb tähelepanuta ( sõtta läks impeeriumina sõjast lahkus nõukogude venemaana, toimus võimuvahetus), tekkisid väikeriigid impeeriumid lagunesid, tekkis arusaam et sõda on paha, Rahvasteliidu loomine- sündis esimese maailmasõja tagajärjel, et sellist sõda enam kunagi ei juhtuks. Suhteliselt mõttetu, rikkumiste puhul sanktsioone ei järgnenud, USA ei liitunud kunagi ,Venemaa visati välja, Saksamaa lahkus ise. Ainukesed kes väga pingutasid sinna saamiseks olid väikesed riigid. Lepiti ka kokku, et enam ei ole mingit sõjakuulutamist, sellest peeti ka kinni ja nt Poola üks hommik ärkas ja ta oli vallutatud.
Kahe sõja vahel:
Rahvasteliit-sündis esimese maailmasõja tagajärjel, et sellist sõda enam kunagi ei juhtuks. Suhteliselt mõttetu, rikkumiste puhul sanktsioone ei järgnenud, USA ei liitunud kunagi ,Venemaa visati välja, Saksamaa lahkus ise. Ainukesed kes väga pingutasid sinna saamiseks olid väikesed riigid. Lepiti ka kokku, et enam ei ole mingit sõjakuulutamist, sellest peeti ka kinni ja nt Poola üks hommik ärkas ja ta oli vallutatud.
Mis viis teise maailmasõja tekkeni? – ressursside puudus, majanduskriis , Suur Depressioon , aktsiaturgude kukkumine . Euroopa natsionalismi tõus + Jaapani imperialism .
Teine Maailmasõda – 1939 – 1945, Teljeriigid vs liitlasriigid
Tulemuseks – sõja lõpus Eesti enam ei eksisteerinud, oli Saksamaa uus alistamine ( Saksamaa tükeldati 4-ks ja hiljem jäi alles 2 Saksa demokraatlik vabariik ja saksa kommunistlik), uus Euroopa kaart, VMN ( vastastikune majanduslik abistamine , lõi Nõukogude liit) ja NATO , kadusid mitmed riigid.
Bibolaarsus – maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega .
Trumani doktriin – USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi tol ajal paljude riikidega ( nt Bin Laden ) kellega tänaseks enam läbi ei saada.
Külm sõda – Kolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus . Euroopa koostöö, Tuumatasakaal ja Võidurelvastumine – koguti nii palju relvi kui oli võimalik ja võimsam oli see kellel oli kõige rohkem relvi. Tuumatasakaal- erinevad riigid said tuumapommi.
Kolmanda maailma ekspluateerimine ja hiljem dekonolisatsioon- ühel päeval lasti koloniaal riigid vabaks ja jäeti valitsuseta, need riigid pidid ise hakkama saama. Paljud need riigid paarikümne aasta jooksul tekkisid kodusõjad ( halb dekonolisatsioon).
Mitteühinemisliikumised – oli palju riike kes hoidsid eemale ja ei tahtnud ühinemist ei USAga ega NSVlga.
Perioodid ja kriisid :
1945-1953 uueks sõjaks valmistumine
1953- 69, konflikt, konfrontatsioon , kompromiss
1969- 1979- pingelõdvendus
1979-86- uueks sõjaks valmistumine
Mis lõpetas Külma sõja? – lõppes 1989, Nõukogude Liidu lagunemine , üleüldine maailma muutumine,
3. Teooriad
- klassikaliste teooriate võrdlus ja selgem arusaam:
Klassikalised teooriad jaotatakse erinevate aluste järgi: * on erinevate summade mäng( null ja pluss summa mäng) ,et kas koostöö on hea või halb, *kas inimloomus on hea või on konflikt,* kas sõda on normaalne või ei ole,* kes on osalejad kas riigid, inimesed, inimesed ja teised või klass rvs osalemises, * mis on see VÕTI mis rvs mõjutab- kas on see jõud, demokraatia, kaubandus ja demokraatia, majandus läbi ärakasutamise.
Realism – kõige vanem pikalt domineerivaim ( enne 19.saj); osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad , inimene ei ole tähtis; riigid käituvad ratsionaalselt; riikide suhted on „null-summa mäng“; maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest, riikidevaheline koostöö väike või olematu; sõda on normaalne; Eesmärk: sõjajõud, domineerimine , muu pole oluline. Inimloomus on halb Kellel jõud sellel õigus.
Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid.
Realism tänapäeval – mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering; seletab osa maailmast, teist osa mitte.
Idealism - idealism enne-eksisteerinud ammu ; Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks – Rahvasteliit; Briand -Kellogg; inimloomus on hea, kasutame seda; Vaja-RV õigust, koostööd; saab ilma sõjata!; keskklass ja demokraatia kui rahu toojad. Koostöö on hea „ pluss-summa mäng“. Inimene on kõige tähtsam. Teadus, demokraatia
Liberalism- Taas vana ja tuntud; populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda; Põhilised ideed; kõige keskmes on inimene ja ka teised, inimloomus on hea, süsteem on halb ja seda tuleb muuta; koostöö on hea, koostööd on palju, sõjad on halvad ja tuleb vältida. Vaja: vastastikku sõltuvust, vabakaubandust ja demokraatiat. RS osalejaid on palju; Paljuski seotud majandusega, majandus on tähtis (majandus on võti). Majanduslikel põhjustel ei ole mõtet sõdida.
Ei toimi alati: Maj.kriis suure sõltuvuseajal; RV organisatsioonid on, olukord ei ole paranenud ; Vabakaubandus ise on läbikukkunud/ kukkumas; Eeldab võrdseid võimalusi; RV orga, vohamine (meeletult palju on tekkinud), vabakaubanduse levik.
Marksism - Karl Marx , sakslane Inglismaal. Kapitalismi uurija ja kriitik . (Kirjutas raamatu“ Kapital “). Toetas kõiki kes sõltusid tööandja suvast( kes ei olnud ise nt vabrikuomanik ,aga said palka).
Marksism RV suhetes- levinud külma sõja ajal; selgitas polaarsust.
Marksismi põhiideed- maj, ja rahvusvahelised suhted on põimunud; majandus mõjutab kõike; Halvemas seisus olijaid kasutatakse ära nt. riigid –kolmandat maailma; Töölisklass-erinevate riikide sees.
Mõjutamise võti on majandus, mitte positiivses mõttes nagu liberealismis vaid negatiivses mõttes ehk ärakasutamises. Ärakasutamine tähendab seda, et toimub klassivõitlus nii riikide sees kui riikide vahel. Marksistide arvates jaotub maailm klassideks- on need riigid, kes on paremas seisus ja kasutavad ära neid kes on halvemas sesisus e.kolmandat maailma. Rahvusvahelise suhetes osalejad on KLASS, osalaetakse läbi konfliktide ehk koostöö on ärakasutamine. Tegemist on „ null-summa mänguga“ ja loomus on KONFLIKT, sõda on normaalne( kuna klassivõitlus on normaalne ühiskonna osa). Peale külma sõda arvati, et milleks meile marksism ja sellest kujunes välja Neo-Marksism.
Neo-neo-neo – Neoteooriad e. uusteooriad: neorealism ( uusrealism), neoliberalism (uusliberalism), neomarksism (uusmarksism). Uuemad versioonid vanadest teooriatest- parandused , kaasajastused, vaidlevad omavahel.
NB! EKSAMIS nt küsimus- Seleta NATO tegevust läbi liberealismi.
Institutsionalism , Konstruktivism - kui täiesti uus lähenemine
Kriitilised- hindavad teooriad-Kriitiline teooria, Feminism , Post-teooriad
Institutsionalismid –erinevad teooriad, mis on kõik ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega.
Režiimi teooria – institutsioone on erinevaid
Ratsionaalse valiku institutsionalism – koostööd on vaja kordineerida
Funktsionalism – kui on vajadust, tekib norm.
Ajalooline institutsionalism – *Ajalogu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku; * Rajasõltuvus- liitudes mingi organisatsiooniga eeldatakse, et mööda seda rada liigutakse edasi ehk vastuvõetud otsus viib järgmise otsuseni mis tuleb vastu võtta ( nt. liitusime el-ga ja liikusime mööda rada edasi võtsime vastu euro jne.)ehk. Mineviku otsused kallutavaid meie oleviku otsuseid ühele poole.
Sotsioloogiline institutsionalism - *inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutaja; * Valikud on kultuurilised „ettemääratud“; * Instutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid.
Konstruktivism- Reaalsus on konstrueeritud- me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus; Õppimine, sotsialiseerumine; Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest
Kriitiline teooria- ümber hindamine, vasakpoolne, kriitiline julgeolek
Roheline teooria – seotud rohelise teooriaga, keskkonna olulisuse tõus
Feministlik teooria – seotud feminismi ideoloogiaga, vaatleb naiste vaatenurgast või naiste küsimust.
Mänguteooria- koostöö:
Null-summa mäng- * õnn on piiratud; * kui keegi võidab, siis alati keegi kuskil kaotab; * teatud valdkondades siiani domineerib .
Pluss-summa mäng - * õnn on piiramatu; * kõik võivad ka võita; * teatud valdkondades domineerib.
- mingi aimdus võiks olla ka teistest
4. Organisatsioonid
- milliseid RV organisatsioone on olemas? (tüübid)
- mõned suuremad organisatsioonid, kuhu Eesti ka kuulub. Nende struktuur ja sisu jne.
- mingi aimdus ka teistest organisatsioonidest (et on ka selliseid jne)
5. Muud teemad
- RV õiguse-majanduse-keskkonna terminid:
RV õigus ei ole päris õigus- ei ole ühtset seadusandjat, ei ole igal pool sama, ei ole ühtset seadusandjat, iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO). Kui riik ei taha ÜRO poolt kehtestatud seadusi täita, siis sellele ei ärgne mingeid sanktsioon ÜRO poolt. RV õigus tekkis alles hiljuti u. 19.saj. alguses. 1969. a. võeti vastu RV-te lepingute õiguse Viini konventsioon .
Esimene eraõigustega (inimeste rv erinevast riigist abielupaar ) tegelev konventsioon
HAAGI konverent – 1883.a. esimene konverents; esimene konventsioon 1902 a. Siiani on 20 konverentsi. Esimene püüdlus RV suhtlust korraldada: liikmed kõikjal maailmast; esimene konventsioon tegeles abielu , jurisdiktsiooni, lastega; praeguseks teemasi seinast seina (palju erinevaid).
RVÕ allikad – * üld-ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid; * RV tava, kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat (kui mingi käitumine on toimunud mitusada aastat, siis seda loetakse rv tavaks ja sellest siis juhindutakse) - eeldatakse seda, et osapooled keda see puudutab on seda tunnistanud ja võtnud omaks; * Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud riigid ( eelkõige on siin mõeldud Lääne riike; näiteks õigus presemtsioon, kus nt. sind süüdistatakse, siis süüdistaja peab tõestama et sa oled süüdi mitte, et sina pead ,tõestama, et sa oled süütu); * Kohtuotsused ja kõrge kvalifikatsiooniga juristide seisukohad on kui abivahendid õigusnormide tuvastamisel ( nende juristide arvamust võetakse mingis õigusemõistmises kuulda ja see on kaaluka tähendusega). RV õigusallikaid on veel palju ja nad on tihdi omavahel ka vastuolus . Kõige suuremaks probleemiks on see, et vaatamata kõikidele nendele allikatele käituvad riigid ikka nii nagu nad käituvad, nagu nad ise peavad endale oluliseks ja kuidas neil lastakse käituda. Ja kui neil lastakse käituda nii nagu tahavad tekib karistamatuse tunne ja need riigid teevadki mida tahavad. Nt. Põhja-Korea.
RVÕ probleemid: * Riikide suveräänsuse ja iseotsustamise küsimus ( riigid on iseseisvad ja igal riigil on oma territooriumil kõige suurem võim ja kellel on siis õigus tulla ütlema, et mida sa oma riigi terr. sees tohid teha või mida mitte nt. oma elanike tapmine); * Kes tagab, et õigus on õigus?
ÜRO universaalne inimõiguste konventsioon: seal on 30 artiklit , need artiklid võtavad kokku paastasemed kõigist õigustest mis inimesel peavad olema üle maa: kõik inimesed on sündinud võrdseks – õigus elule, vabadusele, julgeolekule, rahvusele- enesemääramisõigus ( on õigus tunda ja kuulutada oma rahvust ja end oma rahvuse osana ), haridusele, usule-võib uskuda seda usku mida soovib, mõttevabadusele- keegi ei saa sulle öelda mida sa mõtled või ütled, omandile- ei saa elada ükski inimene nii et tal ei ole mitte midagi, igal in. on õigus omada omandit( nt. ori kes teenib endale tööga mingi asja ei ole tema oma vaid tema omaniku oma) , tööle- ei tohi kedagi keelata tööl käia( nt. indias on kastid kellele on keelatud tööl käimine) jne.
Ei orjusele, ebaõiglusele vangistamisele jne. Asja iva on see ,et igaüks on inimene – tegelikult mitusada aastat on erinevad osapooled käitunud teistega, kes talle ei meeldi, kui mitte inimestega ja ka praegu on maailmas riike kus teatud in.käitutakse kui mitteinimesega, nagu loomaga .
Inimõigused- on universaalsed, Eurotsentristlikud. Inimõigused on väga keerulises seisus üle maailma, ükski organisatsioon ega riik ei tegele sellega. Suurim probleem on immigrantidega, vähemustega.
Euroopa inimõiguste konventsioon- põhineb ÜRO konventsioonil: võeti vastu 1959a.
RV õigus ja RV organisatsioon - RVO toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes ja loovadki rv õigust. RVO ja RVÕ on omavahel väga tihedalt seotud.
RV organisatsioonid : Mis on?
*Organisatsioonid- liikmete kogum, kes töötavad ühe eesmärgi nimel, mis on erinev teistest eesmärkidest. *Rahvusvaheline –liikmed või tegevus on rahvusvaheline.
Milleks meile neid vaja on? * Kordineerivad koostööd; * Seisavad eraldi/ kõrgemal rahvuslikest huvidest; *Parandavad maailma
Erinevad RV org.tüüpe: Rahastamise järgi- * Valitsusvahelised – IGO( nt Euroopa Liit, ÜRO, need on ka valitsuste poolt rahastatav); * Valitsusvälised – NGO ( DINGO-annetustest, GINGO-saavad valitsuselt raha)( liikmed on kas inimesed või on organisatsiooni liikmed); * Ärilised ( erinevad firmad on loonud rv koostöövõrgustiku, eesmärk on kasum).
Muude kriteeriumite alusel: * Piirkondlikud vs.globaalsed( EL-piirkondlik, UNISEF-globaalne);* Multilateraalsed ( üle kahe osa), bilateraalsed…; * Erinevate eesmärkidega ja võimuga (tegeletakse erinevate teemadega-majandus,kultuur,keskkond jne); * Erinevalt ülesehitatud
Organ. On väga palju ja erinevad.
RVO ajalugu- *Euroopa kontsert kui esimene? 1815-1853, viis suurt euroopa riiki, esimene katse hoida püsimat kokkulepet; * Donau- 1816; * Post 1874
Vajadus organisatsioonide järgi.
Rahvaste liit- esimene rv organisatsioon.Loodi selleks et oleks rahu,oli esimene katsetus loomaks rv ja ülemaailmset org., oli mõtetu ja ei jõudnud kuskile. Idee tuli Wilsonilt, kantud idealismist.Riigid tulija läksid, NSV Liit liitus alles 1934 ja visati välja 1940, Peale teist maailmasõna ei tahetud taaselustada, selle asemele tuli ÜRO.
*ÜRO ( Ühendatud Rahvaste Organisatsioon) – Hästi suur ja aktiivne organisatsioon .Räägib inimõigustest, on ülemaailmselt kõige suurem org. Sinna kuuluvad kõik tunnustatud riigid va. Vatikan . Loodi 1945, peakontor asub New Yorkis , on 193 liiget. Probleemiks on : Hiina probleem( oli 1945 ühtne üks Hiina, toimus kodusõda muutus kaheks kuid oli ikkagi liige); Palestiina / Lääne- Sahara - ei ole tunnustatud riigid; Välja pole keegi astunud ametlikult kuid riigid on nimekirjast ära kadunud( riigid ühinevad või lagunevad ära nt. NSV Liit üle võttis Venemaa kõik NLiidu kohustused ja õigused, ).
* 6 ametlikku keelt- inglise, vene, hiina, araabia , prantsuse, hispaania ( kõige levinumad keeled).
Sekretariaadis töötab u.40 000 inimest, lisaks rahuvalvajad ( sinikiivrid erinevates maailapunkides).
ÜRO Institutsioonid - ÜRO-l on peasekretär, kes on ametis 5 aastat, võib olla 2 korda järjest ametis, üldine reegel on see ,et ÜRO peasekretär tuleb nendest riikidest kes ei ole julgeoleku nõukogu alalised liikmed ehk siis tuleb peamiselt Kolmandast maailmast või vähemalt väljas poolt Euroopat. Hetkel on peasekretär Lõuna-Koreast Ban Ki- moon .
Peaassamblee- koguneb kord aastas, igast riigist 5 esindajat terves saalis kõigi viie peale kokku on 1 hääl; kõike otsustatakse 2/3 häälteenamusega; peaassamblee peamine ülesanne on valida erinevaid liikmeid ja moodustada komiteesid, võtta vastu resolutsioone; assamblee ei ole eriti efektiivne kuna eelnevalt( enne assambleel kokku saamist) on kõik otsused juba ära tehtud, riigijuhid lähvad sinna peamiselt ,et omavahel kokku saada ( kestab mitu päeva). Öeldaks, et ÜRO on Kolmanda maailma mängumaa- sest kolmanda maailma riike on hästi palju ja nemad saavad otsust mõjutada ( 2/3 häälteenamus).
Majandus-ja sotsiaalnõukogu ( ECOSOC) – Seal tehakse kõige sisulisem töö ära, keskendub sotsiaal- ja majandusküsimustele- plaanide koostamisele kuidas rahastada ja korraldada; 54 liiget igast piirkonnast ( valitakse süsteemi alusel, hetkel on liige ka Eesti).Liikmed valitakse 3 aastaks.
Julgeolekunõukogu – on see millele rõhutakse palju ja peetakse ÜRO kõige tuntumaks pooleks.Teeb sisuliselt kõik sõjalised ja julgeolekualased otsused. Julgeolekunõukogu peaks teoreetiliselt olema maailma julgeoleku ülem, tegelikuses on see mõtetu mis seal toimub. Liikmeid on 15, 5 on alalist liiget kes on ja jäävad( Venemaa, Prantsusmaa, USA, Hiina, Suurbritannia ) teevad otsuseid ja õigus otsuseid vetostada anuisikuliselt. Mõtetu sellepärast, et kõik probleemid tekitavad need alalised liikmed ise ja siis ka vetostavad .
Rahvusvaheline kohus ( ICJ) – Riigid esitavad kaasusi (tavainimene ei saa kaebusi esitavad, esitavad riigid nt. tõsised riigivastased kuriteod, sõjakurjategijad), kuuluvad 15 kohtunikku. Allüksus on ICC- kriminaalkohus( inimsusvastased kuriteod).
ÜRO peamised tegevused – inimõiguse kaitsega, arengutoetusega (riike kes on arengus maas ), toit, kultuur, lastekaitsega, kodanikekaitsega, inimgruppide kaitsega jne.
Allasutused - Maailmapank, IMF, ILO jne.
Rahuvalve ÜROs- On kõikjal maailmas, ei saa saata sinna kuhu tahab vaid see riik peab olema sellega nõus; Ebaefektiivne ( piiratud õigused, ei saa konflikti sekkuda ) või isegi kahjulik ( nad ise on tapnud ja vägistanud). Enamus rahuvalve sõdurid pärinevad ise sellistest riikidest kus on konflikt nt India, Afrika ,Pakistan, mis on probleemiks. Otsused on aeglased ja sisutühjad.
ÜRO tulevik ja reformid - rahastavad teatud riigid ( nt USA katab suure osa kulutustest); otsused sisutühjad ja aeglased, reageering kriisile olematu.
Reformkavad – mõtted personeali vähendamisega ja institutsioonidega, konsensust ei ole; ÜRO läbipaistvamaks ja paremini rahatatumaks; julgeolekunõukogusse 24 liiget, sh uued alalised, Veto -õigus tühistada; Peaassamblee valida või peasekretär valida…
NATO-OTAN – Põhja-Atlandi leping organisatsioon, loodi 1949 peakontor on Brüsselis, 28 liiget. Loodi veel 3 põhimõttel: Hioda ameeriklased Euroopas, hoida sakslased maas ja venelases Euroopast väljas, loodi USA, Lääne-Euroopa ja Kanada riigid saaksid ennast kaitsta: USA, Kanada, UK, Prantsusmaa, Saksamaa,Itaalia, Holland , Luksenburg, Belgia, Island, Norra, Taani,Bortugal,Hispaania, Türgi, Kreeka, Albaania, Horvaatia , Sloveenia , Bulgaaria , Rumeenia , Tsehhi , Slovakkia , Ungari, Poola, Leedu, Läti Eesti ( 2004a.)Lisaks partnerriigid EAPC raames: 22 riiki, sealhulgas Ukraina , Gruusia , Venemaa, Euroopa riigid ja Kaukaasia riigid. Igapäevaselt praegult tegeleb ehk üritavad kuidagimoodi selle vähese rahaga , mis neil on, hakkama saada..
NATO struktuur – On topeltstruktuur: Tsiviil- ja militaar: Korraldavad ühisõppusi ja kordineerivad ühisõppusi riikidevahel.
NATO tegevus - sõja ennetamisega; *Partnerlus rahu nimel ( samad riigid ,mis EAPCs)- demokraatia ja koostöö edendamine, toetatakse demokraatlikke projekte; * Sõjaline koostöö ja kooskõlastamine – rahaline kokkuhoid ja kaitse tõhustamine; * Vastastikune abi ja kaitse – Afganistan, Iraak jne; * Ühisõppused jne. ARTIKKEL 5 –kas NATO on kunagi kellelegi appi läinud ?- vastus on nii ja naa, otseselt riigile appi mindud ei ole kuid on appi mindud kaudses mõttes ( nt Poola ei saanud hakkama mingi piirkonnaga ja palus NATOt appi rõhutades artiklile 5 ja NATO läks appi).
Eesti esindus NATOs Lauri Lepik (tsiviil), Valeri Saar ( militaar)+ palju teisi inimesi.
Euroopa Liit ( European Union) – 28 liiget , pikk ajalugu, pärineb erinevatest projektidest al. 1952 aastast. Hõlmab otseselt või kaudselt tervet Euroopat. On ainulaadne ja edukaim integratsiooniprojekt on rahvusülene vs valitsustevaheline. On organisatsiooni ja föderaalriigi vahe. Duumiku kes lõid ELi6 riiki Saksamaa, Prantsumaa, Itaalia, Benelux. 2004 aastal toimus suur laienemine kus ühinesn Eliga 10 riiki- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros.
*** (Eksamis) Kes teeb ELis otsuseid ? ELi juhtimine on väga mitmetasandiline. On jaotatud erinevate institutsioonide vahel:
******EL INSTITUTSIOONID – Neil on erinev võim ja õigused :
*EUROOPA PARLAMENT – on ühekojaline parlament, valimised toimuvad iga 5 aasta tagant, igal riigil on vastavalt riigi suurusele teatud arv kohti, parlamendis kõige vähem kohti on 5 , Eestil on 6 kohta(liiget) need on Siiri Oviir ( ald), Ojuland( ALD e. liberaalid ), Tuune Kelam (konservatiivid ,hetkel esimesel kohal ELi parlamendis), Indrek Tarand ( rohelised), Vilja Savisaar-Toomast(ald), Kallaste ( sotsiaaldem, teisel kohal EL parlamendis), kõikide riikidega kokku on 766 liiget-liikmete arv oleneb kui palju parasjagu liikmesriike on. Liikmete koostöö on fraktsioonipõhine ja fraktsioon põhineb maailmavaatel. Fraktsioonid ( sotsiaaldem, ALD-liberalid, konservatiivid, rohelised jne) on poliitiline pool, reaalne töö toimub komisjonides, mis tegelevad ELi asjadega ja delegatsioonides, mis tegelevad Eli väliste asjadega nt. arenguriikidega . Delegatsioonides ja komisjonides käiakse koos arutatakse asju , valmistatakse dokumente ette. Tegelikult on Euroopa Parlamendil väga vähe õigusi, seoses Lissaboni leppega 2009 aastal need õigused laienesid.
*EUROOPA KOMISJON – 28 liikmega kogumik on nagu valitsuse ministrid - teevad otsuseid, Eestist on Siim Kallas ajavad ELi asja. On Euroopa Liidu valitsus ja otsustab kõike. Täidab täideviiva võimu osa.
*!!! EL Nõukogu- VÄGA tähtis kui räägime EL institutsioonist siis see on1) EL Nõukogu, sellele lisaks on veel olemas 2)Euroopa Ülemkogu( European Council ) on olemas ka Euroopa Nõukogu- ei ole EL i institutsioon ( teised 2 on) !! EKSAMIL see küsimus
* EL Nõukogu- kohtuvad erinevad ministrid, arutavad teemat mis parasjagu käsil on nt. kui arutatakse põllumaj. Kohtuvad 28( igast riigist 1 liige) põllumajandus ministrit.Muudavad seadusandlust eelarvet , mõjutavad komisjoni tegevust ja El tegevust väga palju. Mõnes valdkonnas otsustatakse täielikult nende riikide vahel ja oluline on, et Euroopa Komisjon on riikide ülem ja nemad otsustavad . Kui otsus tuleb EL Nõukogust ja meile see otsus ei meeldi , siis see on meie endi süü, et see meile ei meeldi, sest see otsus on puhtalt Euroopa riikide otsus st. et Euroopa riigid ise otsustavad. On roteeriv eesistuja riik, kes juhib 6 kuud ELi tööd .Eesti saab eesistujaks 2018 aastal. Seadusandlik ja täitevsaatev
** Euroopa Ülemkogu - Peamiselt peaministrite kooskäimine ja administratiiv tegevus ( nagu euroopa presidentuur oleks)
NB! See organ mida tavainimesed valivad , sellel on kõige vähem õigusi. Kõige rohkem võimu on EL Nõukogul ja Euroopa Komisjonil, inimesed neid ei vali, inimesed valivad . Kasutatakse väga palju 3 sektori nõuandmist ( tudengite survegrupid, õpetajate surveg jne).
Euroopa Kohus- Kui ei olda rahul (riigid EL tegevusega jne) siis antakse asjad Euroopa Kohtusse- tegeleb kõigi EL –iga seotud küsimustega. Euroopa Kohtul on 3 alamkohust. On iseseisev muust ELi struktuurist ja on kohtuvõim. Euroopa Kohus on kohtuvõim, tegeleb EL asjadega ei tegele inimõiguste küsimustega.
Euroopa Kontrollikoda- audiitori osa, kontrollivad kuhu raha kulutati.
Euroopa Keskpank- tegeleb Eurotsooni haldamisega, suhteliselt iseseisev organisatsioon teistest, tegeleb Euroopa rahadega üldse.
EL TEGEVUSED JA TEEMAD – Põhiline eesmärk on majandus millega EL tegeleb, rahandus ( eurotsoon) lisaks keskkonnaga, transport, regeonaal poliitika- nt. korralik infrastruktuur riigi sees jne., kultuuri küsimused, haridus , sotsiaalsüsteemi üritatakse ühtlustada, põllumajandus, politsei koostöö , julgeolek laiemalt jne.
EURO on kasutusel 16 riigis.
SCHENGENi ALA – viisavabadus-puudub passikontroll, puuduvad piiripunktid, on olemas schengeni viisad mingi riikidele. Kui mingi schengeni riik teeb mingile isikule piirangud, siis on sul piirangud tervele schengeni piirkonnas liikumiseks. Kuulub 27 riiki. Scengenist puudub Küpros, kuna tal pole korralikku piiri. Suurbrittanija ei taha, Iirimaa ka ei taha kuna neil on leping Suurbritanniaga.
Tolli Liit- kaubandus kokkulepped.
EUROOPA NÕUKOGU ( Council of Europe )- Loodud 1949aastal, palju liikmeid 47 liiget, peakorter Strasborgis.
Vana organisatsioon, tegeleb peamiselt inimõiguste küsimustega, inimõiguste kaitse,õigusriigi ja demokraatia arendamise ja kaitsega, arendab kultuuri ja ühtset Euroopat. Lisaks antidoping, meditsiin . On kõige laiahaardelisem Euroopa nõukogu üldse. Peasekretär Norrast. Regulaarsed kooskäimised, nende alla kuulub Euroopa Inimõiguste Kohus.
EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS- ( eraldiseisev üksus , Ei OLE EL-iga SEOTUD)- igaüks, kes tunneb , et talle on liiga tehtud, võib esitada kaebuse. Hakati esitama liiga palju kaebusi – ei võeta kõike enam ette, kohtunikele on antud viimastel aastatel rohkem võimu. Osapool võib olla riik või üksikisik.
EFTA – EEA
EFTA – Euroopa vabakaubandusepiirkond –Island, Norra, Shveits, Liechtenstein,Ukraina, Serbia jt. Arendab vabakaubandust nimetatud riikide vahel.
EEA- Euroopa Kaubanduspiirkond –Leping EFTA ja Eli vahel ( Ei sisalda Shveitsi).
NB!! Meelde jätta – Euroopas on 2 suurt organisatsiooni Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit. EL on ainulaadne maailmas, pole ühtegi teist org. Kellel oleks oma liikmete üle nii palju võimu, laieneb pidevalt. Kõige integreeritum organisatsioon.
OSCE ( CSCE) – KÕIGE SUUREM JULGEOLEKU ORGANISATSION maailmas, 57 liikmesriiki -Kuulub ÜRO alluvusse, tegeleb kõikvõimalike julgeoleku küsimustega. 3 dimensiooni : Poliit -sõjaline dimensioon , Majandus-ja keskkonna dimensioon -keskkonnajulgeolekuga, Inimdimensioon- inimkaubanduse vastu võitlemine, haridus jne. EESTI kuulub ka siia. Arendada demokraatiat ja inimõigusi.
LÄÄNEMERE PIIRKONNA ORGANISATSIOONE – 1) Põhjamaade Ministrite õukogu; 2) Läänemeremaade Nõukogu; 3) Balti assamblee jt.
OECD – Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon
OPEC – Naftariikide ühendus, loodud 1964, 12 liiget, loodud kartelli kaitsmiseks ja elus hoidmiseks.
NAFTA –3 riigi kokkulepe- Kanada- USA- Mehhiko , vastus EL –le,( oli mõte teha midagi sarnast nagu EL ,omavaheline kaubavahetusjne) Põhimõtted: regionaalse koostöö tihendamine, regioonisisese kaubavahetuse edendamine. Põhja-Ameerika ainuke organisatsioon. Eksisteerib praegu kuid on läbi kukkunud. Inimeste vabaliikumine ei toimu, põllumajanduses on kannatanud nii Mehhiko kui usa põllumehed.
AAFRIKA LIIT- eesmärgiks on demokraatia edendamine jne.Probleemiks: erinevatel regioonidel erinevad probleemid, vaesus , haigused, erinevad režiimid ( Zimbawe), sõjaväelised sekkumised ( Sudan ,Somalia)
ASEAN – kordineerimine, konsulteerimine, abi jne. 10 liiget – Tai, Malaisia , Singapur, Indoneesia , Filipiinid, Kambozha, Brunei, Laos, Vietnam, Birma .
ASEAN+ on 3 liiget Hiina, Jaapan, L_Korea
APEC -Vaikse ookeani org., 21 liiget ookeani ääres, suhteliselt mõttetu.
VALITSUSVÄLISED ORG. –Olemus: tegutsevad rahvusvahelisel areenil, valitsustest sõltumatud;
Peamised plussid ja probleemid: kriitilised valitsuste ja korporatsioonide vastu, teatud valdkondades ainuvajalikud, ei vastuta tegelikult enda tegude eest, ei ole iseseisvad. Nt. GREENPEACE - kliima ja keskkonna eest võitlev org. Loodi 1971 aastal, ;
MAJANDUS JA KESKKOND:
RV MAJANDUS:
KAUBANDUS- maht kasvab, olemus muutub. Osalevad riigid ja korporatsioonid, RV kaubandus on kaasa toonud mitmeid nähtusi: vabakaubanduspiirkonnad, regionaliseerumine , globaliseerimine, uued liikumised nt. õiglase kaubanduse idee.Nt. eesti riiete bränd kuid tehtud hiinas; usa multikas kuid animatsioon on tehtud hiinas jne.
RV KAUBANDUSE TERMINID – Protektsionism - oma riigi kaupade kaitsmine teiste riikide kaupade eest erinevate vahenditega. Nt. kolmandate riikide ( väljaspoolt ELi ) kaupadele.
Tollimaksud/ Impordimaksud – Kõrgendatud tariifid (mingi) kaubasissetoomine ( mingist) teisest riigist. (kolmandate riikide kaupadele kes ei ole EL is).
Erinevaid tollimakse: *tärkava tööstuse kaitse; * teatud harude eelisarendamine; * mitmed teised põhjused. Vabakaubanduse sees tollimakse ei rakendata.
Vabakaubandus – tolle ei ole, tariife ei ole, vabaturg ,kõik kauplevad nagu pähe tuleb. Probleem: vaesed riigid jäävad vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks.
Õiglane kaubandus – Kauplemine on vaba, aga eelistab vaesemaid riike. Probleem: Kas see on õiglane või mitte ?, Tarbija jaoks kallim.
Väliskaubandusebilanss – Eksport - import vahe ( eksport suurem impordist)soovitavalt positiivne?
GATT- püüd rv kaubandust hallata ja organiseerida kaubandust, andis 1994 teed WT ole.
WTO – kaubanduslepete koht, peamiselt tegelenud tariifidega, nüüd ka juba muud küsimused, mitte väga efektiivne. Ei ole demokraatlik ega sotsiaalne , rikaste riikide mängumaa. RV maailmas kaubandusküsimustes kõige tähtsam org.
RV RAHANDUS – raha liigub seoses kaupade liikumisega, omavaheliste rahakokkulepete moodustamine eriti virtuaalselt . Välisinvesteeringud erineval kujul. VALUUTA – rv valuutareziimid, vahetuskursid, hetkeolukord maailmas. Rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid on WB, IMF.
NB!! RV rahandus on rahavoogude liigutamine pankade vahel, riikide vahel, erafirmade vahel.
VALUUTAREZIIMID läbi aegade - Valuutakursid - * Fikseeritud seos, kus teine valuuta on tagatis ; kroon-euro.;* Fikseeritud kurss teatud kõikusmispiiridega ( kitsamate-laiemate); * Riik sekkub kursi muutmisesse ajutiselt või regulaarselt; * Kurss on vaba –USA, UK. Sõltuvad riigi edukusest.
RV rahandus organisatsioonid: IMF – rv valuutafond – juhib rahanduspoliitikat maailmas, loodud aitamaks vaesemaid riike andes vaestele riikidele laenu, loodus maailmarahanduse stabiliseerimiseks ja vaeste aitamiseks, .
MB- maailmapank – seostud IMF-iga , loodud samal eesmärgil, annab raha ja organiseerib?, Kriitika sama mis IMF il ehk rikaste mängumaa, USA vetoõigus
RIIKIDE MAJ.ARENGU NÄITAJAD:
SKP – sisemaj. kogutoodang ehk mingil kindlal alal toodetud lõpphüviste väärtus.
HDI – inimarengu indeks- mida väiksem lõhe, seda kõrgem ideks : erinevad grupid , väga kõrge-kõrge-keskmine-madal, juhib Norra, Eesti 34. Väga kõrgete seas. Keskendub lõhele ühiskonnas, kui võrdsed on inimesed selles ühiskonnas.
Vaesus: Absoluutne vaesus – alla 1,25 dollari päevas; Suhteline vaesus –võrdlus teistega riigis/piirkonnas . Alla 50% mediaansissetulekust.Lorezi kõver näitab tulude jaotust riigis ja Gini indeks.
Arenguabi ja arengukoostöö- nende abil antakse nendele riikidele abi kes seda vajavad ( arenguriigid).
KESKKOND: suuremad probleemid, õhusaaste, liiga suur ressursside kulutus , inimesi liiga palju e. ülerahvastatus ja haigused, saastamine - magevee reostus , osooniaugud; kliima muutus.
Keskkonna koostöö: on probleeme- enamus riike küsib miks me peame seda tegema, paljude riikide puhul ei ole keskkonnaprobleem peamiseks küsimuseks.Lahenduseks on koostöö läbi rv organisatsioonide, erinevad lepped, rv keskkonnaõigus.
Keskkonnakaitse organisatsioonid: RO, Greenpeace, IUCN, WWF.
KYTO protokoll – ÜRO loodud leping kliima soojenemise vastu võitlemiseks.
6.- RV õiguse ja majanduse peamised probleemid ja lahendused
- üldine arusaam maailmast praegu tuleb ka kasuks