Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) 5) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem
poliitiliste jt ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist Proletaarlased -palgatöölised Kommunism -poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle -revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist Kirjuta sündmus 1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov
Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel? – Paljud uued riigid võtsid kasutusele demokraatia, sest esimese
3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 5. Mis oli Briand-Kellogi pakt? Selles leppes kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine- võeti liiga palju laene, ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks, inimesed ei suutnud tagasi maksta. Valitsuse vead kriisi ajal- loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning kehtestati kõrged tollimaksud. 7
elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Arvati, et kui Saksamaa majandus ei parane siis see toob kaasa .. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4
aastal Saint Germani rahuga. Ungariga slmiti 1919 juunis Trianoni rahuleping - ligati ära etniliste ungarlastega asustatud alad. Territoorium vähenes 3,5 korda. Elanikkond vähenes 21 miljonilt 8 miljonile. 3,2 etnilist ungarlast sattusid teiste riikide kodanlaseks. Ungarile laskusid samuti reparatsioonid ja sõjaveälised piirangud. Võib öelda, et Versaille' süsteem oli ka uue korra tekkimine Euroopas. Lootuses, et maailm on sõjast prii, kirjutati 1920. aastal alla Briand Kellogi paktile, millega liitunud riigid nõustusid loobuma sõjast, kui poliitikavahendist, kinni pidada Rahvasteliidu otsustest ning rahvusvahelistest õigustest. Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et Versaille' süsteem oli minu arvates pigem lüüasaanute karistamine, kui uue korra loomine Euroopas. Saksamaa oli need karistused mingil määral ära teeninud, sest tema oli Esimese maailmasõja algatajaks, kuid need tingimused olid liiga karmid ning võitjad ei mõelnud reaalselt.
dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
LIEBKNECHT ja ROSA LUXEMBURG, nad tapeti. Türklaste isa ATATÜRGI pani aluse kaasaegsele Türgile, olles türklaste isa. Alustas ülestõusu, mille eesmärk oli Sevres'i rahulepingu tingimuste tühistamine. Adolf Hitler Tuli võimule 30.01.1933. Prantsusmaa tungid aga Saksamaale, et oma reparatsioone saada Dawesi plaan - ammerika pankur, riigitegelane 1924a. võttis vastu reparatsioonimaksude kava. Fikseeris rep. Üldsummat. Briand'i-Kellogi Pakt 1928a. rahukindlustamiseks, 15 riigi esindajat kirjutasid Pariisis alla. Hiljem oli juba lisandunud 50 riiki. Suur Majanduskriis e. Suur Depressioon 1929-1933 Ameerikas - Hinnad kukkusid, aktsiate väärtused langesid, inimesed olid ennast lõhki laenanud Franklin D. Roosevelt ,,Uus kurss/New Deal" valiti 1932a. Presidendiks, Eesmärk-> päästa kapitalism ja panna see paremini tööle
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934). 1922 Võimule tuli Stalin, tekkis NSLV; Genova konverents-Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa ei ole teineteisele võlgu). 1922 1945 Võimul on Itaalia suurjuht Mussolini (duce). 1922 1953 Stalin on kommunistliku partei peasekretär. 1925 Locarno konverents (Reini tagatispakt). 1928 Briand-Kellogi pakt. 1929 1933 Suur Depressioon (Ülemaailmne majanduskriis). 1931 1939 Jaapan vallutab ühe osa Mandzuuriast. 1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul. 1935 Hitler loobub Versailles' rahust; Valmib plaan "Otto"; Saarimaa rahvahääletus (piirkond Saksamaal, mis peale I maailmasõda võeti
B.Mussolini:Oli Itaalia peaminister ja diktaator. H.Hoover:Ameerika rikkamaiks meheks tõusnud president. F.D. Roosevelt:demokraat, USA president, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. J.M. Keynes:Inglise majandusteadlane. Tema teooria järgi võis tasakaalust välja lasta riigieelarve. James S. Braddock:raskekaalupoksija. Ta andis teistele eeskuju raskustest võitu saada. Aitas ehitada Verezzano silda New Yorgis. Lepingud või sündmused: Briandi-Kellogi pakt:1928 aasta sõlmitud. Leppes kohustati loobuma sõjast ning lahendama konfliktid inimsõbralikult. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. Locarno konverents, Reini pakt:Pakt kindlustas Versaille lepingus paika pandud piirid
1920- Rahvasteliit-liikmesriikide suveräänsuse arvestamine, võimaldas rakendada majanduslikku sanktsiooni, klassikonfliktide lahendamine lepituse kaudu. 1922-rapollo leping saksamaa ja venemaa rahu (sm hakkas venemaa abil oma sõjatööstust arendama, venemaa polnud rahul maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt) 1925-locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt 1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse
sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju, täielik hüvitamine kaotanud riigi poolt. 1920-ndaid nimetati Patsifismi ajastuks. Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. 1928. a. sõlmiti Briand-Kellogi pakt, milles keelustati sõda. Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest. 1925. a. peetud
sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Briand'i-Kellogi pakt: sõjavastasuse pakt, mis kohustas loobuma sõjast kui poliitika vahendist ja lahendama konflikte rahumeelselt Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 · PÕHJUSED: a) ületootmine b) vale majandamine:liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud
Sellest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, SAksamaa, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. Saksamaa viibis sel konverentsil esimest korda nagu mitte võidetud riik vaid nagu võrdväärne teistegga. PAtsifismi kinnituseks sõlmiti Reini tagatispakt, mille järgi Saksa- Prantsuse ja SAksa-Belgia piir pidi jääma samaks, nagu oli see Versailles rahulepingu järgi kirja pandud. Samasugused lepingud sõlms Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike ideede kulminatsiooniks sai aga Briand Kellogi paketi alla kirjutamine Pariisis. Briand oli Prantsuse välisminister ja Kellog olu USA välisminister. Selle paktiga keelati ära sõda kui rahvusliku poliitika vahend, märkides et kõik konfliktid tuleb lahendada ära rahulikul teel. Paktile kirjutasid alla 15 riiki, hiljem ühinesid sellega 48 riiki. 1929a nende hulgas ka Eesti Vabariik ja NSVL. Selle pakti puuduseks oli : 1) Ei nähtd ette desarmeerimist ehk sõjaliste jõudude vähendamist.
1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini
Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
30ndate aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL 1) Patsifismi ajastu 2) erinevad lepingud, mis pidid reguleerime riikidevahelisi suhteid a) Briand-Kellogi pakt probleemide lahendamine rahulikul teel b) Locarno lepped (Reini tagatispunkt) I. Saksamaa osalus võrdväärsena II. Saksamaa ühelt poolt ning Belgia ja Prantsusmaa teiselt poolt kohustusid säilitama riigipiiri puutumatuna III. garandid olid Inglismaa ja Itaalia 3) Saksamaalt võetavad reparatsioonid a) Dawesi plaaniga koostati maksegraafik Saksamaale ja Usa andis Saksamaale laenu
Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2. Eesmärk on taodelda juhikultust: Mussoliini kui suur väejuht. Kuid ta ei olnud üldse väejuht. Vana- rooms riigi unistus jäi täide viimata. E. „Suur tumm“ – kino Salvador Dali – sürrealism „Proletkult“ – NSV Liidu kultuuriorganisatsioon Charles Lindbergh – Vahemaandumiseta lend üle Atlandi Kontrolltöö C A. 1. Õige. 2. Vale. Kemal Atatürk hakkas Türgil kaasajastama. 3. Vale. Briandi-Kellogi paktiga lepiti kokku, et enam sõda ei kasutata. 4. Vale. Dawesi plaaniga aidati Saksamaad, USA laenas neile raha majanduse arendamiseks. 5. Vale. Sündmuse nimi oli Marss Rooma. 6. Õige. 7. Õige. 8. Vale. Korporatiivne süsteem tuleb alles II maailmasõjas. B. Totalitaarne riik: Demokraatlik riik: Venemaa USA
Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915
Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA 1920ndatel fasistliku riigi kujunemine Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis
L Kokkulepetest oluliseim nn Reini tagatispakt, milles Prantsuse, Belgia ühelt ja Saksa teiseltpoolt kohustus säilitama Verseilles' lepingus kehtestatud riigipiire. Inglise ja Itaalia kirjutasid alla garantidena ehk kui kumbki pool oleks piiri rikkunud, oleksid nad rikkuja vastu ülesse astunud. Lepete sõlmimine toimus optimistliku jutu saatel. Väideti et sellest alates patsifismi ajastu (sõja, vägivalla vastane ) Briand-Kellogi - Pakt. Patsifistlike ehk sõda ja vägivalda vältivate lootuste kulminatsioon. Kirjutati alla 27.aug 1928. Nimi autorite järgi. Pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutas 15 riiki, holjem veel 48 maad. 1929 NSV Liit, Eesti, Läti, Poola Rumeenia viivitamatu rakendamise kohta.. Moskvas. Versailles - Osales palju riike, kuid kaotajaid sinna ei kutsutud (Saksamaa, Türgi, Bulgaaria).
1919 a. asutati Moskvas Kommunistlik Internationaal ehk kominern. Selle eesmärk: Maailmarevolutsiooni läbiviimine. 2. Patsifism(sõja vastasus)- arvati, et on võimalik elada ilma suurte sõdateta. a.) Locarno konverents 1925 (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakia, saksamaa). Sõlmiti nn. Reini tagatispakt, mis pidi kindlustama saksamaa piiride puutumatuse(garandid on inglismaa, prantsusmaa, itaalia) b.) Briand-Kellogi pakt 1928. Sõjast kui poliitikavahendist loobumine igaveseks. Kõik tuüli küsimused lahendatakse rahulike vahenditega. HIljem kirjutavad sellele paktile veel mitmed riigid alla. ÜLEMAAILME MAJANDUSKRIIS 1929-1933 Olemas ja põhjus, miks tekkis: See kõige purustavam majanduskriis. Tekkis tohutu suur tööpuuduslaine. Algas USAs ja liikus sealt edasi. Ruhri kriis: puhkes seetõttu, et saksamaa ei suutnud õigeaegselt maksta makseid (prantsuse ja
· Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda? · Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine) · Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega
täitevkomitee esimees, julgeoleku ülem. Kuna kohus puudus, siis puudus rahval ka igasugune õigus kuskile pöörduda. INIMÕIGUSTE RIKKUMINE Propaganda ja tsensuur ning massirepressioonid, ,,rahvavaenlaste hulk" ligikaudu 4,6% elanikkonnast, sunnitöö kasutamine kuna oli vaja tasuta tööjõudu. Riigis toimuvat kontrollis KGB. NSVL välispoliitika oli agressiivne ja dualistlik, ühest küljest sõlmiti erinevaid rahusid (Briand-Kellogi pakt, ka Hiina-Jaapan. Samas osales NSVL sõjalistes konfliktides abistades erinevaid riike rahaliselt ja relvastusega ning valmistus avalikult sõjaks.
( Saksamaa arendas Vene sõjatehastes oma sõjatööstust). Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolelt kõige rohkem kannatanud. ( jäid ilma terrotooriumitest ja kolooniatest). Kuna majandus oli hakanud stabiliseeruma, vähenesid ka välispoliitilised vastuolud. 1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised. Lootus leppimisele ja rahule. Briand`i Kellogi pakt. 15 riiki +48 kirjutas alla, mis kohustasid loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist. 3. Suur majanduskriis 20.ndate algne majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid hädad põllumajanduses, kus valitses ületootmine, mis põhjustas hindade langust. Teraviljaturg varises kokku, kui valuutanappuses NL paisaks turule suure koguse odavat vilja. Mured põllum. Muutsid ka Ühendriikide aktsiaturu ebakindlaks- paanikas hakati müüma väärtpabereid, mille
RAHVASTELIIT 1919. a loodud rahvusvaheline organisatsioon. NEW DEAL - F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. VAIKIV AJASTU Eesti ajalooperiood, 12.03.1934-21.06.1940, põhiseaduse kriis, riigipööre, selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda tulemuslikult, VAPSID 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed, BRIAND-KELLOGI PAKT 1928. aastal allkirjastatud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi hukkamõist. KOMITERN rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ, LOCARNO KONVERENTS 1925. aastal Sveitsis aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. MAFFIA sisemise hierarhiaga
- 3. Pinged Euroopas I MS järel: o Majandus – sõjajärgne kriis; 1920. aastatel majanduslik tõus (Dawes laenas Saksamaale); 1930. aastatel algas majanduskriis USAst; o Välispoliitika – äärmusliikumised (kommunistlik liikumine (Venemaa, Komitern (erinevate riikide kommunistlike ühenduste liit)), natsionaalsotsialistlik (Saksamaa, Itaalia (fašism))); Rapollo leping (1922) Saksa-Vene vahel; Locanno konverents (1925); Briand-Kellogi pakt (1928) Prants-USA vahel; o – - 4. Äärmusliikuised olid Euroopas pärast I MS-i mõjukad, sest suurenes inimeste hulk, kellele ei meeldinud senine ühiskondlik korraldus, kuna see ei suuda lahendust pakkuda majanduslikule kitsikusele ning pealegi valdas kõiki üldine sõjajärgne pettumus. - 5. Reparatsioonide roll Euroopa ja maailma majanduselus: o reparatsioonide maksmiseks pidi laenama raha teistel riikidelt, mis mõjutab kogu maailma
o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism: o 1928: Briand kellogi pakt (keelati sõda kui riikidevaheline suhtlemis vahend) o Hakati ette valmistame relvade keelustamist ja hävitamist USA maailmasõdade vahel · USA sai juhtivaks riigiks maailmas 1920- aastad: · ,,õitseng" kiire majandusareng · Isonatsionism USA ei sekku Euroopa asjadesse o Ei astuta Rahvasteliitu o Sisserände piiramine · ,,ahvide protsess" prooviti kohtukorras ära keelata Darvini teooria kasutamine (kõrgeimas kohtus)
riik hakkas rohkem majandusse sekkuma. 4. rahvas hakkas pooldama diktaatorlikke juhte. Rahvusvahelised suhted 1920datel. 1925. a. Locarno konverents Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhi, Saksamaa. Esimene tippkohtumine pärast I MS, kus Saksamaa osales võrdse partnerina. Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki. Demokraatlikud riigid. I MS järel algul tänu võitjariikidele demokraatia mõju kasvas. Suurenes demokraatlike riikide arv ja laienesid demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus). Ideoloogiad. Liberaalid kaotasid populaarsust. Konservatiivid võitsid valijaid juurde. Sotsiaaldemokraadid muutusid väga
10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia. Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa. 1928. aastal töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja nn Briandi-Kellogi pakti ehk deklaratsiooni, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks ehk kohustuti loobuma sõjast kui poliitikavahendist. Kõiki konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Minu arvamus. Esimene Maailmasõda ei kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid. Pariisi rahukonverentsil
kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas 1925 lõpul toimus Locarno konverents, millest võtsid osa paljud riigid, kes osalesid võrdõiguslike partneritena. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles' paika pandud läänepiiri. Konverentsi järel levis Euroopas lootus, et on käes leppimise ja rahu ajastu. Patsifistlike unistuste tipphetkeks oli Briand'i-Kellogi pakti allkirjastamine 1928.a. Prantsuse välisministri ja USA riigisekretäri koostatud leppes kohustuti loobuma sõjast kui vahendist ning lahendama konflikte rahumeelselt. Alla kirjutas lepingule 15 riiki, millele hiljem liitus veel 48. 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Esimesed kriisinähud ilmnesid majanduses, kus valitses tohutu ületootmine. 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorki börsi paanika. Ülemaailmse majanduskriisi põhjusteks peetakse: 1.ületootmist 2.vale majandamine 2
1925 Üheparteisüsteemi kehtestamine Itaalias 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1926 Ilmub A. H. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I köide 1926 1928 Hiina ühendamine 1. jaanuar 1928 Hakkas kehtima Eesti kroon. Seotud Rootsi krooniga. Rahareform rahandusministri Leo Sepa eestvedamisel 1927 Stalini võimu kindlustumine NSV Liidus 1928 Briandi Kellogi pakti sõlmimine. Sõda poliitika vahendina keelustati. 1929 1933 Suur ülemaailmne majanduskriis 1930 Kodanikuallumatuse kampaania algus Indias 1931 Jaapani sissetung Hiinasse. Mandzuko reziimi rajamine. 1931 Westminsteri statuut 1931 Jaapan okupeerib Mandzuuria 1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel
kasutades. Saksamaal hüperinflatsioon. Komintern. Maailma kommunistlikud parteid. Tahtsid ülemaailmset sotsialistlikku proteraalste revolutsiooni. Riigipöördekatsed. 1. depts. 1924. ka Eestis. 1922. tulid fasistid Itaalias võimule, Mussolini. Saksa kommunistid spartakistid Locarno konverents 1925. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tsehhoslovakkia, Poola, Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagastuspakt, mis kindlustas saksamaale Versailles's paikapandud läänepiiri. Briand'i-Kellogi pakt 1928. Rahu unistused. Pransusmaa, USA, kõik konfliktid peab lahendama rahumeelselt. 15 riiki + 48 riiki. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Esmalt põllumajandus, USA aktsiaturg, 29. okt 1929 New Yorgi börsi paanika. Pangandus varises kokku. Pankrotid. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: 1) Ületootmine. 2) Vale majandamine. Laenukoormus liiga suur, laene anti liiga palju. 3) Valitsuse vead kriisi ajal. Loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrgete
· Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega
Inglismaa ja Itaalia. b)Reini 4. Reini jõe kaldad olid piirkond jäi desarmeerituks. kuulutatud demilitariseeritud c) Saksamaale anti võimalus tsooniks. astuda Rahvaste liitu, mida ta 1926. aastal ka tegi. Briand-Kellogi pakt kõik tüliküsimused tuli edaspidi lahendada vaid läbirääkimiste teel. Kahekümnendate aastate teisel poolel olid inimesed üsna veendunud, et uut sõda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetõttu on kahekümnendaid
o Esindamine o Info kogumine o Ettevalmistused o Probleemi lahendamine Riigipea esindajad o Immuniteedid Rahvusvaheline sõjaõigus Õiglane sõda o Antiik – Vana Testament, Sun Tze, India, Kreeka-Rooma, Islam o Keskaeg Ius ad bellum – kes võib sõda pidada Ius in bello – kuidas sõjaväljal käituda Ius ad bellum Sõja kriminaliseerimine: Viini Kongress, Rahvaste Liiga, Briand-Kellogi pakt ÜRO Harta o Jõu kasutamise keeld o Tülide rahumeelne lahutamine Legaalne sõda o Julgeolekunõukogu luba o Enesekaitse Ius in bello Kuidas sõda pidada Sõjapidamise vahendid: Haagi õigus Võitlusvõimetud ja sõjast mitte osavõtjad: Genfi õigus Tuumarelv – otsest keeldu ei ole Haag ja Genf Haag o 19 saj tsaari initsiatiivil
16 hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Arvati, et kui Saksamaa majandus ei parane siis see toob kaasa .. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks. 17 Vladimir Iljits Lenin ·
>1924. a Dawesi plaan: sellega kergendati Saksamaa reparatsioonikoormat *suured laenud USAlt =>Saksamaa majandus muutus USAst sõltuvaks *koostöö graafik >1925. a Locarno konverents: arutati Dawesi plaani ja Lääne-Euroopa julgeolekut (saksamaa piire), Saksamaa osales esimest korda teisega kui võrdne partner =>1925. a Reini tagatispakt: tagama Saksamaa&Prantsusmaa, Belgia & Saksamaa piiri puutumatuse; => ,,on alanud rahu ajastu" >1928. a Briand'i-Kellogi pakt: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, lahendama kõik konfliktid rahumeelselt *alla kirjutas 15+48 riikidevahelis *mõju siiski väike, sest ei nähtud ette desarmeerimist ega sanktsioone agressiooni korraldati 1929-1933 ülemaailme majanduskriis ehk Suur Depressioon >esimesena ilmnevad kriisinähtused põllumajanduses (ületootmine, teraviljaturu kokkuvarisemine) >29
Sinn aoli kirja pandud, et Prantsusmaa-Saksamaa ja Belgia-Saksamaa piir on puutumatu (seda ei tohi muuta). Piiri puutumatust garanteerivad Itaalia ja Inglismaa. Lepiti kokku, et kui keegi rikub piiri, siis Itaalia ja Inglismaa lähevad appi sellele riigile, kelle piiri rikutakse. Prantsusmaa oli huvitatud ka sellest, et sõlmitaks pakt ka idapoolse piiri jaoks. Itaalia ja Inglismaa ei olnud selle sõlmimisest huvitatud, kuna see tundus kaugem probleem. 1928 sõlmiti Briand-Kellogi pakt, millega allakirjutanud riigid loobuvad sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist. Selleks otseselt midagi ära ei tehtud, see oli lihtsalt ilus deklaratsioon, millega enamik Euroopa riike liitusid. 1930ndatel oli ju olukord teine. Majanduslikud etapid kahe maailmasõja vahelisel perioodil: · Majanduskriis 1920ndate alguses (lõppes 1924). Selle kriisi tingis: üleminek rahuaja majandusele, sõjamajanduselt rahuaja majandusele üleminek osutus küllaltki keeruliseks.
juhtkonnast (Tuhhatsevski) 1938. a. Hakati arreteerima ka N.Liidus paguluses olevad rahvusvahelisi kommuniste Stalini plaanid Kindlasti võib tekkida küsimus, kas Stalin oli hull!? (Stalini võimu ajal hukkus aastas keskmiselt u. 480 000 in. Aastas) Tagajärjeks pidi tulema suur sõda (II Maailmaõda 1939-1945), Kus N.Liidus pidi saama maailma ainus riik. Kordamiseks (lk 77-91) Kuidas hinnata Brian-Kellogi pakti? Nimeta asjaolusid mis algatasid Suure majanduskriisi maailmas (arutle ja iseloomusta) Too välja autoritaarse ja totalitaarse riigi erinevused Loetlege põhjusid mis aitasid kaasa diktaktuuride tekkele 1930ndete aastatel Mis olid Suure kriisi tagajärgedeks maailmas. Mis ümberkorraldusi kasutas F. D. Roosevelt USA väljatoomisel kriisist Mida tegi Hitler Saksamaal kriisist väljumiseks ja oma võimu tugevdamiseks?
1919 loodi Moskvas Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern, mille eesmärk oli ülemaailmne proletaarlaste (vaeste palgatööliste) revolutsioon. Toetati teiste riikide kommuniste ja kutsuti üles teostama riigipööret ja kehtestama diktatuuri. 1923-1924 töötati välja USA poolt Dawesi plaan – selleks vähendati Saksamaa reparatsioonimakseid, USA andis laenu ja investeeris Saksamaa majandusse. 1928 allkirjastati Pariisis Briand'i-Kellogi pakt – kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed:
Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele. Need kes ütlesid et ei laiene, ütlesid et peab olema kuritegu välja toodud. Nullum crimen sine lege- pole kuritegu ilma seaduseta. Nürnbergi tribunal lükkas selle tagasi. Vaidlused olid ülemuse käsus. Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka
EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950.a esitab Robert Schuman deklaratsiooni, millega tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ); 18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi kokkulepe; 1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele: - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) - Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM) EUROOPA LIIDU LOOMINE
süüa), Sun Tze (Hiina kõige klassikalisem sõjapidamise õpetuse autor; linnasid ei tohiks rünnata, kui see pole just hädavajalik?), India, Kreeka-Rooma, Islam (sõda uskmatutega). - Keskaeg ● Jus ad bellum -> seda, kes võib sõda pidada ● Jus in bello -> õigus sellest, kuidas sõjaväljal käituda Jus ad bellum ● Sõja kriminaliseerimine - Viini kongress (vastuseks Napoleoni sõdadele), Rahvaste Liiga (vatuseks I MSile), Briand-Kellogi pakt (vastuseks I MSile). ● ÜRO Harta - Jõu kasutamise keeld -> riigid ei tohi üksteisega suheldes jõudu kasutada ega jõuga ähvardada. - Tülide rahumeelne lahendamine ● Legaalne sõda - Julgeolekunõukogu luba (art 41) - Enesekaitse (art 51) Jus in bello ● Kuidas sõda pidada ● Sõjapidamise vahendid - Haagi õigus -> reguleerib seda, kuidas võitlejad võivad võidelda. Mis relvad võivad
Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele. Need kes ütlesid et ei laiene, ütlesid et peab olema kuritegu välja toodud. Nullum crimen sine lege- pole kuritegu ilma seaduseta. Nürnbergi tribunal lükkas selle tagasi. Vaidlused olid ülemuse käsus. Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka
annaabi.ee 
