Kuna Eesti Euroopa Liidu suhtes tollimakse ja koguselisi piiranguid enne ühinemist ei rakendanud, ei ole selles osaks ka mingeid probleeme. Küll aga kaovad kaubanduspiirangud Eesti toidukaupade ja põllumajandussaaduste ekspordilt EL-i , mille suhtes Eestil liiduga vabakaubanduslepingut pole. Kuigi Euroopa liit oli seni Eesti põllumajandusaaduste suhtes rakendanud nn. Sooduskvoote, mille piires olid kehtestatud tollimaksusoodustused, ei suutnud Eesti eksportöörid enamike kaupade puhul neid kvoote täita. Selle põhjuseks oli kindlasti eesti toodete mittevastavus euronõuetele. Sama oleksid ulatustlikud investeeringud nende nõuete täitmiseks kvootide vähese mahu tõttu ebaotstarbekad. Ühinemisel Euroopa Liiduga tuli Eestil rakendada kolmandate riikide suhtes üle 10 700 erineva tollimaksu. Eriti kõrged on põllumajandussaaduste tollimaksumäärad.
valke, vitamiine, mineraal- ja kiudainied, kuid minimaalselt energiat. Tofu on oma maitselt suhteliselt neutraalne ning seetõttu saab tofut sobitada meie traditsiooniliste toitudega. Eestis müüakse suuremalt jaolt pehmet tofut ning seda võib võrrelda lehmapiimast valmistatud kohupiimaga. Tofut võib kasutada iseseisva toiduna, toorsalatites koos aed- ja puuviljadega, kuid võib lisada hakk-kotleti tainale ja küpsetistesse. Peamised sojaubade eksportöörid Sojatooded Eestis Viimastel aastatel on Eestiski hakatud propageerima sojaoa tooteid, kuna sellel arvatakse olevat tervendav mõju inimeorganismile. Teadlased on kindlaks teinud, et regulaarne sojatoodete söömine kiirendab ainevahetust, vähendab südame- ja veresoonkonnahaigusi, alandab vererõhku ja kolesterooli ning on mitmetel muudelgi Soja e-poed Eestis: juhtudel tervendava toimega. http://www.bonsoya.ee/est
aastal kõige rohkem puidu ja puittoodete eksporti. Langus kujunes lausa 12%-liseks, mis oli kõige suurim langus kogu aasta jooksul võrreldes teiste valdkondadega. 2008. aasta II kvartalis alguse saanud transpordivahendite ekspordi langustrend jätkus ka aasta teisel poolel. Ülejäänud valdkondades märkimisväärseid muutuseid ei toimunud. . Eesti valitsus on töötas välja abipaketi eksportivate ettevõtete toetamiseks ja nende finantsseisu parandada, et eksportöörid suudaksid raskes majandusolukorras ellu jääda. Kuigi raske on läbilüüa ettevõtetel, kuna ka teistel riikidel on eksportivatle firmadele nähtud ette toetused. [2] 1.2Eksport aastal 2009 2009. aastal oli Eesti ekspordi jaoks äärmiselt keeruline aasta, kuna süvenenud oli majanduslangus ning sellest tulenevalt ka nõudlus import toodete vastu kahanes. Eksport langes lausa 24% võrreldes eelneva aastaga
Saudi-Araabiasse, Austraaliasse, Türki, Kasahstani, Moldovasse ja Gruusiasse. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud eksporditurunduse toetusprogrammi 2007-2013 kogumaht on rohkem kui 400 miljonit krooni. EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase hinnangul võib toetustaotluste põhjal öelda, et paljud seni siseturule keskendunud firmad püüavad nüüd aktiivselt laieneda välisturgudele. ,,Eesti eksportöörid on selge visiooni ja pikaajalise tegevusplaaniga ettevõtted, kes soovivad keskeltläbi viie aastaga kahekordistada ekspordi mahtu," võttis Korjas kokku toetuse saajate tegevusplaanid. ,,Tänases majandusolukorras keskenduvad eksportivad ettevõtted sellele, mida osatakse kõige paremini. Valitakse välja vaid kõige tõhusamad turundustegevused, tootearendusele pööratakse suurt tähelepanu ning uuele välisturule minnes tehakse varasemast palju põhjalikumat eeltööd
Unifitseerimine - Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne. • Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja -tavadest. • Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped. • Nende dokumentide ratifitseerimine tähendab, et nt Eesti eksportöörid/importöörid saavad kasutada tunnustatud rahvusvahelise õigusallika eeliseid, kuid selle õigusallika nõudeid tuleb ka täita. Standard- (tüüp-)tingimused • Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid • Majandusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA üldtingimused) • Rahvusvahelised standardid (sh konventsioonid, nt CISG) • Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui
Klassikud: Adam Smith ja Dacid Ricardo IPE valdkonnad Rahvusvaheline kaubandus Raha ja finants Hargmaised korporatsioonid (MNC) Areng Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud 20. sajandi lõpu kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga Intra- trade (või ka intra-industry trade) o Intra firm trade Lisandväärtuse ahela jaamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad- eksportöörid Teenused WTO Kitsas raha Lai raha Raha- ja finantssüsteem Rahasüsteem Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus
o Uruguai vooru tulemus o Neli tüüpi: Riigiülene teenus Tarbimine teises riigis Teenuse pakkumine teises riigis Füüsiliste isiku tarbimine 20.sajandi kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga: o Intra-trade (või ka intra-industry trade) o Lisandväärtuse ahela jagamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad-eksportöörid Miks siis on kaubandus kasvanud? Krugman, 1995 Poliitilised faktorid o Negatiivne lähenemine tehnoloogia kitsaskohad Tehnoloogia o Kommunikatsioon Piiride tõmbamine Globaliseerumise mõju Spero&Hart, 2010 Intellektuaalne omand Keskkonnamõjud Uus protektsionism o Mitte-tariifsed piirangud: Dumping Sanitaar o Vabatahtlikud ekspordipiirangud (VRA; VER) Põllumajandus
nt masinad, tekstiil jne) ** Intra-firm trade - Lisandväärtuse ahela jagamine -> kunagi tehti masin ühes tehases valmis, tänapäeval tehakse jupid erinevates riikides ja siis ühes kohas pannakse lõpus masin kokku - Super-kauplejad -> üle paarikümne; suurimad kauplejad maailmas on: Singapur, Holland, Belgia, Hong-Kong (ehk kauplevad toodetega rohkem, kui ise neid valmistavad?) - Madalapalgalised tootjad-eksportöörid ● Teenused ● WTO - World Trade Organization Kitsas raha - nt sularaha, saab kiirelt välja võtta Lai raha - hoiused, pensionifondid; raha, mis on pikemale ajale mõeldud Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. (https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/) Raha- ja finantssüsteem ● Rahasüsteem - Valuutakursid:
o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav "Aktiva" o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37
· Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted 26 o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused
o Kohaliku omavalitsuse tasand Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav “Aktiva” o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37
annaabi.ee 
