Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 Cl 1-kloropentaan CH3 CH2 CH2 CHClCH3 2-kloropentaan asendisomeerid CH3 CH2 CH(CH3 )CH2 Cl 1-kloro-2-metüülbutaan CH3 C(CH3 ) 2 CH2 Cl 1-kloro-2,2-dimetüülpropaan ahelisomeerid Halogeenoalkaanide omadused ja kasutusalad:
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Läbi hõrenenud osoonikihi tun...
Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt kasutusele. 1962. aastal juhtis Rachel Carson tähelepanu DDT keskonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Keemiliselt väga püsivad. Mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoonide töönduslikku tootmist reguleerib 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll. Tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoon lõhustab O3 molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 1 Cl on võimeline lõhkuma 10000-100000 O 3 molekuli. Osooni tekkimine ja kadumine toimub looduses ultraviolettkiirguse toimel. Osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja freoonid püsivad 100 aastat. Freoonid neelavad 1500 korda rohkem soojust kui CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Külmikutes jahutaja. Kuna freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu
Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 ...
Arvatakse et see on seotud freoonide tungimisega keemistemperatuur.füsioloogilised- mürgised, sissehingamisel kahjustavad halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse osoonikihti.Arenenud riigid asusid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüd maksa ja kesknärvisüsteemi rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited on USA-s kasutusel freoon CH3CFCl2, mis olevat keskkonnasõbralikum. lahustitest ja kasutamine-Tuntud on diklorometaan, triklorometaan, Pestitsiidide omadused-bioloogiliselt aktiivsed ained. Pestitsiidide tetraklorometaan,dikloroetaaan. Tetraklorometaan on üks kasutamine-majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate tulekustutusvahendidest,kuna ta ei põle. Freoonide om.-On madala hävitamiseks
osoonikihti lõhustavate freoonide kogusest) propaan-butaanile, R22 ja R134a osatähtsus on neil veel umbes 1%. Ka külmamajanduses on “halbade” freoonide kasutamine vähenenud, vanad seadmed on jõudnud rivist välja minna, uued kasutavad loodusesõbralikumaid aineid. Omaette probleem on koduste külmkappide (umbes 300 000 tk) utiili andmisega, kuna ei ole ettevõtet, kes koguks ja kahjutustaks “halbu” freoone. Praegu läheb väljavahetetav külmkapp pressi alla ja “freoon-kurjategija” osoonikihti hävitama. Tekib küsimus, mis seisus on freoonide kasutamine kütte- ja ventilatsioonialal. Kõik õhujahutussüsteemid töötavad praegu Läänest toodud freoon-külmutuskompressorite baasil. Jättes kõrvale nõukogudeaegsed seadmed, mis üldiselt enam ei tööta, on külmaagendiks 99% ulatuses freoon R22. See on muidugi tunduvalt keskkonnasõbralikum kui R12 (vt tabel), kuid osoonikihti purustav toime on tal ometigi olemas.
aatomitega 3)Osalaeng- väga väike laeng, väiksem kui elektroni laeng 4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg. laeng või osalaeng 8)Radikaal- osake, millel on paardumata elektron 9)Freoon- madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid 10)Pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemise...
8)nukleofiilne tsenter on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega. 10)radikaal kõrge energiaga osake , millel on paardumata elektron. Väga aktiivsed. 11)reaktsioonitsenter aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus. 12) lahkuv rühm rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonis. 13)freoon klorofluoroalkaan 14)pestitsiid haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; · Asbest; · Elektroonikajäätmed; · Vanad kütused; · Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; · Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Osooni molekul Miks on see vajalik? Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad Peamiselt tekitavad osoonikihti erinevad: keemilised ained nagu kloori- ja broomiühendid haloonid teised tööstuses kasutatavad keemiad kasvuhoone gaaside leviku suurenevus stratosfääris Tagajärjed Suureneb võimalus pärilikele haigustele vähkkasvaja sagenemine
kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse.Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Osooniaukude tekkepõhjused: Õhku paisatud aerosoolid Freoonid Liiga kõrgel lendavad lennukid Tagajärjed: Silmakae teke Naha kiire vananemine
See on osoonist moodustuv kiht, mis nagu kilp kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Kui osoonikiht kaob, steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava." (Keskkonnaministeerium, Osoon ja osoonikiht, http://www.envir.ee/1031, 17.02.2012) ,,Osoonikihi hõrenemises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osoonimolekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Freoone leidub kliimaseadevahendites, külmutuskappides, tulekustutites, aerosooliballoonides, lahustina tehnoloogilistes protsessides pestitsiidide, meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel." (keskkonnaministeerium, Osoonikihti kahandavad ained, http://www.envir.ee/1172243, 17.02.2012) ,,Külmik mõjutab keskkonda mitmeti
-2 H2SiO3 ränihape SiO 3 silikaat -4 (H4SiO4) (SiO ) 4 CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat 8.OSOONIKIHT: molekuline hulk 10-15 km kõrgusel paikneb maa ümber kaitseb filtrina UV-kiirguse eest osoonimolekulide hävitajad FREOONID FREOON: gaasiline halogenoalkaan lagundab osoonimolekul freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2. veetaseme tõus maailmameres 3
Ründav osake-millel on LAENG(molek ioonide side) metII/I A+mittemet tugev, katkeb keemiline side Reakt tsent-koht molekulis kus toimub rühmade vahetumine Katkev side-rünnatavas molekul olev kov side mis lõhutaxe Lahkuv rühm-osake,mille on OSALAENG,kov side. Mis lahkub reakt käigus Isomeer-ühesugun summaarne valem kuid erin struktuur,erin kem ja füs omadused Asendisomeer-asendusrühm asub erin kohas(1-klorobutaan,2-klorobutaan) Ahelisomeer-asendusrühm samas aga süsinikuahel on erinev. Freoon-enamasti metaani/etaani flourokloroderivaadid. Säilit rõhu all kasut külmutusmasin. Soojust neelava ainena on osoonikihi rikkuja,sest lagund O3-kaitseb UV-kiirguse eest. Pestitsiidid-mürkkemikaalid,mida k asut taime kahjurite ning haigust hävit. DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog-
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoo...
lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi osooniaukude tekkeks. Osooniaukude tekkimine Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Freoonid Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, seetõttu
molekulist hapniku. Kloor saab asuda atmosfääris kuni 120a ja selle aja jooksul saab rikkuda kuni 100 tuhandeid molekuli osooni. 80- aastatel maailm hakkas kiiresti vähenema oma freooni loomingu. Septembris 1987 kirjutas konventsioon alla 23. juhtivaid riike maailmas, mille kohaselt 1999. aastaks riigi pidid vähendama friooni tarbimise pooleks. Juba leidud alternatiiv freooni asendusena aerosoolid - propaan-butaani seguga. Ta on peaaegu nagu freoon, vaid üksik teda negatiivne osa - ta on tuleohtlik. Sellised aerosoolid on juba laialt levinud. Olukord on mõnevõrra halvem külmkappi seadmele. Parim asendaja freooni on nüüd ammoniaagi, kuid ta on väga mürgine ja teda füüsilised omadused halvem kui tema eakaaslasel. Praegu jõudnud häid tulemused, aga täiesti veel ei leidnud alternatiivi. Kaudu ühiste jõupingutusi maailma üldsus, viimase kümne aasta jooksul tootmine freooni on
O2 + O O3 osoonikiht, mis takistab Päikeselt tuleva UV kiirguse jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori, lämmastiku jm. ühendid, mis lagundavad osooni. Eriti kahjulik on freoon. Osooni lagunemine O3 O2 + O Prügila Uue prügila tegemine Vana prügila sulgemine Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg 2006
tuleva UV kiirguse jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori-, lämmastiku- jm. ühendid, mis Osooni lagunemine lagundavad osooni. Eriti kahjulik on freoon. O3 O2 O Prügila Uue prügila tegemine Vana prügila sulgemine Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg 2006
külmumistemperatuuri alusel. Ringleva soolvee määratud mahu järgi valitakse sobiv soolveepump. Laevadel ei kasutata vahesoojuskandjata ammoniaak süsteemi. Otsetoime-freoonkülmutitest on levinumad ribi- torudest siugaurustid (jahutid) õhu vabaringluse puhul Tavaliselt paigaldatakse taolised jahutuspatareid lasti- ruumidesse. Külmutusagens nendes patareides keeb ümb- ritsevalt keskkonnalt (õhult) võetava soojuse arvel. Nii- sugused patareid on uputamatut liiki aurustid: vedel freoon juhitakse patareisse ülalt, aur aga väljub alt. Uht- lasi tagatakse sellega oli tagastus kompressorisse. Uks säärane freoonkülmuti aurustitest (freoon jahutuspatarei) on näha joonisel 33 Jahutuspatarei on valmistatud vasktorudest läbimõõ- duga 18X2 mm. Torud asuvad kahes reas. Torudele on peale pandud stantsitud messing- või terasplaatribid. Toru ja ribi ühenduse annab viimase ist torusisselõikes, mille põhja läbimõõt on toru siseläbimõõdust suurem
või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist
Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osoonikihi hõrenemise tagajärjed Osoonikihi hõrenemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki.
floro-klororderivaadid. Neid kasutatakse külmutusmasinates, sest nad neelavad väga palju soojust rõhu alanemisel. Vahtpolümeeride valmistamisel, sest neil on madal keemistemperatuur. Aerosoolibaloonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustava vahendina ka sellepärast et neil on madal keemistemperatuur. 5. Mis lõhub freooni molekuli? Vastus: Ultraviolettkiirgus. 6. Kas freoon on loodusele kasulik või kahjulik? Vastus: Kahjulik, UV-kiirguse tõttu lagunenud freooni radikaalid, eriti klooriradikaal,on osooni lagunemise katalüsaatoriks. 7. Milleks kasutatakse pestitsiide? Vastus: Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. 8. Mis on DDT? Miks teda vaja on? Vastus: DDT on diklorodifenüültrikloroetaan. Kasutatkse putukatõrjena. 9
Osooniauk Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine
Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: Aegunud ravimid; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid; Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti. Väheohtlikud jäätmed on oma omadustel inimeste tervisele üldjuhul kahjutud , kuid
Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: Aegunud ravimid; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid; Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti. Väheohtlikud jäätmed on oma omadustel inimeste tervisele üldjuhul kahjutud , kuid
28. Mis on KASVUHOONEEFEKT, mis põhjustab ja millised on tagajärjed ? Kasvuhooneefekt on see kui päikesevalgus pääseb maale aga ei peegeldu minema vaid jääb maa ja pilvede vahele. Seda põhjustab liigne CO2 kogus atmosfääris. Tagajärjeks on mandrijää sulamine ja veetaseme tõus. 29. Mis on OSOONIAUGUD, mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Maa atmosfäärist on ära lagunenud osoon ja päikese ohtlik kiirgus pääseb maapinnale. Seda põhjustab freoon (aerosoolid). 30. Mis on HAPPEVIHMAD, mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Happevihmad on veeauruga segunenud SO2 ja NO2. Happevihmad on taimedele kahjulikud. 31. Kuidas reostub vesi ? Vett reostavad mitmesugused heitveed, õlireostused (takistab hapniku lahustumist) ja olmereostused (võtavad hapniku ära) 32. Kuidas on võimalik elukeskkonda kaitsta ? Taaskasutada materjale, alustada
Osoonikiht kaitseb elusorganisme Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates Päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks pooled organismid. Viimasel ajal on maakera ümritsev osoonikiht mitmetes kohtades hakanud hõrenema, mis on väga halb. Seda põgjustavad mitmesugussed õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolipakendites. Freoon paiskub nii atmosfääri, kui inimene kasutab aerosooldeodorante,-juukselakke ja -õhuvärskendajaid. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosoolpakendeid, milles on keskkonnasõbralikum( roheline ) gaas, mis osoonikihti ei hävita. Iga inimene saab kaasa aidata osoonikihi säilitamisele, ostes vaid neid tooteid, mis freoone ei sisalda. Ka müra võib olla saastaja Palju müra on tööstusettevõtetes
E plahvatusohtlik (explosive) kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tuöega F väga tuleohtlik (higlyflammable) kemikaal võib süttida kokkupuutes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis võib kergesti süttida pärast otsest kontakti süüteallikaga ja mis jätkab põlemist ka pärast süüteallika eemaldamist. Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises Päevavalguslambid - elavhõbe ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid külmikud - freoon süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam patareid ja akud - raskemetall (vähk) liimid, lakid, värvid - raskemetall mürgid Muud ohtliku jäätmed Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed sõjaväe reostus ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed põlevkivi jäägid tööstusjäägid Eestis tekkivad ohtlikud jäätmed
Leidumine ja tuntumate ühendite (NaF, freoonid jt) omadused, kasutusalad: Tuntumaid ühendeid on NaF, mida saadakse räbustina metallide keevitamisel, jootmisel, lisaks klaaside, emailide ja keraamika saamisel, mürkkemikaalina kasutatakse seda puidu immutamiseks mädanemise vastu. NaF rakendatakse veel vee fluorisisalduse tõstmiseks selle vajakul. Samal põhjusel lisatakse naF ka hambapastadesse. On ülimürgine, mõned grammid võivad inimese tappa. Freoon: Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. Vesinikfluoriidhape: söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. HF saamine laboris, lahustumine vees, miks ta ei kuulu tugevate hapete hulka, omadused, kasutusalad, hoidmine: Toatemperatuuril ühineb fluor vesinikuga plahvatusega vesinikfluoriidiks H2 + F2 _ 2HF.
lahustina (rasvade,õlide,
halogeeniühendid on vaikude jt. lahustamisel).
mürgised, kahjustavad CCl4 (tulekustuti)
kesknärvisüsteemi. CF2Cl2 (freoon)
• Mürgisuse järjestus: Pestitsiidid DDT
RF
terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides. Hoolimata oma headest omadustest on sellel võimalik, et isegi rohkem kahjulikke omadusi. Eriti
keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud.
mustus ja võõrised. Ka seadmesse tunginud niiskuse saab kõrvaldada uhtimisega. 58. Ka vedelikuga uhtimisel tuleb osad võtta ette ükshaaval. Pärast tuleb uhtvedeliku jäänused külmutusaineringist eemaldada ja kuivatada lämmastikuga, läbipuhumise teel. 59. Kliimaseadmete hooldamise ja remondi tarbelisi eritööriistu on turul palju. 60. Euroopa parlament on otsustanud, et 2001 aasta 1-st jaanuarist tuleb varem kasutatud freoon hoolduse või remondi ajal asendada kloorivaba külmutusainega. Karol Tiits AT 22
Freoonid on lõhnata ja värvita vedelikud. Kuna erinevate termodünaamiliste ja füüsikalis-keemiliste omadustega freoone on toodetud palju, siis nende üksteisest eristamiseks on loodud järjekorranumbrite süsteem, mis vastab nende keemilisele valemile. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 22 Külmutusagensside tähistus Esimene number kahekohalises, või kaks esimest numbrit kolmekohalises tähises näitavad süsivesinikku, millest freoon on saadud: 1 CH4 (metaan); 11 C2H6 (etaan); 21 C3H8 (propaan); 31 C4H10 (butaan). Järgneb fluori aatomite arv molekulis (näit. R12 CF2Cl2, R214 C3F4Cl4, R10 CCl4). Kui freooni molekulis on broomiaatomeid, siis pärast põhitähist kirjutatakse täht "B" ja selle järel broomiaatomite arv (näit. R12B2 CF2Br2). Kui freooni molekulis on vesinikuaatomeid (mis pole asendatud teistega), siis vesinikuaatomite arv lisatakse tähise kümnendkohale (näit.
04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides. Hoolimata oma headest omadustest on sellel võimalik, et isegi rohkem kahjulikke omadusi
õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri
vaikude jt. lahustamisel). b.)C+ H3Cl- + C 2H5O- Na+ CH3OC2H5 + NaCl (sarnane lahustub CCl4(tulekust.) (eeter) (etüülmetüüleeter) sarnases) CF2Cl2(freoon) c.) C+ H3Cl- + K+CN- CH3CN + KCl Pestitsiidid DDT (nitriil) (metüülnitriil) d.) C+ H3Cl- + CH3N- H2 CH3N+ H2CH3Cl- (ammooniumsool)
põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetataksevee reostumiseks. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni aukude tekkimise põhilisteks põhjusteks on : reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid, transport, freoonid. Kasvuhooneeffekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru.
ettevõtetes; kroomnahatööstuse mürgised jäätmed 17. Metsatööstuse mõju keskkonnale järjest suureneb ja kütab kirgi, enamasti negatiivne. See häirib paljude liikide asukohti ja võib neid isegi hävitada, veekogude ja õhu reostumine tselluloosi tootmise käigus. 18. Keemiatööstuse mõju keskkonnale – meil vähe, kuid happevihmade tekkimine, osoonikihi hõrenemine, freoon ja kasvuhoonegaasid. 19. Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale- eestis seotud põlevkivi, lubjakivi, liiv, kruus, savi ja nende kaevandamine; tööstusharu emissioonid võivad sisaldada tolmu, kroomi, pliid, arseeni, kuid Eestis pole neid täheldatud. Positiivne mõju on roo kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. 20. Energeetika mõju keskkonnale- põlevkivi ja sellel tööstusharul on suur mõju keskkonnale; looduslikese
· 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam · patareid ja akud - raskemetall (vähk) · liimid, lakid, värvid - raskemetall · mürgid Muud ohtliku jäätmed · Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed · sõjaväe reostus · ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed · põlevkivi jäägid · tööstusjäägid
seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Ohtlikud- ja tavajäätmed.- Aegunud ravimid; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid; Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Tavajäätmed: kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Keskkonnakaitse õiguslikud alused. -Jäätmekäitluse põhimõtted seadustati Eestis 1990. aastate algul. Esimesed õigusaktid olid jäätmeseadus (1992), Eesti jäätmeklassifikaator (1992) ning ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord (1992). Järgnesid
Freoone kasutavad ka mitmed Eesti firmad. Näiteks on Pärnus firma Matek, mis toodab vuukide ja muidu pragude täitmiseks Makroflexi nimelist vahtu. Tiit Kändleri(1996) andmeil töötati see ühend välja 1989 ja see sisaldab osooni vaenlast number üks - freooni numbriga 11. Mateki 15 inimeseline tehas toodab tervelt 3% kogu Euroopas valmistavast Makroflexist. 40% sellest läheb Poola. ""Kuna me toodame aastast kolm miljonit liitrist pudelit Makroflexi ja igas pudelis kasutame 300 grammi freoon, paiskasid meie toote tarbijad atmosfääris 300 tonni freooni aastas," sõnab keemik Raivo Raba. See on sama palju kui toodeti kogu maailmas 1935 aastal"(Kändler, 1996) M.Chanini(1993) andmeil aimasid freoonide hädaohtlikust osoonikihile USA klimatoloogid Rowland Sherwood ja 9 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid
keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C , vaid -18°C . Niinimetatud kasvuhooneefekt, kus atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Globaalse soojenemise tagajärjed. Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda, siis Maa keskmine temperatuur tõuseb 2 4 kraadi võrra. See toob Eestile kaasa järgnevad muutused: 1. Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel. 2. Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis. 3. Sagenevad talvised tormid ja udud. 4
taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Fossiilsete kütuste
seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Ohtlikud- ja tavajäätmed.- Aegunud ravimid; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid; Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Tavajäätmed: kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. hindamise aluseks on standardid, millest peavad kodanikud, kes nendega kokku puutuvad lähtuma. Standardid ja kriteeriumid on nn eeskirjad ja lubatud piirid, mida rahvas ja riik saavad ise reguleerida või iga organisatsioon sätestada mingi lepinguga.
05.12 – globaliseerumine Globaliseerumisvastasus Keskkond Lokaalne või globaalne Inimtekkeline või looduslik Looduskaitseliikumine – punane raamat Probleemne o Kalavarud o Osooniauk – rohelise poliitika edulugu o Globaalne soojenemine o Puhta vee kättesaadavus Raskused o Kulud o Lahendused puuduvad Põhjused Kasvuhoonegaasid o CO2 Fluoreeritud gaasid o Freoon o Metaan CH4 o Dilämmastikoksiid Metsad Ressursid - ammendumine Tagajärjed: veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine Stockholm 1972 – rahvaarv, keskkond ei tohi arengule jalgu jääda o Esimene suurim MTÜ konventsioon Rio de Janeiro 1992 o ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon o Johannesburg 2002 o Rio 2012
Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskunud osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt feoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosool pakendites. Kui inimesed kasutavad aerosool-deodorante, -juukselakke ja õhuvärskendajaid, paiskub freoon atmosfääri. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosool pakendeid, milles on keskkonna sõbralikum gaas, mis osoonikihti ei hävita. 37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoone läbipaistvad seinad ja katus lasevad sisse päikesekiirgust, millest osa muutub mullale ja taimdele langedes soojuskiirguseks. Soojuskiirgust ja veeauru aga kasvuhoonekate nii kergesti välja ei lase ning seal tõuseb temperatuur ja
suur energia, virmalised ja kosmoselaevad 5. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. 6. Mis ühendid lagundavad osooni? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja. Väikese albeedoga aluspind:tumedad, krobelised pinnad näiteks veekogud, mullapind. Suure albeedoga alad:heledad, siledad aluspinnad näiteks liustikud. Tumedad aluspinnad soojenevad kiiremini,
annaabi.ee 
