Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas RV org. võiks määratleda ?
  • Millest koosnevad RV organisatsioonid ?
  • Kus RO - d tegutsevad ja milline on tegevuse iseloom ?
  • Kuidas toimub otsustamismehhanism ?
  • Kuidas liikmeskonda jaotatakse ?
  • Kuidas liikmeks saadakse ?
  • Kuidas liikmeid väljuvad ROst ?
  • Kuidas võiks mõõta regionaalsete või RV organisatsioonide tugevust ?
  • Miks org-id pole võimelised selleks ?
  • Mis areenil toimub ?
  • Milles see roll seisneb ?
  • Kuidas org. sekkub oma liikmete toimimisse ?
  • Kui sõltumatu suudab RO olla ?
  • Kui oluliste probleemide lahendamisele org-i üldse kaasatakse ?
  • Kelle jaoks terrorist , kelle jaoks vabadusvõitleja ?
  • Mis on regionalism ?
  • Kuidas regionalism maailmapoliitikas võiks välja näha ?
  • Miks NL üldse tahtis nii palju kohti ÜRO - s ?
  • Mida ta siis teeb peale rääkimise ?
  • Kuidas eelarve kujuneb ?
  • Kuidas ÜRO oma eesmärki - ära hoida sõjategevus - realiseerib ?
  • Millega tänapäeval tegelevad ?
  • Keskkonda; kas see alati annab parima tulemuse ?
  • Milline võiks sellises olukorras välja näha tulevikumaailm ?
  • Mis võiks olla valdkonnaks, kus ÜRO tugevus kõige rohkem silma torkaks ?
 
Säutsu twitteris
Rahvusvahelised organisatsioonid

9.02.2010

  • ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus)
  • kodune uurimustöö
  • eksam kinniste materjalidega

RV organisatsioonide teoreetiline raamistik

Kõige üldisem raamistik

  • Realism
  • (neo) Liberalism
    • idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org- idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha;
    • institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele
    • sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad erinevates riikides paiknevate erinevate gruppide ja institutsioonide vahel; püüdes jätta kõrvale riiki (ülikoolide RV suhtlus)
    • vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et teatud valitsemistüübid on rahumeelsemad kui mõned teised ( liberaalne demokraatia)
    • sõltuvusliberalism (vastastikune sõltuvus ) – räägivad riikidevahelisest koostööst (ka inimeste ja gruppide);
      • režiimiteooriad – on veendumusel, et ka realistidel on õigus, sest maailm on anarhiline, aga selles keskkonnas on võimalik saavutada koostöö; seda saab teha mingi režiimiga (majandus)
  • Marksism
  • Konstruktivism ; kriitilised teooriad

Keskmine raamistik

  • Idealismi ja institutsionaalse liberalismi põhjal on välja kujunenud omakorda:
    • funktsionalism
      • Immanuel Kant ;
      • Woodrow Wilsoni 14 punkti, mis panid aluse I MS järgsele maailmale;
      • David Mitrany – rumeenlane; „The Functional Theory of Politics; võttis kokku varasemad seisukohad ja lisas mälestused, ilmus tema surma-aastal 1975; pakkus välja selle, et riikide tähtsus hakkab vähenema; põhjuseks ühised huvid ja vajadused; tänu sellele riigid hakkavadki koostööd tegema; koostöö toob omakorda kaasa riikide suveräänsuse vähenemine (suveräänsusele tugines Westfaali süsteem); Mitrany pani sellega aluse globaliseerumisteooriale
    • neofunktsionalism – aluseks ennekõike regionaalne integratsioon ;
      • Ernst Haas – saksa päritolu õpetlane; suri 2003. aastal; The Uniting of Europe (1958); ELi veel ei olnud, aga ühendused nagu Söe-ja Teraseorg + EURATOM olid küll olemas, seda oli vaja seletama hakata; juhtmõte seisneb selles, et liikmesriigid ühinevad ja nende suveräänsus väheneb; positiivne suhtumine
      • Jean Monnet – poliitilistelt käsitlustelt samade vaadetega
    • intergovermentalism Stanley Hoffmann , pakkus välja süsteemi muutumise 3 eeldust ; vaidles vastu funktsionalistidele

Kõige kitsam raamistik

  • Üldisemalt kitsamale on deduktiivne lähenemine , vastupidine lähenemine on induktiivne!
  • 4 erinevat lähenemisviisi, pole enam teooriad; eelnevate käsitluste raames toimuv mõtetevahetus; erinevad üksteisest selle poolest, millist aspekti RV org-i uurimisel peetakse kõige olulisemaks:
    • tegevus – erinevad õpetlased on püüdnud tegevust üldistada; kolm olulist lähenemist: (Taylor & Groom)
      • integratsioon – püüavad ära seletada kõige laiemat otsuste tegemise mehhanismi; ei räägita konkreetsetest otsustest, vaid pööratakse tähelepanu sellele, KES teevad otsuseid:
        • rahvas (kodanikutasand) – keegi Karl Deutschi-nimeline tšehhi sakslane; teda peetakse transaktsionalismi loojaks; RV suhted ongi nt üliõpilaste suhted üle terve maailma (indiviidi tasand)
        • grupid – organiseeritud, hargmaised majandus- ja äriorg-id, ka pol. org-id (erinevad kirikud); kõige kosmopoliitsem variant üldse; Randalf Bourne, transnatsionalism (vastandub internatsionalismile)
        • bürokraatia – seotud riigiga; räägitakse jälle Ernst Haasist ja tema neofunktsionalismist
        • (täidesaatev) võim – sellega tegelevad riigid kõige rohkem; Carl Friedrich ; tema teooriat nim. funktsionaalseks föderalismiks; hea on meeles pidada ka ühte poliitikut – Hammarskjöld (kunagine ÜRO peasekretär , rootslane, kes kukkus Kongos alla lennukiga); ka RIIK on oluline
      • kohandumisteooriad:
        • supranatsionalism – arusaam, mis on sarnane osalise föderalismiga; riigid, kuuludes mingisse org-i, delegeerivad osa oma võimust organisatsiooni (ainult mingis kitsas valdkonnas) ja siis lasevad toimetada sellisel nähtusel nagu RV personal; RV personali tõttu ongi teda nim. supranatsionalismiks; RV personalil on õigus ja kohustus mõjutada liikmesriikide käitumist; Ernst Haasi nimi tuleb taas kasutusele (nt Siim Kallas ELi transpordivolinik)
        • koordineerimine – läbirääkijate kohandumist; riikidevahelistes org- ides valitsused läbirääkimistel kohanduvad üksteisega (kompromiss)
        • harmoniseerimine – huvide kooskõlastamine , erakordselt vastuoluline , sest riigid ei pruugi lõpptulemust sugugi tahta; lõpptulemus ei rahulda tegelikult 100% kedagi
        • koopereerumine – riigid teevad väga tihedalt koostööd mingis spetsiifilises valdkonnas; kõige ilmekamad näited on majandusega seotud näited; koopereerumine jõudis kõige kaugemale VMNi näol Lääne arvates
        • assotsieerumine – kui mingi RV org. saab riikide keelata-käskida, siis teeb ta seda kui ekspert mingis kitsas valdkonnas; laevandus - ja lennundusorganisatsioonid
    • areng/evolutsioon Darwin /Lamarck, (Hawdon)
      • funktsionaalne lähenemine - organisatsioonid selekteeruvad, jõulisemad jäävad ellu, teised surevad välja; põhitähelepanu pööratakse osale ja tervikule – kuidas mingi RV org-i osad saavad terviku sees hakkama, (darvinistlik) – ÜRO pakkus välja parimad variandid, kuidas tagada rahu ja kuidas on sellele kaasa aidanud ÜRO üksikosad nagu rahuvalve
      • strukturaalne lähenemine – RV org-i osade omavaheline toimimine ; (lamarkism) – kuidas omavahel saavad läbi omavahel ÜRO Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee

16.02.2010

  • (jätkub)
    • meetod
      • kirjeldav – lihtsamat sorti, jaguneb kaheks
        • õigusliku aspekti väljatoomine – pööravad tähelepanu RV õigusele; millised on õiguslikud aktid ja kuidas nad teiste õiguse vormidega suhestuvad
        • ajaloolise aspekti väljatoomine – põhirõhk on sellel, kuidas org. tekkis ja mida ta tegi; kas teda on võimalik periodiseerida; ei peeta samuti väga tõsiteaduslikuks, kuid mõlemad aspektid on väga vajalikud
      • analüüs – täpsemalt süsteemianalüüs , jagatud kaheks:
        • makroanalüüs – käsitlusviis, kus RV org-i vaadeldakse kui terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need muutused org-is avaldavad teatud mõju (nt ÜRO)
        • mikroanalüüs – vaadeldakse org-i kui teatud institutsionaalset süsteemi; see tähendab, et toimub teatud samastumine (Eastoni musta kasti süsteem, kus on sisend >must kast>väljund, väljundist tuleb tagasiside sisendisse); riikidel on mingisugused huvid, mustas kastis toimub läbirääkimiste protsess, väljundiks on teatud otsused (kollektiivne tegutsemine, kollektiivseks seadustamiseks, hukkamõist). Kas ÜRO-l oli volitus pommitada Belgradi ja Bagdadi?
      • tõlgendamised
    • tõlgendus laiemas tähenduses Clive Archer , RV org-i saab tõlgendada realistlikult; tema enda termin on revisjonism/reformism – väidab, et nii on täiesti võimalik analüüsida ühe või teise RV org-i olemasolu; autor on selles valdkonnas kõige mõjukam

RV organisatsiooni määratlused ja klassifitseerimised

Kuidas RV org. võiks määratleda?

  • 4 erinevat võimalust, kuidas üht RV org-i võib määratleda:
    • aluseks võetakse RV org. kui institutsioon – sellele suunale on kõige rohkem mõju avaldanud Maurice Duverger (tuntud rohkem kui erakondade uurija); RV org. on seaduse või tavade alusel kujunenud sots. organisatsiooni vorm või struktuur
    • organisatsioon kui protsess – rõhutatakse tegevuse aspekti; org. tegeleb millegagi; James Hawdon arvab , et tänapäevased RV org-id on määratletavad kui institutsionaliseerutud rollide võrgustik, mis on loodud 3 või enama suveräänse riigi poolt VASTASTIKUSE KOOSTÖÖ ERGUTAMISEKS.
    • õiguslik lähenemine – RV org. on ära määratletud lähtudes eelkõige õiguslikest arusaamadest; tuntuim esindaja Michelle Virally arvab, et RV org. on määratletav kui riikide ühendus, mis on loodud TEMA LIIKMETE POOLT VASTAVA LEPINGU ALUSEL ja mis sisaldab püsivat süsteemi (ilma lepinguta ei ole RV organisatsiooni).
    • poliitikaArcheri määratlus= RV org. on kindlakujuline püsivalt jätkuv struktuur, mis on loodud kahe või enama riigi poolt teostamaks regulaarset POLIITILIST SUHTLUST.

Klassifikatsioon

  • klassifitseeritakse tunnuste alusel (kuidas ära tunda RV org-i ja kuidas seejärel klassifitseerida):
    • millest koosnevad RV organisatsioonid? jaguneb 3-ks, kõik võivad olla omavahel läbipõimunud:
      • RO-d, mille on moodustanud riigid (valitsus) > IGO (International Govermental Organisation ), vahel eristatakse selliseid majandusorganisatsioone, mis on loodud riikide poolt BIGO (Business…), nt OPEC
      • riikidesisesed org-id on leidnud, et võiks koostööd teha, tuntuim nimetus INGO (International NON-governmental Organisation), nt ROK; valitsustevälised/mitteriiklikud org-id; erivorm BINGO (Business International Non-governmental Organisation), nt Royal Dutch Shell (mitme maa kapital on kokku pandud hargmaise korporatsiooni loomiseks)
      • üksikisikud , kes pole koondunud mingisugusesse org-i, nende nimetamiseks kasut. lühendit TRANGO (Transnational Non-governmental Organisation). trans-liidet on kasutatud indiviidide suhtluse kirjeldamiseks, nt RV teadusorganisatsioonid
    • kus RO-d tegutsevad ja milline on tegevuse iseloom? (Kegley ja Whitkoff)
      • globaalne/universaalne (ÜRO, Rahvasteliit)
      • globaalne/spetsiifiline ( UNESCO , IMF, WB, )
      • regionaalne/universaalne (EL)
      • regionaalne/spetsiifiline (Läänemeremaade Nõukogu, LMN)
    • kuidas toimub otsustamismehhanism?
      • otsus tuleb konsensuslikult – räägitakse läbi, kuni kõik on nõus
      • otsus tuleb häälte jagunemise kaudu
      • foorum – turuplats; org, kus ei otsustatagi midagi, vaid tullakse pigem kokku ja arutatakse küsimusi (Araabiamaade Liiga); proovitakse kooskõlastada oma seisukohti, kombitakse osapoolte arvamusi
      • teenindusorganisatsioon – otsus on erakordselt konkreetne, tegeletakse millegi väga praktilise ja detailsega; igasugused ohutusorganisatsioonid ( lennundus - ja laevandusorganisatsioonid)
    • vabatahtlikkus – tähendab, et ROst on mingitel tingimustel võimalik lahkuda
    • struktuuri olemasolu – iga org peab omama mingisugust struktuuri; milles väljendub?
      • tal peaks olemas olema mingisugune esindusorgan , mis peaks vähemasti perioodiliselt koos käima (tihemini kui iga 10 aasta tagant)
      • struktuur peab välistama ühe domineerimise
      • tal on mingisugune personal, kes ei tohiks olla pärit ühest riigist
    • vastandlikkus ühekordsuse ja pidevuse vahel

Nimetused

  • organisatsioon – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
  • assotsiatsioon (ühendus/ koondis ) – FIFA
  • föderatsioon /liit – FIS
  • konföderatsioon /unioon – Euroopa Liit
  • liiga – Rahvasteliiga
  • nõukogu – Põhjamaade Nõukogu
  • ühing – NMKÜ
  • ordu – Malta Rüütlite Ordu
  • gild – kutsele viitav organisatsioon
  • klubi – Rooma Klubi, PEN-klubi
  • vennaskond -

23.02.2010

RV organisatsioonide ajalugu

  • Kõige mõjukam alusepanija on olnud Yves Claude , kes 1964. aastal oma uurimuses pakkus välja 4 tingimust, mis peaksid olema maailmas täidetud selleks, et võiksid üldse tekkida sellised nähtused nagu RO-d:
    • riikide kriitiline mass – peab eksisteerima teatud hulk riike, mida oleks võimalik vaadelda kui iseseisvaid pol. elemente (räägib IGOdest, mitte INGO-dest); esimesed riigid juba ca 5000 aastat tagasi
    • püsivate kontaktide olemasolu riikide vahel – on olnud olemas juba väga pikka aega sõjategevuse näol, kuid Claude ei pea silmas vaenutegevust; vaenutegevuse käigus püüavad erinevad pooled leida endale liitlasi; selle tingimuse puhul võiks väita, et need organisatsioonide tekke annab viia väga kaugesse minevikku
    • ühiskond peab olema teadlik nendest probleemidest, mis kaasneb sellise vastastikuse koostööga – sellest nähtusest enne 19. sajandit rääkida ei saa
    • riigid peavad tundma vajadust reguleerida omavahelisi suhteid
  • Süsteem:
    • makrokäsitlused
      • Clive Archer (suured traditsioonid) – võtab aluseks sellise mõiste nagu suveräänsus (Westfaali ja Utrechti rahu panid aluse suveräänsusele ja see omakorda mõjutas 2 olulist valdkonda):
        • rahu ja julgeoleku probleemid (eriskummalised märgid riikidevahelistest koostööst on olemas 18. sajandi lõpus – koostöö berberitest piraatide vastu; kindlasti aga Viini kongressist saati; veel Pariisi konverents , mis lõpetas Krimmi sõja; Berliini konverents, kus arutati, mida teha Venemaa ja Türgiga; Algecirase konverents 1906, millega reguleeriti Maroko küsimus ja lükati edasi I MS)
        • tehnoloogiaga seotud küsimused (kuidas riik kasutab teadlikult või alateadvuslikult ära tehnoloogia arengut)
          • ennekõike sõna otseses mõttes tehnilisest arengust tingitud vajadust tekitada mingi koostöö
          • seotud elektriga telegraafi näol (RV telegraafibüroo, mis eksisteerib tänini) 1868. aastast
          • sarnane institutsioon oli Postiliit 1874
          • mõõtude ja kaalude RV ühendus 1875
      • James Hawdon ( darvinism /lamarkism) - näeb kõige alusena merkantilismi; oma käsitluse ehitab üles hegeliaanliku lähenemise abil (tees- antitees -süntees)
        • tees – teatud ajajärk (15-16. saj) tekitas terves Euroopas traagikat kulla ja hõbeda kaitsmise näol; senised fragmenteerunud riigid hakkasid tsentraliseeruma;
          • kaasa aitasid sellele kaupmehed , kes olid saanud monopoolse õiguse riigilt toimetada kuskil piirkonnas nii nagu nad ise heaks arvavad;
          • teine aspekt oli bürokraatia teke – toona nähti selles faktorit, mis suudaks stabiliseerida riiki; tekitas mingisuguse korrastatuse; jälle oli kaupmeestel lihtsam omi asju ajada
        • antitees – võistlusliku kapitalismi teke on seotud pol. suurvõimude tekkega tänu kaupmeestele; Hollandi Ida-India Kompanii pani aluse Hollandi suurvõimule; need suurvõimud sattusid omavahel konflikti; kaupmeeskonna tegevus tugevdas riike niivõrd palju; selles kasvab välja süntees:
        • süntees – püüab merkantilismi ja konfliktsust omavahel ühendada; väljendus Euroopa riikide puhul kolonialismis; see nõudis juba teatud kokkulepet; sünteesi faas hakkas rajanema juba teatud kokkulepetele, mis fikseerisid koloniaalvalduste piirid; see väljendus ka Westfaali rahulepingus terra nullise näol;
      • Prantsuse revolutsioon tagurpidi võetuna; revolutsiooni loosung ei meeldinud olemasolevale süsteemile ja see mobiliseeris end selle vastu; seletab lahti Viini kongressi, mis oli Pr. rev. vastane organisatsioon
      • Tööstuslik pööre – tekitas olukorras, kus riigid pidid hakkama koostööd tegema; antud käsitlustest rõhutatakse just raudteede ehitamist;
    • mikrokäsitlused – võtavad aluseks ühe hulga RO-sid ja püüavad leida mingisugust seaduspära, miks just need olid esimesed:
      • Reuter – leiab, et tekkisid 3 erinevat RO-de liiki:
        • RV jõgede komisjonid – esimene neist kutsuti kokku 1821 Elbe jõe komisjon ; Reini jõe oma 1831 , Pariisi kongressil kutsuti kokku 1856 Doonau komisjon ja see toimib tänase päevani;
        • tehnoloogia aspekt sama mis Archeril
        • koloniaalküsimuste lahendamine oli üheks aluseks tänapäevastele ROdele; rõhutatakse järjekordselt Berliini konverentsi, kus põhiküsimuseks oli, kellele anda Kongo (maailma lõplik ärajagamine)
      • Rahvasteliiga – sai alguse Viini kongressist ja rajati Versailles ’ rahulepinguga; sealt alates hakkab pihta tänapäev

RV organisatsioonide kasv ja kahanemine

  • Pevehouse – 1815. aastast kuni 2000. aastani:
    • tänapäeval arvatakse olevat ROsid ca 350 – on olemas org, mis tegeleb nende organisatsioonide kokkulugemisega (UIA.be)
    • mõned teised allikad pakuvad kuni 400 ROd
    • valitsustevahelised ehk IGO-d
    • võrdluseks, INGO-sid arvatakse olevat 4000 ringis; peetakse ka pisut vanemaks , sest esimesed loodi ordude näol juba keskajal; roosiristlased – esoteeriline RV indiviidide salaühing, põhitöö oli 17. saj alguses, hiljem ühinesid vabamüürlased nendega
    • 4 väikest võnget on sellel graafikul:
      • I MS algus
      • II MS algus – paljud ROd ja nende peakorterid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #1 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #2 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #3 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #4 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #5 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #6 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #7 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #8 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #9 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #10 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #11 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #12 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #13 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #14 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #15 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #16 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #17 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #18 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #19 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #20 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #21 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #22 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #23 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #24 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #25 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #26 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #27 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #28 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #29 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kooliplika1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõige üldisem raamistik
• Realism
• (neo)Liberalism
o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha;
o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele
o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad erinevates riikides paiknevate erinevate gruppide ja institutsioonide vahel; püüdes jätta kõrvale riiki (ülikoolide RV suhtlus)
o vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et teatud valitsemistüübid on rahumeelsemad kui mõned teised (liberaalne demokraatia)
o sõltuvusliberalism (vastastikune sõltuvus) – räägivad riikidevahelisest koostööst (ka inimeste ja gruppide);
 režiimiteooriad – on veendumusel, et ka realistidel on õigus, sest maailm on anarhiline, aga selles keskkonnas on võimalik saavutada koostöö; seda saab teha mingi režiimiga (majandus)
• Marksism
• Konstruktivism; kriitilised teooriad

Rahvusvahelised organisatsioonid , organisatsioon , üro , konverents , ingo , nato , archer , peaassamblee , regionalism , ingod , institutsioon

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
docx
Rahvusvahelised organisatsioonid
60
pptx
Rahvusvahelised organisatsioonid
72
docx
Rahvusvaheline poliitika konspekt
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun