Facebook Like

Rahvusvahelise õiguse põhikursus (7)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas rahvusvahelisele õigusele läheneda ?
  • Mis õigust seletaks ?
  • Kui vanad on riigid ?
  • Keskaja teoloogiast ­ nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist ?
  • Midagi ühist eskimoga ?
  • Kuid kas neil pärismaalastel ikka on mingid õigused ?
  • Kuid skepsis jäi alles ­ lepinguid võib sõlmida, kuid mida teha kui on allumatus ?
  • Missugune on ÜRO peaassamblee otsuste staatus õigusallikana ?
  • Kui riiki. Kas seda antakse poliitilistel põhjustel või õiguslik ?
  • Kuid kudas riiki suhtuda, kui riik on ebaõiglaselt koos hoitud või rõhub oma rahvast ?
  • Kuidas suhtuda siis kodusõtta ?
  • Mis on nende sisu ?
  • Kuid on ka riigi immuniteet ­ millal riiki on võimalik välisriigi kohtusse tuua ?
  • Kuidas oskad õigusnormi seostada tegeliku eluga ?
 
Säutsu twitteris
LOENGUKONSPEKT
Rahvusvaheline õigus
Kirjandus:

Malkolm Shaw “International law”


Ian Brownlie “Principles of public internationl law”

I Loeng

Sissejuhatus


Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui „keel” – jõu keel, diplomaatia keel jne – samas on seal oluline ka grammatika – mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud.
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu.
Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud.
Info – rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org
Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel.
Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine – inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ.
Kas rahvusvaheline õigus on õigus?
Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu “Peloponnesose sõda” - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma ( realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes. Sellist lähenemist nimetatakse realismiks.
Rahvusvahelise õiguse eitajate koolkond aktiviseerus 19.sajandil – Hegel . Ta ütleb, et rahvõ ei saa sellepärast olemas olla sest riigivõim on absoluutne, see on viimane instants. Ajalugu on kantud maailmavaimu poolt, mis liigutab maailma progressi suunas, riik on maailmavaimu kehastuseks.
Bismarck ütles, et suuri asju aetakse korda raua ja verega. Seda ei tehta mitte õiguse ega lepingutega. Briti uusaegsed mõtlejad Hobbs (inimene on hunt, pessimistlik käsitlus) ja Lock (inimene on lammas hundi nahas, kõik võidavad korda säilitades). Rahvusvahelistes suhetes on sarnased teooriad, lähtudes nendest teooriatest.
John Austinilt ilmub 1830 raamat “Õigusteaduse määratlus”. Õiguse keskseks mõtteks, elemendiks on sund. Kui sundi ei ole, siis ei ole ka õigust. On kahte sorti õigust:
  • õigus, mis ka tegelikult on ka õigus
  • õigus, mis tegelikult ei ole ikkagi õigus (nt rahvusvaheline õigus)
Rahvusvahelises õiguses puudub sund, puudub sanktsioon . (samas on hind selles et väheneb teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid . Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut.

Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I maailmasõja alguses tahtis Saksamaa minna Prantsusmaa vastu. Selleks mindi kaarega läbi Belgia, kuna Prantsuse-Saksa piiril kaitseliin. Enne oli sõlmitud Belgia neutraliteedileping, millega seda riiki ei oleks tohtinud kaasata sellesse sõtta. Hiljem Saksa diplomaadid väitsid, et neutraliteedileping on vaid paberilipakas (toetas Hobbsi ja Austini võimuteooriat).


H.L.A. Hart „ Concept of Law” Kas rahvõ on õigus? Sanktsioon on üks viise, ta on ikka õigus (?). Veel: tänapäeval järgivad peaaegu kõik riigid peaaegu kõiki norme peaaegu kogu aeg.
Rahvusvaheline õigus ja Euroopa õigus
18-19 sajandil on rahvusvahelise õiguse sünonüümiks Euroopa avalik õigus (ius publicun European). Hiljem hakkab selle liikmete ring laienema (nt Türgi ja Jaapan, Tai). Sellest on välja kasvanud ka tänapäeva rahvusvahelise õiguse printsiibid .
Hiljem tekkis lisaks rahvusvahelisele õigusele ka Euroopa õigus, Euroopa Liidu õigus. Euroopa Liidu õigus on midagi klassikalise rahvusvahelise õiguse ja riigiõiguse vahele jäävat.

Kuidas rahvusvahelisele õigusele läheneda?

Rahvusvahelise õiguse finktsionaalsus on piiratud, kuna seal puudub sunnielement, nagu seda on siseriiklikus õiguses. Vastavalt ÜRO põhikirjale võib sõjalist jõudu kasutada vaid:
  • enda kaitseks
  • ÜRO ühisotsusena

Seda põhimõtet rikkus USA, kui ta tungis kallale Iraagile. Kuid ka siseriiklikus õiguses on võimalik õigusest mööda minna (nt presidendi valimised ja saadikutel hääletamise keelamine). Kriitika, et rahvusvahelisest õigusest ei peeta kinni, kehtib kogu õiguse kohta.
Suurriigid vajavad rahvusvahelist õigust oma tahte legitimeerimiseks. See peaks jätma neist parema mulje. Riigid räägivad oma huvidest ka läbi rahvusvahelise õiguse. Rahvusvaheline õigus on kogumik reegleid, kuidas riigid nendevahelisi vaidlusi lahendavad ja endi huvie esile toovad.

II Loeng

Rahvusvahelise õiguse ajalugu
Kas rahvõ eeldab mingi narratiivi olemasolu, mis õigust seletaks? Montes. „Seaduste vaimust ” ka irokeesidel on rahvõ kui nad söövad vastashõimu liikmeid. Kas rahvõ eelab mingit tsiviliseerituse taset? Etteheide, et rahvõ on liiga läänekeskne, surunud oma tsivilisatsioonimõistet teistele peale.
1648 Vestfaali rahuleping – lõpetas 30-aastase sõja. Ta fikseeris uue riikidevaheliste suhete korra. Teatud määral ta lõi riigi rahvusvaheliste suhete alussubjektina. Põhimõtteliselt saab rääkida keskaja lõpust – inimese võimustruktuur keskajal oli teistsugune – keiser ja paavst võimutäiuse esindajana. Lähtuti kristliku maailma ühtsusest, mitte rahvusriigist. Vestfaali rahu on oluline sest ta fikseerib olukorra kus riike on palju ja nad aksepteerivad üksteise olemasolu. Suhtlesmist riikide vahel on küll varasemast – juba 2000 eKr.
Kui vanad on riigid? 3000 eKr Egiptuses tekkis riik ühe teooria järgi. Kuid vanal ajal olid suhted ebastabiilsed, süsteemi polnud.
Umbes Vestfaali rahu ajal hakkab teoretiseerimine rahvõ üle- järjekordne märk rahvõ ajastu alguses. Glossaatorid P-Itaalias, õigusteadlased, kes tegelesid vanarooma õigusega, hakkasid propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentium is sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast – nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist?
Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele. Ubi societas, ibi ius – kus on ühiskond, seal on õigus. Kas on seda ühisosa, mis ühel hõimul (vms) on teisega , kas irokeesil on midagi ühist eskimoga? Kuni rahvusvahelise õiguse sünnini on olnud valitsev mõtlemine, mis on tahtnud teist allutada endale. Nt Hiinat nimetatakse hiina keeles Keskriigiks (middle kingdom).

Reformatsiooni mõju

Ius gentium kui vana-roomas olnud rahvaste õigust on peetud üheks rahvusvahelise õiguse eelkäijaks. Keskajal olid valitsevateks tegelasteks Püha Saksa riigi keiser ning ilmalikus paavst. 1517 alanud reformatsioon oli vastuhakk paavstile ja universalismile. Reformatsiooniliikumine viib ususõdadeni. Augsburgi rahuleppega tunnustatakse põhimõtet “kelle võim, selle õigus religioonile”(cuius regio, eius religio). Sellega tunnustatakse, kuigi vastumeelselt, protestantide võrdsust katoliiklastega.
30-aastane sõda (1618-1648) lõppes Vestfaali rahuga. Tunnustatakse riikide enesemääramisõigust. Erinevatel riikidel, olenemata nende usulisest kuulumisest, on õigus olemas olla. Põhimõte – võrdsel ei ole võrdse üle võimu. See tekitas olukorra, kus teatud riike ei peetud enam teistest paremaks.
Wilhelm Greve “Rahvusvahelise õiguse epohhid”. RV õiguse periodiseering
- 16 saj. Hispaania ajastu - maadevallutamine
  • Napoleoni ajal oli Prantsusmaa ajastu
  • 1815 Viini konverents – I maailmasõda on Briti ülemvõim
  • alates I maailmasõjast on olnud USA ülemvõim

Kolonisatsiooniajastu 16.sajandil

Mis õigus oli näiteks Hispaania konkiskadooride õigus vallutada pärismaalaste maid Ameerikas? Vastavalt Euroopa maailmapildile tuli paganad ristiusustada. See oli eurooplaste jaoks ka legitimatsiooniks maade vallutamiseks. Kristlased pidasid pärismaalaste maid terra nullius’eks – asustamata maadeks. Tegelikult need maad olid asustatud pärismaalaste poolt, kuid kristlased lihtsalt ei tunnustanud seda.
Kuid kas neil pärismaalastel ikka on mingid õigused? Hispaania õigusteoreetikud siiski tunnustasid , et need pärismaalased ei ole ikka asja staatuses , vaid mingid õigused neil siiski on. Sellest kujuneb välja hispaania moraal-teoloogiline koolkond. Selle juhtivad teadlased olid Suarez ja Vitoria. Nad on ka rahvõ teoretiseerimise algusepanijad. Loomuõigusest tulenevalt on ka teistel oma õigused. Tegemist ei pruugi olla võrdse suhtega, kuid nad ei ole ka õigusetuses seisundis.

Loomuõiguse periood

Loomuõiguse järgi tuleneb õigus asjade loomusest. Teoloogilise loomuõiguse järgi on Jumal andnud asjadele selle loomuse. Seega on tegemist religioosse käsitlusega. Ratsionaalse loomuõiguse järgi on loomuse andnud inimmõistus.
Rahvusvahelise õiguse isaks loetakse hollandlast Hugo Grotiust (1625 De ius belli ac pacis – „Sõja ja Rahu Õigusest”). Ta hakkab rahvõ süstemaatiliselt rääkima, üritab luua süsteemi: räägib probleemidest ja nende õiguslikust lahendamist. Ta kasutab siin ka palju fantaasiat. Ta võtab seda antiikaja juhtumitest, religioosetest tekstidest – moraalne argumentatsioon. Temast saab alguse ka debatt rahvõ loomuõiguse ja positivismist. Algusaegadel rahvõ on üsnagi loomuõiguslik – juristid tuletavad reeglid inimmõistusest ja kogemusest ja Jumalast.
Teine tähtsam teoreetiks oli Samuel Pufendorf Saksamaalt (loomuõigus). Euroopa õiguse ja diplomaatiliste suhete areng toob kaasa kahtluste tekke loomuõigusliku meetodi vastu.

Positivism 19.sajandil


18 saj tekib loomuõiguslikule vastuseis – see on liiga spekulatiivne. Igaüks on loomuõiguslik jurist – see ei aita meid edasi.
Tegelik rahvusvaheline õigus peab tuginema tegelikul riikide praktikal- saame rääkida ainult sellest, mida riigid on kokku leppinud. Nad hakkavad rõhutama lepingut – see ei pea olema kirjas, nt lihtsalt tegevus. Tuntuim teoreetik on šveitslane Vattel. Vatteli arust on riigid oma õigussuhetes võrreldavad inimestega enda õigussuhetes. Georg von Martens paneb aluse esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale – see ongi rahvõ.
19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad:
  • öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud – hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile – sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga.

  • konverentsi diplomaatia
  • suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele. 19.sajandi keskel sündis ka Punase Risti Komitee Genfis .
  • Väiksemate rv organisatsioonide teke (nt rv postiühing).

Maailmasõdade periood


I MS murendab koloniaalset rahvõ – et riigid on võrdsed Euroopas, ainult.
1919.a loodi Rahvasteliit Genfis. Idee kollektiivsest julgeolekust: kui riigid liituvad, kui keegi reegleid rikub siis teised astuvad talle vastu. Esimene universaalne org mis üritab seda ideed teostada. Rahvasteliit sai kantud KantiIgavene rahu”. Mandaatterritooriumid – sõja käigus kaotatud maade andmine teiste võitjariikide kätte. Nt Inglismaa sai territooriume Saksamaa käest Namiibia läbi Rahvasteliidu.
1928 Braind- Kellogi pakt (Pariisi pakt) – „loobuvad sõjast kui rahvusliku poliitika tegemise vahest.” Suveraaänsuse viimane aste on sõda pidada, kuid nemad deklareerisid et nemad sõda ei taha. Kuid skepsis jäi alles – lepinguid võib sõlmida, kuid mida teha kui on allumatus?
Peale I maailmasõda kerkisid esiplaanile ka rahvastega seotud küsimused – enesemääramisõigus. Probleemiks oli ka see, et uute riigipiiride määramisega jäeti endise riigi kodanikud uue, teist keelt kõneleva riigi valdusesse.
Rahvasteliit oli 30 lõpuks tühi - see oli vale piiride jagamine ning ka agressioonide kontrollimine. Keegi ei võtnud sanktsiooni jutte tõsiselt.
Vatteli seisukohti hakkasid ründama nii kommunistid kui natsionalistid. Vasakult poolt tulevad rünnakud väitsid, et rahvusvaheline õigus on üleminekuaja kord. Kapitalitlik süsteem peab aja möödudes teed andma sotsialismile ja kommunismile. Paremalt poolt tulevad rünnakud väidavad, et keskseks saab olema rahvas. Rahvusvaheline õigus saab olema rahvaste õigus. Need erinevad konstruktsioonid põrkusidki II maailmasõjas.

ÜRO tekkimine


ÜRO tekkis 1945. Harta sõlmiti San Franciscos. Katse mis pidi olema õppinud Rahvasteliidu vigadest. ÜRO organisatsiooni ja hartasse on sisse ehitatud teatud konflikt seoses riigi siseasjadesse sekkumisega.
Pärast II MS Märksõnaks on demokratiseerumine. Rahvusvaheline õigus oli väga subjektiivne enne – nt Brittide mereõigus lähtus ikka Briti huvist. Tekib 20 saj tugev liikumine hakatakse kriitiliselt ümberhindama vanu rahvõ norme.
Pärast IIMS on rahvusvahelised suhted ja rahvusvaheline õigus. Teatud määral on nende vahel pinge: rahv suhted lähtuvad sellest, et õigus on rahv elu seletamiseks marginaalne, ja vastupidi – rahv suhted pole teadus.
New Haven , Yale Ülikool esindajad Myres McDougal on positivismi vastu – pole reeglite kogum, vaid pigem see on otsuste protsess. See on teoreetline vastus positivismi kriisile – postivism seisnes – vaatame mida seadus sätestab – kuid nemad tõid uuesti poliitika tagasi rahvõ. Kriitika: see teenib rohkem suurriikide huve, lääne liberalismi väärtuskeskne.
Viimasel ajal kõige intrigeerivaim koolkond – New Stream , dekonstruktivism – J. DerridaPower / knowledge ” filosoofias – võim ja tõde on omavahel seoses. Ta asus nõrgema poolele- nende poole kelle hääl on alla surutud.Näidata rahvõ seoseid võimuga, suurvõimude huvide instrumendina. Nt Eestil ei ole kohtunikke ÜRO rahv. kohtus. Prof. David Kennedy, Helsingi Ülikool M. Koskeniemi. Asi taandubki selleni et igal ühel on oma tõde, kuid võidab see kellel on võim otsustada mis tõde tuleb. Rahvusvaheline õigus on teatud mõttes määratlemata, ta võimaldab teha nii poolt kui vastu argumente. Ta esitab kaks vastandlikku doktriini – relvajõu kasutamine vs relvajõu kasutamise keeld.

Ajatelg


.... RV õigust kui sellist ei ole, esinevad üksikud elemendid
- 1648 Vestfaali rahu
- Euroopa riikide (Inglismaa) hegemoonia, koloniseerimine
- RV õiguse normid loodud Euroopa (suur)riikide poolt nende
endi tarbeks ja huvides.
- mõjutused ristiusust, eurotsentrismist, vabaturumajandusest
- rahvusvaheliste konverentside hoogustumine, eriti seoses sõja-
õigusega.
- I maailmasõda
Rahvasteliidu loomine
- rahvasteliidu võimetus hoida ära relvakonflikte ja sõdu
- tähelepanu üksikisiku kaitsele
- Rahvusvahelise Alalise Kohtu roll printsiipide selgitamisel
- II maailmasõda
- ÜRO loomine jaan.1945.
A. Piibu Rahvusvahelise õiguse Õpikud – ajaloo õppimiseks.
III Loeng Rahvusvahelise õiguse allikad
Õiguse allikad üldiselt – koht kus me võime õigust leida, kus see „kirjas” on. Mis teeb õigusest õiguse? Seos käsu ja sunniga – kuid kui teeröövel küsib raha sinult: käsk ja sund – kuid riigil on legitiimsus. Mis riigile annab legitiimsuse – kas legitiimsuseks on vaja demokraatiat või mitte : üldiselt on see iga riigi enda asi kuidas ta riigi sisustab. Kuid viimasel ajal arvatakse, et rahv-õ on just demokraatia aluseks ka legitiimsusele.
Rahvusvahelise õiguse allikad on kirjas rahvusvahelises lepingus, mis on osaks ÜRO põhikirja osaks – ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada:
  • rahvusvahelised lepingud ( konventsioonid )
  • rahvusvaheline tavaõigus
    • riikide praktika
    • opinio iuris arusaam
    • ius cogens
    • erga omnes normid
  • üldised õiguse põhimõtted
  • abistavad allikad

- kohtuotsused
- kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised
Rahvusvahelised lepingud
Väga vanaks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvusvahelise õiguse põhikursus #1 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #2 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #3 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #4 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #5 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #6 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #7 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #8 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #9 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #10 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #11 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #12 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #13 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #14 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #15 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #16 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #17 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #18 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #19 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #20 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #21 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #22 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #23 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #24 Rahvusvahelise õiguse põhikursus #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 352 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sandra Reinsalu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

rahvusvahelne õigus, rahvusvaheline õigus, rahvusvaheline õigus, definitsioonist, igasugune õigus, riikide institutsioon, rahvusvaheline õigus, rahvusvahelisel õigusel, elemendiks, glossaatorid p, suhete ajalugu, ibi ius, nt hiinat, loomuõiguse järgi, loomuõiguslik, jurist, vatteli arust, mandaatterritooriumid, pärast iims, teatud määral, rahvusvaheline õigus, ius cogens, tsiviliseeritud rahvad, estoppel, kohtuotsused, kontinentaal, legaalsus, legitiimsus, küsimusega, õiguse tähendus, riikidevahelistes suhetes, õigusinstituudis, konstitutiivse teooria, deklaratiivne teooria, deklaratiivne, konstitutiivne teooria, siseasjadesse, rahvõ, ngo, üros, konservatiivne lähenemine, õigusjärglus, balti riigid, okupatsioon, põhimõtteliselt olemas, briand, julgeolekunõukogu veto, unilateraalne interventsioon, teatud situatsioonid, henri dunant, risti ühing, iraak, hezbollah, edasivaatavalt, organisatisooni idee, lg 3, julgeolekunõukogu, art 41, hooldusnõukogu, rahvusvaheline kohus, sekretariaat, abiasutused, peaasamblee, legitiimsuse printsiip, tsiviliseeritud, 20 sajandil, henri dumant, rv humanitaarõigus, humanitaarõiguse tuum, konventsioonis, meresõda puudutav, nt medpersonalile, sõjavangid, tsiviilelanikud, neljas konventsioonis, nt vm, olulisem allikas, reaalselt tähendab, proportsionaalsuse põhimõte, sõjavangi staatus, org, potokoll, kumma poolega, filosoofiline, inimõigused, inimõigused, inimõigused, nt abort, loomuõiguse järgi, poliitiliselt, inimõigused, derogatiivsed inimõigused, echr andmepank, põhitegevuseks, inimõigused, inimõiguste osas, londoni statuudis, briant, inimsusevastased kuriteod, genotsiidi kuritegu, kaasused, rahvusvaheline kriminaalkohus, keskkonnaõigus, kliimamuutused, saasteload, proteksionism, keynes, wto, lav, lahendamise mehhanism, lääs, wto õigus, aukonsul, arbitraaži kohus, riigivastutuse artiklid, primaar, riigivastutuse artiklites, ideoloogiast, tegutsemine, riigivastutuses, ius sanguinis, ius solis, eksam

Kommentaarid (7)

katkal profiilipilt
katkal: Oli abi loengu konspekteerimisel.
12:49 07-09-2010
west19 profiilipilt
west19: väga hea materiasl, tänud!
13:01 21-09-2011
jana_90 profiilipilt
jana_90: Kõik olemas mida vaja:)
19:11 17-11-2009


Sarnased materjalid

60
doc
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
54
doc
Rahvusvaheline õigus
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
20
doc
Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
190
pdf
Õiguse üldteooria
40
docx
Rahvusvaheline avalik õigus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun