JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi l...
Johannes Kepler (1571-1630), Saksamaa - astroloog, astronoom, matemaatik, optik, natuurfilosoof - Kepleri vaadireegel - tema tööd Isaac Newton'i gravitatsiooniteooria üks aluseid - teatud Galileo Galilei avastuste tõestamine - Kepleri seadused e planeetide liikumise seadused 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik (1473 - 1543) oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Galileo Galilei Galileo Gali...
Mikolaj Kopernik Johannes Kepler Mikolaj Kopernik O Sündis 19.veebruar 1473 Poola’s O Suri 24.mai 1543 Frombork’is O Saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik O Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Õpingud O 1491-1495 Krakowi Ülikool (õigusteadus, usuteadus, astronoomia) O 1501-1503 Padova Ülikool (meditsiin, matemaatika) O 1503 sai Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused
Teos algab suure veresaunaga. Stockholmi kooli võimla duširuumist leiti noahaavadega mehe surnukeha. Kui politseinik läheb mehe perele tema surmast teatama, leitakse eest veel kahe inimese laibad (ema ja väike tütar) ning teismelise poisi (Josef Ek) tugevate lõikehaavadega keha. Sündmusi asub uurima soomlasest inspektor Joona Linna. Inspektor saab teada, et pereisal on veel üks tütar, kodust eemal elav Evelyn. Inspektor hakkab kartma, et mõrvar võib tütart otsida, kuid kahjuks ei saa teda hoiatada, kuna ka nemad ei leia tütart üles. Selle peale kutsutakse välja kunagine hüpnoosiekspert Erik Maria Bark, kes lubas kunagiste õnnetute sünmuste tõttu, et ei praktiseeri hüpnoosi enam kunagi. Alguses ta ei taha seda absoluutselt teha, kuid lõpuks annab ta alla ja viib Josef Eki hüpnoosi. Tuleb välja, et Josef Eki oli tegelikult mõrvade taga. Hüpnoosist saab haisu ninna meedia ja Lydia Evers (kunagine patsient, kelle pärast Erik lubas enam mitt...
Kepleri seadused Füüsika Johannes Kepler · Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. · Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. · Kasutades Tycho Brahe tehtud väga täpseid Marsi asendi vaatlusi, sõnastas Kepler planeetide liikumise kolm seadust, mida tänapäeval nimetatakse Kepleri seadusteks. · Kepler avastas planeetide liikumise seadused, püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes
suunatud, kuna tema sagedusala on küllaltki väike. Joonis http://history.nasa.gov/SP-419/pxv.htm Joonis 4 NASA Kepleri teleskoop 2009. aastal saadeti kosmosesse NASA observatoorium, mille eesmärgiks seati Maa sarnaste planeetide avastamine. NASA poolt on tegu esimese sellelaadse teleskoobiga, mis on võimeline leidma planeete elamiskõlblikust ja sellest väljaspool paiknevast alast. Teleskoop on programmeeritud kõigest väikest osa vaatama Linnuteest. Kepler otsi Keb eksoplaneete varjutusmeetodil. Observatooriumi põhiline tööinstrument on fotomeeter, mille tööpõhimõte on mõõta valgustugevust, mis mõõdab korraga umbes 145 000 tähe valgust. Need andmed saadetakse Maale, kus arvuti analüüsib perioodilisi valgustugevuse muutuseid, mis on tingitud planeetide pöörlemisest vaadeldava tähe orbiidil. Sellised hetked juhtuvad ainult väga lühikeseks ajaks ja üsna pika aja jooksul. Sellisteks mõõtmisteks on oluline, et masin oleks
12 12 ? · ; · . , . 581 g 581. · : 20 ; · : 7- 11 . ; · : 29 2010 ; (, 2018) . 581 Kepler-186 f . Kepler-186. · 492 ; · Kepler-186f 1.11 ; · : 2014 ; · : . TRAPPIST-1 · 2017 . · 7 , ; TRAPPIST-1 . · 39,5 . · , , . · , . !
Elukõlblik piirkond ei ole püsiva suurusega. Tähtede eredus kasvab aastate jooksul ja eluks sobilik ala nihkub tähest järjest kaugemale. Maa puhul on arvatakse, et meie planeet 4 asub üsna Päikese ümber oleva elukõlbuliku piirkonna sisemises servas. (7) 2.3 Kepleri teleskoop Eksoplaneetide leidmiseks kasutatakse enamasti Kepleri teleskoopi. Kosmoseteleskoop Kepler saadeti heliotsentrilisele orbiidile 2009. aastal. Teleskoop avastab tähtede ümber tiirlevad planeedid tähtede valguse intensiivsuse väikeste muutuste põhjal. Alustades 2009. aasta kevadest on Kepler hoidnud silma peal 156 453 tähel, millest väike osa tuhmub korrapäraste ajavahemike järel. Kepler otsib eeskätt Maale sarnanevaid kivise koostisega planeete, mille tiirlemiskaugus oma tähest peetakse eluvormide esinemiseks sobivaks tsooniks. Kuid et Kepler leiaks
Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt
kolme kilomeetri kõrgusi jää mägesid. Ometi ka nii kaugel olevatel planeetidel võib leiduda vedelat vett - pinnaaluseid ookeane. Võib vaid oletada, mis võiks olla kuumuse allikaks. Pole ka vähe tõenäoline leida pimedatest pinnaalustest ookeanidest elu, sest ka Maal on pimedates ookeani sügavustes kalu. Super Maad on kivised planeedid. Maast kaks kuni kümme korda suurema massiga. Meie päikesesüsteemis selliseid planeete pole. Esimesena avastati planeet Kepler 186f. See planeet asub oma päikesest Kepler-186 piisaval kaugel ja piisavalt lähedal, et seal oleks vedelat vett. Võib eeldada, et planeedi atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi, lämmastikku ja vett. Kui Kepler 186f planeedil peaks olema elu, on seal toimunud ka juba kasvuhoone efekt. Plaanedil on vähemasti sama tuuline kui Maal. Seega võib muidu kiviselt planeedilt leida ka liiva ja muda. Kepler 186f on soodne planeet elu arenguks
● Planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese, vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht ● Üle 3500 tuhande Tähtsus ● need on kohad, kust otsida maavälist elu ● Teadlasi paeluvad sellised eksoplaneedid, mis asuvad oma süsteemi tähe suhtes õigel, parajal kaugusel ehk elusoosivas või niinimetatud kuldkihara tsoonis. Esimene eksoplaneet ● Esimene Maale sarnanev eksoplaneet, mille avastus kinnitati, oli Kepler 186f, mille leidmine toodi avalikkuse ette aprillis 2014 ● Raadius oli sarnane Maa raadiusele ● https://www.youtube.com/watch?v=H3ApaabcgMc. Kepler 186f ● 500 valguaasta kaugusel ● tiirlemisperiood 129,9 päeva ● Atmosfääri omadused tundmatud (ei teata veel, kas seal on elu) Lähim eksoplaneet ● Alpha Centauri Bb ● 4,37 valgusaasta kaugusel ● Ei pruugi reaalne olla TRAPPIST-1 ● Tähesüsteem
Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda kindlat trajektoori. Meditsiin arenes kiiresti. Mõisteti, et tavalised asjad koosnevad erinevatest ainetest. KUNST 17. saj domineeriv kunstistiil oli barokk. Maalikunstis kujutati palju pilte piiblist. Hoonete fassaade hakati ehitama astmeliselt ja kaarekujuliselt.
Kepleri seadused ja taevamehaanika. Kosmiline kiirus. Päikesesüsteemi stabiilsus. Johannes Kepler (1571- 1630) Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof Planeetide liikumise seadused Optika alane töö Aitas kaasa logaritm arvutusviisi levikule Pärast Tycho Brache (1546-1601) vaatluste analüüsi tuli Johannes Kepler järgmistele järeldustele planeetide liikumise kohta... I Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. II Planeedi raadiusvektor(orbiidi fookust ja planeeti ühendav sirglõik) katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. III Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Orbiidi parameetrid Ellips- ovaaliga sarnane kinnine kõverjoon, mille suurim
Päikese. See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd juba Päikese ümber!) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes Loe lähemalt Kopernikuse heliotsentriline maailmasüsteem Johann Kepler (1571 1630) Johann Kepler pani oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika. Loe lähemalt siit Giordano Bruno Tartu tähetorn Enne Tõravere observatooriumi valmimist teostati vaatlusi siit, Selles tähetornis
paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi. Leiutati aastal 1454 Leiutaja Johannes Gutenberg Tüübid metallist tähtede kujutised mis laoti ritta, et nendest moodustuksid sõnad jne. Pandi alus aastal 1545 Mikolaj Koperniku poolt. Mudeli esmaseks väljatöötajaks peetakse Mikolaj Kopernikut, hiljem täiustas seda Galileo Galilei ja lõplikult tõestas selle Johannes Kepler. Loomisaasta 1545 maailma vanim siiani samas kohas asuv botaanikaaed. Asub Itaalias Kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Leiutaja Galileo Galilei Leiutati aastal 1608 Tema teleskoop võimaldas näha kraatreid Kuul, tähti Linnutees ja uurida nelja Jupiteri kuud. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://meiekirjandus.pbworks.com/tr%C3%BCkipress http://et.wikipedia.org/wiki/Tr
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
4. Kosmoloogia-uurib universumi tekkimist ja arenemist. Astronoomia etapid: 1. Primaarne maailmapilt-iseloomulik varasematele tsivilisatsioonidele.Kujutasid ette,et Maa on lame ja maa kohal oli taevas kupli kujuliselt. 2. Klassikaline maailmapilt- maa on kerakujuline.Universum on sfääriliste kihtide kogum. 3. Geotsentriline maailmapilt-maailma keskpunktiks on maa.Plaaton,Aristoteles, Tolemaios, 4. Heliotsentriline maailmapilt-Maailma keskpunktiks on päike.Koppernik, Kepler, Galilei. 5. Lõpmatu maailmapilt-Tähed on kauged päikesed,tähed on koondunud süsteemidesse- galaktikatesse.Tähesüsteeme on lõpmatult palju. Universum on kõikides suundades ühesugune. Kershell,Bruna 6. Relativistlik maailmapilt-universum on paisuv süsteem- Freagman,Fuggle 1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus
Thomas More inglise humanist. Oli hariduselt jurist, ta sai parlamendi liikmeks ja lõpuks ka kuningas Henry XIII lordkantsleriks. Mikolaj Kopernik - oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist. Johannes Kepler - oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Galileo Galilei - oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees. Francesco Petrarca - oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Giovanni Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Lorenzo Valla oli itaalia humanist ja õigusteadlane. William Shakespeare - oli inglise luuletaja ja näitekirjanik.
ümber Päikse tiirleb. Lisaks eelnevale näitas ta veel, et kõik planeedid tiirlevad ühtlasi ka ümber oma telje. Oma peateose avaldas ta 1543. aastal raamatuna ,,Taevasfääride pöörlemisest". See teos pani aluse teaduslikule revulutsioonile, muutes pikka mööda inimeste mõtlemist. Ptolemaiose maailmasüsteemile oli tekkinud tõsiseltvõetav konkurent, mis põhjendas ja ennustas taevasi liikumisi mitte halvemini kui Ptolemaiose mudel . Johannes Kepler Koperniku õpetust täiendas ja põhjendas Johannes Kepler, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta oli Koperniku maailmasüsteemi pooldaja ning uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid (tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Tal oli ka Kuu liikumise jõuteooria- Maa on jõud, millega ta Kuud liikuma paneb. See sai gravitatsiooniteooria eelkäijaks tema hilisemale uurimustööle planeetide liikumise alal
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscurat Basras sündinud teadlane Al- Hasan( 965-1039). Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscurad olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad pimekambrid ilmusid 18. sajandil. Kui camera obscura avaga seina vastassein asendati mattklaasiga, võis kujutist näha ka väljaspool pimeruumi olles.
Õ lk 156-242 (va kunst ja Venemaa). Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade ...
As tro no o mia Jana Timme r 11 a Õpilane Tallinna Täis kas vanute g ümnaas ium Mõiste · As tro no o mia ehk tähe te adus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. As tro no o mia ja as tro füüs ika · As tro füüs ikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to ...
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ES...
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE Tiirlemine : Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Tiire...
Millal: 1517 Luterlus Kus valitses: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia Anglikaani kirik Kus valitses: Inglismaa Kalvinism Kus valitses: Šotimaa, Šveits • Astronoomia ja meditsiini teadlaste nimed ja saavutused Mikolaj Kopernik (1473-1543) (astronoomia) 1543. aastal väitis, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Galileo Galilei (1564-1642) (astronoomia) Esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi. Avastas, et Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased. Johannes Kepler (1571-1630) (astronoomia) Arvutas lõpuks välja, et maa ja teised planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on õige. William Harvey (1578-1657) (meditsiin) Esitas 1628. aastal esimesena tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi ajab. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) (meditsiin)
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Mahepõllumajandus seadus Koostajad: Kaljuveer,Kepler,Ott, Seaduse Ülesanne · Käesolev seadus kehtestab mahepõllumajandusele ehk ökoloogilisele põllumajandusele viitavalt märgistada kavatsetava põllumajandussaaduse tootmisele ning selliselt märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemisele esitatavad nõuded, mahepõllumajandusliku tootmise ja käitlemise järelevalve korra ning vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest. Tegevusala · Mahepõllumajandus on selline keskkonnasäästlik ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduse tootmine ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemine, mis vastab käesoleva seaduse ja põllumajandussaaduse tootmist ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemist reguleerivate muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. "Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt ma...
varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele; Teadlased: Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmasüsteem, Johannes Kepler orbiidid on ellipsikujulised, Paracelsus - arstiteadus, Andreas Vesdalius - anatoomia, Galileo Galilei astronoomia, täiustas teleskoopi Reformatsioon põhjused ja tulemused. Reformatsioon ristiusu õpetuse puhastamine Põhjused ja eeldused: valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine
paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab 6 päeva 9 tundi ja 8 minutit ning ta pöörleb oma telje vastupidises suunas. Ta pinnatemperatuur on 35-45 Kelvinit. Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 1. jaanuaril 1801. aastal astronoomi Giuseppe Piazzi poolt. 1596. aastal arvas Johannes Kepler, et Jupiteri ja Marsi vahel on planeet, kuna nende vahel oli liiga suur tühimik. Ceres on kõige väiksem kääbusplaneet Päikesesüsteemis ning on ainus planeet, mis asub asteroidi vöös ja moodustab selle massist 1/3. Cerese diameeter on 950 kilomeetrit. Ta asub Päikesest 2,767 astronoomilise ühiku kaugusel ja Cerese pöörlemisperiood kestab 9 tundi ja 4 minutit. Ta pinnas on arvatavasti jää ja hüdreeritud mineraalide, nagu näiteks karbonaat ja savi, segu.
Schmidti teleskoobid sobivad hästi ka komeetide ja Maa tehiskaaslaste jälgimiseks. Samuti on nad osutunud efektiivseteks kaugseires ja Maa pildistamisel tehiskaaslastelt. Tänapäeval kuulub Schmidti kaamera peaaegu iga nüüdisaegse observatooriumi standardvarustuse hulka. Et Schmidti ei huvitanud maine kuulsus ega reklaam, siis ei võtnud ta oma leiutisele isegi patenti. Tähelepanuväärseimad Schmidti teleskoobid on LAMOST (Lisa 6) Hiinas (hetkel suurim maailmas) ja NASA kosmosesond Kepler (Lisa 7), mis startis 6. märtsil 2009 ülesandega otsida elamiskõlblikke planeete. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat Horisontaalteleskoobi (Lisa 8) oli Schmidt amatöörastronoomina enesele ehitanud. See sarnanes suurte Päikese uurimise instrumentidega Mount Wilsonil. Objektiiviks oleva peegli läbimõõt oli 31 cm ja fookusekaugus 30 m. Ts lostaadil oli üksainus tasapeegel, mida vedas teravmeelse konstruktsiooniga hüdrauliline kellamehhanism
www) Suhtumises inimestesse ei muutunud Newtoni oluliselt kogu eluaja. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Newton lühemat kasvu, jässakas, tagasihoidlik, paljude suhtes heatahtlik, ent samas võõrdunud ja kinnine inimene. (Karu 1998: 47) 6 Newtonile omistatakse väljendus: "Kui ma teistest pisut kaugemale nägin, siis sellepärast, et ma hiiglaste õlgadel seisin." Suurimad nendest hiiglastest olid Descartes (vt. joonis 2.), Kepler (vt. joonis 3.) ja Galilei (vt. joonis 4.). Joonis 2. Descartes (www) Joonis 3. Kepler (Kepler.www) Joonis 4. Galelei (People.www) Descartes'ilt päris Newton analüütilise geomeetria, mis talle algul raskena tundus; Keplerilt kolm planeetide liikumise põhiseadust, mis too kakskümmend kaks aastat kestnud üliinimliku pingelise arvutustöö tulemusena Tycho Brahe täpsete vaatlusandmete põhjal empiiriliselt oli avastanud;
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see nimetus on veidi eksitav asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt ...
temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute pakutud loogikat said aluseks tema universaalsele matemaatikale. 15 aastaselt hakkas õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene, kellel on vajalikud teadmised matemaatikas. 17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes. Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse. Teisel kursusel valmis tal esimene töö
Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630) Nimeta ühiskondlik-poliitilise õpetuse filosoofe. · Thomas More (1478-1535) · Tomaso Campanella (1568-1635) · Nicolo Machiavelli (1469-1527) Nimeta usulis-filosoofilise õpetuse filosoofe. · Martin Luhter (1483-1546) · Jean Calvin (1509-1564) · Thomas Müntzer (u 1490-1525)
The heavens seemed to be in flux [ jõuväljas ]. Such occurrences made lasting impressions on all men, whether scientist or not. After all, this was an age in which men believed their fate to be written in the stars and now those stars were changing. What Brahe and Kepler had seen were supernovas, the explosions of old stars. Kepler, even more than Copernicus, was literally carried away by the strange relationship between numbers and the properties of the natural world. In his books, one theme is presented repeatedly: "Nature loves simplicity." From his friend Brahe, Kepler learned that it was necessary to take more accurate measurements while observing the movement of the heavenly bodies. In the end, Kepler determined the three laws of
I 1) Mida nimetatakse füüsikaks? Füüsika on teadys mateeria kõigi vormide liikumise ja vastatikuse seose kõige üldisematest ja põhilisematest seaduspärasustest. 2) Massikeskme liik, seadus Massikeskmeks või inertsikeskmeks on punkt massiga M millele on omistatud süsteemi liikumishulk ning mille asukohta näitab dr M raadiusvektor rM ja liikumiskiirseks on vM, raaduisvektori tuletis aja järgi MvM = M = L või siis d(MvM)=Fdt , dt süsteemi massikeskme jaoks kehtib täpselt sama Newtoni II seadus ,mis ühe ainepunkti puhul, seda nim süsteemi...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Päikesesüsteem Geotsentriline maailmapilt Heliotsentriline maailmapilt Relativistlik maailmamudel Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on...
Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga - astronoomiat võib liigendada mitmeti: - taevaekvaator jagab ka taevasfääri kaheks poolkeraks
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku “jumalavastaste” iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise
ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku "jumalavastaste" iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise
lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200 kuni 1900 kg/m 3 -- sama, mis hiidplaneetidel endil. 1610. aastal märkas Galilei oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist. Kaaslased nad ei olnud, sest mingit liikumist ei õnnestunud avastada. Kuna ta ei saanud aru, millega on tegemist, saatis ta Keplerile anagrammi, milles öeldi: "alumist planeeti nägin kolmekordsenä. Huvitav, et Kepler luges sealt välja Marsi kuude avastamise -- "tervitus teile Marsi poolt sünnitatud kaksikud"! Järgmised 40 aastat nähti Saturni venitatuna või sangadega. Hüpoteese oli palju, kuid esimesena sõnastas hollandlane Huygens oma 1655. aasta anagrammis, et "ta on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldü. Saturni rõngas on maapealsetele vaatlejatele Saturni aasta jooksul kaks korda nähtamatu, sest siis näeme ainult rõnga serva
2) põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast).Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid METEOORKEHA planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha. Kepler: I - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema asub Päike. II Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu
Tagada piisav valgutus, et vältida kukkumist. Vältida libeduse ohtu põrandal. Tellida pidevaid kontrolle tehnikale, et vältida selle katki minemist. Aitähh Kas küsimusi on? Kasutatud kirjandus: Kulo , K. (2003). Füüsikalised ohutegurid. http:// www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida (17.03.2012) Tööinspektsioon Töökeskkonna ohutegurid http://www.ti.ee/index.php?page=796& (18.03.2012) Saks, O., Vilbaste, M., Kinnas, S., Kepler, K. (2010) Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine. http:// www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T%C3%B (18.03.2012)
sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki. 1598 Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks. Teadusrevolutsioon Füüsika 17. sajandil Kronoloogia 1609 Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). 1610 Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada. 1610 Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
