elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb oma korda paleoliitikumiks(rändav eluviis, 3 milj a tagasi), mesoliitikumiks(vibu, 12000 eKr) neoliitikumiks(7000 eKr, neoliitiline revulutsioon- mindi üle viljelevale majandusele, paikne eluviis, savinõud, kanga kudumine) ja eneoliitikumiks (ratasveok, toortellised, 5000eKr, niisutussüstemid). Pronksiaeg- 2500 eKr, tulid pronksist tööriistad, kõplapõllundus asendus künnipõllundusega (muutus meeste tegevusalaks), tekkis tööjaotus ja eraomand(kihistumine). Rauaaeg- 1300 eKr hetiidid hakkasid kõigepealt tegelema raua sulatamisega.
Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike lahing Venemaaga. Muinasjaja 8 suurimat maakonda: Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala
Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.) Matmiskombed Ei saa midagi kindlat öelda, Surnud sängitati asula Hauda asetati surnu külili, sest avastatud on väga vähe territooriumile, vahel isegi elamu kägerdatud asendis. Kalmistud
elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad: karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800,
Etnoloogia Abielu ja soorollid Polügüünia - üks mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega; leitud ainult kuuest ühiskonnas Miks polügüünia? ühiskondades, kus meeste suremus on kõrgem, ohtlike tegevuste ja sõjategevusega seoses. Tööjõu küsimuses - naisi peetakse paljudes ühiskondades tähtsaks tööjõuks (aianduskultuur ja kõplapõllundus). Mitmenaisepidamine on moodus tõestada enda tähtsust, prestiizitunnus. Polüandria esineb rasketes elukeskkondadest, kus nt on raske leida süüa. On vaja sündimust kontrollida. Pole tõenäoline, et kõik saavad ellu jääda. Väga range kontroll rahvaarvu üle. Vähem hoolitsetakse tüdrukute eest - lastakse kergemini neil surra. Suurpere - elavad koos mitu tuumperekonda Leviraat - lesknaine abielub enda surnud mehe vennaga Sororaat - leskmees abielub enda surnud naise õega (naised ei saa enda bioloogilistest sidemetest vabaks) Seeriaabielu - võib abielluda mitme järjestikuse partnerig...
üksikud talud. maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatult, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all. pronksiaeg vanimad pronksriistad on odaots ja sirp. eestis puudus pronksiks vajalik materjal ja alguses oli pronks kallis, et seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. peamine elatusala oli karjakasvatus(lambad, kitsed, veised), kõrvalala oli maaviljelus, kõplapõllundus. elatuslisa andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti põletatult. levisid kultusekivid
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist, ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused). 14. NEOLIITILINE REVOLUTSIOON oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. 15. MAAGILINE TOIMING Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. 16. PREESTER ülemkihti eeti jumalate kaitse all seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel toimiva ühiskonnakorralduse kohta. Nii oli riiklik korraldus tõenäoliselt oma
· Kujult meenutasid nõud suuri terava põhjaga padasid · Nõude püsti püsimiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega · Toidu valmistamiseks tehti lõke ümber paja · Tehti potte toiduainete hoidmiseks- säilitamiseks, aga ka liuataolisi savinõusid, mida tarvitati taldrikutena Neoliitikumis (nooremas kiviajas) · Viljelev majandus · Kivi lihvimine ja puurimine · Savinõude valmistamine · Kanga kudumine · Kõplapõllundus Kammkeraamika kultuur · See levis umbkaudu 4000. aastat eKr Eestis(uus arheoloogiline kultuur) · Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud · Nõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega · Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kammkeraamika kultuuri savinõud ja nöörkeraamika kivikirved · Kammkeraamika kultuur sai on nime arheoloogidelt · Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist
-See oli tavalistlt 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskel laotud põhja-lõuna suunaline kirst,kuhu sängitati surnu. -Ehitati ka mõned laevkalmed-ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt.Kaks tuntumat Saaremaal Sõrve poolsaarel. -Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid,rändrahnud mille peal olid süvendid. Põllunduse eduasammud. - Varem kõplapõllundus väikestel maalappidel; metallkirved aletamine (mets raiuti maha, põletati, tuhk väetiseks, kündi polnud vaja; alemaa viljakus mõne aasta järel langes lasti mets peale kasvada) -Neil aladel kus mullakiht oli õhuke,kasvas mets aeglaselt. -Hakkas levima söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti, kasutati karjamaana, peagni hariti uuesti üles) -Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks.Eluasemed püstitati sageli maade lähedusse. Tõususajand.
Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 3. Raua leviku ulatus 500a eKr 500a pKr vanemal rauaajal ja mõju. Sissetoodud tooraine Skandinaaviast, vahetati karusnaha, meravaigu ja vaha vastu. Töötlemine tagumise teel. Rauda oli siiski üsna vähe,sest see oli kallis. Esialgselt paralleelselt käibel kivist, pronksist relvad ja tööriistad. Alepõllundus kahe välja süsteem, söödipõllundus. Nisu ja oder, peale Kristust rukis ja kaer. Kõplapõllundus. 500a pKr on peamiseks põlluharimise tööriistaks ader. Algselt olid töörisstat puidust. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse . kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüri vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. 50-450 pKr olid tarandkalmed korrapärasemad, kuni kümme meetrit pikad. Sageli rajati mitu üksteise kõrvale, mis moodustasid kalme. Enamasti maeti põletatult,
Talu ülempiir 30ha. Kulak (jõukam talumees). Kehtestati varumisnormid- müük riigile, äärmiselt madalad hinnad. 1947- 1950 kolhooside loomine. 1949 aasta küüditamisega murtakse vastupanu. Alguses loodi küla kolhoosid, hiljem hakati neid liitma. 1953 Stalini surm. Maal tekkis krooniline tööpuudus. Sotsialistliku suurtootmise väljakuulutamine. Käblin (1950-1978) Põllumajanduse tormiline areng. 23.Põllumajandussüsteemid ja olulisemad tootmissuunad: Kõplapõllundus. Alepõllundus: mets raiuti maha, puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. Kui mulla viljakuse tase langes lasti uus mets kasvada. Sööt-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt mõneks ajaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Põlispõld. 2- ja 3-väljasüsteem. Tootmissuund: Põllukultuurid: teraviljad, herned, tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad. 24
Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga. Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus. Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük. Matmiskombed: · Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all. · Hauapanused tagasihoidlikud · Kalmistud asusid asulatest eemal, veekogu lähedal, kõrgendikul TV lk 7 ül 2.3 Tooge näiteid, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. · Nõude põhjad olid lamedad, et ümber ei kukuks
Sellist majandusviisi nim anastavaks majanduseks ja see tingis inimeste rändleva eluviisi - Noorem kiviaeg e neoliitikum (algas 7000 ekr) Palju avastusi: kivi lihvimine ja puurimine, savinõude valmistamine ja riide kudumine. Mingi üle viljelevale majandusele (inimene kasvatab oma toidu ise e. Tekivad põlluharimine ja karjakasvatus). Esimene põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Esimene suur ajaloolini tööjaotus. Muutusid uskumused: esikohale tõusid päike ja maa kultus, suurte loodusjõudude kummardamine, viljakusmaagia. - Eneoliitikum metallide avastamine: leiutati, kuidas neid töödelda ja milleks kasutada. Esimene metall, mis kasutusele võeti oli kuld. Teiseks oli vask. Kuid ka kivi säilitas oma tähtsuse. Tähtsamad leiutised sel perioodil olid: toortellised
alguse põlluharimine ning kodustati esimesed kariloomad. Jääaeg oli selleks ajaks lõppenud ning kliima oli tänapäevasest veidi soojem ning niiskem. Põlluharimine sai alguse korlilusest, mille käigus oli kogutud teadmiseid erinevate looduses leiduvate taimede kohta. Metsarikkamates piirkondades kasutati alepõllundust. Peamiseks põlluharimise riistaks oli kuni IV at eKr kõblas, seega oli esimeseks põlluharimise viisikd kõplapõllundus. Karjakasvatus omakorda sai alguse küttimisest, mille käigus kinni püütud noorloomi säilitati elusa lihatagavarana. Esimesteks kariloomadeks olid lambad ja kitsed, hiljem kodustati ka sead ning veised. Paljudes vähemviljakates piirkondades (ka Eestis) ei tõrjunud põlluharimine ja karjakasvatus pika aja jooksul küttimist ja korilust kõrvale, vaid need jäid täiendavateks elatusallikateks. 3.2. Varaseimad põlluharijate asulad:
Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer. Oli anastav majandus ehk põhilised tegevusalad olid korilus, kalastamine ja küttimine - see tingis inimeste rändamise. Noorem kiviaeg, kus mindi üle anastavalt majanduselt viljelevale majandusele neoliitiline revolutsioon. Vanim põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Inimesed hakkasid paikseks jääma ja ei rännanud rohkem. Eluiga hakkas pikenema ja laste suremus vähenes, sest toitu oli rohkem. Esimene tööjaotus seisnes selles, et mõned hõimud jäid paikseks ja hakkasid tegelema põlluharimisega, kuid mõned tegelesid karjakasvatusega ja jätkasid rändamist. Eneoliitikum, kus avastati metallid, kuld ja vask. Pronksiajal loobuti kivist tööriistadest ja hakati kasutama pronksist tööriistu. Leiutati
Reisil õppis ta hollandi ja tsvana keelt, et paremini kogukondadega suhelda. Livinstone soovis rännata ka nendele aladele põhja, kuhu valge pole veel jõudnud. Soovis kindlasti reisida Abessiiniaasse. Oma pikkadel teekondadel Kurumanist põhja poole mõistis ta, et misjonäridesse suhtusid paremini hõimud, kelle juurde eurooplastest kütid ega kaupmehed polnud veel jõudnud. Kohatud hõimud rääkisid Bantu keeli, ka kultuuris ilmnes olulisi ühistunnuseid: oli kõplapõllundus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, usuti ühte loojast jumalasse, kes oli õiglane, heatahtlik, kuid jäi lihtinimeste elust väga kaugele. 5 Kõik see osutus Livingstone´ile erakordselt soodsaks tsvanade hulgas elades, nende keelt õppides ja nende mõtlemisviisi süvenedes mõistis ta: kõigest omandatust on tal abi ka nii Malawi järve äärsetel viljakatel aladel kui ka kaugemal Botswana
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Olukord on muutunud, tuues kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme. (kasvajad, vanemas eas tekkivad tõved nt Hungtingtoni tõbi). 8. Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole) Olemus: Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus paikseks ning rahvaarv kasvas. Mõju tervishoiu ajaloole: neoliitiline revolutsioon põhjustas tingimuste loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske inimkonnale mõju avaldada. Loomade kodustamise tulemusel kandusid inimestele üle ka mitmed tõved. Pärast neoliitilist revolutsiooni said nakkushaigused peamiseks inimeste surma põhjustajaks. Lisaks – mida enam
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Lõuna-Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel. Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks. Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb välja tugevaks luterlikuks keskuseks. Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus, kes pidid jutlsutama eesi keeles. 2. Asva kultuur. Asulaid piirati paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega, varaks olid loomakarjad ja pronks, peamine elatusala oli karjakasvatus, tegeleti maaviljelus ning kõplapõllundus, valati ise pronksi ümber, kaubavahetus. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu Vene aja alguses. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvooli esindajad olid vastu luteri usu
sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllundusele. o U 1300 eKr raua töötlemise algus. · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. b. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta)
Tsiv teke: Tekkisid 2. at eKr. Metallitöötlemist ei tuntud, algeliste niisutuskanalite abil kasvatati maisi, osati kududa kangast ja valmistada savinõusid. Tekstiili toormeks oli laama villa kõrval ka puuvill. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid arenenud religioon, kogukonnaliikmete ühistegevus. Austati loomakujulisi jumalusi (eriti jaaguar ja madu). I a.t algul pKr hakati rajama ulatuslikke niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus kõplapõllundus. Rikkalike panustega hauad tõendavad suurt varanduslikku kihistatust. Ei kasutatud traditsioonilist kirja. Inkade suurriik: inkad ühendasid kogu Lõuna-Ameerika rannikuala oma võimu alla. Pealinn cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis alamate elu ja tegevust. Kuningas oli piiramatu võimuga ja päikesejumala otsene järeltulija ja asemik maa peal. Rahva ette ilmus kandetoolis koos saatjaskonnaga
Erinevused: Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai tähtsaimaks rukis; põldu hariti konksadraga; matmine: kivikirstkalmed, tarandkalmed; hiljem hakati surnuid põletama; suur rahvasterändamine > surnuid hakati matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse→ pidev oht: inimesed hakkasid kokku hoidma – koguneti küladesse (kaasa aitas üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks
1.Paleoliitiline metslus-küttimise ja koriluse aeg, sugukondlik kord, ühisomand, vanameeste autoriteet. Spetsialistid kui olemas on siis religioossed. 2. Etapp neoliitiline barbaarsus- toimus neoliitiline revolutsioon ehk üleminek karjakasvatuselt põllumajandusele. Suurendas inimühiskonna sõltuvust loodusest. Selle juures naised pidid mängima küllalt olulist rolli. Kuna ka korilus ehk korjamine oli naiste töö siis ilmselt ka põllumajandus naiste leiutatud. Kujunesid keraamika, kõplapõllundus. Tekkis ülejääk, mida oli küll vähe, et toita laisklevaid isikuid. Sellest aga piisas, et tekitada elanikkonna kasv. Püsivad asulad ja nede suur arv. Oli aga homogeene ehk ühesugune st selles faasis elukutselisi spetsaliste välja ei kujunenud. Ühiskonna juhtimine püsis sugukondlikul alusel, struktuurid tugevnesid, oli emajärgne. Põhjuseks naiste roll põllumajanduses ja selle leiutamises. Seda kajastavad ka leitud naiste kujutised, mida suhteliselt palju leitud
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite koosmõju: kliima jahenemine, muude ökoloogiliste tingimuste ebasobivaks muutumine ning inimmõju (lehisvihtade varumine ja viljaka mullaga alade ülesharimine). Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Perioodi hilisemas osas väheneb ka teiste laialehiste puude arvukus. Hilisneoliitikumis kujunes nöörkeraamika (sõjakirves- ) kultuur, arenes karjakasvatus ja kõplapõllundus. Avatud kultuurmaad inimasulate ümber said uuteks elupaikadeks paljudele liikidele. Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel võis olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul, jõgede ja järvede ääres oli sellel metsaga kaetud territooriumil vähe. Kultuurmaad laienesid aletustehnika kasutamise tõttu. Subboreaali keskpaigas (4000 BP) hakkasid Taani väinad kitsenema ning soolane Litoriinameri muutus riimveelisemaks Limneamereks. Rikkalikud heeringa (räime) ja
Indiviidi seisukohalt, miks ta mida teeb. Mikrotasandi igapäevased valikud. Majandusetnograafia uurib - kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskondades - kuidas indiviid suhtub süsteemi, langetab valikuid ja käitub Kütid, korilased karjakasvatajad kõplapõllundus intensiivpõllumajandus asustustihendus Väga madal, Madal, vaja keskmine kõrge pole vaja suurt suurt ala, et ala, et väikeste kari toituda inimgruppidena saaks elada Kogukonna suurus väike väike keskmine suur
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
2. Hiina ja Kagu-Aasia, sealsed põllukultuurid olid hirss (u 7000 a eKr) ning pisut hiljem riis ja sojauba. 3. piirkond oli Lõuna- ja Kesk-Ameerika, kus u 7000 eKr hakati kasvatama kõrvitsat ja uba ning u 5000 eKr maisi. Terve rida alasid olid ilmselt ka iseseisva arenguga, seda näiteks Aafrikas, Indias ja mujal. Viljaliikide kõrval kasvatati ka õlitaimi ja juurvilju. Vanimaks teraviljaks oli nisu, u 8000 eKr, sellele järgnes 1000 aasta jooksul oder. Vanimaks põllunduse vormiks oli kõplapõllundus, selleks aga olid vajalikud vastavad tingimused näiteks pidi muld olema pehme ja viljakas. Sellised maad olid jõeorgudes, kus eeltoodud tingimustele lisandusid ka korrapärased üleujutused, mis omakorda maad mudaga viljastasid. Euroopasse levis maaviljelus kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Üks levikusuund oli Balkani poolsaarele ja sealt Doonau alamjooksule, teine, hilisem, Vahemere rannikule. Euroopa
abieluvorm. Tegelikult siiski on need abielud monogaamsed, vähemus elab mitme naisega. Paljud mehed ei saa seda lubada, see võib olla kultuuriline ideaal, aga tegelikult kõik elavad monogaamsetes abieludes. Miks see on levinud: 1. Esineb ühiskondades kus meeste suremus on kõrge. Täistööjõus eas mehed surevad. Nt ühiskonnad, kus palju sõjapidamist, mehi hukkub. 2. Naisi peetakse oluliseks tööjõuks, nt põlluharimises. Käsitsitöö, kõplapõllundus. Kui kellegi on palju põldu, siis on vaja ka palju naisi, kes seda hariksid. 3. Moodus demonstreerida oma rikkust, naised on prestiiži tunnus. 4. Naiste motiivid – naised on ise huvitatud,et neid oleks ühel mehel mitu. Kui mehi on ühiskonnas vähem, on naistel teatud huvi. Rikkama mehe juures elades on nende elu ka parem. See pole ainult meestepoolne, huvi vastastikune. -Polüandria – üks naine abielus mitme mehega. Leitud ainult kuuest ühiskonnast. Väga haruldane
tinamaake polnud Eestis. · Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist, kuhu sängitati surnu. Laevkalmed- äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. · Elatusalad: Karjakasvatus ja maaviljelus. Esmajoones kasvatati lambaid kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina. Kõplapõllundus. · Kaali järv: Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis Kaalisse kõrgete kivivallidega korrapärane katlakujuline auk, mille diameeter on 11m ja sügavus 22m ning kuhu aja jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr. · Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr. · Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu
Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht) pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele PõhjaEestis ja Saaremaal, sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid"
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
