Korrelatsioon Uurib, kas eksisteerib seos kahe pideva muutuja vahel (muutuja intervall- või suhteskaalal) Näitab seose suunda (pos – muutujad kasvavad koos, neg – ühe kasvades teine kahaneb) ja tugevust. Korrelatsioonikordaja on sisuliselt ka efekti suuruse ning mudeli seletusvõime näitaja Pearsoni korrelatsioon r o Varieerub [-1;1], kus 1/-1 on täiuslik pos/neg seos ning 0 on seose puudumine o Skaala on ordinaarne, mitte lineaarne (ehk seos 0,2 ei ole 2x suurem kui seos 0,1) o Et saada aru, kui palju ühe muutuja varieeruvus seletab teise muutuja varieeruvust, on vaja arvutada determinatsioonikordaja ehk r-ruut o Kui r=0,1, siis r2=0,01 ehk 1% ühe muutuja varieeruvusest on selgitatav teise muutuja avrieeruvusega. r=0,5 puhul on r2=0,25 ehk juba 25% varieeruvusest! Alternatiivsed korrelatsioonid:
bipolaarne - suurriik -> enne I MS, kui oligi u 8 enam-vähem võrdset suurjõudu, kui keegi ei olnud otseselt ülijõud. multipolaarne - keskmine -> middle power. 60ndatel tuli kasutusele, et tähistada nt Hispaaniat ja Kanadat kui ka Prantsusmaa või Srb, kes nii suured ei olnud. - väikeriik -> kõik muu, mis ei ole suur, keskmine - pisiriik -> micro state??? Küpros - kääbusriik -> Lichtenstein Ordinaarne skaala - alati ei tea vahet Kriteeriumid ● sõjaline võimekus -> Viini kongressiga loeti võimukateks riigid, kus oli vähemalt 60 000 meest sõjaväes; tuumarelvad on suured näitajad sõjalise võimekuse kohta ● rahvaarv - 50 miljonit - 1,5 miljonit - World Bank ütleb, et väikeriigid on kõik, mis on alla 1,5 miljoni elanikuga. ja siis on kõik ülejäänud riigid. väikeriigid, sest nende turud on väiksemad kui suurema elanikkonnaga inimestega riikidel
Väljavektori lõpupunkt näib liikuvat piki ellipsit. Valgus polariseerub tavaliselt kas a) peegeldumisel ja murdumisel või b) kaksikmurdumisel. Valguse peegeldumisel dielektriku pinnalt on murdunud valgus polariseeritud eelistatult langemistasandis, peegeldunud valgus aga sellega ristuvas tasandis. Kaksikmurdumine on nähtus, mille korral valguse üleminekul ühest keskkonnast teise tekib kaks erinevat valguslainet, mis levivad erinevate kiirustega. Need on nn. tavaline (ordinaarne) valguslaine kiirusega vo ja murdumisnäitajaga no = c/vo ja ebatavaline laine (ve ja ne). Tavaline ja ebatavaline valguslaine on polariseeritud omavahel ristuvates tasandites. Kaksikmurdumist põhjustab murdva aine anisotroopia elektriliste ja optiliste omaduste sõltuvus suunast. Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks
Väljavektori lõpupunkt näib liikuvat piki ellipsit. Valgus polariseerub tavaliselt kas a) peegeldumisel ja murdumisel või b) kaksikmurdumisel. Valguse peegeldumisel dielektriku pinnalt on murdunud valgus polariseeritud eelistatult langemistasandis, peegeldunud valgus aga sellega ristuvas tasandis. Kaksikmurdumine on nähtus, mille korral valguse üleminekul ühest keskkonnast teise tekib kaks erinevat valguslainet, mis levivad erinevate kiirustega. Need on nn. tavaline (ordinaarne) valguslaine kiirusega vo ja murdumisnäitajaga no = c/vo ja ebatavaline laine (ve ja ne). Tavaline ja ebatavaline valguslaine on polariseeritud omavahel ristuvates tasandites. Kaksikmurdumist põhjustab murdva aine anisotroopia elektriliste ja optiliste omaduste sõltuvus suunast. Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks
annaabi.ee 
