1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja Âtuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Ãœldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni.
Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele  Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt  eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st: *õige (adekvaatne mõte)  me peame teadma, mida me ütleme. Peame oskama formuleerida oma mõtteid * korrektne sõnastus - peame oskama neid õigesse keelde panna 2) illokutiivne  sõnumi saatmine, väljaütlemine 3) perlokutiivne kõneakt- igal sõnal/ütlusel on tagajärjed: need tagajärjed võivad olla * mõtetes *tunnetes *tegudes
suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge
Keeleuniversaalid: on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond: on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri: nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks Kliitik: seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus.
teadus. Keeleuniversaalid on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri - nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks Kliitik - seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt (ehk kõnetegu) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu(ehk kõneakt) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus - kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus.
Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui  rääkima, vestlema) kõneakt  lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on tähendus. Seega: grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Illokutiivne kõnetegu  küsimine, käskimine, vastamine, lubamine jne on tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) selleks, et midagi saavutada. ). Perlokutiivne kõnetegu, millel on mõju vastuvõtjale ehk sellele, kes kuuleb tähenduslikku
tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega ,,Cours de linguistique générale" mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Esimese süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st. omavad ühesugust struktuuri vaatamata erinevale välimusele.
Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid:
Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid:
Isolaatkeel  on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne  väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus  keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid  keelte üldine omadus Keelkond  on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri  märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil Kliitik  seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt  kõnetegu  suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Konkreetne tähendus  kõneleja või kuulaja tähendus Konversatsioonianalüüs  vestlusanalüüs  uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus  lausungite kogum Kujundskeem  tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon  ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika  tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga
Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada. Pragmaatiline pädevus tähendab oskust olukorra kohaselt reageerida, nt hoiduda hinnangutest ja mõttetust kriitikast, valida hoolikalt vahendeid oma kriitika väljendamiseks või parntneri mõjutamiseks. Kõnetegu e kõneakt- kõnelõik, millel on kõneolukorras teatav eesmärk ja mida nii kõneleja kui kuulaja seovad kontekstsituatsiooniga ühtmoodi. 3 kõneaktitüüpi- lokutiivne(info edastamine, mingi tõdemus annab edasi propositsioonilise sisu-sajab), illokutiivne(öelduga kaasneb partneri suunamine tegevusele:käsk, keeld, palve, selgitus), perlokutiivne- öeldu püüab kuulajat mõjutada, muuta tema hoiakuid, tundeid, mõtteid, tegevust. Vihjeimplikatuur- lause peidetud, kavatsuslk tähendus.
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3
Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, 8. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei
a) Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale b) Ära ütle seda, mida sa ei tea Suhe: ole relevantne (räägi asjast) Viisi: a) Räägi selget juttu b) Väldi mitmemõttelisust c) Ole lakooniline d) Räägi õiges järjekorras Koostöö ja viisakus Geoffrey Leech. Principles of Pragmatics (1983) The Tact Maxim Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus Mis on viisakas ühes kultuuris, on teises naljakas J.L Austin Kõneaktid Lokutiivne kõneakt  sõnumi loomine - õige (adekvaatne) mõte - korrektne sõnastus Illokutiivne kõneakt  sõnumi väljaütlemine Perlokutiivne kõneakt  ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " Âtugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk
1. India keeleteadus India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: in...
komponendid ei ole reaalses keeles teineteisest lahutatavad. Näiteks võib tuua konstruktsiooni, mis koosneb alalütlevas käändes tegijast, modaalsest (vajalikkust või võimalikkust väljendavast) verbist ainsuse kolmandas pöördes ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis • viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet),
Keel, erinevalt kõnest, on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Keeleteadus mitte ainult, et võib mööda minna teisi keeletegevuse elemente arvestamata, vaid ta on võimalik üksnes siis, kui teised elemendid on välistatud. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on 22inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. Invariantsus on suuruse-võrrandi muutumatus matemaatilise teisenduse suhtes
reaalsete objektide suhteid; keele ja mõtlemise suhted MIDA X TÄHENDAB? Komponentanalüüs – mõisteid saab kujutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega ja suhtlemise uurimisega. MIDA X-GA ÖELDA VÕIB? Kõneakt – suuline suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi
Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid:
1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause  terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung  lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor  on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas  koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel
koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu,
koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu,
koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu,
Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 4. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid – ühised kõikidele keeltele. Distinktorid – mittesüsteemsed. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev.
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus)  artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline)  akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine)  tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika  kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
Tuletusseosed on seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel.nt JOOKS Âja/-utama/ -mine. Tuletamine võib kombineeruda ka sõnade liitmisega nt JOOKSU-JALU; KERGE-JALGNE. ¤ Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi realiseerimine. Kõne avaldusb kolmes vormis: suuline kõne, sisekõne, kirjalik kõne. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda: kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine.Kõne on keele kui vahendi kasutamise vorm. Kõneakt- mõtte kujunemine, arenemine ja sõnastamine. ¤ ¤ Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on afa teadusliku abstraktsiooni tulemus. Kõnesegmentide piirid ei ole kindlad ja fikseeritud, see sõltub ka inimese kõne kiirusest. Ãœtluse mõte, ütlusega saab väljendada terviklik mõtet. ¤ Suulise ja kirjaliku kõne erinevused. Suuline kõne toimub sisekõne baasil. Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on vahetu suhtlemine.Mõistmist toetab situatsioon ning olulised on
Tekst on keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, see on ka ,,koht" ( või pigem protsess), kus tähendus realiseerub. Diskursuse mõiste kattub paljuski teksti mõistega. Suulise diskursuse all mõistetakse tavaliselt kahesuunalist suhtlust. Diskursus on tekst koos kontekstiga. Tekstilingvistika on lingvistika haru, mis uurib tekste. Diskursuseanalüüs on suulise suhtluse lingvistiline uurimine. 73. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks
lumi on maas) - Presupositsioon  väide, mis peab kehtima, et lause oleks mõttekas (nt Prantsuse kuningas on kiilaspea vale eeldus, mis teeb kogu lause mõttetuks, sest Prantsusmaal pole kuningat. Ta säilib ka siis, kui lauset eitatakse). 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. PRAGMAATIKA. Lingvistiline pragmaatika tegeleb tähendusega olukorras, kus midagi on öeldud. Olukorras tekkiv tähendus. Kõneakt. 1950. aastatest pärit. Teame lause tähendust, kui teame, millal ja millistel tingimustel see on tõene või väär (nt lumi on valge teame, et on õige, kui on ollus nagu lumi ja see on sellist värvi nagu valge). Austin ütles, et asi pole tõesuses, vaid selles, mida lausega tehakse. Kõneakt  kas lause õnnestub või mitte, kas protseduur on õige. Austin: kõik laused on kõneteod ehk kõneaktid ja on õnnestunud või mitte. On kõneaktide tüübid, millele
· Vajadus konteksti mõista ümbermõtestamiseks. · Küsimused märgilooja võimust, mõjust ja moondavast tööst. Pragmaatika: kõneaktid John Langshaw Austin (1911-1960) Ta kuulus Oxfordi koolkonda. Ta arvas, et filosoofia tegeleb tõsiste asjadega. Tead on eesti keelde väga vähe tõlgitud. Üks tema tähtsamaid raamatuid oli ,,How to do things with words". Austin oli väga korralik ning ta luges oma loenguid paberilt ning kõik need on ka olemas. Kõneakt = kõnetegu lausung(?) Iga kõneakt koosneb kolmest erinevast aktist: · Lokutiivne vastava sõnumi loomine. Selles loomises on paralleelselt kaks protsessi 1) mõtte korrektne formuleerimine; 2) sõnastus peab olema korrektne grammatiliselt, semantiliselt kui ka stiililiselt. Ütluse kontrueerimine. · Illokutiivne ütluse presenteerimine. · Perlokutiivne tagajärjed. Öeldi mingi informatsioon ja ma saan sellest aru, seega arusaamine on tagajärg.
 kellele (To Whom) John Searle.  millise efektiga? (With what Kõnetegu(akt) effect?) jaguneb Austinil kolmeks dimensiooniks või küljeks: Lasswelli kujutluses on kommunikatsioon mitte ainult · Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui  rääkima, lineaarne, vestlema) kõneakt  vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess. lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega Kood (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on Kood on kultuuri või subkultuuri liikmete ühine tähendus. Seega: märgisüstee grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Kood koosneb:
Vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil. Rahvusvaheliseks standardiks on kujunenud tähestik IPA (the International Phonetic Association). Ligikaudne transkriptsioon  lihtsustatud märkimisviis, ei pöörata tähelepanu väikestele v isikupärastele erinevustele. Täpne transkriptsioon  püütakse osutada ka detailsematele foneetilistele nüanssidele, kasutatakse rohkesti lisamärke ehk diakriitilisi märke. Kõneakt Kõneakti all mõeldakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe: ESIMENE etapp kujutab endast ajutegevust, kõne planeerimist ja sõnumi kodeerimist. Kõnelejal on mõte midagi öelda. Mõistestamine e konseptualiseerimine  sõnumi tähendusesitude kodeerimine keelelisse vormi. Keelendamine  tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi. Esimese kõneetapi lõpptulemuseks on kõneplaan. TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena
Presupositsioon  eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt  e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus  implikatuur. ,,Siin
,,See on hea, et mul on raamat" Presupositsioon  eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt  e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus  implikatuur
ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Grice'i maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt  suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine.
Diskursuse liigid on nt argivestlus, väitlus, jutustus ja ametlik kõne- kõigil neil liikidel on iseloomulikud tunnused. Diskursuseanalüüsi üks peamisi eesmärke on klassifitseerida diskursusi ja leida diskursuse osi markeerivaid diskursusemarkereid; nt nonäitab tavaliselt vooru või teema algust. Diskursuseanalüüsi meetoditega on uuritud näiteks õpetaja ja õpilaste suhtlust klassiruumis õppeprotsessi käigus. Tekstilingvistika uurimisobjektiks on terviktekstid. 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt  suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3
kategooriad. 18. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis tegeleb keeleliste tähenduste väljendamise ja mõistmisega eri olukordades. Kõige laiemas mõttes on pragmaatika seega igasuguste tähendusega seotud keeleliste nähtuste kirjeldamine nii, et võetakse arvesse esiteks seda, kes, kus, miks ja millal midagi ütles või kirjutas, ja teiseks seda, kuidas öeldust aru saadi. Kõneakt on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Tüüpilised kõneaktid on näiteks palve või ettepanek. Kõneaktiteooria keskne idee seisneb selles, et inimene kõneldes mitte lihtsalt ei edasta mingisugust informatsiooni, vaid pigem sooritab mitmesuguseid tegusid. Selleks, et neid tegusid sooritada, on keeles olemas kindlad vahendid, mis võivad olla morfoloogilised (näiteks
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine  see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast  artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina  akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika
eristada erinevatestaspektidest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega „Cours de linguistique générale“ mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Iso- ja homoformism iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Esimese süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st.
Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid  speech act J. Austin  1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud  sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne  kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne  Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg
süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja Âtuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine · Foneetiline transkriptsioon  kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud:
Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid  speech act J. Austin  1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud  sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne  kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne  Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg
 Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent  Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuulaja (kas enda või teise kõrv). - Kõnelemine algab peast. Ajus tekib mõte, mida kõnega kuulajale väljendada ja liigub mööda motoorseid närve kõneelundite poole. Elundite koostöös vormitakse mõte häälikuteks, mis seotakse sõnadeks, mis paneb õhu suus või ninas liikuma. Tekib võnkumine, mis lõpuks jõuab õhku – lause jõuab õhku ja paneb õhu võnkuma, tekitades
Kujunes pragmaatikateooria (semantika). 1970. aastail hakati keeleainestiku süstematiseerimises ja grammatilises analüüsis grammatikate, sagedus-, pöörd- ja muude sõnastike koostamises ning foneetikauurimises laialdaselt kasutama arvuteid, 1980. aastaiks jõuti keeleandmepankade moodustamiseni. Diskursuseanalüüs  suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine 89. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. Kõneakt e kõnetegu  suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin, SEARLE) Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud
semantika ja pragmaatika vahekorrast semantika : mida X tähendab? süsteemitähendus, konteksitvaba tähendus pragmaatika : mida X öelda tahab? kontekstiline töhendus; pragmaatika käsitleb tähenduse neid aspekte, mis on seotud teate produtseerimise ja selle mõistmisega aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu
· Moraalsed väärtused on julgus, usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus · Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut) või väärtustav. Hindavaid lauseid iseloomustab uskumine  kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii. Väitmine  väljendab usku, et miski on nii. Väitelausel ja uskumisel sama propositsiooniline sisu, ainult et ühel juhul väljendab seda sisu kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine). Mõlemad seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi. Tegemist seega vastavusega  kui mingi otsustus on tõsi, kui see langeb kokku tegelikkusega. Otsustuse teevad tõeseks faktid. Moraaliotuse muudab tõeseks Subjektivistid: Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist hinnangutega mis väljendavad tundeid millegi suhtes Objektivistid: moraalilausungitel on tõeväärtus, sest olemas eetilised faktid, mis teevad nad tõeseks.
Sektorid  Sektorid  Sõjaline -> sageli pannakse sõjalis-poliitiline kokku  Poliitiline  Majanduslik  Sotsiaalne -> vaesus  Keskkonna  Regioonid  Regionaalsed julgeolekukompleksid -> julgeolek toimub regioonide alas  Protsessid ja dünaamika seotud  Geograafiline ala Julgeolekustamine  Ohu diskursiivne konstrueerimine -> keegi ütleb, mis on oht  Julgeolekustaja -> võimulolija  Kõneakt  Julgeolekustav lüke  Referentobjekt  Publik  Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism  Kriitiline teooria  Emantsipatsioon (vabanemine)  Riigi probleem  Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika  Postmodernism, -strukturalism  Feminism  Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema,
(kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on ,,uus" mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida. Kuna teadmisi tuleb juurde, siis ka tähendus ajapikku muutub lihtsalt, nt ,,koer" ajapikku tuleb inimesle temast teadmisi juurde. Aristoteles : ,,Kõneakt  seee on teglt tegu kellegi mõjutamiseks!" Aristoteles rääkis ka , kuidas toimub tekstiloome.(tollel ajal oli see valdavalt suuline), millest see koosneb tekstiloome, Algab see, et 1) millest ma kavatsen rääkida, kas mälus, või uurin, mis aknataga, 2) paigutus, millest alustab, millest jätkna 3) vormistamine, millised keeleüksused/ eh vahendid ma valin 4) ma pean seda meeles hoidma (nt ka mräkemet kasutus, aga ikkagi mälu on oluine + artikuleerimine (trükkimine nt tänapäeval).
annaabi.ee 
