Roosimägi: ajateenistusele pole alternatiivi (Eesti kaitsekulutused, riigikaitse) Brigaadikindral Urmas Roosimägi nentis, et Eesti jaoks pole ajateenistusele alternatiivi, kuna palgaarmee puhul pole võimalik tegutsemisvõimelist kaitseväge luua. ,,Lätis ning Leedus kaob armee kui selline ära. Sisuliselt on nende kaitsevägi on võimeline ainult missioonidel käima," rääkis Roosimägi. ,,Kui me tahame, et kaitsevägi kriisi- või sõjaolukorras tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi," lisas ta.
Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud Põllumajandus ja metsandus- Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaadusete importijaid maailmas. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest.
tekitab.MAJANDUS- arvutite võidukäik,paljud teenindussektoris. Autotööstus madalseisus (Jaapan ees), riik ei sekkunud ettevõtete tegemistesse,tulumaksu määra väheandti, sõjalised kulutused kasvasid. 84-tõus majanduses,13 milj uut töökohta. 87-must esmaspäev, aksitaturg kukkus kokku.Võttis ette ulatusliku maksureformi.Immigrandid probleemiks.Perekond- leibkond.80-ndate lõpus elasid inimesed parem kui varem.Keskkonna kaitsjad kritiseerisid Reagan-it. 81-aids.Kosmoseajastu. Kaitsekulutused kasvasid, pilgud keskameerikas,taastati demokraatia. Appi mingi Filippinidele, Marcosed kukutati. USA toetas Namiibia iseseisvust.1983 tulistati USA reisilennuk alla Jaapani poolt. Gorbatsovi võimuletulekul NSVL-iga suhted paranseid.
tüliküsimusi enam sõjalisel teel. Pärast sõjapurustuste likvideerimist ja infrastruktuuri taastamist saigi alguse Jaapani majandusime, mis oli maailmaajaloos täiesti ainulaadne. Üks majandusime olulisteks teguriteks oli näiteks sõjatööstus, mis tootis väga suuri kasumeid ning sai ohtralt tellimusi (seal hulgas USA armeele sõjavarustuse tarnimine). Loodi ka hästitoimiv haridus-, tervishoiu- ning sotsiaalkkindustuse süsteem. Samuti olid Jaapani kaitsekulutused võrdlemisi väiksed, kuna põhiseaduse kohaselt ei tohtinud riik omada suurt sõjaväge. Ilmselt pakkus turvalisustunnet ka fakt, et USA sõjaväebaas asus Jaapani territooriumil. Majandusimet soodustasid kõige enam ilmselt sealsed traditsioonid ehk rahva kuulekus, töökus, kollektiivsus ning vähenõudlikkus. Lisaks oldi aldid uutele leiutistele ja ideedele. Minu meelest ei oleks seesugune majandusime kindlasti toiminud aga NSVL okupatsiooni all.
Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast
USAga sõlmis Jaapan 1951. a julgeolekupakti, mille järgi paiknevad Jaapani territooriumil USA sõjaväebaasid. 1946. a põhiseadus kehtestas Jaapanis parlamentaarse monarhia. Kiire majandusarengu põhjused: uusimate masinate kasutusele võtt rohket toorainet nõudvate tootmiste piiramine kaubandushuvide kaitse riigi poolt taskukohane hind tugev töö distsipliin varustuse tootmine USAle väikesed kaitsekulutused 10. Põhjamaade välispoliitika ja majandus II maailmasõja järel? Riik Välispoliitika Majandus Rootsi Põhjamaade nõukogu arenenud tööstusriik 1995.a liitumine ELiga eksport kaupade tootmine
San Fransico rahuleping. Maareform. Võimude lahusus. Rahvusvaheliste tüliküsimuste loobumine sõjalisel teel. Maad anti talupoegadele. 15. Iseloomusta Jaapani välissuhteid USA, NSVL ja Hiinaga. NL palju lahendamata probleeme, rahulepingu mitte sõlmimine. Hiina 1970 sõlmiti rahu-ja sõprusleping. Ennem olid suhted teravad, seoses sealse kommunismiga. USA- suhted normaliseerusid. 16. Loetle tegureid, millel põhines Jaapani majandusime. USA reformid, majanduslik abi, väikesed sõja- ja kaitsekulutused, riiklik poliitika, ettevõtluse toetamine, distsipliin. 17. Nimeta kolm tunnust, mille alusel võib väita, et Jaapan on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Võimude lausus (SV-kahekojaline parlament, TV-valitsus) Riigipeaks on päritavavõimuga keiser. Mitmeparteisüsteem. Ettevõtluse toetamine. 18. Võrdle Põhjamaade välispoliitilist arengut pärast II ms. Põhjamaade Nõukogu loomine . NATO'ga liitumine. Otsiti abi Lääne poolt (Marshalli plaan) . Rootsi säilitas neutraliteedi ja ei
1967-2002 oli ta üks Euroopa ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Peetakse EL eelkäijaks. · Saksa majandusime--Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 rahareform. Tänu kõigele hakkas majandus kiiresti arenema. · Jaapani majandusime-Soodustavaks faktoriks oli sõjatööstus,mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Väikesed kaitsekulutused. Kõige tähtsam tõukejõud peitus traditsioonides, mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikust, töökust ja kuulekust. Uued ideed ja leiutised. · Kriisid ja sõjad: Korea sõda, Vietnami sõda, Berliini ülestõus, Berliini kriis, Ungari ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis - · Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14
said sinna toolile mitte sobivad inimesed. Esiteks ei sobi Sven Mikser kohe kindlasti mitte kaitseministriks, kuna tal pole piisavalt kogemusi sellejaoks, selle kohale oleks pidanud jääma Urmas Reinsalu(Irl). Miks ma nii arvan on see ,et ta on loodnud piisavalt sidemeid meie liitlastega ja teinud koostööd erinevate riikidega et täiustada meie sõjatehnikat. Samuti on ta hoidnud kaitsekulutused 2% peal. Teiseks haridusminister Jevgeni Ossinovski, kas ta on ikka piisavalt sobiv. Minu arvates oleks kõige sobivam Tõnis Lukas(IRL). Nagu me kõik nägime, toimus Tõnis Lukase valitsemisajal Eesti haridussüsteemis palju muutusi, ent kui sinna asemele tuleb Jevgeni Ossinovski, kes viimastel andmetel ütles meediale, et kavatseb avatud ülikoolis õppijatelt veel raha küsima hakata, siis tekkib küsimus, mis meie noortest haritud inimestest saama hakkab
teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel. · Sõja lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära, vaid u 10 000 sõdurit majutati elanikkonna juurde. 1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid. · 7-aastane sõda oli põhjustanud Inglismaale suuri kulutusi: kolooniate kaitsekulutused olid neljakordistunud ja Inglismaa riigivõlg kahekordistunud. Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2
09 surma/1000 inimese kohta. · Sündimus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. · Selle riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis. Rahvaarv on tõusnud kuni aastani 2005. Alates sellest aastast on rahvaarv püsinud enam- vähem stabiilsena, vähenedes vaid mõnesaja inimese võrra. Majandus · Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väiksed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud
T* T2 T1 0 t1 t* t2 100 Marginaalne maksumäär Lafferi kõvera kuju näitab hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel. 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kaitsekulutuste probleemid Kaitsekulutused moodustavad ca 30% USA eelarvest ja ca 7% SKP SKP-st. st Seega nihkuvad ressursid erasektorist ühiskondlikku sektorisse. Eestis on kaitsekulutused ca 2% jja Jaapanis p 1% SKP mahust. Kas kaitsekulutusi peab vähendama? Mitte tingimata
Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse
Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi. Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel on Eesti kõrge valmidusastmega üksus Scoutspataljon, mille peamine eesmärk on osalemine NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning tõrjuda Eesti-siseseid äkkrünnakuid. Scoutspataljonis treenitud mehed on osalenud/osalevad paljudel NATO
Sõjavägi: 1980-ndate algul 4 milj armee (USA-s 2,1 milj). Ametlikult STK eelarve 96,5 miljr rbl ehk 1/3 riigieelarvest 1980-ndate aastate algul. Londoni Rahvusvahelise Statistilise Uurimise Instituudi andmetel 1989. a NSV Liidu kaitsekulud 200 240 miljr rbl ehk 50% eelarvest. STK "sõi ära" ¼ rahvuslikust koguproduktist, 80 % teaduspotentsiaalist, 80 % masinaehitusest. 1991. aastal tunnistas ka Gorbatsov, et NSV Liidul on maailma kõige militariseeritum majandus ja kõige suuremad kaitsekulutused. STK ja KGB tihedam seos oli välja kujunenud juba 40- ndatel aastatel, kui Beriale usaldati aatomipommi väljatöötamise komisjoni juhtimine. Loodi salastatud linnad. 1993. aastal oli neid 100 ümber. 80- ndate algul valdas tõepärast infot ainult KGB. Poliitbüroos ületas liikmete keskmine vanus 70 eluaastat. Nad polnud seetõttu võimelisedki iseseisvaks analüüsiks - ei vanuse ega hariduse tõttu. 80- ndate algul kujunes KGB nii info andjaks kui ka analüüsijaks. Ainult KGB teadis
Alliansi elujõust, ajaga kaasaskäimisest ning vitaalsusest annavad märku küberkaitse, energiajulgeolek ja raketikaitse. NATO poolt teostatav õhuturbeoperatsioon on üks tähelepanuväärseim Alliansi solidaarsuse mark.See toimub Eestis,Lätis ja Leedus(kates ise osa kuludest ja toetades muudel sobilikel viisidel).Eestis on aktiivses koostöös NATO-ga Ämari lennubaasi arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna aina enam taedvustab NATO energiajulgeoleku militaarse mõõtme tähtsust ja diskussioonid on liitlaste vahel energiajulgeoleku üle aina tihenenud. Raketikaitse valdkonnas on NATO keskenudumas massihävitus relvade vastasele tegevusele.NATO ise ei näe oma Strateegilises Kontseptsioonis ette Alliansi tuumaheidutusvõime kadumist
Jaapan Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö.Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
aasta vanuseks., harilikult on nende eluea pikkus vabas looduses 20-25 aastat. Inimtegevus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja ase suhteliselt väikesed kaitsekulutused on Kolmas tase aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda Neljas tase Viies tase erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja
kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes
Üldnäitajad Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis · SKT jaotus sektorite lõikes: o põllumajandus 2% o tööstus 38% o teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast
Ronald Reagan sündis 6. veebruaril 1911. aastal Tampicos Illinoisi osariigis. Tema vanemad olid äriteenijad. Juba varases nooruses hakkas Ronaldit huvitama näitemängud, kuna tema ema Nelli Reagan armastas teatrit ja oli harrastusnäitlejatar. Igale poisile kohaselt meeldis Ronaldile ka kalapüük, ujumine ja jalgpall. 1928. aastal astus 17 aastane Ronald Eureka kolledzi, väiksesse kooli oma kodu lähedal. Kolledzis ei hiilanud noormees oma teadmistega, aga selle eest oli ta väga töökas ja korjas raha erinevate töödega. Ülikooliaastael tegeles Ronald aktiivselt spordiga ja samuti oli ta ka üliõpilaskogu president. Ronald Reagan on proovinud kätt ka spordikommetaatorina, pärast seda pakkus ta sõber rolli Warner Brothersi filmikompaniis ja kirjutati stuudios lepingule alla. Hiljem saatis teda tähelend näitlejana. 1947. aastal sai Ronald Reagan Näitlejate Kutseühingu presidendiks. Sellel ametikohal suhtles ta teiste kinoliitudega. 1951. aast...
aastani absoluutse enamuse parlamendi mõlemas kojas. LDP-d tegevust on iseloomustanud parteisiseste fraktsioonide olemasolu, sagedased korruptsiooniskandaalid ja kiire valitsuste vahetumine (1946-2006 on Jaapanis olnud 48 valitsust). Jaapani suurimad opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei, Uus Partei jt. 5. Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast
Majandus 5.1. Üldnäitajad Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 33100 · SKT jaotus sektorite lõikes: · põllumajandus 2% · tööstus 38% · teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
d. siis erasektori nõudlus on väiksem kui valitsemissektori nõudlus Väär Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist. SKP jaguneb neljaks osaks: • Eratarbimine (Eestis ~56%) - igapäevased ostud ehk tarbekaubad. •Investeeringud (Eestis ~28%) - kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. •Valitsuse lõpptarbimine (Eestis ~20%) - valitsuse kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jms. •Puhaseksport - ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport, mis lülitatakse SKP kooseisu. Näitaja võib olla ka negtiivne. 2000+1000+1000=4000 500-1000=-500 (puhaseksport) 4000?(-500)=3500 3500=100% 3200=x% X=3200*100/3500=91,4 100-91,4=8,6%???? 4. c Question 4 Kui kaks kaupa (X ja Y) on asenduskaubad, siis kauba X hinnatõus: Vali üks vastus. a. suurendab kauba X nõudlust Väär b
a. vastu otsus koolide desegregatsiooni kohta. Pinged mustade ja valgete vahel jätkusid ja 1957. a. tuli presidendil saata Arkansasesse sõjavägi. Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine
a. vastu otsus koolide desegregatsiooni kohta. Pinged mustade ja valgete vahel jätkusid ja 1957. a. tuli presidendil saata Arkansasesse sõjavägi. Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine
kommunistide agressiooni tagasitõrjumiseks ja vajadusel sõdimiseks, Luure Keskagentuuri kasutamine salajaste operatsioonide läbiviimiseks, mis olid suunatud vaenulike riikide ja riigipeade vastu ja palju muud. Lisaks kõigele soojendas suhteid varasemate parteneritega. Eisenhoweri kaitsepoliitika vähendas kulutusi tavapärastele vägedele, samas suurendas lennuväe ja tuumaarsenali eelarvet. Läbi Eisenhoweri ametiaja püsisid kaitsekulutused kõrgel üle 50% riigieelarvest. Korea konflikti lahendamiseks survestas Eisenhower diplomaatiliste vahenditega Hiina valitsust ja 1953. aastal sõlmiti Põhja- ja Lõuna-Koera vahel vaherahu. Peale Korea sõda jäid USA ja Hiina suhted jahedaks, kuna USA ei tunnustanud Hiina Rahvavabariiki, vaid pidas tõeliseks Hiina rahva esindajaks Taiwanis tegutsevat valitsust. Nädalaid peale Eisenhoweri ametissenimetamist, tõi Stalini surm märkimisväärseid muutusi suhetesse Nõukogude liiduga
Erinevused riigiti o Demokraatiad: parlamentaarne, presidentaalne o Autokraatiad Riikide eesmärgid (Holsti) Julgeolek Heaolu Autonoomia – enam mitte nii oluline, suveräänsuses võiks olla, reaalsuses ei toimu Prestiiž Muud – missioon: teostada mingit ideoloogiat nt NSV, demokraatiat, inimõigusi Julgeolek „Rahvuslik julgeolek“ o Ettekääne o Sõjavägi, kaitsekulutused Haavatavused o Riigi omapärad Territoorium, mida kõik omale tahavad (nt Gibraltar Suurbritanniale kaubateedeks) Ohud o Konkreetsed – keegi ründab (nt Eesti kardab konkreetselt Vene riiki, Ukrainat rünnati konkreetselt idast) o Ohustatakse – valitust, ideoloogiaid/elustiile, majandust, kommunikatsioonivõrke (küberrünnak), inimjulgeolek Viisid julgeoleku tagamiseks
Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel on Eesti kõrge valmidusastmega üksus Scoutspataljon, mille peamine eesmärk on osalemine NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning tõrjuda Eesti-siseseid äkkrünnakuid. Scoutspataljonis treenitud mehed on osalenud/osalevad paljudel NATO operatsioonidel ning Eesti jätkab üksuse
NB- KVARTAL AASTAS ON 3 KUUD , I kvartal-jaanuar veebruar märts II- aprill mai juuni III-juuli august september IV-oktoober november detsemeber Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna.- kasv näitab elatustaseme tõusu SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta (on kõrvaldatud hinnataseme erinevused riikide vahel) SKP = 1.eratarbimine- igapäeva ostud 56% 2.investeeringud- tootmise arendamiseks 28% 3.valitsuse lõpptarbimine- kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jms. 20% 4.puhaseksport- ekspordist(väljavedu) lahutatakse import(sissevedu) SKP miinused: SKP ei kajasta varimajandust; ei kajasta vaba aega kui indiviidi heaolu tegurit; haridus jm näitajad jäävad välja MÕISTED: keskmise hinnataseme langus- deflatsioon keskmise hinnataseme kasv-inflatsioon protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes-inflatsioonimäär koduvaluuta kursi alandamine välisvaluuta suhtes-devalveerimine keskendub kaupade reaalkasvule- SKP püsivhindades
rahuaeg, tõusu produktsioon, järeldus. 1868-1945 Jaapani Impeerium: ebaõiglased lepingud põhjustavad sisetülisid. Äkiline moderniseerimine ja Läänestumine. Sino-Jaapani sõda. 1904 Vene-Jaapani sõda. Jaapan peale II MS: Peale kaotust II MS Jaapan okupeeriti liitlasriikide poolt: Sakhalin Kuril saared lähevad Venemaale. 1952 okupatsioon lõppeb. Liitlased tellivad uue põhiseaduse: parlamentaarne vabariik. Artikkel 9 keelab Jaapanil omada sõjaväge ja kaitsekulutused võivad moodustada 1% SKPst. Jaapani kodanike reparatsioonid- üle 5 mil kodaniku naaseb Jaapanisse peale sõja lõppu: toidu ja kodude puudus. 1960-80 Imeline majanduskasv: maa reform, Korea sõda, tehaste buum. Kolm noolt: Fiskaal stiimul, rahanduse lihtsustamine, struktuursed reformid. Suhted Hiinaga; Ajaloolised rivaalid: 1895 Sino-Jaapani sõda (Jaapanile Senkaku saared). 1915 a. 21 nõudmist 1937 Teine Sino-Jaapani sõda (Jaapani sõja kuriteod hiinlaste vastu)
algatusel. Linnast sai populaarne rahuga seotud ja sotsiaalseid küsimusi käsitlevate konverentside pidamise koht. Hiroshima Rahu asutati aastal 1998, Hiroshima ülikooli juurde. Nagasakis on praegu oluline rõhk lennuki - siidi- ja puuvillatööstusel ning on palju teisi tehaseid. Elanikke on Nagasakis praegu 444 300 ja Hiroshimas 1 171 100 inimest. 5. MAJANDUS Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene
Realistid ütlevad, et kõik riigid on ühesugused, sest tahavad samu asju. Riikide eesmärgid (Holsti?) ● Julgeolek ● Heaolu -> see ja julgeolek on kõige olulisemad! Samuti on heaolu väga kaasaegne (alles viimaseda ca 100 aastat) ● Autonoomia ● Prestiiž ● Muud, nt missioon (mingi teatud riigikord, nt NSVLis - IDEOLOOGIA) Julgeolek ● “Rahvuslik julgeolek” -> selle konkreetse riigi julgeolek, kes sellest räägib - Ettekääne - Sõjavägi, kaitsekulutused (pmst igal riigil on mingil määral; Islandil pole sõjaväge, Costa Rical VIST ka mitte) ● Haavatavused - Riigi omapärad -> nt geograafilised osad riigil (mägist maad on raskem vallutada kui lauskmaad, nt Eestit; Suurbritannia on saareriik ja sp pole seda ka eriti vallutada üritatud) ● Ohud - Konkreetsed - Mida ohustatakse? -> Territoriaalne terviklikkust, suveräänsust (nt valitsus kukutada),
suunatakse investeeringutele, seda suurem on riigi kasvupotentsiaal. Seetõttu püüab riik investeeringuid igati toetada ja soodustada. Eestis on investeeringute osa hetkel 28 protsenti SKP-st. Valitsuse lõpptarbimine. Valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest, kui suurt osa on riigil ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II12 majanduses. Valitsuse kulutuste hulka kuuluvad näiteks kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus, ministeeriumide halduskulud. Mida kõrgem on valituse kulutuste osakaal, seda rohkem sekkub riik majandusellu. Eestis on valitsuse lõpptarbimiskulutuste osakaal ligikaudu 20 protsenti SKP-st. Inflatsioon Inflatsiooniks nimetatakse riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Seejuures on oluline, et kasvab just keskmine hinnatase. Deflatsioon - Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Seega on deflatsioon inflatsiooni vastand
(Kanada ja Louisiana). Pärast sõda teravnesid suhted, sest.. ..* Inglismaa ei viinud vägesid Ameerikast ära, vaid jättis 10 000 sõdurit sinna kolonistidel oli kohustus neid majutada ja ülalpidada. See kohustus anti välja parlamendi seadusega. ..* Keelati asumine lääne poole, sest nende alade hõivamine ei tohiks toimuda ühe korraga, vaid aeglaselt, sest seal elasid indiaanlased taheti hoiduda suurtest konfliktidest valgete ja indiaanlaste vahel. ..* Kolooniate haldamis ja kaitsekulutused olid suurenenud, seetõttu nende kulude katmises pidid Inglismaa arvates osalema ka kolooniad. Järelikult tuli neilt nõuda rohkem makse. Näiteks tekitas probleeme tempelmaksuseadus spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele (nt koolitunnistuse kättesaamiseks paberil pidi maksma). See küll tühistati mõne aja pärast, kuid ometigi rõhutas parlament, et temal on õigus kolooniaid maksustada. Veel üks näida on suhkruseadus Inglismaa
Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis · SKT jaotus sektorite lõikes: o põllumajandus 2% o tööstus 38% o teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast
Keskkonna kahjustamine. Kirde-Eestis kaevandati 1980ndate aastatel umbes 23-24 miljonit tonni põlevkivi aastas. Mitme põllumajandus-, kalastus- ja tööstusettevõtte kasvavad tulud 1970. aastail hakkasid õõnestama Nõukogude käsumajanduse alustugesid. Ettevõtetel oli vaja anda vabad käed, et nad suudaksid ise tegutseda ilma valitsuse sekkumiseta. 1980. aastate keskpaiku oli odava nafta, gaasi ja muude loodusvarade kasvav defitsiit, suured kaitsekulutused, tööstuses vähe tööjõudu, vohav bürokraatiaaparaat põhjustaks majandusliku ummiku 1980. aastatel. Niipea kui NSVL hakkas andma rohkem autonoomiat, hakkas NSVL lagunema. Elanikkonna arvukus, etnilise koosseisu muutumine: 1934 aastal Eestis oli 88,2% eestlased, 8,2% venelased, 1,5% sakslased. 1959. aastal eestlasi oli 74,6%, venelasi 20,1% ja sakslasi 0,1%. 1989. aastaks eestlasi oli 61,5% ja venelasi 30,3%. EESTI NSV JA MUU MAAILM: (EA VI, 356373; Sepp 2008) [L+I]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
