Rahvusvahelised organisatsioonid (0)

Rahvusvahelised organisatsioonid
Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss , Koostöö (kollektiivne heaolu)
IGO- Sild riikide vahel
NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel)
Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused)
ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis
Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö
RO tüpoloogiaid:
-Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised )
-Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed)
-Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO)
Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll
Kollektiivne julgeolek:
1. Liikmesriigid ei ründa üksteist
2. Agressorit karistatakse
3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll)
4. Segane liikmeskond
5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine)
Ajalooline regionaliseerumine – 4 tsivilisatsiooni: Euroopa, Lähis-Ida, India, Hiina
Regionaalseid organisatsioone:
1908: Organization of American States (Ameerika Riikide Organisatsioon )
1949: NATO
1967: Association of Southeast Asian Nations (Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon)
2002: African Union (Aafrika Ühendus)
Regionaalsed organisatsioonid. Euroopa näide:
Council of Europe (CoE), Energy Community, European Free Trade Association (EFTA), European Patent Organisation (EPO), European Organisation for the Safety of Air Navigation (EUROCONTROL), Europol (EL küll)
NAFTA – leping!
North American Free Trade Agreement, Kaubandusühendus (vabakaubandus), 1994
2 lisalepet juures-Keskkonna küsimused, Tööjõu küsimused
NAFTA probleemid- Kanada vastuseis, USA probleemid (B.Clinton ja Kongress), Mehhiko immigrandid, Mehhiko majandus (peso devalveerimine 1994)
SAFTA
South American Free Trade Area (the Union of South American Nations – USAN)
South Asian Free Trade Agreement (2004)
Aasia ja organisatsioonid, lepingulised ühendused :
ASEAN – Association of SE Asian Nations
APEC – Asia Pacific Economic Cooperation
EAEC - East Asia Economic Caucasus
EAEC East Asia Economic Caucasus- 6 ASEAN’i riiki + Hiina, Jaapan ja Lõuna Korea, Erimeelsused suured, Ei tegutse
Majanduslik julgeolek (riigi seisukohalt)- Maavarade olemasolu, Maavarade omamine , Maavarade kasutamine
Regionaalne julgeolek – organisatsioonide alus- Regioon ja julgeolek, Geograafia ja rahu, Geograafia ja huvid, Ajalugu (Euroopa – kokkuhoid)
Europol (EL) – 1975/1993 – uus peakorter Haagis
ÜRO eelne
Esimene maailmasõda – Rahvasteliit
Teine maailmasõda – ÜRO
1944: Üleüldine Rahvusvahelise Organisatsiooni Plaan
1941: esimest korda Londonis (eksiilvalitsused)
1941: USA ja Suurbritannia riigijuhid Argentiinas “Atlandi Harta”
1942: esmakordne “Ühinenud rahvad ” kasutamine (F.D.Roosevelt) – United Nations – United States
1943: “Ühine Julgeolekudeklaratsioon” Moskvas
1943: Teherani kohtumine
1943 – suurte riikide valmisolek uueks organisatsiooniks
Jalta konverents - Loodav hääletussüsteem, N.Liidu 16 vabariiki, Ukraina ja Valgevene
San Fransisco 1945- Vaidlused (suured ja väikesed riigid)
Julgeolekunõukogu (JN) ja viie riigi priviligeeritud staatus, Väikeriikide katse end kaitsta, Peaassamblee (PA) ja Kohus, Suurte riikide pettemanööver
ÜRO loomine
Ametlik algus: 24.oktoober 1945
Ametlikud töökeeled: 6 (JN), Pakutakse juurde
Esimene istungjärk: 10.jaanuar 1946 Londonis
Rockefelleri kingitus ÜRO-le (dets. 1945), uus peakorter New Yorkis.
Esimene peasekretär : Trygve Lie
Organisatsiooni eesmärgid:
1. Rahu ja julgeolek
2. Sõbralikud suhted
3. Majanduskoostöö
4. Kultuuriprobleemid
5. Inimeste põhivabadused ja inimõigused
Põhimõtted:
1. Suveräänne võrdsus
2. Kohustuste täitmine
3. Vaidluste lahendamine
4. Jõudu ei kasutata
5. Riikide abistamine
6. Riigid väljaspool ÜRO-d
7. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse
Liikmeks astumine- Avaldus, JN soovitus. PA – hääletamine
Riikide soov - saada ÜRO liikmeks
Põhiorganid-
Peaassamblee (PA): PA – ÜRO tähtsaim organ?
Täiskogu istungid ja ÜRO diplomaatia PA-s
juhatused, komiteed, komisjonid , nõukogud
kontroll allorganisatsioonide üle
peasekretäri valimised
Julgeolekunõukogu (JN):
5 alalist liiget: USA, Venemaa, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa
10 ajutist liiget (2 a.). Valitakse geograafia põhjal: Aafrikast – 3, Aasiast – 2, Ida-Euroopast – 1, Lääne-Euroopast – 2, Ladina-Ameerika riikidest – 2
Hääletamine:
1. Protseduuriline hääletamine
2. Hääletamine olulistes küsimustes
Otsused riikidele kohustuslikud
Majandus- ja sotsiaalnõukogu:
Majandusprobleemide kasv
Komisjonide süsteem: Funktsionaalsed , Geograafia põhimõttel
Hooldusnõukogu:
Eeskuju: Rahvasteliit
Tegeles: erinevate riikide territooriumil olevate rahvaste/rahvusgruppide probleemidega.
1994.a. – eksisteerib teoreetiliselt
2005.a. - soov likvideerida
Rahvusvaheline Kohus:
Asub Haagis
15 kohtunikku (sh president ja asepresident)
Kohus riikidele, JN, PA-le
Ei ole mõeldud valitsusvälistele organisatsioonidele ega eraisikutele
Sekretariaat :
Peasekretär: ÜRO tähtsaim isik
Peasekretär: otsuselangetaja
Peasekretär: ÜRO esindaja
Tegevused: Rahuvalve , Humanitaarabi, Inimõigused, Rahvusvaheline õigus, Sotsiaal- ja majandusprobleemid , Dekoloniseerimine
Rahuvalve:
Kollektiivse julgeoleku vorm
ÜRO sinikiivrid
Rahvusvahelised relvajõud – neutraalsed
Osalemistingimus: vähemalt ühe konflikti osapoole kutse
Kallis tegevus. Ebaefektiivsus . Reform
Eesti ja ÜRO:
Liige: 1991
Liikmemaksu probleemid (NL)
Oma geograafilise grupi puudumine
Lahkhelid Venemaaga ÜRO-s
Eesti soov saada Julgeolekunõukogu liikmeks (2020-2021)
OSCE /CSCE- Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon
1975 – konverents ja loomine
Algus:
Uued Pan-Euroopa ideed Nõukogude Liidult
1950.aastad: N.Hruštšov (julgeolek)
1960.aastad: regulaarne dialoog Ida-Lääne vahel
1966: Ida bloki “Üleskutse kõikidele Euroopa riikidele”
1969: NATO vastus
USA ja Kanada kaasamine
Olulised põhimõtted:
1. Kõik osavõtjad-riigid on suveräänsed ja võrdsed
2. Kõik otsused konsensuse alusel
3. Koostöö-julgeolek
Miks julgeolekukonverentsi vajati?
1. N.Liit: territooriumid
2. USA: relvastusläbirääkimised
3. Lääne-Euroopa: killustatuse idee
4. Neutraalsed, mitteühinenud riigid: koostöö ja sõprus
OSCE alusdokument
1.august 1975 allkirjastasid 35 riigipead
N.Liidu esindatus
Juriidilised aspektid
Esimene korv – CSCE/OSCE 10 põhimõtet:
1. Võrdsus, austamine
2. Jõu kasutamisest
3. Piirid
4. Territoriaalne ühtsus
5. Vaidlused
6. Mittesekkumine
7. Inimõigused
8. Enesemääramisõigus
9. Koostöö
10. Kohustused
Teine korv
1. Majanduse-, teaduse, tehnika, keskkonna- alane koostöö;
2. Vahemere-äärne regioon ja julgeoleku-alane koostöö
Kolmas korv
“Humanitaar- ja teiste valdkondade koostöö”
Loeti edukaks: info vahetus, inimeste individuaalsed kontaktid
Neljas korv – kinnitas protsessi jätkumist
Jätkukohtumised
Jätkuseminarid
Rändlev eksistents
Võrdlus amööbiga
Eesti osales 1992 Helsinkis.
Budapesti kohtumine (1994)
Nime muutus
Jeltsini-Clintoni kohtumine
Bosnia konflikt ja selle mõju kohtumistele
Rahuvalve ja komisjon : Mägi-Karabahhia
Venemaa aktiivsus ja reformiettepanekud
1993 – määrati esimene peasekretär
1993 – loodi sekretariaat Viinis
1994 – nime muutus
Olulisemad:
Eesistujamaa: Soome (2008) – Gruusia nt.
Troika põhimõtted
Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo
Meediavabaduse Esindaja
Vähemusrahvuste ülemvolinik
Peasekretär ja sekretariaat
Council of Europe- Euroopa Nõukogu
W.Churchill, kes esitas sellel Haagi kohtumisel ka “Läkituse eurooplastele” (“Message to the Europeans”)
Julgeolek
Märtsis 1948 sõlmisid 5 riiki - Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Luxemburgi ja Suurbritannia valitsused nn Brüsseli Lepingu
Mais 1948 - Euroopa Nõukogu - Council of Europe põhikirja loomine
Asutamisliikmeid 10 : Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland , Luxemburg (5 Brüsseli Lepingu riiki) ja lisaks veel Itaalia, Iirimaa, Norra, Rootsi ja Taani.
Tegevuse algus 1949
Eesti liitus 1993
EN liikmeks võib saada iga riik, kes austab inimõigusi, tegutseb õigusriigi põhimõttel ja on nõus realiseerima EN-I printsiipe
EN eesmärgid:
1. saavutada liikmesriikide suuremat ühtsust, mis peaks rajanema pluralistliku demokraatia ja inimõiguste põhimõtetel;
2. leida lahendusi probleemidele, millega tänapäeval erinevad riigid ja ühiskonnad kokku puutuvad;
3. aidata kaasa üle-Euroopalisele koostööle;
4. tegutseda tõelise Euroopa kultuurilise identiteedi säilumise nimel.
EN ei tegele sõjaprobleemide ja nende lahendamisega!!!!
EN-I tegevus koosneb otsekui kahest poolest:
1. ühelt poolt on tegemist liikmesriikide valitsusesindajate institutsioonid ja organisatsiooniline tegevus
2. teiselt poolt on liikmesriikide parlamendid ja nende esindajate tegevus.
EN prioriteedid : Inimõigused, Meedia ja side, Sotsiaal- ja majandusküsimused, Haridus , Kultuur ja muinsuskaitse, Sport, Noorsooküsimused, Tervishoid, Keskkond, Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, Õiguslikud küsimused
Lisaks põhikirjale on EN-l olulisi dokumente:Euroopa inimõiguste konventsioon , Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon
Aasia ja Islam
Araabia Liiga ( Arab League): Loodi 1945. Asutajad (6+1) – endine Ottoman- Egiptus , Iraak , Jordaania, Liibanon, Saudi Araabia, Süüria
1945 – hilisemalt Jeemen
Peakorter: Kairo, Egiptus
PVO – asutajaks
Seotud Iisraeli-Palestiina konfliktiga
Tegeleb: kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste küsimustega
Kõrgeim organ – Nõukogu (2x aastas) + erakorralised istungid
Esindajad - igast riigist 1 (1 hääl)
Kohustuslikud otsused ainult neile, kes poolt hääletasid
Süüria peatamine 2011
Araabia Liiga komiteed: Välisasjad, Majandus, Sotsiaal, Kultuur
Organization of Islamic Cooperation = OIC: 57 liiget, Islami maailm, Oma osalus ÜRO-s
Ideed: Islami ideed, Ühishuvid, Enesemääramisõigus, Mitte-sekkumine, ÜRO harta aluseks, Majandus- ja kaubanduskoostöö (islami-riikides), Tehnoloogia areng
OIC põhikomiteed:
Informatsioon ja kultuur
Majandus ja kaubandus
Islami majandus-, kultuuri- ja sotsiaalasjade komitee
Finantskomitee- Finantskontrolli-organ
Cooperation -Council for the Arab States of the Gulf= CCAG
Eesmärkidest:Teaduslik-tehnniline progress, Tööstus ja põllumajandus, Vee probleemid, Ühisettevõtted (majanduses), Inimeste-vahelise suhtlemise edendamine, Turism jne.

LUGEDA KOHUSTUSLIK

• Jaak Jõerüüt. Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse. Diplomaatia, Nr 20, Mai 2005 ( http://www.diplomaatia.ee/artikkel/kuidas-saada-uro-julgeolekunoukogusse/ )
  
• Taavo Lumiste. Meie uhkus WHOs on Tallinna harta. Eesti Maailma Terviseorganisatsioonis. Diplomaatia, Nr 142/143, Juuni 2015, ( http://www.diplomaatia.ee/artikkel/eesti-maailma-terviseorganisatsioonis/ )