Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt (0)

9.02.2010

• ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus)
  
• kodune uurimustöö
  
• eksam kinniste materjalidega
  

RV organisatsioonide teoreetiline raamistik

Kõige üldisem raamistik

• Realism
  
• (neo) Liberalism
  
  • idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org- idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha;
    
  • institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele
    
  • sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad erinevates riikides paiknevate erinevate gruppide ja institutsioonide vahel; püüdes jätta kõrvale riiki (ülikoolide RV suhtlus)
    
  • vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et teatud valitsemistüübid on rahumeelsemad kui mõned teised ( liberaalne demokraatia)
    
  • sõltuvusliberalism (vastastikune sõltuvus ) – räägivad riikidevahelisest koostööst (ka inimeste ja gruppide);
    
    • režiimiteooriad – on veendumusel, et ka realistidel on õigus, sest maailm on anarhiline, aga selles keskkonnas on võimalik saavutada koostöö; seda saab teha mingi režiimiga (majandus)
      
• Marksism
  
• Konstruktivism ; kriitilised teooriad
  

Keskmine raamistik

• Idealismi ja institutsionaalse liberalismi põhjal on välja kujunenud omakorda:
  
  • funktsionalism –
    
    • Immanuel Kant ;
      
    • Woodrow Wilsoni 14 punkti, mis panid aluse I MS järgsele maailmale;
      
    • David Mitrany – rumeenlane; „The Functional Theory of Politics “; võttis kokku varasemad seisukohad ja lisas mälestused, ilmus tema surma-aastal 1975; pakkus välja selle, et riikide tähtsus hakkab vähenema; põhjuseks ühised huvid ja vajadused; tänu sellele riigid hakkavadki koostööd tegema; koostöö toob omakorda kaasa riikide suveräänsuse vähenemine (suveräänsusele tugines Westfaali süsteem); Mitrany pani sellega aluse globaliseerumisteooriale
      
  • neofunktsionalism – aluseks ennekõike regionaalne integratsioon ;
    
    • Ernst Haas – saksa päritolu õpetlane; suri 2003. aastal; The Uniting of Europe (1958); ELi veel ei olnud, aga ühendused nagu Söe-ja Teraseorg + EURATOM olid küll olemas, seda oli vaja seletama hakata; juhtmõte seisneb selles, et liikmesriigid ühinevad ja nende suveräänsus väheneb; positiivne suhtumine
      
    • Jean Monnet – poliitilistelt käsitlustelt samade vaadetega
      
  • intergovermentalism – Stanley Hoffmann , pakkus välja süsteemi muutumise 3 eeldust ; vaidles vastu funktsionalistidele
    

Kõige kitsam raamistik

• Üldisemalt kitsamale on deduktiivne lähenemine , vastupidine lähenemine on induktiivne!
  
• 4 erinevat lähenemisviisi, pole enam teooriad; eelnevate käsitluste raames toimuv mõtetevahetus; erinevad üksteisest selle poolest, millist aspekti RV org-i uurimisel peetakse kõige olulisemaks:
  
  • tegevus – erinevad õpetlased on püüdnud tegevust üldistada; kolm olulist lähenemist: (Taylor & Groom)
    
    • integratsioon – püüavad ära seletada kõige laiemat otsuste tegemise mehhanismi; ei räägita konkreetsetest otsustest, vaid pööratakse tähelepanu sellele, KES teevad otsuseid:
      
      • rahvas (kodanikutasand) – keegi Karl Deutschi-nimeline tšehhi sakslane; teda peetakse transaktsionalismi loojaks; RV suhted ongi nt üliõpilaste suhted üle terve maailma (indiviidi tasand)
        
      • grupid – organiseeritud, hargmaised majandus- ja äriorg-id, ka pol. org-id (erinevad kirikud); kõige kosmopoliitsem variant üldse; Randalf Bourne, transnatsionalism (vastandub internatsionalismile)
        
      • bürokraatia – seotud riigiga; räägitakse jälle Ernst Haasist ja tema neofunktsionalismist
        
      • (täidesaatev) võim – sellega tegelevad riigid kõige rohkem; Carl Friedrich ; tema teooriat nim. funktsionaalseks föderalismiks; hea on meeles pidada ka ühte poliitikut – Hammarskjöld (kunagine ÜRO peasekretär , rootslane, kes kukkus Kongos alla lennukiga); ka RIIK on oluline
        
    • kohandumisteooriad:
      
      • supranatsionalism – arusaam, mis on sarnane osalise föderalismiga; riigid, kuuludes mingisse org-i, delegeerivad osa oma võimust organisatsiooni (ainult mingis kitsas valdkonnas) ja siis lasevad toimetada sellisel nähtusel nagu RV personal; RV personali tõttu ongi teda nim. supranatsionalismiks; RV personalil on õigus ja kohustus mõjutada liikmesriikide käitumist; Ernst Haasi nimi tuleb taas kasutusele (nt Siim Kallas ELi transpordivolinik)
        
      • koordineerimine – läbirääkijate kohandumist; riikidevahelistes org- ides valitsused läbirääkimistel kohanduvad üksteisega (kompromiss)
        
      • harmoniseerimine – huvide kooskõlastamine , erakordselt vastuoluline , sest riigid ei pruugi lõpptulemust sugugi tahta; lõpptulemus ei rahulda tegelikult 100% kedagi
        
      • koopereerumine – riigid teevad väga tihedalt koostööd mingis spetsiifilises valdkonnas; kõige ilmekamad näited on majandusega seotud näited; koopereerumine jõudis kõige kaugemale VMNi näol Lääne arvates
        
      • assotsieerumine – kui mingi RV org. saab riikide keelata-käskida, siis teeb ta seda kui ekspert mingis kitsas valdkonnas; laevandus - ja lennundusorganisatsioonid
        
  • areng/evolutsioon – Darwin /Lamarck, (Hawdon)
    
    • funktsionaalne lähenemine - organisatsioonid selekteeruvad, jõulisemad jäävad ellu, teised surevad välja; põhitähelepanu pööratakse osale ja tervikule – kuidas mingi RV org-i osad saavad terviku sees hakkama, (darvinistlik) – ÜRO pakkus välja parimad variandid, kuidas tagada rahu ja kuidas on sellele kaasa aidanud ÜRO üksikosad nagu rahuvalve
      
    • strukturaalne lähenemine – RV org-i osade omavaheline toimimine ; (lamarkism) – kuidas omavahel saavad läbi omavahel ÜRO Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee
      

16.02.2010

• (jätkub)
  
  • meetod
    
    • kirjeldav – lihtsamat sorti, jaguneb kaheks
      
      • õigusliku aspekti väljatoomine – pööravad tähelepanu RV õigusele; millised on õiguslikud aktid ja kuidas nad teiste õiguse vormidega suhestuvad
        
      • ajaloolise aspekti väljatoomine – põhirõhk on sellel, kuidas org. tekkis ja mida ta tegi; kas teda on võimalik periodiseerida; ei peeta samuti väga tõsiteaduslikuks, kuid mõlemad aspektid on väga vajalikud
        
    • analüüs – täpsemalt süsteemianalüüs , jagatud kaheks:
      
      • makroanalüüs – käsitlusviis, kus RV org-i vaadeldakse kui terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need muutused org-is avaldavad teatud mõju (nt ÜRO)
        
      • mikroanalüüs – vaadeldakse org-i kui teatud institutsionaalset süsteemi; see tähendab, et toimub teatud samastumine (Eastoni musta kasti süsteem, kus on sisend >must kast>väljund, väljundist tuleb tagasiside sisendisse); riikidel on mingisugused huvid, mustas kastis toimub läbirääkimiste protsess, väljundiks on teatud otsused (kollektiivne tegutsemine, kollektiivseks seadustamiseks, hukkamõist). Kas ÜRO-l oli volitus pommitada Belgradi ja Bagdadi?
        
    • tõlgendamised
      
  • tõlgendus laiemas tähenduses – Clive Archer , RV org-i saab tõlgendada realistlikult; tema enda termin on revisjonism/reformism – väidab, et nii on täiesti võimalik analüüsida ühe või teise RV org-i olemasolu; autor on selles valdkonnas kõige mõjukam
    

RV organisatsiooni määratlused ja klassifitseerimised

Kuidas RV org. võiks määratleda?

• 4 erinevat võimalust, kuidas üht RV org-i võib määratleda:
  
  • aluseks võetakse RV org. kui institutsioon – sellele suunale on kõige rohkem mõju avaldanud Maurice Duverger (tuntud rohkem kui erakondade uurija); RV org. on seaduse või tavade alusel kujunenud sots. organisatsiooni vorm või struktuur
    
  • organisatsioon kui protsess – rõhutatakse tegevuse aspekti; org. tegeleb millegagi; James Hawdon arvab , et tänapäevased RV org-id on määratletavad kui institutsionaliseerutud rollide võrgustik, mis on loodud 3 või enama suveräänse riigi poolt VASTASTIKUSE KOOSTÖÖ ERGUTAMISEKS.
    
  • õiguslik lähenemine – RV org. on ära määratletud lähtudes eelkõige õiguslikest arusaamadest; tuntuim esindaja Michelle Virally arvab, et RV org. on määratletav kui riikide ühendus, mis on loodud TEMA LIIKMETE POOLT VASTAVA LEPINGU ALUSEL ja mis sisaldab püsivat süsteemi (ilma lepinguta ei ole RV organisatsiooni).
    
  • poliitika – Archeri määratlus= RV org. on kindlakujuline püsivalt jätkuv struktuur, mis on loodud kahe või enama riigi poolt teostamaks regulaarset POLIITILIST SUHTLUST.
    

Klassifikatsioon

• klassifitseeritakse tunnuste alusel (kuidas ära tunda RV org-i ja kuidas seejärel klassifitseerida):
  
  • millest koosnevad RV organisatsioonid? jaguneb 3-ks, kõik võivad olla omavahel läbipõimunud:
    
    • RO-d, mille on moodustanud riigid (valitsus) > IGO (International Govermental Organisation ), vahel eristatakse selliseid majandusorganisatsioone, mis on loodud riikide poolt BIGO (Business…), nt OPEC
      
    • riikidesisesed org-id on leidnud, et võiks koostööd teha, tuntuim nimetus INGO (International NON-governmental Organisation), nt ROK; valitsustevälised/mitteriiklikud org-id; erivorm BINGO (Business International Non-governmental Organisation), nt Royal Dutch Shell (mitme maa kapital on kokku pandud hargmaise korporatsiooni loomiseks)
      
    • üksikisikud , kes pole koondunud mingisugusesse org-i, nende nimetamiseks kasut. lühendit TRANGO (Transnational Non-governmental Organisation). trans-liidet on kasutatud indiviidide suhtluse kirjeldamiseks, nt RV teadusorganisatsioonid
      
  • kus RO-d tegutsevad ja milline on tegevuse iseloom? (Kegley ja Whitkoff)
    
    • globaalne/universaalne (ÜRO, Rahvasteliit)
      
    • globaalne/spetsiifiline ( UNESCO , IMF, WB, )
      
    • regionaalne/universaalne (EL)
      
    • regionaalne/spetsiifiline (Läänemeremaade Nõukogu, LMN)
      
  • kuidas toimub otsustamismehhanism?
    
    • otsus tuleb konsensuslikult – räägitakse läbi, kuni kõik on nõus
      
    • otsus tuleb häälte jagunemise kaudu
      
    • foorum – turuplats; org, kus ei otsustatagi midagi, vaid tullakse pigem kokku ja arutatakse küsimusi (Araabiamaade Liiga); proovitakse kooskõlastada oma seisukohti, kombitakse osapoolte arvamusi
      
    • teenindusorganisatsioon – otsus on erakordselt konkreetne, tegeletakse millegi väga praktilise ja detailsega; igasugused ohutusorganisatsioonid ( lennundus - ja laevandusorganisatsioonid)
      
  • vabatahtlikkus – tähendab, et ROst on mingitel tingimustel võimalik lahkuda
    
  • struktuuri olemasolu – iga org peab omama mingisugust struktuuri; milles väljendub?
    
    • tal peaks olemas olema mingisugune esindusorgan , mis peaks vähemasti perioodiliselt koos käima (tihemini kui iga 10 aasta tagant)
      
    • struktuur peab välistama ühe domineerimise
      
    • tal on mingisugune personal, kes ei tohiks olla pärit ühest riigist
      
  • vastandlikkus ühekordsuse ja pidevuse vahel
    
    • ühekordsed – VLO, Komintern
      

Nimetused

• organisatsioon – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
  
• assotsiatsioon (ühendus/ koondis ) – FIFA
  
• föderatsioon /liit – FIS
  
• konföderatsioon /unioon – Euroopa Liit
  
• liiga – Rahvasteliiga
  
• nõukogu – Põhjamaade Nõukogu
  
• ühing – NMKÜ
  
• ordu – Malta Rüütlite Ordu
  
• gild – kutsele viitav organisatsioon
  
• klubi – Rooma Klubi, PEN-klubi
  
• vennaskond -
  

23.02.2010

RV organisatsioonide ajalugu

• Kõige mõjukam alusepanija on olnud Yves Claude , kes 1964. aastal oma uurimuses pakkus välja 4 tingimust, mis peaksid olema maailmas täidetud selleks, et võiksid üldse tekkida sellised nähtused nagu RO-d:
  
  • riikide kriitiline mass – peab eksisteerima teatud hulk riike, mida oleks võimalik vaadelda kui iseseisvaid pol. elemente (räägib IGOdest, mitte INGO-dest); esimesed riigid juba ca 5000 aastat tagasi
    
  • püsivate kontaktide olemasolu riikide vahel – on olnud olemas juba väga pikka aega sõjategevuse näol, kuid Claude ei pea silmas vaenutegevust; vaenutegevuse käigus püüavad erinevad pooled leida endale liitlasi; selle tingimuse puhul võiks väita, et need organisatsioonide tekke annab viia väga kaugesse minevikku
    
  • ühiskond peab olema teadlik nendest probleemidest, mis kaasneb sellise vastastikuse koostööga – sellest nähtusest enne 19. sajandit rääkida ei saa
    
  • riigid peavad tundma vajadust reguleerida omavahelisi suhteid
    
• Süsteem:
  
  • makrokäsitlused
    
    • Clive Archer (suured traditsioonid) – võtab aluseks sellise mõiste nagu suveräänsus (Westfaali ja Utrechti rahu panid aluse suveräänsusele ja see omakorda mõjutas 2 olulist valdkonda):
      
      • rahu ja julgeoleku probleemid (eriskummalised märgid riikidevahelistest koostööst on olemas 18. sajandi lõpus – koostöö berberitest piraatide vastu; kindlasti aga Viini kongressist saati; veel Pariisi konverents , mis lõpetas Krimmi sõja; Berliini konverents, kus arutati, mida teha Venemaa ja Türgiga; Algecirase konverents 1906, millega reguleeriti Maroko küsimus ja lükati edasi I MS)
        
      • tehnoloogiaga seotud küsimused (kuidas riik kasutab teadlikult või alateadvuslikult ära tehnoloogia arengut)
        
        • ennekõike sõna otseses mõttes tehnilisest arengust tingitud vajadust tekitada mingi koostöö
          
        • seotud elektriga telegraafi näol (RV telegraafibüroo, mis eksisteerib tänini) 1868. aastast
          
        • sarnane institutsioon oli Postiliit 1874
          
        • mõõtude ja kaalude RV ühendus 1875
          
    • James Hawdon ( darvinism /lamarkism) - näeb kõige alusena merkantilismi; oma käsitluse ehitab üles hegeliaanliku lähenemise abil (tees- antitees -süntees)
      
      • tees – teatud ajajärk (15-16. saj) tekitas terves Euroopas traagikat kulla ja hõbeda kaitsmise näol; senised fragmenteerunud riigid hakkasid tsentraliseeruma;
        
        • kaasa aitasid sellele kaupmehed , kes olid saanud monopoolse õiguse riigilt toimetada kuskil piirkonnas nii nagu nad ise heaks arvavad;
          
        • teine aspekt oli bürokraatia teke – toona nähti selles faktorit, mis suudaks stabiliseerida riiki; tekitas mingisuguse korrastatuse; jälle oli kaupmeestel lihtsam omi asju ajada
          
      • antitees – võistlusliku kapitalismi teke on seotud pol. suurvõimude tekkega tänu kaupmeestele; Hollandi Ida-India Kompanii pani aluse Hollandi suurvõimule; need suurvõimud sattusid omavahel konflikti; kaupmeeskonna tegevus tugevdas riike niivõrd palju; selles kasvab välja süntees:
        
      • süntees – püüab merkantilismi ja konfliktsust omavahel ühendada; väljendus Euroopa riikide puhul kolonialismis; see nõudis juba teatud kokkulepet; sünteesi faas hakkas rajanema juba teatud kokkulepetele, mis fikseerisid koloniaalvalduste piirid; see väljendus ka Westfaali rahulepingus terra nullise näol;
        
    • Prantsuse revolutsioon – tagurpidi võetuna; revolutsiooni loosung ei meeldinud olemasolevale süsteemile ja see mobiliseeris end selle vastu; seletab lahti Viini kongressi, mis oli Pr. rev. vastane organisatsioon
      
    • Tööstuslik pööre – tekitas olukorras, kus riigid pidid hakkama koostööd tegema; antud käsitlustest rõhutatakse just raudteede ehitamist;
      
  • mikrokäsitlused – võtavad aluseks ühe hulga RO-sid ja püüavad leida mingisugust seaduspära, miks just need olid esimesed:
    
    • Reuter – leiab, et tekkisid 3 erinevat RO-de liiki:
      
      • RV jõgede komisjonid – esimene neist kutsuti kokku 1821 Elbe jõe komisjon ; Reini jõe oma 1831 , Pariisi kongressil kutsuti kokku 1856 Doonau komisjon ja see toimib tänase päevani;
        
      • tehnoloogia aspekt sama mis Archeril
        
      • koloniaalküsimuste lahendamine oli üheks aluseks tänapäevastele ROdele; rõhutatakse järjekordselt Berliini konverentsi, kus põhiküsimuseks oli, kellele anda Kongo (maailma lõplik ärajagamine)
        
    • Rahvasteliiga – sai alguse Viini kongressist ja rajati Versailles ’ rahulepinguga; sealt alates hakkab pihta tänapäev
      

RV organisatsioonide kasv ja kahanemine

• Pevehouse – 1815. aastast kuni 2000. aastani:
  
  • tänapäeval arvatakse olevat ROsid ca 350 – on olemas org, mis tegeleb nende organisatsioonide kokkulugemisega (UIA.be)
    
  • mõned teised allikad pakuvad kuni 400 ROd
    
  • valitsustevahelised ehk IGO-d
    
  • võrdluseks, INGO-sid arvatakse olevat 4000 ringis; peetakse ka pisut vanemaks , sest esimesed loodi ordude näol juba keskajal; roosiristlased – esoteeriline RV indiviidide salaühing, põhitöö oli 17. saj alguses, hiljem ühinesid vabamüürlased nendega
    
  • 4 väikest võnget on sellel graafikul:
    
    • I MS algus
      
    • II MS algus – paljud ROd ja nende peakorterid sattusid Saksa okupatsiooni alla
      
    • koloniaalmaailma kokkuvarisemine 1960ndatel – prantslased üritasid oma koloniaalpärandit päästa Prantsuse Liidu näol; selle ja teiste sarnaste lagumine tõi kaasa ka ROde arvu kahanemise
      
    • Nõukogude Liidu domineerimisel tekitatud organisatsioonid nagu VLO, VMN, aga ka teised kitsamate valdkondade org-id
      
• Riikide ja ROde vastavus 1815-2000
  
  • 3 perioodi:
    
    • esimesed 100 aastat, mil riike on rohkem kui org-e (mõlemaid on vähe)
      
    • maailmasõdadevaheline periood – iga riik kuulus vähemasti ühte organisatsiooni
      
    • pärast II MS läheb lahknemiseks, kus riike on ca 200 piire ja org-e pisut alla 400; iga riik kuulub keskmiselt 2 RO-sse; maailma tippriigid kuuluvad veidi enam kui 100 organisatsiooni (peamiselt Euroopa riigid, Prantsusmaa ja Saksamaa)
      
• Keskmine liikmete hulk RO-des
  
  • kui palju on keskmiselt ühes org-is liikmesriike:
    
    • praegusel ajal kuulub 40 riigi alla
      
• ROde tekkimine ja kadumine:
  
  • kuidas on tekkinud ja kadunud aastate lõikes
    
    • keskmiselt alla 10 tekib iga aasta juurde
      
    • kaob 2-3 organisatsiooni aastas
      
    • eksperdid leiavad, et ühtegi org-i ei ole mõtet laiali saata; neid võib lasta hääbuda ja vajadusel uuesti kasutusele võtta (nt Lääne-Euroopa Liit)
      

9.03.2010

ROde struktuur

Liikmeskond

• Kuidas liikmeskonda jaotatakse? (jutt käib IGOdest)
  
  • org-i asutajaliikmed tuleks eraldi välja tuua, eristatakse kahte kategooriat:
    
    • need, kes töötasid välja programmdokumendid (põhikiri)
      
    • need, kes ühinesid teatud ajavahemikus uue organisatsiooniga (ÜRO ja Taani; Euroopa Nõukogu ja Kreeka)
      
  • ühinenud liikmed – ei eristata eelmistest tavaliselt
    
  • vaatlejaliikmed – mingite regionaalsete organisatsioonide juures; tavaliselt pole keelatud; Eesti kuulub Läänemeremaade Nõukokku, USA on vaatlejaliige; pikka aega oli heaks näiteks Šveitsi vaatlejaliikmelisus ÜRO-s ( Šveits liitus 90ndatel)
    
  • partnerriigid või koostööd tegevad riigid (assotsieerunud liikmed) – Eesti oli NATO assotsieerunud liige enne liitumist (uute liikmete ettevalmistamine, samuti mõnes mõttes nagu lohutusauhind)
    
• Mõni organisatsioon on tänase päevani väga keeruline – s.t. pole ühtne. WEU ehk Lääne-Euroopa Liit. Liikmeskond on ametlikult jaotatud 4-ks:
  
  • liikmed
    
  • assotsieerunud liikmed – riigid, mis kuuluvad NATOsse, aga ei kuulu ELi (Norra, Island , Türgi)
    
  • assotsieerunud partnerid – riigid, kes ei kuulunud NATOsse ega Euroopa Liitu, aga tegid koostööd (suur hulk Ida-Euroopa riike)
    
  • vaatlejariigid – sellised riigid, kes kuuluvad ELi, aga ei kuulu NATOsse (Soome, Rootsi, Austria)
    
• Kuidas liikmeks saadakse?
  
  • riigi ettepaneku põhjal – tavapärane variant
    
  • riigile tehakse ettepanek (selekteeriv liikmekssaamine) = NATO
    
• Terve rida piiranguid:
  
  • kas see riik ikkagi asub seal piirkonnas? (Kasahstan nt ELi?)
    
  • mingite põhimõtete järgi - teatud toorainete organisatsioonidele omane; religioon või kultuur; demokraatia
    
  • mõningatel juhtudel peab olema mõne teise org-i liige – nt UNESCO, mille liikmeskond formuleerub omaette, kuid peab ikkagi ÜRO liige olema
    
• Kui piirangud on täidetud, siis on otsustamisküsimus. Vastu võetakse:
  
  • ühehäälselt (nt EL)
    
  • mingisugune kvalifitseeritud hääletamine (2/3 hääleenamus ÜRO puhul)
    
• Liikmekandidaadiks olemine
  
  • Euroopa Nõukogus näiteks (vaadeldakse 5 aastat), kõik liikmeõigused olemas (nt Venemaa minevikus ja Kasahstan praegu)
    
• Kuidas liikmeid väljuvad ROst?
  
  • vabatahtlik väljumine – enamikes organisatsioonides pole seda üldse ette nähtud ( Gröönimaa EList)
    
    • teatud aeg, mille jooksul liikmeksolek peatatakse (kõige pikem periood oli Rahvasteliigal – 2 aastat; Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon = FAO – 2 kuud; VMN oli 6 kuud)
      
    • finantskohustuste täitmine – ei saa välja astuda, kui pole liikmemaks makstud (UNESCO)
      
  • väljaheitmine – mingite kohustuste mittetäitmise tõttu (rahalised, aga ka teised)
    
    • Rahvasteliit (NL seoses Talvesõjaga)
      
  • liikmeksoleku peatamine:
    
    • kui sanktsioon (karistuseks); ÜRO puhul 1 näide
      
    • vabatahtlikult peatatakse ise oma liikmelisus mingiks ajaks ( NATOs Kreeka ja Prantsusmaa)
      

Ülesehitus

• Uuenduste alusel, Clive Archeri järgi:
  
  • 19/20. saj vahetus – lõtv institutsioon, oli olemas mingi administratiivne büroo; liikmesriikide väga harv kokkutulek (Postiliit, käivad koos iga 5 aasta tagant)
    
  • Rahvasteliiga panus:
    
    • büroo hakkas asenduma sekretariaadiga – hakkab tegelema selle organisatsiooni juhtimisega;
      
    • tekib mingi täidesaatev nõukogu – püsiv organ, mille ülesandeks on hakata realiseerima org-i seisukohti
      
    • plenaaristungi teke – väga korrapärased
      
  • ILO (RV tööorganisatsioon )
    
    • esimesena pandi kokku riigid ja mitteriigid – valitsused, tööandjad ja töövõtjad
      
  • ELi uuendused:
    
    • parlamentide sissetoomine
      
    • hakatakse parlamenditaset moodustama otsevalimiste teel; esimesed valimised 1979
      
• Struktuurielementide alusel
  
  • otsustavad organid
    
    • kõrgemad organid (Peaassamblee jne), moodustatakse kõikidest liikmetest, pädevus :
      
      • uute liikmete vastuvõtt
        
      • kõrgema ametiisiku valimine
        
      • täidesaatva organi moodustamine
        
      • eelarve ja aruanded
        
    • täidesaatev organ, moodustatakse kõrgema organi poolt (Nõukogu jne); on organisatsioone, kus ta formaalselt ei esinda liikmesriikide huve, vaid ELi huvisid liikmesriikides; pädevus:
      
      • tagada org-i tegevus, et see oleks efektiivne
        
    • administratiivsed organid ( sekretariaat kõrgema ametiisikuga eesotsas)
      
    • eriküsimuste komiteed – kiirelt reageerimiseks, ÜROs on neid palju
      
    • juriidilised organid – nt Euroopa Kohus, RV Kohus (mõnikord eristatakse, mõnikord mitte)
      
  • kontrollivad organid
    
    • riigid ise peaksid olema kontrollivaks organiks, kuni org-i tegevuse lõpetamiseni (külma sõja aegsed sõjalised org-id)
      

Hääletamine

• hääletamine üksmeele põhimõttel
  
  • absoluutne üksmeel – minevikku vajunud, otsus jõustub, kui KÕIK on poolt (keegi ei saa jätta tulemata, hääletada vastu, jääda erapooletuks); tugines kõikide riikide suveräänsusele; hea võimalus mingi org-i tegevuse takistamiseks
    
  • suhteline üksmeel – võib jääda erapooletuks (ÜRO Julgeolekunõukogu) või mitte kohal olla
    
• enamushääletamine
  
  • lihthäälteenamus – poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli (kasutatakse üldreeglina protseduuriliste küsimuste lahendamiseks)
    
  • absoluutne enamus – 50% + 1 hääl, sellega võib otsustada tõsisemaid asju
    
  • kvalifitseeritud häälteenamus – 2/3 peab olema poolt
    
• konsensus – sel juhul ei hääletatagi, kõik lepitakse kokku arutelu käigus (ELi Ülemkogu )
  
• kaalutud hääletamine – osalejatel on erinev häälte hulk (ÜRO rahandusorganisatsioonid, kuigi ka seal proovitakse pigem vältida hääletamist
  

Kuidas võiks mõõta regionaalsete või RV organisatsioonide tugevust? (Russetti järgi skaala 0-15, iga osa max 3 punkti)

• sotsiaalkultuuriline ühtsus
  
• hoiakud – agressiivsus /mitteagressiivsus
  
• poliitiline seotus
  
• majanduslik seotus
  
• geograafiline lähedus
  

16.03.2010

ROde roll ja funktsioon

• Rolli all mõistetakse selle orgi -i käitumist, mis tuleneb tema osast maailmapoliitikas.
  
• Funktsiooni all mõistetakse seda, kuidas RO oma osa täidab.
  

ROde funktsioon

• Clive Archer
  
  • koondamine ja liigendamine – mõlemad on taandatavad huvidele (IGOd); toob näited riigisiseselt, et huvid saaks kaitstud; INGOd ongi ainult sellele üles ehitatud (koondamine), kuid ei saa väga loota liigendamise peale; IGOde puhul koondumine võib olla erinev, olulisem liigendamine.
    
    • ELi puhul on kõige olulisem koondamine, aga kas ka liidendamine? Kreeka küsimus.
      
  • normid ja seadused – väljendub väärtussüsteemide mõjutamises ja täiendamises; INGOd suudavad väärtussüsteeme muuta paremaks (Punane Rist , Greenpeace, ROK), IGOd toovad oma väärtused org-i kaasa.
    
    • julgeoleku valdkonda tervikuna on kõige rohkem norme kaasa toodud, saab rääkida 5 normist:
      
      • jõu kasutamisest hoidumine
        
      • eriolukordade tunnistamine
        
      • kontroll desarmeerimise ja relvastuse üle
        
      • tuleb manitseda relvastumist, see tuleb hukka mõista
        
      • kolonialismi eitamine
        
    • kuidas organisatsiooni arusaamad hakkavad mõjutama liikmesriigi seadusandlust (ÜRO järgi Eesti põhiseadus – inimõigused )
      
    • RV tasandil puudub institutsioon, mis on võimeline seadusloomega tegelema; miks org-id pole võimelised selleks?
      
      • kui võetaksegi vastu mingisugune otsus, siis võetakse see ühehäälselt või suure hääleenamusega/konsensuslikult – puudub selline noateral hääletamine; s.t. et iga otsust on lihtne blokeerida
        
      • liikmesriigid võivad vastuvõetud otsuseid täielikult eirata selle läbi, et nad lahkuvad organisatsioonist
        
      • isegi kui riik jääb org-i liikmeks edasi, võib ta tema juhiseid tõlgendada nii, nagu ta ise heaks arvab
        
      • iga organisatsiooni eesotsas on bürokraatia; sel bürokraatial puudub jõud üldse, et seadusloomega tegeleda
        
      • ROs tegelevad juhiste väljatöötamisega inimesed kui riikide esindajad mitte eraisikud; riigisiseselt on alati võimalik minna kompromissidele
        
      • ROl puudub otsene side kodanikkonnaga
        
  • seaduste rakendamine – kuidas RO suudab tagada, et seda, mida ta on välja töötanud, ka täidetakse.
    
  • värbamine – iga org. on huvitatud sellest, et haarata kaasa võimalikult palju riike. Globaalsed org-id on huvitatud sellest, et kõik sinna kuuluksid. Seega peavad ka org-i eesmärgid kõigile sobima . Regionaalsed ja üksikute valdkondade organisatsioonid.
    
  • sotsialiseerimine – panna riigid ja valitsused üksteiselt midagi õppima; jõuda seeläbi seisukohtade ühtlustamisele;
    
• Abbott ja Snidal – kahest funktsioonist piisab
  
  • tsentralisatsioon – kattub paljuski eelnevaga , toovad välja alapunktid:
    
    • toetatakse iga üksiku liikmesriigi toimetamist selles organisatsioonis; ROd juhivad mingisugust tegevust, see on allutatud ühesugustele arusaamadele
      
    • ühisvastutus – kõik organisatsiooni kuuluvad liikmed kannavad mingisugust ühist vastutust; see tugevdab ka tsentralisatsiooni (meie osalemine Afganistanis )
      
    • ühine tootmine – otsus ongi org-i toode
      
    • normide väljatöötamine
      
  • sõltumatus – kui teatud funktsioon, hakkab pihta sellest, et igasugune liitumine ROga on vabatahtlik; võib tekitada olukorra, kus riik hakkab vastu töötama organisatsioonile seda vbl isegi mitte tahtes. Mis riike võib org-is laiali tõmmata?
    
    • rahapesu – tegevus, kus eesmärk muutub iseenda vastaseks
      
    • rahanduslik abi – ükski riik ei taha muutuda väga sõltuvaks teisest riigist; rahalist abi taotletakse pigem mingilt organisatsioonilt;
      
    • rahuvalve võib muutuda ühe riigi eesmärkide saavutamise vahendiks
      
    • eurobürokraatia
      
    • neutraliteet – tähendab võimalust minna eemale organisatsiooni üldisest suunast ; pikaks ajaks pole kõigis küsimustes neutraalseks jääda kuigi hea; seda võib aeg-ajalt märgata tervete organisatsioonide käitumises üleüldse; ÜRO näiteks vabandad end välja sellega, et ei taha sekkuda siseasjadesse
      
    • organisatsioon kui neutraalne info hoidja – infot kasutatakse ikkagi enda huvides, kui saadakse sellele ligi;
      
    • volinik/ vahekohtunik – nende roll
      
    • paigutaja staatus – raha ümberpaigutamine enda kasuks; mõne riigid lihtsalt kasutavad organisatsioone ära kitsastes huvides
      

23.03.2010

ROde õigustest

• Clive Archeri järgi, võib eristada 3 rollitüüpi:
  
• RO kui vahend;
  
  • Archer peab kõige tavalisemaks, vahend tähendab, et RO on see, mille abil riigid püüavad ellu viia oma eesmärke; RO-l endal nagu ei olegi päris õigeid eesmärke; nt Afganistani sõda, kus USA surus Euroopa partneritele peale oma tahet
    
  • on org-e, kus vahendiks muutumine ei tule RO-l hästi välja; samas on mõned, kus see tuleb välja väga selgelt (Pentland):
    
    • ideoloogia – org, mis on üles ehitatud ideoloogiale (teatud ideoloogiline ühtsus), see muutub vahendiks, hakatakse midagi propageerima (EN kui demokraatiale üles ehitatud org; Araabiamaade Liiga jt islamiorganisatsioonid)
      
    • julgeolek – kõik riigid tahavad selle org-i kaudu kindlustada oma julgeolekut (Eesti liitumine ja käitumine NATOs); kuidas julgeolekut vaadeldakse?
      
      • läbi status quo ehk ärme midagi muuda, ehitame julgeolekusüsteemi üles sellisena, nagu ta on ja kõik panustavad sellesse
        
      • muudatused – seltskond riike saab aru, et julgeolek on ohus ja tahavad midagi ette võtta
        
    • majandushuvid – kui on koondutud vastavatesse org-idesse, siis üritatakse võimalikult suurt kasumit lõigata (tooraineorg-id, ÜRO rahandusorg-id)
      
    • piiratud liikmeskonnaga org-id muutuvad lihtsamini vahendiks (regionaalne vms)
      
• Areen – et liikmesriikidel oleks mingisugune koht, kus kokku tulla; kokkutulemistel peavad olema täidetud teatud tingimused:
  
  • kas toimuvad ad hoc – tullakse kokku suvalistel hetkedel ja suvalises kohas, kokkulepe pole välistatud, kuid võtab rohkem aega ja vahendeid; erakorralised muutuvad sellisteks kokkusaamisteks, kus kõik saavad midagi rääkida, tulemuse saavutamise seisukohalt pole see kõige parem just
    
  • või on planeeritavad – tulemus on paremini prognoositav, kas jõutakse kokkuleppele
    
  • mis areenil toimub? Archeri järgi 4 asja:
    
    • diskussioon – kõik teavitavad oma positsioonidest, toimuvad plenaaristungitel
      
    • seletamine – veenmine ; proovitakse teisi panna kuulama (nt Eesti veenab ELis teisi selles, et Venemaal tuleks ka demokraatiat edendada)
      
    • koostöö – moodustatakse töögrupp ja hakatakse asju uurima
      
    • mittenõustumine – kõik ei pea organisatsioonis ju kõigega nõustuma
      
  • tervikuna vaadates teisest vaatenurgast toob Archer välja 3 tasandit :
    
    • mängupaik – sisaldab diskussiooni; tulemust nagu õieti ei olegi;
      
    • tsirkus – püütakse jätta maailma avalikkusele muljet, et midagi tehakse ja midagi hakkab toimuma, aga tegelikult see nii ei ole; nt kui Eestit NATOsse veel ei võetud, kuid loodi uus struktuur ja võeti meid sinna (Partnership for Peace )
      
    • võitlusväli – koht, kus avaldatakse survet; põhjus pole tähtis; selleks on igas org-is omad vahendid (sanktsioonid, väljaheitmised
      
  • areen kui koht, kus saab mitmepoolselt läbi rääkida; vastandub traditsioonilisele diplomaatiale (kõik on korraga koos, mitte kahepoolsed suhted)
    
  • väikeriikidel on ROd tunduvalt tähtsamad kui suurriikidele, kuna nad ei ole võimelised pidama läbirääkimise vahetult oma partneriga, tasub minna kohe ROsse tulemuse saavutamiseks; väikeriigid ei saa lubada endale ROst lahkumist
    
• Tegutseja – milles see roll seisneb? Pentlandi järgi:
  
  • tegutseja peamiseks aspektiks on see, et RO ühtlustab riikide käitumist; riigid on eri huvidega ja tullakse ROsse neid väljendama; 4 tegurit, mis sellele kaasa aitavad või seda takistavad:
    
    • polariseeritus – külma sõja ajal Ida ja Lääs; ELis Suurbritannia ja Pr-Saksa vastandumine ; konkreetsemalt briti euroskeptikute fraktsioon Europarlamendis
      
    • hierarhia – ELis on mitmed hierarhiaid (uued liikmed VS vanad liikmed, eurot omavad riigid ja mitteomavad riigid)
      
    • keskus ja perifeeria – kuidas keskus surub peale oma tahet perifeeriale; liikmete endi poolt loodud sekretariaat muutub kõrgemaks liikmetest (WTO, IMF jt rahandusorg-id)
      
    • RV sõltuvus üleüldse – kuidas riigid on omavahel seotud ehk vastastikuses sõltuvuses
      
  • kuidas org. sekkub oma liikmete toimimisse? näited, kuidas on org-id sekkunud riikide sisetoimimisse:
    
    • OSCE – Toomla käis Bosnias valimisi vaatlemas; OSCE korraldas need valimised ja käsutas selle teenistusse pea kõik NATO sõjalised jõud;
      
  • kui sõltumatu suudab RO olla? kas org ei hakka ellu viima mõne riigi tegelikku poliitikat?
    
  • kui oluliste probleemide lahendamisele org-i üldse kaasatakse? dilemma , kes saaks mingit probleemi lahendada efektiivsemalt; seisukohad:
    
    • rõhutatakse, et org koosneb paljudest liikmetest, suudab olla autoriteetsem – teda võib panna lahendama ükskõik milliseid probleeme (NATO Afganistanis)
      
    • org läheb mingi lahenduse pakkumisel ise tülli ja keegi läheb probleemi üksi lahendama (Norra käitumine Iisraeli- Palestiina tüli lahendamisel)
      
  • kas mõni RO suudaks olla maailmavalitseja? uurimustöö teema!
    

30.03.2010

Üldistatud ülevaade INGOdest/regionaalsetest organisatsioonidest

INGOd

• IGOd ja INGOd on mõnes mõttes vastandid, mõnes mõttes täiendavad teineteist. Peamine erinevus on see, et ühes on riigid ja teises mitte.
  
• Esimene INGO oli teadaolevalt Roosiristlaste Ordu. Tänapäeval on neid umbes 4000.
  
• 1850 oli INGOsid ainult 5 tükki . 1900 oli number kasvanud pisut alla 200.
  
• INGOde roll maailmapoliitikas:
  
  • aitavad välja kujundada probleemide võrgustikku – ühelt poolt võivad algatada diskussiooni mingi probleemi üle, IGOd tulevad sellega kaasa (nt keskkonnakaitse )
    
  • aitavad kaasa poliitika ellu viimisele (drastiliseks näiteks on Piirideta Arstid, Punane Rist)
    
• INGOde vormid:
  
  • IGOd ei saa päris hästi järelvalvet teostada (saab vaadelda kui ühe riigi sekkumist teise riigi siseasjadesse) – inimõiguste küsimused ( Amnesty International), demokraatia küsimused ( Freedom House).
    
  • abi- ja arenguorganisatsioonid, peaksid panustama mingisse valdkonda (Punane Rist, Piirideta Arstid).
    
  • RV surveorganisatsioonid / lobistid – ELi lobby-töö USA-s; mõningad ideoloogilised organisatsioonid
    
  • RV poliitilised organisatsioonid – Europarlamendi Rahvapartei (ELi liikmesriikide konservatiivseid ja kristlik-demokraatlikke erakondi)
    
  • RV religioosseid organisatsioonid – katoliku kirikul oli aastaid tagasi üle 200 000 koguduse üle kogu maailma; märkimisväärne tegevusvõime 3 tasandil:
    
    • suudab mõjutada avalikku arvamust – abordiküsimus
      
    • erakordselt tegev ka puhtpoliitilisel tasandil
      
    • RV tasand – paavstide suur isiklik roll, kõige mõjukam tegelane maailmas moraalses mõttes
      
  • äriorganisatsioonid – nende hulk lisaks koguarvule lõppu ühe nulli juurde; hargmaised korporatsioonid
    
  • RV terroriorganisatsioonid – kelle jaoks terrorist, kelle jaoks vabadusvõitleja?
    
  • RV kriminaalsed organisatsioonid
    
  • huvialaorganisatsioonid – kõige suurem hulk INGOsid (nt spordivaldkond)
    

Regionaalsed organisatsioonid

• Mis on regionalism ? Andrew Hurrell on üks tuntuimaid regionalismi käsitlejaid. Regionalismi on võimalik vaadelda 5 tunnuse kaudu:
  
  • sotsiaalne integratsioon – ennekõike mingis regioonis toimuvad inimeste liikumised
    
  • geopoliitika – kui lisame kaardile mingisugused vood (raha, ressursside)
    
  • regionaalne identiteet – regionaalne teadlikkus, regionalismi tähtsaim tunnus mõndade arvates (kognitiivne regionalism); võib ka välisohu survel tekkida
    
  • riikidevaheline koostöö – Balti koostöö, Põhjamaade Nõukogu
    
  • riikide poolt toetatud regionaalne organisatsioon
    
  • regionaalne kokkukuuluvustunne
    
• Kuidas regionalism maailmapoliitikas võiks välja näha?
  
  • Realistlik koolkond selgitab regionalismi lähtudes hegemoonist.
    
    • Regionalism kujuneb välja vastuseisuna hegemoonile. Contadora grupp ühendas mõningaid radikaalselt mõtlevaid Kesk-Ameerika riike, kes lõid ühe regionaalse org-i ainult selle mõttega, et kuidagi seista vastu USA-le. ASEAN loodi Vietnami vastu. Väike-Antant oli suunatud Ungari vastu. Pärsia Lahe Nõukogu on suunatud Iraani vastu.
      
    • luuakse institutsioon koos hegemooniga, et piirata tema võimu – EL ja Saksamaa
      
    • regionaalne institutsioon toetab hegemooni – nõrgad riigid, kes ühinevad selleks, et hegemoonilt privileege kätte saada – Ladina-Ameerika org-id on suuresti selleks, et USA-lt privileege kätte saada
      
    • hegemoon loob ise organisatsiooni, mis talle kuuletub
      
  • Liberaalne mõtlemisviis eelistab globaliseerumist. Kuid mõned käsitlused ütlevad, et globaliseerumine võib suurendada kapseldumist (regionalism, merkantilism).
    
• Bennetti käsitluse järgi, kuidas klassifitseerida regionaalseid (IGOd) org-e; eristab 4 varianti:
  
  • kooperatiivsed organisatsioonid ( universaalsed ) – tegevuseesmärke on mitu (EL, Aafrika Liit)
    
  • liidud, ennekõike just sõjalispoliitilised liidud – selle aluseks on ebastabiilsus, liikmesriike võivad tabada skeptitsismihood (NATO, Pr ja Kreeka). ANZUS – Austraalia, Uus- Meremaa ja USA liit.
    
  • funktsionaalsed organisatsioonid – ühe valdkonna org-id (Söe- ja Terasekoondis)
    
  • organisatsiooni organisatsioonid (ÜRO regionaalsed komisjonid)
    

6.04.2010

ÜRO

Ettevalmistamine

• USA ei olnud kunagi Rahvasteliidu liige. NSVL visati RList välja. Otsustati, et lihtsam on teha täiesti uus org.
  
• Hiina, NL/Venemaa, USA, Pr, UK – Julgeolekunõukogu alalised liikmed
  
• Hiinal ei olnud ainsana mingeid selgeid taotlusi.
  
• USA leidis kõige selgemini, et nendel lasub vastutus märkimisväärse osa maailmast käekäigu eest. Nad said aru, et RList tagasitõmbumine oli olnud vale samm. Hakkasid seda poliitikat välja töötama teistest veidi varem. Jaanuar 1940 käivitas välisministeerium ametlikult tulevikuvisioonide uurimise. Seda peetakse ka futuroloogia alguseks üldse. Tõsiseks läks futuroloogia Rooma Klubi tegevusega seoses. Rahu-uurimuse komisjonis töötati välja USA visioon sõjajärgsest maailmast. Teadaolevalt tegutseb see komisjon siiamaani. See tulevikumaailm oli loomulikult USA- keskne .
  
• NL hakkas detsember 1941 ära leppima mõningate vanade vaenlastega – Poola eksiilvalituss ja NL. Sõnastati, et sõja lõppedes oleks mõistlik mingi org. valmis teha. NLi trumbiks olid ülddemokraatlikud väärtused (NLi põhiseadus oli erakordselt demokraatlik). Polnud ühtegi teist põhiseadust, kus oleksid sellised vabadused ja õigused sõnastatud. Tegelikkusel oli sel muidugi vähe pistmist.
  
• UK vastav esimene dokument on pärit juunist 1941. See oli pisut enne, kui NL sõtta astus Saksamaa vastu. Brittide dokument kandis nime Liitlastevaheline Deklaratsioon (UK ja tema dominioonid, sellele lisaks praktiliselt kõik Euroopa eksiilvalitsused). Selles deklaratsioonis juhiti tähelepanu, et sõja lõppedes tuleb hakata tugevdama olemasolevaid organisatsioone, et säilitada rahu.
  
• Pr. kirjutas Charles de Gaulle’i juhtimisel brittide deklaratsioonile alla. Prantslased ei saanud hästi aru, mis RLil nii väga viga oli.
  
• USA ja UK koondumine on tuntud kui Atlandi harta. August 1941 kirjutasid kahe riigi liidrid sellele alla. Roosevelt ja Churchill tegid seda Newfoundlandi sõjaväebaasis. Selle 8-punktiline sisu:
  
  • territoriaalsete muudatuste tagasipööramine; v.a. kui see on vastuolus rahvaste soovile; osapooled ei taotlenud endale selle sõja käigus mitte midagi
    
  • UK/USA püüavad neile pandud kohustuste piires edutada kõigi riikide (nii võitjate kui ka kaotajate) juurdepääsu majandusarenguks jne – esimest korda on välja öeldud mõte, et kaotajaid ei tambita maa sisse; selle peale tuldi peale I MS-i. Otsustati vältida eelmisel korral tehtud vigu. Algusest peale lepiti kokku, et kaotajatesse suhtutakse väärikalt (Atlandi harta moraalne tähtsus).
    
  • Osapooled usuvad, et võiks teha midagi teisiti, kui siiamaani on RO-des olnud.
    
• Vaikselt hakkasid teised riigid Atlandi hartaga liikuma. Septembris 1941 kirjutas NL sellele samuti alla, kuid tegi seda algusest peale reservatsioonidega. Vastasel juhul oleks NL pidanud loobuma tervest hulgast territooriumitest. Tuli vaadelda nende arvates majanduslikku seisu ja ajaloolisi eripärasid (see on alati meile kuulunud). Probleem rippus õhus praktiliselt kogu sõja. 1944. aasta algupoolel sai NL kinnituse , et nad ei pea loobuma mitte millestki liitlastelt. Jalta konverentsil fikseeriti veel, et Ida- Preisimaa tuleb ka juurde.
  
• Churchill käitus kogu aeg kui vana kogenud imperialist. Ta oli valmis andma NLile ka Rumeenia , Bulgaaria ja Kreeka. Roosevelti kohta väidetakse, et oma viimastel eluaastatel ei saanud enam asjadest aru. Ta suri aprill 1945, 2 kuud peale Jalta konverentsi.
  
• Altandi harta hakkas elama pea iseseisvat elu. Jaanuar 1942 fikseeriti põhimõtted Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonis. Sellele kirjutas esimese hooga alla 26 riiki, millele lisandus veel 21 riiki. Kokku 47 sõja jooksul alla kirjutanud riiki. Lepiti kokku, et tuleb luua uus julgeolekuorganisatsioon. RL pidi oma tegevuse lõpetama selle järgi. Samas lepiti kokku, et sõja ajal ei looda midagi, vaid peale sõja lõppu alles.
  
• Edasi tuleb väike vahe sisse. November 1943 (liitlaste välisministrite konverents Moskvas) ja detsember 1943 (Teheranis riigipeade konverents). Vahe tuli sisse ilmselt sellest, et sõja tulemus rippus veel õhus. Pärast Kurski tankilahingu kaotust polnud NSVLil enam mõtet sakslastega rääkida separaatrahust. Moskva konverentsil kaasati ka Hiina ning tehti ära põhiline töö. Ametlikult mainiti esimest korda uue organisatsiooni loomine. Fikseeriti mõningad põhiseisukohad:
  
  • kõikide liikmesriikide üheõiguslikkus (riskantne, kuna oli ka RLis olemas olnud)
    
  • suurtel ja väikestel vahet teha ei tohtinud – sellesse oli juba sisse kodeeritud mingisugune vastuolu
    
  • uue org-i eesmärgiks seati rahu ja julgeolek – täpsustus ka riikide suhtes, keda hakatakse vastu võtma (rahuarmastavad riigid).
    
• Teheranis lihtsalt korrati samu asju tipptasemel.
  
• Sealt edasi hakati välja pakkuma põhikirjade eelnõusid. Tihti rõhutatakse 1. aprilli 1944, mil umbes paarsada USA õigusteadlast avaldasid endapoolse ÜRO põhikirja eelnõu ( avalikkus tuli jõuliselt mängu). Märkimisväärne osa nende väljaütlemistest jõudis päriselt põhikirja.
  
• Dumbarton Oaks oli koht, kus toimusid väga pikalt 21. augustist 7. oktoobrini 1944 liitlasriikide konverents. See oli esimene kord, kus valitsused esitasid ÜRO põhikirja projekti. Ekspertide tasand. Kokku lepiti ühes asjas, et org. asutatakse kui sõda on läbi. USA ei olnud kindel, millal sõda Vaikses ookeanis läbi saab.
  
• Põhiküsimus seisnes selles, kuidas hakatakse hääletama. Kõik ettepanekud arutatakse läbi ja iga osapool üritab peale suruda endale kõige kasulikumat hääletamissüsteemi. Vaidlus käis kahe variandi vahel:
  
  • absoluutne häälteenamus ehk 50%+1 hääl; algselt oli selle poolt nii USA kui NL,
    
  • UK oli kvalifitseeritud hääleenamuse poolt (2/3) – peegeldas UK nõrkust, sest tahtis omada blokeerimisvõimet, suudeti veenda ka USA-d
    
  • hääletusküsimus jäigi õhku rippuma
    
• Veebruar 1945 otsustati Jaltal mitmeid ÜROga seonduvaid asju. Leiti, et Julgeolekunõukogus peavad kõik olema kas poolt või vähemasti erapooletud.
  
• 20. aprill 1946 saadeti Rahvasteliit laiali. Mõnda aega toimisid ÜRO ja RL paralleelselt.
  

Asutamine

• San Fransisco konverents aprillist 1945. Kutsuti kõik Atlandi hartale allakirjutanud riigid, v.a. Poola, sest ei teatud, millist valitsust tunnustada. Kutse saadeti lisaks veel 4 riigile, seega kokku 50 riiki. Need 4 riiki olid: Valgevene ja Ukraina , Argentiina ja Taani.
  
• Kõige tähtsam komitee oli Juhtivkomitee, kuhu kuulusid KÕIK riigid. Teisi komiteesid oli veel 4 – peakomiteed. Eraldati „sikud lammastest“, kes võis kuhu kuuluda . Nt Õiguskomiteesse kuulusid 5 suurriiki ja teistest riikidest ainult Mehhiko. Täidesaatvas komitees oli 5+9 riiki, koordineerivas samuti lisaks 9 riiki.
  
• Hääletamisküsimused tulid teravalt mängu – olulistest küsimustest 2/3 häälteenamus, protseduurilistes absoluutne häälteenamus. Üks huvitav eripära oli see, et kõigil oli tõepoolest üks hääl.
  
• Konverents kestis juuni lõpuni, lõpuks võeti põhikiri vastu, jõustuma pidi alles siis, kui ta on ratifitseeritud 5 suurriigi ja ülejäänutest enamuse poolt. 5+23 riiki sel juhul. See hetk jõudis kätte 24. oktoobril 1945 , mida tähistatakse kui ÜRO päeva. Vähemusel läks veel paar kuud aega, 27. dets 1945 oli viimane ratifitseerimise kuupäev.
  

ÜRO ülesehitus

Liikmeskond

• Esimene probleem on see, kuidas liikmeks saadakse. Seal tekib kohe esimene vastuolude allikas – kas liikmeks peab olema riik või võib olla ka mitteriik. Moskvas lepiti 1943 kokku, et vaid riigid saavad olla liikmeteks . See oli NLi järjekindlalt toetatav seisukoht, millele teise hiljem hakkasid vastu vaidlema . San Fransiscos oli vähemasti 3 osalejat, keda ei saanud riigiks pidada – Süüria, Liibanon ja Filipiinid . Enam-vähem sama küsimus tekkis seoses Indiaga, kes polnud veel iseseisev riik. Tema trump oli see, et ta oli olnud RLi liige. Seal nägi NL erakordselt head kauplemismomenti – India vs Ukraina ja Valgevene.
  
• Dumbarton Oaksis väitis NL, et ta peaks saama 17 kohta (1+16 liiduvabariiki). Jaltas väitis NL, et piisaks ka 3-st: Ukraina, Valgevene ja Leedu. Miks NL üldse tahtis nii palju kohti ÜRO-s? Põhjuseks NLi 1944. aasta konstitutsiooniparandus, kus iga liiduvabariik ajab ise oma välispoliitikat. Inglastel olid seoses Briti Rahvaste Ühendusega sarnased probleemid.
  

13.04.2010

Uued liikmed

• Uus liige peab olema ikkagi riik. Määratluse aluseks territoorium, rahvastik , võim ja tunnustus teiste poolt.
  
• Samuti sätestati ÜRO poolt, et see riik peab olema rahuarmastav. ÜRO on näinud oma peamist eesmärki just rahu tagamises. Selles tähenduses on ta olnud huvitatud, et see organisatsioon hõlmaks maksimaalsel hulgal riike (nt Põhja-Korea) ja seetõttu ei seatud kriteeriumiks valitsemisviisi või režiimi. Ei seatud kriteeriumiks ka suurust või väiksust.
  
• Samuti peab liige tunnistama ÜRO põhikirja ja olema suuteline seda täitma:
  
  • esiteks, finantsilised kohustused nagu liikmemaks
    
  • teiseks, et ta ka suudab osaleda ÜRO tegevuses (saata liikmeid plenaaristungitele jne)
    
• Esimesed uued ÜROsse vastuvõetud riigid olid: Island, Rootsi, Afganistan ja Tai. Lükati tagasi ka veel 5 riiki (vastastikused huvid ja vetostamised): Albaania ja Mongoolia (ei meeldinud USA-le); Iirimaa , Portugal ja Trans-Jordaania (NSVLi vastuseisu tõttu).
  
• ÜRO algusaega mahub ka üks väga oluline pretsedent. See pärineb aastast 1947 – lagunes üks ÜRO liikmesriik (India). Tekkis küsimus, mida nüüd teha Pakistaniga. Pretsedent lahendati nii, et see riik, kes oli olnud ÜRO liige, säilitas kõik õigused. See, kes eraldus , pidi hakkama taotlema oma vastuvõttu ÜROsse.
  
• Laienemise murdepunktid:
  
  • 10 aastat peale ÜRO asutamist, 1955-56 võeti vastu 15 uut riiki: suur osa nendest mahtus ühte kategooriasse – Saksamaa liitlasriigid , kes olid paremates suhetes liitlasriikidega (Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Hispaania , Iirimaa, Portugal, Austria, Itaalia)
    
  • 1960. aastal võeti vastu 17 uut riiki (Aafrikas) ja Küpros , kes olid pea kõik endised kolooniad .
    
  • 1991-1992 toimus viimane suur laienemine on seotud Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemisega
    
• Viimane ÜRO liige, kes võeti vastu, oli Montenegro 2006. aastal. Praegu on 192 liiget.
  
• Mõningad muutused ÜRO liikmeskonnas:
  
  • Egiptus ja Süüria olid mõnda aega üks riik 1950/1960ndatel: Araabia Ühendatud Vabariik. See liitriik ei kestnud kuigi kaua, kuna süürlaste arvates oli Egiptuse surve liiga suur.
    
  • Praegune Tanzaania, mis alguses kuulus Tanganjikast ja Sansibari saartest .
    
  • Mõlemad Jeemenid (1990) ühendati Jeemeniks.
    
  • Saksamaade ühinemine, mõlemad olid ÜROs 1970ndatest alates.
    
  • NSVLi lagunemised, kus Venemaa säilitas endal NSVLi mandaadi ka Julgeolekunõukogus; kõik teised võeti omaette vastu
    
  • Tšehhoslovakkia lagunemine 1992. aastal
    
  • Hiinade asendumine
    
• Liikmesoleku peatamine ja muud sanktsioonid:
  
  • rakendatud on seda ühel korral LAVi puhul, kuid loobuti sellest kiiresti
    
  • on proovitud rakendada ka Iisraeli ja Iraani suhtes
    
• Hääletamisõiguse ärakaotamine:
  
  • võib ära võtta, kui liikmemaks on tasumata; tuntuim näide on NSVL, kes oli vastu Kongo operatsioonile ja jättis liikmemaksu tasumata
    
• Väljaheitmine on kõige range meetod, mis on olemas – taheti seda LAVi puhul teha, kuid Julgeolekunõukogus olid UK, Pr ja USA vastu.
  
• Riik ise peatab oma tegevuse – 1960ndatel Indoneesia , kellele ei meeldinud, et Malaisia sai Julgeolekunõukogu vahetatavaks liikmeks; korraks peatas ka NL, aga seda Julgeolekunõukogus
  
• Lisaks liikmetele on olemas ka vaatlejad ÜRO-s; neid võib jagada mitmesse kategooriasse:
  
  • riigid, kes on vaatlejad – Vatikan, Palestiina. Kõige pikemat aega on selles staatuses olnud Lõuna-Korea (pea 40 aastat, 1953-1991). Põhja-Korea ei tahtnud kogu aeg ise ÜRO-ga mingit tegemist teha, sai vaatlejariigi staatus 1973. aastal. Mõlemad Saksamaad olid samuti vaatlejad mõnda aega. Rekordilised 54 aastat oli vaatleja Šveits (1948-2002).
    
  • mitteriigid, kes võivad ka olla vaatlejad – terve rida organisatsioone:
    
    • SRÜ
      
    • GUAM – Gruusia , Armeenia, Ukraina ja Moldova
      
    • Araabiamaade Liiga, Islamikonverents
      
• Kas on uusi liikmeid tulemas?
  
  • de facto riigid: Kosovo , keda tunnustab ligi 60 riiki; Abhaasia , Lõuna- Osseetia , Mägi-Karabahhia, Lääne- Sahara , Taiwan,
    
  • potentsiaalsed lagunejad: India, Venemaa, Hiina, UK, Hispaania, Belgia, Kanada
    

ÜRO struktuur

• 5+1 olulist struktuurielementi (põhikirja järgi 6, üks enam ei tööta):
  
  • Peaassamblee
    
  • Julgeolekunõukogu
    
  • Sekretariaat
    
  • Rahvusvaheline Kohus
    
  • Majandus- ja Sotsiaalnõukogu
    
  • ( Hooldusnõukogu ) – oli mõeldud omal ajal mandaatterritooriumite haldamiseks ja nende ettevalmistamiseks iseseisvumiseks; viimane selline riik oli Namiibia (1992); 1994 võeti vastu otsus, et teda ei saadeta laiali, vaid tema töö ajutiselt peatati
    
• Peakorter on New Yorkis , Rahvusvaheline Kohus on Haagis. Peakorteri kõrval on ka 2 regionaalset keskust – Genf ja Viin, kolmas keskus on Nairobis (Keenia).
  
• Esimene Peaassamblee tuli kokku Londonis, ka Pariisis ning alles hiljem kolis New Yorki (metseeniks oli Rockefeller). Päris mitu USA linna pretendeeris sellele samal ajal.
  
• Algselt oli 5 ametlikku keelt, hiljem tuli 6. keel juurde (araabia). Ametlik keel on briti inglise keel. On välja pakutud ka hiina keelt. Portugali maailm on samuti hakanud oma keelt uuendama (Brasiilia eeskujul). Sekretariaat kasutab ainult 2 keelt: inglise ja prantsuse.
  

Peaassamblee

• Alati ära mainitud, aga kõige tähtsam ei ole. ÜRO Peaassamblee on nõuandev kogu, ei saa käskida ega keelata. Võib arutada väga paljusid valdkondi, tema otsused on soovituslikud liikmesriikidele ja Julgeolekunõukogule.
  
• Kui Julgeolekunõukogu juba midagi arutab, siis Peaassambleel seda enam ei tule kõne alla (v.a. juhul, kui JN seda palub).
  
• Peaassamblee on peamiselt areen, kuhu tullakse kokku ja esitatakse seisukohti. Need seisukohad võetakse teadmiseks, nende alusel ei toimu erilisi sunde. Organisatsioon kui vahend, riikide surveavaldamise koht. Peaassamblee selleks üldse ei sobi. Kõik riigid on hääletamise seisukohalt võrdsed.
  
• Mida ta siis teeb peale rääkimise?
  
  • uute liikmete vastuvõtmine (võib JNile vastu hakata)
    
  • eelarve kinnitamine (praegu ca 50 miljardit krooni)
    
  • 10 JN-i vahelduva liikme valimine
    
• Hääletamine:
  
  • kvalifitseeritud hääletamine (2/3 enamus), mitte koosseisust või kohalolnutest, kuid just hääletanutest
    
  • lihthäälteenamus (pigem absoluutne enamus); 50%+1 hääl osavõtnutest
    
• Otsused tehakse resolutsioonide näol, need on kõik soovituslikud.
  
• PA käib koos istungjärkudel:
  
  • korralised – ligikaudu septembri keskpaigast jõuludeni, pole täpselt fikseeritud, lõppevad ettekannetega, kuhu tulevad ka riigipead
    
  • eriistungjärgud – toimunud kokku 28 juhul, viimane nendest oli 2005. aastal (natslike koonduslaagrite sulgemise 60. aastapäev), esimene 1947. aastal (Lähis-Ida)
    
  • erakorralised – Uniting for Peace (võeti vastu 1950. aastal); istungjärku on võimalik kokku kutsuda väga kiiresti, kui midagi väga tõsist on lahti (esimesed Suessi kriis ja Ungari revolutsioon 1956. aastal 3-päevaste vahedega). 10. erakorraline istungjärk tuli kokku 1997. aastal ja on koos siiamaani, selles sees on toimunud paarkümmend kohtumist (Lähis-Ida, Jeruusalemma küsimus).
    
• Igal istungjärgul on olemas oma president , see käib külakorda pidi. Loogikat väga ei ole. Praegune president on Liibüast.
  

20.04.2010

Julgeolekunõukogu

• Jalta konverentsil tuli välja seisukoht, et just see saab olema peamine organ. Suurriigid nägid selles oma käepikendust. Temal lasus peamine vastutus rahu hoidmise eest. Tema otsused on kohustuslikud liikmesriikidele. Koosneb:
  
  • algselt 11 liiget, millest 5 olid alalised ja 6 vahetuvad liikmed
    
  • 1965. aastast 5 alalist ja 10 vahetuvad liiget
    
• Iga aasta valitakse 5 vahetuvat liiget ümber.
  
• Mitteregionaalne regionaalsus – maailm on jagatud 5 regiooniks:
  
  • Lääne-Euroopa ja teised (Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada). Kokku 27 riiki (sh USA ja Iisrael). Annab 2 Julgeolekunõukogu liikmekohta. Praeguse seisuga on sellest piirkonnast Austria ja Türgi. Viimane on kuulunud vahepeal ka Ida-Euroopa blokki. Mõlemil lõpeb sel aastal vastav periood (uued Kanada ja Portugal?).
    
  • Ida-Euroopa blokk (23 riiki), 2004. aastast kuulub sinna ka Eesti. See seltskond annab 1 Julgeolekunõukogu liikme, hetkel on selleks Bosnia . Eesti on seadnud endale eesmärgiks saada koht. Ükski endistest NSVLi bloki riikidest pole saanud kohta Julgeolekunõukogus.
    
  • Aafrika (53 riiki), 3 Julgeolekunõukogu kohta. Uganda , Gabon ja Nigeeria .
    
  • Aasia (53 riiki), 2 Julgeolekunõukogu kohta. Jaapan ja Liibanon.
    
  • Aafrika või Aasia riikidest üks peab olema Araabiamaa .
    
  • Ladina-Ameerika ja Kariibid (33 riiki), saavad 2 riiki. Praegu Brasiilia ja Mehhiko.
    
• Kiribati ei kuulu kuhugi . Neil pole isegi esindust ÜRO juures.
  
• Need riigid valitakse Peaassamblee poolt, nõutav on 2/3+1 häältest. Hääletavad kõik. Rekord oli 1958. aastal, mil toonases Ida-Euroopa grupis oli ka Türgi. Konkureerisid Poola ja Türgi. Poola valiti ära alles 52. hääletamisvoorus. See on rekord.
  
• Koheselt ei tohi uuesti valida, peale 2 aastat peab mõnda aega vahet pidama. Mõned riigid on olnud siiski päris kaua. Kõige kauem on vahelduvatest liikmetest olnud ametis Jaapan, kel lõpeb (liikmeks 1955, sealt on 10 korda olnud Julgeolekunõukogu liige).
  
• Šveits pole kordagi olnud JNi liige. Samuti ka Saudi Araabia.
  
• JNi nõukogu otsus jõustub siis, kui keegi alalistest liikmetest ei tohi olla vastu. See ongi see nn „ veto “. Põhikirjas on sees sellised sõnad nagu alaliste liikmete poolthääled.
  
• Erinevad riigid on kokku andnud 225 korral vetot (tänase seisuga).
  
• Viimane JNi resolutsioon kannab numbrit 1917. Keskmiselt 30 resolutsiooni aastas. JN töötab üldse üpris tihedalt. Numereerivad oma kooskäimisi. Viimane kohtumine oli 6230. kohtumine. Veidi all 100 kohtumise aastas.
  

Peasekretär

• Formaalselt on see üks osa ÜRO Sekretariaadist. Tegu on ametnikkonnaga, keda on päris palju – 40 000 inimest. Peasekretär on kõige olulisem persoon seal eesotsas.
  
• Rolli üle on palju vaieldud. Peasekretär kui maailma moderaator.
  
• Esimene peasekretär oli norralane Trygve Lie. Viimasel ajal on tavaks 2 perioodi, kuigi kuskil määratletud pole, mitu ametiaega võib olla peasekretär.
  
• Peasekretärid ei ole mitteametliku reeglina pärit võimsast suurriigist.
  

ÜRO eelarve

• 4 miljardit USD on mõeldud kaheks aastaks. Eelarve mehhanism on mõeldud 2 aastaks, algselt oli 6 aasta kaupa. Aastad ei pea olema võrdsed.
  
• Kuidas eelarve kujuneb? Selle üle on kogu aeg vaieldud. Ühe riigi panus ei tohi ületada 25% eelarvest. Seda omakorda korrigeeriti veel hiljem. NSVLi 13%-st on jäänud alles 1,2% ÜRO eelarvest. Sellega on Venemaa 15. kohal. Ka Hiina osakaal on langenud märkimisväärselt. Mahub küll esimese kümne hulka – 2,667%. See on 2x vähem 70ndatest.
  
• Kõvasti on tõusnud Jaapani osakaal ÜRO eelarvest. Ta maksab 16,6% eelarvest, teisena USA järgi.
  
• Tervelt 35 riiki maksab ÜRO eelarve põhja – 0,001% (27 195 USD).
  
• Eesti maksab 0,016% ÜRO eelarvest, rahas teeb see umbes 435 000 USD.
  

27.04.2010

ÜRO tegevus

Tegevuse eesmärgid:

• Ära hoida sõjategevus. 2 seisukohta:
  
  • kuna sõjad on maailmas jätkunud, siis pole ÜRO-l erilist mõtet (ca 500 sise- ja väliskonflikti)
    
  • 2 maailmasõda on olnud, 3. on suudetud ära hoida
    
• Viimase 60 aasta jooksul pole ühtegi riiki vallutuse tulemusel maailmakaardilt ära kadunud. Arvatavasti ÜRO teene .
  
• Kuidas ÜRO oma eesmärki - ära hoida sõjategevus - realiseerib? Sellega tegelevad ÜRO tasandil 4 institutsiooni:
  
  • Peaassamblee – arutab neid probleeme, mis võivad ohustada RV rahu, arutlus algab ettepanekutest, päevakorda panemine käib lihtsalt ja ka nende riikide poolt, kes pole ÜRO liikmed (nt Taivan); jagab soovitusi riikidele või JN-ile
    
  • Julgeolekunõukogu
    
  • Sõjastaabikomitee – sisuliselt ei tööta, käib koos; põhikirjas sees (artikkel 47); institutsioon, kes annaks JNile nõu kõigis nendes valdkondades, mis puudutavad sõjalis-strateegilisi probleeme (kuidas kasutada relvajõude jne). Alates 1948. aastast käib vaid formaalselt koos. Ehk poliitikud väga ei usalda sõjaväelasi ja kardavad nende liialt radikaalseks muutumist.
    
  • Peasekretär – tema saab informeerida JNi igas küsimuses, mis tema arvates ohustab rahu ja julgeolekut (probleemitõstataja). Informeerib PAd sellest, mida JN arutab.
    
• Lahenduskäigud ehk mida tehakse selleks, et tagada rahu ja julgeolek:
  
  • tülide rahumeelne lahendamine
    
    • Aluseks jällegi põhikiri (artikkel 2), mis ütleb, et tülisid tuleb lahendada rahumeelselt. Sama asi oli kirjas ka Rahvasteliidu põhikirjas ja tema ei suutnud neid asju realiseerida. Ka ÜRO pole seda suutnud kogu aeg. ÜRO on välja pakkunud loogilise rea, kuidas tülisid hakatakse lahendama (jäik skeem).
      
    • 6 võimalust, mis siis tuleb teha:
      
      • pidada läbirääkimisi
        
      • hakata uurima
        
      • vahendus
        
      • lepitus
        
      • vahekohus
        
      • kohtulik menetlus – RV kohus
        
    • seda võib arutada ka JN ehk siis hakkavad läbirääkimised, järjekord:
      
      • keegi esitab probleemi (alaline liige või kaudselt ükskõik mis riik)
        
      • äge vaidlus, mis enamikel juhtudel lõpeb patiseisuga – tingitud asjaolust, et artikkel 2 järgi on fikseeritud seisukoht, et ÜRO-l pole mingil määral õigust end segada riikide siseasjadesse (seega, JN vaidleb, kas tegu on RV või riigisisese probleemiga) > kõige rohkem on püütud tõstatada LAVi probleemi ( apartheid )
        
      • probleem võetakse päevakorda
        
      • olemust tutvustavad ettekanded
        
      • diskussioon, mis võib kesta aastaid
        
      • otsus võetakse vastu resolutsiooniga, alalised liikmed peavad olema poolt, samuti ka vahelduvatest liikmetest 4 (poolt peab kokku olema 9 liiget).
        
      • peidetud veto tähendab, et keegi JNi alalistest liikmetest mõjutab vahelduvaid liikmeid, et need oleksid vastu (järelikult ta ise ei saa maailma avaliku arvamuse huvides olla vastu).
        
      • teatud tingimustel läheb küsimus arutusele PA-le (kui läheb JNi pädevusest välja, kuid seal on resolutsiooni vastuvõtmine veelgi keerulisem)
        
      • kui läheb hästi, siis võetakse resolutsioon vastu; kuid JNil on õigus tulla selle küsimuse juurde tagasi ka aastaid hiljem, see jääb JNi pädevusse.
        
      • 1946 hakkas JN arutama NLi ja Iraani probleemistikku. NSVL ei olnud oma vägesid sealt välja tõmmanud peale II MS; resolutsiooni ei olnudki vaja, NSVL tegi seda arutelugi peale
        
      • Kokku ligi 250 probleemi.
        
  • kollektiivne julgeolek – otsida rahust ja julgeolekust, mis on ÜRO tegevuse ainus prioriteet. Rahu tagamiseks tuleb haarata võimalikult palju riike (ei pea olema demokraatlikud riigid). Ei tasu samastada kollektiivse kaitsega (erinevalt NATOst). Praegune agressiooni määratlus on pärit aastast 1974. Nt ei ole agressioon siis, kui vägede sisseviimine on tehtud riigi palvel .
    
    • grupp seltsimehi – seotud 1968. aasta augusti Tšehhoslovakkia sündmustega (abipalvele, et VLO viiks väed sisse, olid alla kirjutanud „grupp seltsimehi“)
      
    • kollektiivse julgeoleku tagamiseks on kahte liiki aktsioone:
      
      • rahumeelsed – majanduslikud sanktsioonid; ÜRO kehtestab suhtlemisel mingi riigiga teatud piirangud (neid on erinevaid, täielikust osaliseni). Neid on kehtestatud umbes 10-konna riigi suhtes. Rida Aafrika väikeriike (Libeeria, Etioopia , Somaalia). Rodeesia 60ndatel , LAV 70ndatel suhtes kehtestatigi sanktsioonid. Näitas ÜRO-d nõrgana. Ei toiminud need sanktsioonid. 90ndatel Iraagi suhtes olid edukamad . Ka Jugoslaavia suhtes olid sanktsioonid 90ndatel.
        
        • järeldused:
          
          • mida suurem riik, seda väiksem mõju sanktsioonidel
            
          • kui riik on ise lõhestunud, siis on sanktsioonid efektiivsemad
            
          • riik ei tohi olla väga populaarne
            
          • tal ei tohi olla märkimisväärseid liitlasi
            
          • kui riik on ise piiratud ressurssidega, siis on teda lihtsam sanktsioonidega karistada
            
        • Iraani suhtes ei ole sanktsioonid kuigi tulemuslikud olnud.
          
        • Diplomaatiliste suhete katkestamine (visatakse ÜROst välja, siiani tehtud ei ole).
          

4.05.2010

• sõjalised
  
  • Korea sõda 1950-53 (NSVL ei pannud vetot, sest ta boikoteeris Taivani tõttu JNi istungeid)
    
  • Lahesõda 1991 – tugevalt domineeris USA (nagu eelmises konfliktis ); eelnevalt võttis ÜRO vastu 12 resolutsiooni
    
  • on üritatud ÜRO mandaati saada ka Kosovo ja Iraagi sõjale
    
• rahuvalve – üks ÜRO tegevuse tahkudest, millest põhikiri ei räägi. Eesmärk ei ole mitte agressori purustamine. Kui kollektiivses julgeolekus domineerivad suurriigid, siis rahuvalvesse panustavad suuresti ka väiksemad ja keskmised riigid. Pigem nagu politseioperatsioonid. Siiamaani on toimunud 63 rahuvalveoperatsiooni, millest 15 kestavad ka praegu. Esimene oli Balkani tüli lahendamine 1947 Kreeka ja Bulgaaria vahel. UNTSO – ei sisalda viidet geograafilisele kohale – Lähis-Idas rahu tagamine.
  
• siiani kestvad ÜRO rahuvalveoperatsioonid:
  
  • vaatlus
    
    • UNTSO (rahvusvaheline)
      
    • UNMOGIP (al 1949) – India ja Pakistan (RV)
      
    • MINURSO – Lääne-Saharas (al 1991) (kohalik)
      
    • UNMIK – Kosovo (al 1999) (kohalik)
      
    • UNMIT – Ida-Timor (kohalik)
      
  • relvajõud
    
    • UNFICYP (al 1964) – Küpros (kohalik)
      
    • UNDOF – Lähis-Ida (al 1974) (RV)
      
    • UNIFIL – (al 1978) Liibanon (kohalik)
      
    • MONUC - (al 1999), II Kongo sõda (kohalik)
      
    • UNMIL – (al 2003), Libeeria (kohalik)
      
    • UNOCI – (al ) Elevandiluurannik (kohalik)
      
    • MINUSTAH – Haiti (kohalik)
      
    • UNMIS – Sudaan (kohalik)
      
    • UNAMID – sama mis eelmine (kohalik)
      
    • MINURCAT – Kesk-Aafrika Vabariigi ja Tšaadi vaheline probleemi (RV)
      
• 16. operatsioon on puhtalt vaatlus Afganistanis (poliitiline missioon ).
  
• kokku 85 000 sõjaväelast ja 13 000 politseinikku
  
• pisut üle poole liikmesriikidest lööb suuremal või vähemal määral kaasa
  
• sel finantsaastal läheb see maksma 7,9 miljardit USD
  
• kõige rohkem panustavad Pakistan ja Bangladesh meeste arvult
  
• rahaline panus on suurim ikka Lääneriikidel
  
• seda kõike juhib Rahuvalveoperatsioonide Osakond , loodi 1992. Tegeleb ka Department of Political Affairs.
  
• rahuvalve tagamise 3+2 põhimõtet:
  
  • osapoolte nõusolek
    
  • peab olema erapooletu (rikuti seda Kongo kriisis 60ndate alguspoolel)
    
  • rahuvalve on küll relvastatud, aga neid kasutatakse vaid enesekaitseks
    
  • legitiimsus – peab läbi käima kõik astmed ÜROs mandaadi saamiseks
    
  • usaldusväärsus kohalike elanike silmis , seotud erapooletusega
    
• Tänu rahuvalveoperatsioonidele on kasvanud peasekretäri roll. Koordineerib rahuvalveosakondade tööd.
  
• desarmeerimine – Sõjastaabikomitee (SSK) korraldused ; relvastuse reguleerimise süsteem – desarmeerimiskonverents. Veidi üle 40 riigi, kes selle tegevusest osa võtavad. Terve rida valdkondi (ca 10), millega konkreetsemalt selle komiteed tegelevad. Suudeti II MS järgselt vähendada relvajõudude suurust ( aktuaalne just alaliste JNi liikmete puhul). Vaidlused, kui palju peaks vähendama. Need vaidlused kestsid ca 15 aastat.
  
  • terve rida kokkuleppeid, mida on saavutatud tuumarelvastuse piiramisega seoses.
    
  • on ka väidetud, et desarmeerimine sai alguse Aatomienergia Komisjoni loomisega , mille ülesanne on hoida pilk peal, et tuumaenergiat kasutatakse rahumeelsetel eesmärkidel.
    
  • 1963 keelustati maa peal, vee all ja vee peal tuumakatsetuste läbiviimine (lubatud vaid maa all ja teatud võimsusega).
    
  • tuumarelva leviku keelustamine – on keelatud tuumarelva omaval riigil jagada tehnoloogiat, mitte ise välja töötamine.
    
  • kosmosesse ei tohi tuumarelvaga minna, samuti ei tohi ladestada merepõhja.
    
  • keelustatud on ka keemiarelvad ja biorelvad .
    
  • tuumavabade tsoonide kujundamine või loomine ( Antarktis ).
    
  • paljude muude bilateraalsete relvastuse vähendamise lepete taga on olnud ÜRO
    
• ÜRO on oma rahuvalvega olnud eeskujuks ka teistele (NATO; SRÜ). Sellest on huvitatud ka mittesõjalised organisatsioonid. Nt Darfuris ka Aafrika Liit. EL on seotud Kosovoga.
  
• Rahuvalve ei ole enam ÜRO monopol . Ühelt poolt aktiivsuse kasv, teisalt jällegi ÜRO tähtsuse kahanemine.
  

11.05.2010

ÜRO spetsialiseeritud asutused

• Vaata lisaks ÕISist.
  
• Kaks olulist seltskonda veel, mida oleks tarvis teada. Neid nim. seotud asutusteks. Neid on kokku 4 tükki, 2 tegelevad relvastusega + WTO ja Aatomienergia Agentuur. Vahel neid loetakse ka spetsialiseeritud asutuste hulka. Kokku siis 15+4.
  
• Toitlus - ja põllumajandusorganisatsioon, Tervishoiuorganisatsioon, IMF, WB, UNESCO.
  

Ajalugu

• Ajaloolises plaanis jagunevad 2 lehte:
  
  • need, mis olid enne ÜROd ja need, mis asutatati koos ÜROga või pärast eda
    
• Enne on asutatud Üldine Postiliit, RV Tööorganisatsioon jne. Kuulusid ka teataval määral Rahvasteliidu egiidi alla.
  
• Suurem osa on asutatud ÜRO enda poolt või temaga koos.
  

Liikmeskond

• Kõige lihtsam jaotus on kolmeks:
  
  • liikmeteks võivad olla riigid ja mingisugused muud territooriumid
    
  • Tööorganisatsiooni liikmed on riigid, töövõtjad ja tööandjad.
    
  • ainult riigid
    
• Organisatsiooniteooria järgi – kuidas käib koos kõrgem organ:
  
  • iga- aastastest kuni kord kuue aasta jooksul
    
  • näited: rahandusorg-id käivad igal aastal ja tihemini; kord kahe aastal käib koos UNESCO; iga kolme aasta tagant käib koos Tsiviillennundusorg.; nelja aasta tagant Meteoroloogiaorg.; Postiliit iga 5 aasta ja Telekommunikatsiooniliit iga 6 aasta tagant.
    

Asukoht

• 8 linna: Genf (6 org-i); Rooma (2); Washington (2); Pariis; Viin; London; Montreal; Bern
  

Hierarhia

• Peaassambleele allub ainult üks neist vahetult – ÜR Tööstusliku Arengu Org.
  
• Teised tegutsevad Sotsiaal- ja Majandusnõukogu raames, aga ei allu.
  
• UNICEF on fond, allub vahetult Sotsiaal- ja Majandusnõukogule.
  

Rahandusorganisatsioonid

• IMFil ja WB-l on ühine ajalugu. Bretton Woodsi konverentsil, kus 1944. aasta juulis kogunesid liitlasriigid (44) ning kes 3 nädala jooksul üritasid paika panna maailma majandust sõja lõppedes.
  
• Ülesanded:
  
  • Maailmapank – sõjajärgse kaose likvideerimine, sh RV Rekonstruktsiooni - ja Arengupank; andis abi algselt Lääne- Euroopale , hiljem tema funktsioonid mõnevõrra muutusid, keskendudes vaesetele riikidele; 90ndatelt tuli IE näol Euroopasse tagasi
    
  • Valuutafond – üldine RV majanduse seire ja käe pulsil hoidmine, et ei tekiks väga suuri hälbeid vahetuskurssides ja maksekäitumises; nende tekkides tuli neid kuidagi lahendada
    
• Sisuliselt hakkasid tegutsema täies mahus alles 50ndate keskel. Põhjus oli selles, et 50ndate lõpus muutusid kõigi Lääne-Euroopa riikide valuutad konverteeritavateks.
  
• Millega tänapäeval tegelevad?
  
  • Maailmapank (World Bank Group) – koosneb mitmest eri osast (5), millest olulisemad on kaks:
    
    • RV Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
      
    • RV Arenguassotsiatsioon (IDA)
      
  • Erinev on nende kahe eesmärk:
    
    • IDA mõte on toetada majanduslikult kõige vaesemaid riike (SKT 1 elaniku kohta – 1200 USD aastas). Neile antakse laenu väga soodsatel tingimustel – intresse ei ole, väga pikaks ajaks (30-40 aastat).
      
    • IBRD – oli algselt mõeldud vaestele riikidele. Rikkad riigid kas ei vaja laenu või saavad selle laenu kommertspankadelt.
      
• RV Rahanduskorporatsioon
  
• Mitmepoolne Investeeringute Garanteerimise Org.
  
• Investeerimistülide Lahendamise RV Keskus
  
• Maailmapanga eesotsas (pole kuskil fikseeritud) on keegi ameeriklastest.
  
• Valuutafondi skeem põhimõtteliselt sama - 24 direktorit, jagunetakse gruppidesse, hääletatakse gruppide kaupa. Valuutafondi eesotsas on keegi eurooplane .
  
• Rahandusorg-idega on tihedalt seotud RV Kaubandusorganisatsioon WTO. Tema asutati samuti Bretton Woodsis (GATTi nime all). ÜRO liikmelisus ei garanteeri nende org-ide liikmeks olemist. Kokku on WTOs 53 liiget. Sinna saamise põhimõtted:
  
  • kõiki riike tuleb kohelda riikidevahelises kaubanduses võrdselt – kõigile tuleks kehtestada enamsoodustusrežiim
    
  • siseturul on välismaalastel ja kohalikel ühesugused õigused kauplemisel (põhjus, miks paljud pole WTOsse saanud või tahtnud sinna saada, nt Venemaa, sest tema kaubanduspoliitika on protektsionistlik).
    
• WTO ja GATT on olnud alati erakordselt raskete kokkulepete organisatsioon. Neid läbirääkimisi nimetatakse „kaubandusraundideks“ (kokku 9):
  
  • Genfi raund kestis 7 kuud
    
  • Tokyo raund kestis 74 kuud
    
  • Uruguai raund kestis pisut enam kui 7 aastat
    
  • Ühendemiraatide raund algas novembris 2001, lõppu ei ole näha
    
• Väga rasked valdkonnad on põllumajandus
  
• UNESCO:
  
  • torkab silma sellega, et sealt on hulgaliselt lahkutud ja peatatud oma tegemisi poliitiliste probleemide pärast (USA ja UK lahkusid 80ndate keskpaigas). Neile ei meeldinud, et UNESCO muutus 3. maailma häälekandjaks.
    
  • UNESCO kopeerib ÜRO PA hääletamispõhimõtteid.
    

18.05.2010

ÜRO roll

Külma sõja aegadel

• Domineeris realistlik traditsioon. Selle järgi maailm ongi konfliktne. Maksimumeesmärgiks oli uue maailmasõja ärahoidmine. Selles tähenduses on ÜRO olnud edukas. Miinimum oli igasuguste konfliktide ad hoc ärahoidmine, selles ÜRO nii edukas pole olnud.
  
• Selle taustal defineeriti ÜRO roll 60ndatel natuke täpsemalt. Young on viljakas autor 60ndatest 80ndateni. Arvas 60ndate lõpul, et ÜRO-l võiks olla 6 eesmärki:
  
  • ÜRO kui suurriikide kokkulepete kõige efektiivsem tagaja
    
  • ÜRO on suurriikide poliitiliste lahenduste toetaja
    
  • ÜRO peaks olema valmis poliitilisteks muutusteks ja neid toetama
    
  • ÜRO kui süsteem stabiilsuse tagaja kasvõi kõige minimaalsemal tasemel
    
  • ÜRO kui süsteemi elujõulisuse tagaja
    
  • ÜRO kui RV normatiivide looja.
    
• 90ndatel sai külm sõda aga läbi.
  

Tänapäeval

• Kui ÜRO sai 50-seks, tuldi välja uute mõtestamistega. 60. sünnipäeval tuldi välja tõsiste reformikavatsustega. 90ndate algupoole mõtestamise tulemused:
  
  • suurriikide konfliktsus on hakanud asenduma konsensusega (vetode arvu langus)
    
  • maailm on konstrueeritud – konfliktid ja koostöö on konstrueeritud, pole tegelikkus, võiks olla ka olemata (konstruktivism) - Wendt
    
  • järjest rohkem hakati arutama selle üle, kuidas võiks ära määrata juhtrolli üleüldse. Wiener arvas 1995. aastal, et juhtrolli saab kahel tasandil määratleda:
    
    • makrotasand – unilateraalne (globaalsed asjad, juhtroll saabki olla ainult ühel riigil; unilateraalne juhtroll tuleb välja omakorda 3 valdkonnas:
      
      • intellektuaalne juhtroll (saab olla ainumaailmas; nendes põhimõtetes, millele tugineb olemasolev maailmasüsteem)
        
      • algatuse olemasolu loomaks autoritaarseid struktuure anarhilises keskkonnas – spetsialiseeritud asutused nagu rahandusinstitutsioonid; aatomienergia komisjon
        
      • kaitsta olemasolevat süsteemi väljakutsuja eest
        
    • mikrotasand – multilateraalne; eeldab väga hästi määratletud RV suhete keskkonda; kas see alati annab parima tulemuse? hiljem on proovitud kahte asja kokku panna, saades tuge suurtelt neoliberaalsetelt mõtlejatelt – siis saab rääkida hegemoonilisest juhtrollist (Keohane oma režiimiteooriaga).
      
  • Milline võiks sellises olukorras välja näha tulevikumaailm? Wiener arvab, et autoritaarsed põhimõtted uude maailma ei sobi. Ta hindab kõrgelt Wilsoni 14 punkti. Pigem moraalne autoriteet, seetõttu arvabki Wiener, et uus maailmakord on ÜRO poolt juhitav (moraalse jõuna). Juhtroll saabki olema ainult mikrotasandil , mitte ÜRO kui mikrotasandi juhtija.
    
  • Uus maailmakord on vana jätkumine. Kas uus maailmakord saabki üldse olla kardinaalselt erinev? Hoffmann pakkus välja 3 tingimust, millal on tulnud uus maailmakord.
    
  • Neli punkti, millel põhineb uus maailmakord (Wiener):
    
    • konfliktid jäävad, kuid nad on lokaalsed ja isoleeritud; doominoefekt ei toimi; tohutult kasvab meedia tähelepanu sellistele situatsioonidele = tehnoloogia areng; avalikkusel võib tekkida mulje, et me juba elame globaalse konflikti maailmas
      
    • iga regioon peab oma konfliktid lahendama ise – laial RV kogukonnal ei olegi mõtet kaasa rääkida
      
    • USA roll jääb endiselt suureks (nii on ka läinud siiani); ilmselt mõnede teiste riikide ja piirkondade roll ka kasvab
      
    • ÜRO roll Wieneri arvates kasvab igal juhul
      
• Bennett on kõige mitmekülgsemalt püüdnud analüüsida, milles seisnevad ÜRO nõrkused ja tugevused.
  
  • nõrkused:
    
    • kogu tänane maailm on ehitatud rahvusriigi ümber (paarsada, nende hulk pigem kasvab kui kahaneb); lõhe erinevate riikide vahel on oluliselt suurenenud; tänu neile lõhedele saabki öelda, et riigid on omavahel võitlevas/võistlevas seisundis
      
    • vastasseis maailmas ei ole kuhugi kadunud
      
    • väga erinevad majanduslikud huvid – see on kaasa toonud rivaliteedi/võistluslikkuse domineerimise koostöö üle
      
    • konfliktid jätkuvad, nende hulk on muutunud pigem suuremaks kui väiksemaks
      
  • tugevused:
    
    • ÜRO eksisteerimine iseenesest on tugevuse näitaja – on pidanud 60 aastat vastu ja lõppu ei ole näha
      
    • riigid järjest rohkem proovivad teha koostöö; kõik riigid, kes on saavutanud viimase paarikümne aasta jooksul iseseisuse, siis esimese asjana on esitatud avaldus ÜROsse astumiseks
      
    • kas ÜRO on suutnud konflikte/vastasseise ära hoida?
      
      • ÜRO konflikti lahenemise tõenäosus on 2/3
        
    • RV õiguse arendamine – tänapäevane RV õigus ongi ÜRO õigus
      
    • tuumakonflikti ärahoidmine
      
    • avalikkuse kaasatõmbamine
      
  • mis võiks olla valdkonnaks, kus ÜRO tugevus kõige rohkem silma torkaks?
    
    • inimõigused
      
      • inimõiguste ülddeklaratsioon
        
      • laste õigused
        
      • naiste õigused
        
      • põlisrahvaste õigused
        
      • kolonialismi probleemid
        
      • kodanikuõigused
        
    • rahuvalve
      

ÜRO reform

• Tõsised kavad said alguse seoses ÜRO 60. aastapäevaga. Peamine probleem on Julgeolekunõukogu. Alaliste liikmetega just.
  
• 1992 tulid esimesed ettepanekud , ajendiks oli muidugi raha. ÜRO eelarve jaotus oli vaja ringi teha. NSVLi panus ju kadus. Jaapan ja Saksamaa hakkasid kohe rääkima, et kuna nende panus eelarve kujundamisel oli kõvasti kasvanud, tuleks neile ka ÜRO JN-is koht anda.
  
• India ja Brasiilia kui regionaalsed liidrid.
  
• Seda seltskonda hakati kutsuma G4-ks. Lisaks on räägitud veel 3 riigist, kes võiksid olla uute alaliste riikide nimekirjas: Egiptus, Nigeeria ja LAV.
  
• Venemaa, UK ja PR-l polnud midagi selle vastu, et alaliste liikmete hulka suurendada. USA on aga väga resoluutselt vastu. Ta arvab, et liikmeid võib juurde tulla küll, kuid mitte vetoõigusega. Ka Hiina on olnud pigem vastu, kui poolt.
  
• Kõige teravamad vastuseisud tekkisid naabrite vahel. Jaapani vastu oli Hiina ja mõlemad Koread .
  
• Itaalia ja Hispaania ja Holland on olnud Saksamaa vastu. Nad on leidnud, et üks koht peaks olema euroliidul kui sellisel.
  
• Brasiilia vastu oli Argentiina, ka Mehhiko jt.
  
• India vastu on olnud Pakistan ja Hiina.
  
• Euroliidu toetajaid nimetatakse „kohviklubiks“ = Uniting for Consensus .
  
• Kofi Annan tuli ÜRO peasekretärina välja 2005. aastal tõsisema kavaga. Pakkus välja 2 varianti: (tõsta julgeolekunõukogu liikmete koguhulk 24-ni)
  
  • plaan A – alalisi liikmeid 11, vahelduvaid 13. G4, Egiptus ja Nigeeria oleksid saanud alalisteks liikmeteks. Ei meeldinud kellelegi.
    
  • plaan B – 5 alalist jäänuks alles, aga oleks tekitatud uus kategooria JNis, mis koosnenuks 8 liikmest, kuid keda valituks 4 aastaks, lisaks üks vahelduv liige, kes valitakse 2 aastaks.
    
• Siiani aga midagi muutunud ei ole. Reformist räägitakse palju.
  

Kuidas ÜRO-d usaldatakse?

• ESS – Euroopa sotsiaaluuring 2008. Teevad iga 2 aasta tagant, käivitumas 2010. aasta uurimus.
  
• Vt slaide!
  
• Bulgaaria, Eesti, Soome, Venemaa, Pr.
  
• Soomlased usaldavad ÜROd kõige enam. Bulgaaria on see riik, kes üldse ei usalda ÜROd.
  
• Prantslaste ja eestlaste usalduse tase on vägagi sarnased.
  
• Eestis on suhtumine ÜROsse ja ELi samuti väga sarnased. Erilist vahet ei ole, kuid suhtumine ÜROsse on õige pisut parem.