Rahvusvahelised suhted (0)

Rahvusvahelised suhted
3.loeng RVS kui teadus
RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS’ga seotud/mõjutab?

• Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud
  
• Politoloogia / võrdlev
  
• Poliitika
  
• Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad)
  
• Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju)
  
• Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS’ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad . Sõltuvad üksteisest.
  
• Psühholoogia: Saame uurida riigijuhti, tema käitumist, tausta . Kuidas avaldatakse üksteisele psühholoogilist survet? nt sõjandus. Levitatakse propaganda materjale teiste kohta. (nt vanemad ei hooli oma lastest, nad ei ole inimesed. See, et me neid tapame, ei omagi tähtsust, nad on seda väärt).
  
• Sotsioloogia: (uurib ühiskonda) Inimmasside käitumine rahvusvahelistes suhetes.
  
• Avalik haldus: riigid, kes on parem haldusjaotusega, kipuvad olema RVS aktiivsemad, saavad oma asjadega hakkama.
  
• Meedia ja kommunikatsioon:
  
• Religioon : On RVS tõstatanud fakti, et me ei tea teistest uskudest mitte midagi, või teame hästi vähe- usuteadust Eesti koolides ei ole.
  
• Semiootika (märgiteadus, uuritakse erinevad sümboleid)/filoloogia ( keeleteadus ): Oluline RVS, sest saame erinevatest asjadest erimoodi aru. (nt eestlastel on matusevärv must, indias valge). Kohanimed erinevat moodi.
  
• Tehnoloogia : RVS on mõjutanud relvade areng, millistel riikidel on arenenum relvatööstus. Millistel riikidel on raha osta kõige võimsamaid relvi, need on kõige „kõvemad“. Praegu Hiina, USA enam varsti mitte.
  
• Füüsika/keemia: aatompommid.
  

RSV ei ole asi iseeneses. See on seotud absoluutselt kõigega/kõigi teadustega, mis on meie ümber!
RS uurimismeetodid

• Üksikjuhtum- case study
  
• Võrdlev meetod- väike juhtumine hulk, alla kümne (kvalitatiivne meetod). Hästi palju kirjeldamist.
  
• Statistiline- palju juhtumeid (kvantitatiivne). Analüüsitakse vähe asju, nt 3-4 tunnust.
  
• Eksperimentaalne- raske kasutada.
  

Mis on teadus?
Teadus põhineb testimisel- nendest järeldame seadusi ja teooriad- lõpuks tuletame ennustused ja seletused. RVS seda teha ei saa!
RVS on nagu margialbum: teame fakte ajaloo kohta, kogume need kokku ning panema nagu margid albumisse.
Kas rahvusvahelised suhted on teadus?
EI: Pole eksperimentaalset meetodit
Ei oska ennustada
Teooriatel on alati õigus ehk neid ei saa ümber lükata
JAH: Sotsiaalteadlastel omad meetodid
Suudab palju kirjeldada ja pisut ennustada
Teooriatel ei ole alati õigus
RS uurimisküsimused

• Mis on eesmärk? Maailma parandus, asjast paremini aru saamine selleks, et selgitada ka teistele
  
• Mida uurida? Absoluutselt kõike, mis tundub, et on seotud RVS-ga
  
• Kuidas uurida? Kui see vähegi vett peab, siis ükskõik kuidas, kõik mis pähe tuleb.
  
• Kust leida materjale? Kogutud materjal, küsitlemine, intervjueerimine
  

Fenomenide uurimine

• Euroopa Liit: uuritakse, kuidas osapooled omavahel läbi saavad, kuidas osad toetavad/on vastu sellele, kuidas majanduskoostöö on üles ehitatud.
  
• Globaliseerumine: RS mõju majandusele ja keskkonnale. Majanduse ja kk mõju RV suhetele.
  
• Regionaliseerumine : regionalism vs globalism
  

RS teaduse allikad
Teoreetilised :

• Raamatud, teadusajakirjad ( paberil , internetis)
  

Empiirilised :

• Raamatud
  
• Kõned
  
• Intervjuud
  
• Dokumendid
  
• Artiklid
  

Akadeemiline kirjutamine

• Korrektne sõnastus
  
• Loogiline ülesehitus
  
• Allikatel põhinev, teadmistele toetuv
  

Kirjutamise meelespea

• Pealkiri, autor, ühtne vormistus ja lõigud
  
• Tööl on allikad, korralikult viidatud
  
• Töö argumenteeritud, oma arvamus põhineb allikatel
  

Ei viita tervet teksti, lõiku!
4. loeng: Teoorid-lähenemised
On meil teooriaid vaja?
JAH
EI
Ei ennusta tulevikku
Annavad võimaluse luua üldpilti ja maailma mõtestada
Kõik juhtumeid on võimalik erinevate teooriatega seletada
Võimaldavad leida uusi lahendusi ja seoseid
Teooriad põhinevad minevikul
Ennustada võib ka
Ei anna kindlat teadmist
Klassikalised teooriad

• Kõige aluseks ja kõige tuntumad
  

• Sisuliselt ideoloogiatena siiani väga aktuaalsed
  

Mänguteooria- koostöö
Arusaamad sellest, mis ühes või teises situatsioonis peaks tegema. Temaatilised valemid, mis selgitavad mingisugust käitmist.

• Null-mäng summa (parim näide realism )
  

• Õnn on piiratud (nt maa, nafta , jt ressurssid)
  
• Kui keegi võidab, siis keegi ka kaotab
  
• Teatud valdkondades siiani domineerib
  

• Pluss-summa mäng
  

• Õnn on piiramatu
  
• Võita võivad ka kõik
  
• Teatud valdkondades domineerib
  

Realismi olemus ja ajalugu

• Kõige vanem pikemalt domineeriv
  
• Riigid käituvad ratsionaalselt- kõige mõistlikumalt.
  
• Osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad (üksikisik ei ole tähtis)
  
• Riikide suhted on „nullsumma mäng“
  
• Maailmas valitseb anarhia (ei olnud ühtset org, ühtset tiiki, kes oleks teiste suhtes korda loonud) ja iga riik vastutab enda eest ise
  
• Sõda on normaalne
  
• Eesmärk: sõjajõud, domineerimine , muu pole oluline
  
• Realismi jaoks on sõjaline domineerimine oluline! Kõige olulisem on eksistents, mis toimub peamiselt läbi sõjalise jõu. Kel jõud, sel õigus!
  

Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu.
Realismi kriitika

• Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma
  
• Ei seleta põhjuseid
  
• Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat
  
• Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat
  

Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism
Realism tänapäeval

• Mõned riigid kasutavad siiani
  

Idealism

• Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda
  
• Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida)
  

Realism: koostöö on halb. Põhjus, et koostööd ei saa teha, kuna inimloomus on konfliktne. Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD.
Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid , et inimloomus on hea. Kui me otsustame kõik koos, et me sõda ei taha, siis on see võimalik. RVS on osaleja inimene. Võime teha nii, et meil ei ole konflikti, sest me tegelikult ei taha seda. Rahu toojaks on headus, demokraatia.

• I MS lõpuks jõuti järeldusele, et sõja pidamine on üle igasuguse piiri ning see tuleb lõpetada.
  
• Kahe sõja vahel muutus juhtivaks ideoloogiaks
  
• Demokraatliku rahu teooria- ei olegi konflikte omavahel
  
• Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad
  

Liberalism

• Ei tähista ühiskonna liberaalsust! Liberalism kui RVS teooria (riikide käitumine RV tasandil).
  
• Taas vana ja tuntud.
  
• Populaarne kahe sõja vahel
  
• Põhilised ideed:
  

• Kõige keskmes on inimene, kes on hea. Ka koostöö on hea. Süsteem on halb ja seda tuleb muuta. Konfliktid on halvad.
  
• Liberalism=idealism, va majandus.
  

• Vaja: vastastikku sõltuvust, vabakaubandust, demokraatiat
  

Liberalismi põhiidee: Teha sõda majanduslikult mõttetuks. Majanduslik sõltuvus aitab konflikte ära hoida. (nt kui on riik A ja riik B, mis toodavad samasuguseid asju ja nad lähevad sõtta, siis see oleks neile nö karuteene)
Liberalismi kriitika ja tulemus:

• Majandusik läbikäimine ei ole alati hästi toiminud
  
• Majanduskriis suure sõltuvuse ajal. Sõltuvus on hea, kui see annab kasu.
  
• Kui on majanduskriis, siis toimub nö doominoefekt: kui kukub üks, siis kukuvad ka teised
  
• Vabakaubandus on ise läbi kukkunud/ kukkumas
  
• Vabakaubanduse probleem: eeldab võrdseid võimalusi
  
• RV organsatsioonide vohamine
  
• Üks kriitika ongi see: ei ole demokraatiat ja rahu, mida liberalism lubas!!
  

Marksismi alged

• Karl Marx (sakslane Inglismaal, kapitalismi uurija ja kriitik)
  

Marksisim RVS’s

• Levinud Külma sõja ajal
  
• Selgitas polaarsust
  

Põhiideed:

• Majandus ja RVS on põimunud
  
• Majandus mõjutab kõike ( majands negatiises mõttes. Toimub ärakasutamine- toimub klassivõitlus nii riigi sees kui riikide vahel)
  
• Marksistid leiavad: riigid jaotuvad klassideks: on need, kes on paremas seisus ja need, kes kasutavad ära nõrgemaid, nt kolmas maailm.
  
• Klssivõitluse tõttu on sõda normaalne, kuna klassivõitlus on normaalne
  
• Marksisimi järgi on koostöö ärakasutamine!
  

• Kriitika- Peale Külma sõda- milleks meile marksism ? (klassivõitlus on siiamaani)
  
• Tulemus: Neo- Marksism
  

Kokkuvõtvalt:
On erinevate summade mäng- kas koostöö on hea või halb, kas sõda on normaalne või ei ole, kes on osajeljad, kas inimesed, riigid või klassid ? Mis on võti, mis RVS mõjutab? On see jõud, võim, demokraatia, majandus läbi ära kasutamise?
Maailma selgitab kõige paremini praegu: kõiki elemente eksisteerib, ei ole selget vastust, miks ja kuidas toimub.
Neoteooriad

• Tuntud ka kui uusteooriad
  
• Neorealism, neoliberalism, neomarksism või uusrealism , uusliberalism, uusmarksism
  

• Uuemad versioonid vanadest teooriatest (parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel
  

Institutsialistid

• Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega
  
• Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid
  
• Ratsionaalne valiku institutsionalism - Koostööd on vaja koordineerida.
  
• Funktsionalism - Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm
  

Ajalooline institutsionalism

• Ajalugu loob konteksti/ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku
  

Sotsioloogiline institutsionalism

• Inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutud
  
• Valikud on kultuuriliselt „ettemääratud“
  
• Institutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid
  

Neofunktsionalismi ideed (ideelist arusaama üritatakse panna ideaalsesse raamistikku)

• Integratsiooniteooria (vaatleb, kuidas koostöö saaks paremini toimida). On üritatud ennustada, kuid see ei ole välja tulnud, ei läinud täide.
  

• EL teooria
  

• Ülekandeefekt
  

• Integratsioon kandub sektorist sektorisse
  
• Majandusest poliitikasse
  
• Automaatne , hiljem keerulisem
  

• Pluralism
  

• Huvigrupid ja kõik muud asjaosalised on olulised
  

Konstruktuvism (miks/kuidas küsimust üritatakse viia viimase piirini)

• Reaalsus on konstrueeritud- Me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus
  

• Inimteadvus ja roll
  
• Õppimine, sotsialiseerumine jne
  
• Tähtsustab sotsiaalset konteksti- Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest
  

Konstruktuvism ja julgeolek

• Julgeolek on ka konstrueeritud
  
• Kas on oht või ei ole, vaid kuidas me tunneme , kas on oht või ei ole?
  

Konstruktuvismi kriitika ja tulevik

• Ei ennusta
  
• Parim näide sellest et „ me oskame seletada kõike“
  
• Areneb kogu aeg
  
• Aina enam interdistsiplinaarne (selleks on vaja võimalikult palju teiste teadvustega läbi käia ja arutada)
  

5. loeng Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvaheline õigus

• Ei ole päris õigus traditsioonilisel kujul.
  

• Ei ole sama igal pool
  
• Ei ole ühtset seadusandjat
  
• Iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO)
  

• Tekkis alles hiljuti
  

• Euroopa Kontsert (hakkas arendama RV õigust kui sellist) kui esimene diplomaatiline kokkulepe
  
• Reaalsed allikad alates 20.sajandil
  
• 1969 võeti vastu Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon
  

Haagi konverents

• 1893.aastal I konverents; I konvensioon 1902
  
• Siiani 20 konverentsi
  
• Esimene püüdlus RV suhtlust korrastada
  

• Liikmed kõikjalt maailmast
  
• Esimene konventsioon tegeles abielu, jurisdiktsiooni, lastega
  

• Praeguseks teemased seinast seina
  

RVÕ allikad

• Üld- ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid
  
• Rahvusvaheline tava, kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat
  
• Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud riigid
  
• Kohtuotsused ja juristide seisukohad
  

RVÕ probleemid

• Riikide suveräänsuse ja iseotsustamise küsimus
  
• Kes ikkagi tagab, et õiguson õigus?
  
• Kes karistab, kui keegi teeb midagi valesti?
  
• Erinevate maailmade erinev arusaam õigusest
  

Inimõigused

• Väga keerulises seisus üle maailma
  
• Lisaks kodanikuõigused jne
  
• Ürouniversaalne inimõiguste konventsioon
  
• Ei ole ühtegi seadust, mis igalpool oleks sama!
  

ÜRO universaalne inimõiguste konventsioon

• 30 artiklit ( baasteadmised , millised on õigused)
  
• Kõik on sündinud võrdsete õigustega!
  
• Õigus elule, vabadusele, julgeolekule, rahvusele, usule, mõttevabadusele, omandile, tööle, haridusele jne.
  
• Ei orjusele, ebaõiglasele vangistusele jne.
  
• Igaüks on inimene!
  

Euroopa inimõiguste konventsioon

• Võetud vastu 1950, seotud Euroopa Nõukoguga ning Euroopa inimõiguste kohtuga
  
• Sarnane ÜRO-ga, keelab surmanuhtluse
  
• Lisaks protokollid allkirjastamiseks. Mitmed pole paljusid allkirjastanud
  

Rahvusvaheline õigus ja RVO

• RV organisatsioonid toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes
  
• RV organisatsioonid loovadki RV õigust
  

RV suhted toetuvad sellele, et meil on RV õigus!
Rahvusvahelised organisatsioonid

• Organisatsioon : liikmete kogusm, kes töötabad ühise eesmärgi nimel
  
• Rahvusvaheline: liikmed või tegevusvaldkond on rahvusvahelised
  

Milleks neid vaja on?

• Koordineerivad riikdevahelist koostööd
  
• Seisavad eraldi/kõrgemal rahvusvahelistest huvidest
  

19.saj oli organisatsioonide algusaeg.
Ravasteliit (poliitiline organisatsioon) 1920-1946

• Esimene tänapäeva organisatsioon
  
• Wilsoni idee, kantud idealismist
  
• Välja kukkus nii nagu alati- riigid tulid ja läksid. NSVL liitus alles 1934, visati välja 1940
  
• Desarmeerimise pakt 1932
  
• Ei tahetud taaselustada peale II MS, selle asemele ÜRO
  

ÜRO 1945

• Peakontor New Yorkis
  
• 193 liiget (va Vatikan , on eristaatuses)
  
• Hiinade probleem
  
• Palestiina/Lääne- Sahara . Terrirtooriumid, mis taotlevad täielikku iseseisvust. Kuna nad seda ei saa, ei saa nad kuuluda ka ÜRO koosseisu.
  
• Kui sa oled ÜRO liige, siis sa oled üldtunnustatud riik!
  

• Üsna lihtsa põhistruktuuriga
  
• Ban Ki- Moon , Lõuna- Koerast (mõjutab poliitikuid , üldsust/ ei ole hakkama saanud)
  
• Ei ole samast riigist julgeolekunõukogu alalisliikmega
  
• Otsuseid võtab vastu peaassamblee
  

• Kord aastas, 5 esindajat riigst, igal 1 hääl
  
• 2/3 häälteenamusega
  
• Valib erinevaid liikmeid ja loob komiteesid
  
• Ei ole eriti efektiivne
  
• Kolmanda maailma ÜRO? (kui igal riigil on 1 hääl, siis/3nda maailma/arenenud riike on rohkem)
  

• Majandus- ja sotsiaalnõukogu ECOSOC ( sisuline töö, keskendub sotsiaal- ja majandusküsimustele. Töö toimub järjepidavalt, enamus ÜRO sisulisest tööst tuleb sealt. )
  
• Rahvusvaheline Kohus ICJ- riigid esitavad kaebusi, 15 kohtunikku kuulavad.
  
• Hooldusnõukogu- kaitses nende riikde huve, kes olid teel iseseisvusele
  
• 
  
• Julgeolekunõukogu- kõik sõjalised ja julgeolekualased otsused, sõjaväelise aspekti mõjutamine
  

• 15 liiget, 5 ei vahetu kunagi, 10 vahetuvad periooditi.
  
• 10st 1 peab olema Araabia riik
  
• Süsteem, kuidas on komisjon üles ehitatud: igast piirkonnast peab olema keegi esindatud !
  
• Julgeolekunõukogu on suht mõttetu, nad ei ole midagi erilist korda saatnud.
  

ÜRO peamised tegevused

• Arengu toetamine , inimõiguste kaitse, toiduabi, hariduse, kultuuri toetamine
  
• Peamine eesmärk: maailma ühendada, maailma erinevaid osi aidata
  

Allasutused

• Maailmapank
  
• ILF
  
• ILO jne
  

Rahuvalve ÜROs (vältimaks olukordi , kui maailmas on kriis, mis kedagi ei huvita)

• Kõikjal maailmas
  
• Ebaefektiivne, tihti isegi kahjulik
  
• Loodud selleks, et, kui riigis on kaks vaenutsevat poolt, peab vaenupooled lahutama ja seda rahu hoidma seni, kuni toimuvad läbirääkimised. Abi jõuab aga liiga hilja, rahuvalvet on liiga vähe (ei ole õigust kontrollida vaenupoole sisemust, kirjutad ainult raportit , ei ole õigust vahele sekkuda). Rahuvalvajad osalesid ka ise agressioonis.
  

ÜRO tulevik ja reformid

• ÜRO ebaefektiivne?
  

• Otsused aeglased ja sisutühjad
  
• Reageering kriisile olematu
  

Reformkavad

• Erinevad mõtted seoses personali vähendamisega ja institutsioonidega, konsensust ei ole
  
• ÜRO läbipaistvamaks ja paremini rahastatumaks (idee, et rahavstavad need, kellel on sõjavägi)
  
• Julgeolekunõukogusse 24 liiget, sh uued alalised. Veto -õigus tühistada (kõik on võrdsed)
  
• Peaassamblee valida! Või peasekretär valida..
  

NATO (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon)

• 1949, peakontor Brüsselis
  
• Loodi, et: Hoida Ameeriklasi sees, hoida nõukogude liitu eemal, vältida tulevikus saksamaa agressioone
  
• 28 liiget (nt USA, Kanada , UK, Prantsusmaa, Saksamaa)
  
• Euro Atlandi partnerluses on kõik, kes ei kuulu NATOSSE- koostööd tehakse teatud lepingute raames
  

NATO struktuur
Topeltstruktuur:

• Tsiviil (kaitseplaneeringud, julgeolekupoliitika planeerimine ,riikidevahelised läbirääkimised, korraldatakse seminare , infojaotusi, palju on tasandamist. põhiküsimuseks on raha, oluline keeleõpe)
  
• Militaar (juhib sõjaväekomitee, toimub militaarplaneerimine, nt õppused, käsuliinide korrastamine)
  

• Igast riigist on oma esindaja!
  
• NATO struktuur püsib ise NATO töötajatel, ka nemad on erinevatest riikidest.
  
• Eesti esindus : Lauri Lepik (tsiviil), Valeri Saar (militaar)
  
• Põhiline töö planeerimine, ettevalmistused.
  
• Eesmärk ei ole mitte sõda võita, vaid sõda ära hoida!
  

NATO tegevused

• Partnerlus rahu nimel
  
• Demokraatia ja koostöö edendamine
  
• Sõjaline koostöö ja kooskõlastamine- rahaline kokkuhoid ja kaitse tõhustamine
  
• Vastastikune abi ja kaitse- Afganistan, Iraak jne
  
• Ühisõppused jne
  

Euroopa Liit

• Hõlmab otseselt või kaudselt tervet Euroopat, 28 liiget
  
• Ukse taga ootamas: Türgi, Island jt Lääne-Balkani riigid (nt Montenegro)
  

EL institutsioonid
Euroopa Parlament

• 751 liiget, Eestist 6, esindab Euroopa rahvast.
  
• Komisjonid (EL siseasjad), delegatsioonid (EL välisasjad)
  
• Kõige vähem õigusi, seoses Lissaboni leppega õigused suurenevad.
  

Euroopa Komisjon

• 28 liiget igast riigist, esindab Euroopa Liidu huve, ajavad EL asja
  
• Valitsus otsustab kõike
  
• Kõige rohkem õigusi
  
• Koosneb hetkeseisuga kõikidest liikmesriikidest 1 liikmega
  
• Andrus Ansip - digivolinik
  

Euroopa Liidu Nõukogu

• Esindab riike
  
• Erinevate ministrite kogunemised
  
• Roteeruv eesistumine, kus riigid pooleks aastaks on riigi EL juhid. See riik saab seada agenda, mida hakatakse ajama sel ajal.
  
• Muutuva hääletussüsteemiga (suurtel riikidel rohkem hääli)
  

Euroopa Kohus

• Kõik EL-iga seotud küsimused
  

Seadusandlik võim- parlament
Täiesaatev võim- valitsus
EL tegevused ja teemad

• Majandus igast küljest
  

• Rahandus ( eurotsoon )
  
• Põllumajandus
  
• Riikide stabiilsus
  

• Välispoliitika
  

• Aina enam seoses Lissaboni leppega
  

EL on seotud pm küikide eluvaldkondadeha, kas otseselt või kaudselt

• Politsei ja muu julgeolek
  

Eurotsoon- riigid, kes kasutavad eurot ja kes on EL riigid. Riigi majandus peab vastama teatud tingimustele, riigi võlg ja inflatsioon ei tohi olla liiga suur. Riik peab majanduslikult olema stabiilne. Eesmärk: Valuutakursside ebastabiilsuse vähenemine. (kõiguvad palju) Teeb kaubanduse ja investeerimise lihtsamaks. Loodud, et riigi majandus ei kukuks kokku.
Shengeni ala- liikumisvabadus . Saad shengeni riikide vahel vabalt ringi liikuda, piiripunktid on ära kadunud. Tähendab tugevat politsei koostööd, shengeni piiride tugevat kaitset (Küpros ei ole- Neil ei ole riigipiiri, Põhja-Küpros kuulub Türgile, veel ei ole ka UK, sest ta ei taha, Iirimaa ei ole sp, et UK ei taha)
EEA- Euroopa majanduspiirkond (EL riigid- Horvaatia + EFTA - Šveits
EFTA- euroopa vabakaubanduspiirkond

• Järgivad Euroopa Liidu reegleid (va Sveits )
  
• Island, Norra, Sveits, Liechtenstein
  
• Varem ka nüüdsed EL’i liikmed
  

Miks osad riigi ei liitu EL_ga?
sest et nad ei taaha, sest see on liiga kallis. EL peab osalea teatud protsessides. EL elus osalevad tänu teiste riikide.
Euroopa Liitu ei peeta RV organisatsiooniks:
Jah, on- kuna seal on liikmesriigid, mis on mingil määral ise otsustavad. Täidab kõiki organisatsioon funktsioone
Ei ole- tegelikult on kasvanud palju enamaks, otsapidi juba föderatsioon.
Euroopa Nõukogu

• Loodud 1949, kõige Euroopalikum organisatsioon.
  
• 47 liiget
  
• Tegeleb inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia arendamise ja kaitsmisega
  
• Arendab kultuuri ja ühtset Euroopat
  

EN institutsioonid

• Ministrite komitee- 47 välisministrit
  
• Parlamentaarne assamblee ( PACE ) (parlamendiliikmed igalt poolt)
  
• Kongress (erinevad poliitikud riikidest ja KOVdest)
  

Euroopa Inimõiguste Kohus

• Igaüks, kes tunneb, et talle on liiga tehtud, võib esitada kaebuse
  
• Kaebusi hakkas tulema liiga palju
  

• Ei võeta enam vastu
  
• Kohtunikele rohkem võimu
  

OSCE

• ÜRO alluvuses
  
• 57 liikmesriigi- suurim julgeolekuorganisatsioon maailmas
  
• Võitleb inimkaubandusega maailmas
  
• Tegeletakse hariduse kättesaadavusega, demokraatiaga
  
• Seadusandluse mõjutamine
  

OECD

• Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon
  
• Kuidas anda juhiseid teistele riikidele, et nad saaksid arenenud olla
  
• Majandusarengu toetamine (kuidas teha majandust ja haridust efektiivsemaks, kuidas tõsta töötustaset
  
• Lähenemine majandusele on libraraalne. Riik peaks majandusse sekkuma vähe, aga niimoodi , et majandus oleks efektiivne
  
• Eesti liitus hiljuti
  
• Vähendada riigi osalust nii palju kui võimalik
  

OPEC

• Eesmärk: hoida nafta hinda kõrgel ja selle hind kokku leppida
  
• Naftariikide ühendus, 1965
  
• Loodud kartelli kaitsmiseks ja elus hoidmiseks
  

NAFTA

• Regionaalse koostöö tihendamine
  
• Regionaalse kaubavahetuse edendamine (maailmakaubanudse suur osa)
  

Probleemid:

• Inimeste vaba liikumine
  
• Põllumajandus
  
• Assümeetriline
  

Läänemere piirkonna organisatsioonid

• Põhjamaade ministrite nõukogu
  

• Peamine põhjamaade koostööorganisatsioon, ja ka kõige edukam
  
• Tegutseb kõiksugu valdkondades (nt julgeolekuküsimused, koostöö/arutamine)
  
• Island, Taani, Norra, Rootsi, Soome
  

• Läänemeremaade Nõukogu
  

• 11 riiki mere ümbert (sh Island)
  
• Tegutseb peamiselt keskkonna valdkonnas, inimkaubandus, aga ka mujal, eriti majandus jne (läänemere puhastamine ja selle eest hoolitsemine, läänemeri mõjutab meid- reostus mõjutab nt kalastamist), keskkona hoidmine jne
  

• Balti assamblee (juhib parlamendi tööd ja riikide omavahelist koostööd, tegelikkuses ei juhi ta mitte midagi. Eesti, Läti, Leedu
  
• Ja paljud teised
  

Mercosur - Mercosur kui järgmine EL (Lõuna-Ameerika organisatsioon)

• Suhteliselt kokku kuivanud
  
• Argentiina, Brasiilias, Uruguai, Paraguai, Venetsueela, Boliivia
  

Aafrika Liit

• Loodud 2002, üleaafrikaline liit
  
• Liikmeid: kõik Aafrika liigid peale Maroko
  
• Eesmärk: demokraatia edendamine jne. Ühisraha aastaks 2023
  

Probleemid:

• Erinevatel regioonidel erinevad probleemid
  
• Vaesus , haigused
  
• Erinevad reziimid
  
• Sõjaväelised sekkumised ( sudaan , somaalia)
  

ASEAN

• Association of Southrast Asian Nations
  

APEC

• Vaikse ookeani organisatsioon
  
• 21 liiget ookeani äärest
  
• Vahelduva edukusega
  

Valitsuvälised organisatsioonid

• Olemus: Tegutsevad rahvusvahelisel tasandil. Valitsusest sõltumatud.
  

Peamised plussid-probleemid:

• Kriitilised valitsuste ja korporatsioonide suhtes (iseseisvad)
  
• Teatud valdkondades ainuvajalikud
  
• Ei vastuta tegelikult enda tegude eest
  
• Ei ole iseseisvad (sõltivad rahastusest, seotud ideoloogiaga)
  

Näited valitsusvälistest organisatsioonidest
Amnesity International

• Inimväärikuse kaitse
  
• Peateemad: naiste ja laste õigused, piinamise ja surmanuhtluse lõpetamine, põgemike ja poliitvangide õigused ning inimväärikuse kaitse.
  

Greenpeace

• Loodud 1971
  
• Kliima ja keskkonna/looduse eest võitlev organisatsioon
  
• Rahu ja tuumarelvade desarmeerimine
  
• Reaalselt ei vastuta, mida nad teevad. See omakorda tähendab seda, et nende protestid ei ole korralikud läbimõeldud.
  

GATT-WTO
GATT

• Püüd RV kaubandust hallata ja organiseerida
  
• Andis 1994 teed WTO-le
  

WTO

• Kaubanduskokkulepete koht
  
• Siiani peamiselt tariifidega tegelenud , nüüd ka juba muud küsimused
  
• Mitte väga efektiivne
  
• Ei kuulu kõik riigid. Peab esitama taotluse ja selle peab vastu võtma.
  

Kriitika

• Ei ole demokraatlik ega sotsiaalne (ei vaeva oma pead otsuste sotsiaalsele mõjule), rikaste riikide mängumaa. WTO on osaliselt süüdi, et lõhe rikaste ja vaeste vahel läheb suuremaks .
  

Rahvusvaheline rahandus

• Välisinvesteeringud erineval kujul
  

Rahvusvaheline valuutafond (IMF)

• Juhib maailma rahanduspoliitikat
  
• Annab vaesematele riikidele laene
  
• Loodud maailmarahanduse stabiliseerimiseks ja vaeste aitamiseks
  
• Kriitika mõlmalt poolt korraga ( tuberkuloos ) Parempoolne kriitika- IMF solgib turgu.Vaskapoolne kriitika- mida IMF nõuab raha eest vastu?
  

Maailmapank (WB)

• Seotud IMF-ga, loodud samal eesmärgil
  
• Annab raha ja organiseerib abi?
  
• Kriitika sama, mis IMFil ehk rikaste mängumaa
  
• USA vetoõigus
  

Loeng 6: Rahvusvahelised suhted ja majandus/keskkond
RS ja majandus- ülevaade
Poliitökonoomia

• Teoreetilne lähenemine poliitika ja majanduse kohtumisele
  
• RV kaubanduse mudelid
  

Poliitökonoomia (kuidas on omavahel seaotud majanduslik poliitika?)
Kolm põhilist lähenemist:

• Realism-natsionalism- merkantilism
  
• Liberalism
  
• Marksism- strukturalism
  

Majanduslik natsionlism

• Realism- teooria; merkantilism- poliitika
  
• Merkantilism oli üks näide majanduslikult natsionalismist
  
• Erinevad lained:
  

Keskaegsed riigid Euroopas- merkantilism

• Väliskaubanduse bilanssi järgimine
  
• Kuld-hõbe head, sest siis palju sõjaväge
  

Industraliseerimine (tähtis oli, kes suudab kõige rohkem/võimsamalt toota)

• Tööstusareng on kõige alus
  

Kahe sõja vahel

• Protektsionalism
  

Kolme lähenemise võrdls
Realism
Liberalism
Liberalistiku majanduse märksõnad:

• Vaba turg , nähtamatu käsi (igaüks tegitseb vastavalt oa huvidele, asi saab ise korda, nõudlus ja pakkumine ise reguleerivad olukorda)
  
• Rahvusvaheline majandus kui potensiaalne edu
  

Klassikaline liberalism: Smith, Keynes, absoluutne ja suhteline eelis
Neoliberalim- Friedman , Thatcher/ Reagan . Veel radikaalsem kui klassikaline liberalism.
Absoluutne eelis (Smith)

• Igal riigil on absoluutne eelis midagi toota/teha
  
• Riigid peaksid spetsialiseeruma just sellele, mida nad kõige paremini teevad
  
• Näiteks: A kasvatab kõige efektiivsemalt kartuleid, B banaane. A tegeleb kartulite, B banaanidega.
  

Suhteline eelis

• Absoluutset eelist ei pruugi olla, aga suhteline võib
  
• Riigid võiksid kokku leppida ja spetsialiseeruda
  
• C kasvatab väga efektiivselt karuleid ja banaane. D ainult banaane ja seda nigelamalt kui C. C tegelegu kartulite, D banaanidega.
  

Uuemaidmudeleid
Heckscher -ohlini mudel

• Edasiarendus suhtelisest eelisest
  
• Riik ekspordib seda, mida on kõige parem toota, impordib seda, mida kõige raskem
  

Leontiefi paradoks

• H-O ei tõestanud praktikas
  
• Inimkapitali teooria parandas selle paradoksi , lisades kapitali nimistusse inimkapitali (oskustööjõud ja liinitööjõud on kaks erinevat asja)
  

Rahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline kaubandus

• Erinevad kaubanduslepingud
  
• Kaubandusterminid ja käitumine
  
• Kaubandusmaht
  

RV rahandus

• Olemus ja ideed
  
• Bretton- Woods
  
• IMF
  
• WB
  

Rahvusvahelised korporatsioonid
RV kaubandus

• Maht kasvab, olemus muutub- kaubandusse liituvad uued tooted ja uued transpordiviisid
  
• Osalevad riigid ja korporatsioonid
  
• RV kaubandus on (vaieldavalt) kaasa toonud mitmeid nähtusi:
  

• Vabakaubanduspiirkond
  
• Regionaliseerimine (Euroopa Liit)
  
• Globaliseerumine
  
• Uued liikumised, nt õiglase kaubanduse idee
  

RV kaubanduse terminid
Protekstsionalism

• Oma riigi/piirkonna kaupade kaitsmine teiste riikide/piirkondade kaupade eest erinevate vahenditega
  
• Saab ellu viia: eelkõige läbi tollimaksude
  

Tollimaksud/impordimaksud

• Kõrgendatud tariifif (mingi) kauba sissetoomine (mingust) teisest riigist/piirkonnast
  

Erinevaid tollimakse:

• Tärkava tööstuse kaitse
  
• Teatud harude eelisarendamine
  
• Mitmed teised
  

EL puhul kaitstakse kohalikku põllumajandust!
Vabakaubandus

• Tollimakse ei ole, kõik kauplevad nagu pähe tuleb
  
• Probleem: vaesed jäävad vaesemaks, rikkad saavad rikkaks- Rikkad on juba turul olemas, kui vaesed tulevad.
  
• Reaalne tootja ei saa pm midagi!
  

Õiglane kaubandus

• Kauplemine on vaba, aga eelistab vaesemaid riike
  
• Probleem: kas siis on nüüd õiglane?
  
• Tarbija jaoks kallim
  
• Suurem protsent läheb sellele, kes reaalselt tootis!
  

Väliskaubandusbilanss

• Eksport - import , peaks olema soovitatavalt positiivne
  

Positiivne tuleb hoida, kuna: tuleb hoida end sõltumatuna teistest riikidest
RV rahandus

• Välisinvesteeringud erineval kujul
  
• Eesti tahab välisinvesteeringuid: ergutab majandust.
  

Valuuta

• RV valuutareziimid
  
• Vahetuskursid
  
• Hetkeolukord maailmas
  

RV rahandusorganisatsioonid

• WB
  
• IMF
  

Valuutareziimid läbi aegade
Rahvusvaheline kullastandard

• Kõige aluseks oli vahetuskurss kullaga
  
• Kestis I MS ja taaselustati lahe sõja vahel
  
• Britid juhtisid mängu, riigid käitusid nii liberaalselt kui võimalik
  

Bretton Woods- kuni 1973

• Kõik seotud dollariga, mis omakorda oli seotud kullaga
  
• Kestis päris kaua
  
• Kukkus kokku seoses muude valuutade tõusu, naftakriisi ja muude probleemidega
  

Kõikuvad kursid - alates 1973
Valuurakursid (kui palju saad ühe valuuta eest vastu)
Erinevad kursisüsteemid

• Fikseeritud seos, kus teine valuuta on tagatis ; koon-euro
  
• Fikseeritud kurss teatud kõikumispiiridega (kitsamate-laiemate)
  
• Riik sekkub kursi muutmisesse ajutiselt või regulaarselt (Inflatsioon- raha väärtus väheneb! Et selliseid protsesse peatada, võib riik sekkuda (nt võib raha ümber nimetada)
  
• Kurss on vaba- USA, UK (sõltub sellest, kuidas riigil läheb)
  

Hetkeolud maailmas

• Rahvusvaluutade kadumine, eelkõige seoses euroga
  
• Dollar kaob? – nafta dollarites
  

Valuutakursside kõikumine mõjutab kaubandust, sest teeb selle ebastabiilseks.
Rahvusvahelised korporatsioonid (firmad)

• Ettevõtted, mis tegutsevad üle mitme riigi
  
• Horisontaalne- sama asja toodetakse mitmes riigis (nt coca- cola ); vertikaalne- eri etapid eri riigis (nt autotootjad- erinevates riikides toodetakse erinevad jupid, pärast lõplikus kohas pannakse kokku)
  
• Miks minna rahvusvaheliseks? Odavam (on piirkonnad, kus tööjõud on odavam, Kagu- Aasia põhiline), tööjõu struktuur , suurendada oma edu mitmes riigis korraga
  
• Probleemid: Töökohtade liikumine (eelkõige euroopas ja p-euroopas jäävad madala kvalifikatsiooniga inimesed töötuks), odava tööjõu ekspluateerimine, keskkonna-
  

probleemid. (asjade ühest kohast teise viimise kk mõjud)
Riikide majandusareng - näitajad

• SKP- mingil kindlal alal toodetud lõpphüvitiste väärtus (kui palju on lisandväärtust selles piirkonnas loodud)
  
• HDI- inimarengu indeks- mida väiksem lõhe, seda kõrgem indeks (millised rigiid on arenenumad kui teised. Vaadatakse selle järgi, kui võrdsed on nende ühiskonnad). Võrdleb tervet maailma korraga. On selgelt näha, et lõhed rikaste ja vaeste vahel on olemas.
  

• Juhib Norra
  
• Eesti 34. väga kõrgete seas
  

Vaesus

• Absoluutne vaesus- 1,25 dollarit päevas. Kogu nende elamisraha!
  
• Suhteline vaesus- võrdlus teistega riigis/piirkonnas. Alla 50% mediaansissetulekust
  

Lorenzi kõver ja Gini indeks

• Lorenzi kõver näitab tulude jaotust riigis
  
• Gini indeks on selle kõvera erinevate osade omavaheline suhe. Mida väiksem indeks, seda parem.
  

Üldiselt on vaesust raske täpselt hinnata!
Areguabi ja arengukoostöö
Arenguriigid

• Vähe demokraatiat, madal haridustase, vaesus, töötus, halb tervis, suur rahvastiku juurdekasv, kõrge urbaniseerumine , vähene väliskaubandus, suur välisvõlg jne
  

Arenenud riigid aitavad arenguriike!
Eesti aitab ka- tegeleb aktiivselt abiga läbi Välisministeeriumi ja MTÜ’de
Maailma keskkonnaprobleemid

• Ülerahvastatus ja haiguste levik
  
• Ressursside raiskamine ( küttematerjalid, õhu puhastajad ja elukeskkond, joogivesi )
  
• Saastamine ( osooniaugud )
  
• Kliima muutus