Rahvusvaheline poliitika konspekt (0)

Rahvusvaheline poliitika
12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika 4
Toimijad 4
Riik 4
Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla 4
Välispoliitika 5
Riikide eesmärgid (Holsti) 5
Julgeolek 5
Heaolu 6
Prestiiž ja muu 6
19.09 – väikeriigid 7
Riikide eristamine 7
Kriteeriumid 7
Tekkimine ja kadumine 7
Koht süsteemis 7
Realism 7
Liberalism 7
Väikeriigi välispolitiika 8
Liidud 8
Väikeriik suureks 8
Institutsioonid 8
Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad 9
26.9 – maailma jaotamine 10
Geopoliitika 10
Kolm maailma 11
Kultuuriiline jaotus 11
Spengler 11
Tonybee 11
Huntington 11
Majandus 11
Maailma jaotamine rikkuse järgi 11
3.10. 2017 – rahvusvahelised organisatsioonid 13
Tekkimise tingimused ( Iris Claude Archer ) 13
Määratus 13
Tunnused 13
Liikmed - geograafia 14
Muu klassifitseerimine (Archer) 14
17.10 – ÜRO 16
Peamised organid 16
Peaassamblee 16
Julgeolekunõukogu 16
Sekretariaat ja Peasekretär 17
Peamised dokumendid 17
ÜRO eesmärgid 17
ÜRO põhimõtted 17
24.10.17 18
Valitsusvälised organisatsioonid 18
Näited INGOdest 18
Regionaalsus 18
Konstruktivistlik regionalismikäsitlus 18
Euroopa integratsiooni teooriad 18
Regionalismi seletused erinevates teooriates 19
Regionaalsed organisatsioonid ajaloos 19
1980ndad 19
31.30 – rahvusvaheline majandus 20
Poliitiline ja majanduslik 20
IPE valdkonnad 20
Liberalism 21
Natsionalism 21
7.11 – rahvusvaheline õigus ja eetika 23
Eesti rahvusvahelistes suhetes 23
Eetika tasandid 23
Moraal ja õigus 23
Rahvusvaheline õigus 23
Rahvusvaheline suhtlemine 24
Diplomaatia 24
Rahvusvaheline sõjaõigus 24
Ius ad bellum 24
Ius in bello 24
Vastutus kaitsta R2P – responsibility to protect 26
Inimõigused 26
13.11 – rahvusvaheline konflikt 27
Määratlused 27
Konflikti tüübid 27
Konflikti tüübid – põhjus või eesmärk 27
Konflikti lahendamise etapid 28
Rahuvalve 28
Ülejäänud etapid 28
28.11 – Kolmas maailm 29
NIEO 29
Väärtused 29
Mis edasi? 29
Paneeli raport 29
05.12 – globaliseerumine 34
Globaliseerumisvastasus 34
Keskkond 34
Põhjused 34
Mida on tehtud? 34
Globaalne soojenemine 34
ÜRO 35
12.12 – Riikide reitingud 36

12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika

Toimijad

• Riik
  
• Varasemalt: kütid- korilased , linnriigid , impeeriumid , feodaalsed üksused
  
• Rahvusvahelised organisatsioonid (teisesed toimijad: nende tegemiseks on vaja loojat -riiki)
  
  • Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne)
    
• Hargmaised korporatsioonid
  
• Muud:
  
  • inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega
    
  • terroristid
    
  • katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ
    
  • Punane Rist , Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd
    

Riik

• Montevideo konventsioon (1933) annab riigile tunnused:
  
  • Territoorium
    
  • Rahvas
    
  • Valitsus
    
  • Võime suhelda
    
  • (Rahvusvaheline tunnustus)
    

Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla

• Valitsusel ei ole ühte kõrgemat valitsust, ülim võim mingil territooriumi
  
• Tartu – ei ole suveräänne, Eesti – on
  
• Valitsus võiks olla legitiimse vägivalla monopol (Max Weber ) – tunnustame, et politseil on mingi võim ja riik võib vägivalda kasutada
  
• Tunnustamine
  
• Suveräänsuse tüübid
  
  • Robert Jackson:
    
    • negatiivne – formaalne kord
      
    • positiivne – võimekus
      
  • Stephen Krasner:
    
    • Siseriiklik suveräänsus – põhiesinduslik kontroll
      
    • Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus – mis ja kuidas riigis liigub (inimesed, kaup jne), oma piiride kaitse
      
    • Juriidiline – võime teistega suhelda, olla rahvusvaheline õigussubjekt , astuda rahvusvahelikesse lepingutesse
      
    • Vestfaali – rahvusvaheline territoorium ehk välised tegutsejad ei anna korraldusi
      
  • Välimine + juriidiline –
    
  • Väline + empiiriline – Vestfaal : kas riik suudab vastu hakata välistele, ei võta vastu mujalt käske
    
  • Sisene + juriidiline – Siseriiklik suveräänsus
    
  • Sisene + empiiriline – Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus
    
• Suveräänsuse puudumine
  
  • Läbikukkunud riigid: riigid, kellel puudub empiiriline (positiivne) pool, ei suuda kaitsta enda piire
    
  • De facto riigid- tunnustamise puudumine, nendega ei taheta suhelda, toimivad siiski riikidena
    
  • Mitteriiklikud tegutsejad
    
    • Soovivad saavutada suveräänsust
      
    • Setsessionism – Kataloonia , Baskimaa, Šotimaa
      
    • Rahvad ilma riigita – kurdid
      

Välispoliitika

• Peab mõjuma üle piiride
  
• Lahendama probleeme mis on riikidevahelised
  
• Erinevused riigiti
  
  • Demokraatiad : parlamentaarne, presidentaalne
    
  • Autokraatiad
    

Riikide eesmärgid (Holsti)

• Julgeolek
  
• Heaolu
  
• Autonoomia – enam mitte nii oluline, suveräänsuses võiks olla, reaalsuses ei toimu
  
• Prestiiž
  
• Muud – missioon : teostada mingit ideoloogiat nt NSV, demokraatiat, inimõigusi
  

Julgeolek

• „Rahvuslik julgeolek“
  
  • Ettekääne
    
  • Sõjavägi, kaitsekulutused
    
• Haavatavused
  
  • Riigi omapärad
    
    • Territoorium, mida kõik omale tahavad (nt Gibraltar Suurbritanniale kaubateedeks)
      
• Ohud
  
  • Konkreetsed – keegi ründab (nt Eesti kardab konkreetselt Vene riiki, Ukrainat rünnati konkreetselt idast)
    
  • Ohustatakse – valitust, ideoloogiaid/elustiile, majandust, kommunikatsioonivõrke ( küberrünnak ), inimjulgeolek
    

Viisid julgeoleku tagamiseks

• Isolatsioon – minna peitu ( Tiibet oli 50 aastat isolatsioonis, ei pääsenud ikkagi; Albaania ; Põhja-Korea)
  
• Ise hakkama saamine/self reliance - luua ise piisavalt tugev sõjavägi nt Põhja-Korea praegu
  
• Neutraalsus & mitte-ühinemine
  
  • Neutraalsus – konfliktis mitte poolte võtmine ( Šveits , Austria edukalt hakkama saanud, ei pruugi alati töötada)
    
  • Mitte-ühinemine (NAM) – tänapäeval kolmas maailm, ütles et ei võta ideoloogilises sõjas pooli
    
• Liidud
  
  • Casus foederis – põhjus/ päästik , mis päästab valla liidu tegevuse ( NATO puhul Artikkel 5 – rünnak)
    
  • Kohustused – tekivad läbirääkimiste käigus (Jaapan-Ameerika leping ühepoolne, kui Jaapanit rünnatakse läheb USA appi, vastupidi ei toimi)
    
  • Vägede integratsioon
    
  • Geograafiline ulatus – NATO, abi toimub kindlas piirkonnas
    

Heaolu

20 sajandi eesmärk – sotsialane heaolu ja majanduskasv
Strateegiad:

• Autarkia – kõik saavad ise hakkama
  
  • Kõik tooted tulevad riigist seest
    
• Merkantilism – oma siseruumi kaitse, ei lase muid kaupu sisse, toetad omatootmist
  
  • Tollid
    
  • Uus protektsionism – mitte-tariifsed, oma toodete kaitsmine maksusoodustustega, mis välistoodetele ei kehti
    
• Vabakaubandus – luua võimalikult vaba kauplemine
  
  • Euroopa Liit
    
• Regionaalsed liidud ja majanduslikud liidud
  
• Kartellid – kontrollib kõike, praegu enamasti nafta , sest seda ei saa kergesti asendada
  

Prestiiž ja muu

Prestiiž

• Sõjaline jõud
  
• Tuumarelv
  
• Kultuur ja teadus - auhinnad
  
• Sport - saavutused
  
• Tööstus – 3. maailmale tähtis
  
• Kaasmaalased
  

• Muud
  

• Etniline või ideoloogiline toetamine
  
• Maailma domineerimine
  

• 
  

• 19.09 – väikeriigid

• 
  

• Riikide eristamine

• Suur ja väike
  
• Täpsem:
  

• Üliriik – USA, NSV
  
• Suurriik – enne 1. MS, Prantsusmaa, UK
  
• Keskmine – Hispaania , Kanada
  
• Väikeriik
  
• Pisiriik
  
• Kääbusriik - Liechtenstein
  

• Kriteeriumid

• Sõjaline võimekus
  
• Rahvaarv
  
  • 50 miljonit – alla selle väikeriik
    
  • 1,5 miljonit – WB ( maailmapank ) väikeriigid
    
• 
  
• Territoorium – ei oma suurt tähtsust
  
• Majanduslik võimekus – MKP mõõdetakse triljonites, ainult 18 riiki ületab sellest 1%
  

• Tekkimine ja kadumine

• Suur on hea
  
  • Kreekas polis kõige efektiivsem poliitikaüksus
    
• Elanikkonna kasv
  
• Tunnustamine
  
• Lagunemine või ühinemine
  
  • Dekoloniseerimine
    
  • Kommunism
    

• Koht süsteemis

• Realism

• Suurriikide poliitika
  

• Läbisaamine või teravam vastasseis
  
• Multi - või bipolaarsus
  
• Tsüklilisus – üks riik ei ole kogu aeg võimas nt 1000 aastat järjest
  

• 
  

• Geopoliitiline asend
  
  • Konkreetne positsioon
    
  • Puhverriik – väikeriik ei pea olema ihaldusobjekt, hoiab suurriigid üksteisest eemal
    

• 
  

• Liberalism

• Üldiselt nõustub realismiga
  

• Kaubandusohud:
  

• Sõltuvus väliskaubandusest
  
• Bilanss negatiivne
  
• Toodab toormaterjali
  
• Üks partner – rikkam naaberriik
  
• Üks tooteliik
  
• Madal kasv
  

• Väikeriikidel suurem eksport > sõltuvus väliskaubandusest
  
  • SKP = netoeksport + tarbimine + valitsussektori kulud (korjatud maksud jne) + erasektori investeeringud
    

  • Väikeriigi välispolitiika

• Keskendumine :
  

• Regioon
  
• Probleem
  

• 
  

• Võimalused:
  
  • Isolatsioon
    
  • Neutraalsus
    
  • Liidud
    

• Liidud

• Liidud väikeriikide vahel
  
  • Kahepoolsed – Eesti-Läti kaitsepakt
    
  • Mitmepoolsed –
    

• Väike ja suurriigi vahel
  
  • Kahepoolsed
    
    • Isanda-kliendi suhe – (Valgevene-Venemaa)
      
  • Mitmepoolsed
    

• Rahvusvahelised organisatsioonid
  
  • Õigus
    

Väikeriik suureks

• Füüsiliselt võimatu
  
• Majandus
  
  • Nišš – nt Luxembourgil majanduses, on tähtis
    
• Nähtavus poliitikas
  
  • Inimesed
    
  • Osalus – julgeoleku nõukogus osalemine
    
  • Üritused
    

Institutsioonid

• Põhiseadus ja eriseadused
  

• Rahvas ei osale välislepingute üle
  
  • EL hääletuseks tehti hääletus siseriiklikuks (Kas ollakse nõus muutma põhiseadust)
    

Osalevad:

• President
  
  • Diplomaadid – riigi esindaja teise riigi presidendi juures
    
• Riigikogu
  
  • Ratifitseerimine
    
• Valitsus
  
  • Välispoliitika
    

• Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad

• Realism
  
  • Polaarsus
    
  • Geopoliitika – pääs merele
    
• Liberalism
  
  • Majandus
    
• Konstruktivism
  
  • Indentiteet ja ajalugu – mõjutab Eestit väga, Eesti dedfineerinud end kui anti-Venemaa
    
• Välispoliitika ulatus
  

26.9 – maailma jaotamine

• Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist
  
  • Poliitika
    
  • Majandus
    
  • Kultuur
    

Geopoliitika

• Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega (Maa-Meri)
  
• Rivaalsus – poliitika pool
  
• Erinevad geopoliitikad
  
  • Teoreetiline-praktiline –
    
    • Teoreetiline – see mida teevad akadeemikud, püütakse seletada riikide käitumist arvestades geograafilisi näitajaid
      
    • Praktiline – enam ei harrastata, Hitler kasutas (kuidas saksa riik peab arenema jne)
      
  • Traditsiooniline-uus
    
    • Globaalne- riigisisene
      
    • Traditsiooniline – 2MS eelne
      
    • Uus – identiteetide ja metafooride otsimine
      

• Angloameerika geostrateegia
  
  • Alfred Mahan: mere- ja maajõud
    
    • Vanasti oli merejõud olulisem
      
  • Halford Mackinder
    
    • Ruum ja aeg
      
      • Südamaa, sisemine poolkaar, välimine poolkaar
        
        • Südamaad kontrollides kontrollid sealt edasi > lõpuks kontrollid kogu maailma
          
      • Kolumbuse eelne (maa), aegne (merejõud oluliseimad , poolkaar kuni südamaa) ja järgne ( raudtee võtab merelt võimu üle, sisemaa )
        
• Saksa koolkond
  
  • Friedrich Ratzel (geopoliitika looja), Rudolf Kjellen, Karl Haushver
    
    • Vaatasid pigem riike, nende kasvu
      
  • Orgaaniline riik
    

• Saul Cohen
  
  • Geostrateegilised suurregioonid
    
    • Geopoliitiline piirkond
      
    • Riik
      
• Ideed
  
  • Tasakaal – kuidas enda domineerimine maksma panna, realism
    
  • Tuum- perifeeria - marksistlik
    
  • Tsivilisatsioon – identiteet
    

Kolm maailma

• Külma sõja aegne struktuur
  
• Kolmanda maailma osas ka Rootsi, Austria, Šveits (NAM, kes otsustasid sõtta mitte sekkuda
  

Kultuuriiline jaotus

• Kultuur kui muutuja
  
• Autorid
  

• Spengler, Õhtumaade allakäik
  
• Toynbee, uurimus ajaloost
  
• Huntington, tsivilisatsioonide kokkupõrge
  

Spengler

• Tsivilisatsioon kui organism
  
  • Organism võib sündida ja surra
    
• Linnade olulisus
  
• Neli ajajärku kui aastaajad
  

• Kevad – õitsev organism areneb
  
• Suvi - kõrgaeg
  
• Sügis – allakäigu algus
  
• Talv - hääbumine
  

• Tonybee

• Miks tsivilisatsioon?
  

• Tsivilisatsioon
  
• Ühiskond
  
• Kultuur
  
• Erinevad mudelid:
  
  • Helleenid
    
  • Hiina
    
  • Iisrael
    

• Huntington

• Tänapäevane
  
• Religioon
  
• Tuumikriik ja veajoone konflikt
  
• Kriitika
  

Majandus

Miks mõned rikkamad ?

• Võrdlev lähenemine
  

• J. Diamond
  
• E.L. Jones
  

• Süsteem
  

• Liberalism
  
• Natsionalism
  
• Marksism
  

Maailma jaotamine rikkuse järgi

• Andmed: IMF; wb, CiA; Inimarengu indeks
  
• Maailmapank
  

3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid

Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer)

• Riikide hulk
  
• Poliitilised kontaktid
  
• (Ühiskondlik teadmine riikidevahelistest suhetest)
  
• Vajadus regulatsiooni järele
  

Ajalugu

• Kui 19nda sajandini
  

Amphictyony

• Linnade liigad
  
• Sõjalised liidud
  
• Ideed – nt kristlikust maailmast
  
• 19 sajand:
  
  • Viini kongress – kollektiivse julgeoleku süsteemi rajamiseks; esimene, kus suurvõimud kokku tulid
    
  • Konverentsid
    

Ajalugu II ( Pierre Gerbert, Abi-Saab)

• Alates 1915:
  
  • Tehniline kommunikatsioon sõja ajal
    
  • Rahvaste Liiga
    
    • Erinevus kongressist
      
    • Liikmed
      
    • Praktika
      

Määratus

Institutsionaalsed
…seaduse või tavade alusel kujunenud sotsiaalse organisatsiooni vormid või struktuurid
…on formaalne ühendus, koosneb liikmesriikidest ning omab institutsionaliseeritud juhtimisstruktuuri
Õiguslik:
Poliitiline:

Tunnused

• Leping
  
• Riikide hulk
  
• Vabatahtlikus
  
• Struktuur
  
• Esindusorgan
  
• Administratsioon – autonoomne, ühe riigi rahvas ei domineeri teise üle
  
• Vahendid – raha jne
  
• Autonoomia -
  
• Koostöö -
  
• Negatiivsed kriteeriumid - nt vaesed riigid võivad ka olla organisatsioonis
  
• 
  
• Liikmed – funktsioon (Clive Archer)
  
• 
  

• IGO – International governmental – kõige klassikalisem valitsustevaheline organisatsioon
  
  • Riikidevaheline – riiki esindab riigipea
    
  • Valitsustevaheline –
    
  • Allkirjastada võivad – president, valitsusjuht ja välisminister
    

• 
  

• TNO – transnational organisation
  
  • INGO – International non-governmental
    
    • ’puhas’ INGO – Amnesty Int., Jalgpalliliit
      
    • Hübriid INGO – organisatsioon kus liikmeteks on nii valitsuseid kui valitsusvälised üksused, nt ILO: esindatud valitsused, tööandjad, ametiühingud
      
    • TGO - trans -governmental – Interpol , valitsuseasutuste vahelised organisatsioonid nt politsei- ja piirivalveamet
      
  • BINGO – business INGO – hargmaised ettevõtted, suurettevõtted mis tegutsevad erinevates riikides
    

• 
  

• TRANGO – transnational non-governmental
  

• 
  

• Liikmed - geograafia

• Regionaalne vs globaalne
  
  • Regioon -
    
  • Bruce Russett:
    
    • Sotsiaalne ja kultuuriline homoeensus
      
    • Sarnased hoiakud ja käitumine
      
    • Poliitiline vastastikkune sõltuvus – ühe käitumine mõjutba sündmusi (majanduslikult ja poliitiliselt) teises riigis
      
    • Geograafiline lähedus
      

• Muu klassifitseerimine (Archer)

• Tegevus
  
  • Millega RVO tegeleb?
    
    • Ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks
      
• Struktuur
  
  • Liikmesriikide suhe RVO sees
    
  • RVO suhe liikmesriikidega
    
  • NGOde kaasamine
    

• 
  
• NAFTA – regionaalne, väga spetsiifiline
  
• 
  

• 17.10 – ÜRO

• 
  

• Peamised organid

• Peaassamblee
  
• Julgeolekunõukogu
  
• Majandus- ja sotsiaalnõukogu
  
• Sekretariaat
  
  • Peasekretär – A. Gutierrez
    
• Rahvusvaheline Kohus (asub Haagis)
  
• Hooldusnõukogu
  

• Peaassamblee

• Kõige tähtsamaks ülesandeks on eelarve (5 mlrd kahe aasta peale)
  
  • Kõige rohkem annab USA raha
    
• Ükski peaassamble tehtud otsus ei ole riikidele kohustuslik
  
• Võivad tähelepanu tõmmata rahu ja julgeoleku küsmustele
  
• Rahvusvahelise õiguse ratifitseerimine
  
• Alluvuses on nt inimõiguste nõukogu
  

• Julgeolekunõukogu

• Peamine organ rahu ja julgeoleku tagamiseks
  
• Kiirem otsustamine kui peaassambleel
  
• Julgeolekunõukogu otsused on kohustuslikud
  
• Istungeid juhib ühe liikmesriigi president
  

• Liikmed
  

• Alalised liikmed
  
• Mitte-alalised (valitavad) liikmed:
  
  • 10 liiget kaheks aastaks
    
  • Geograafiline jaotus
    
    • Kehtiv alates 1965
      
    • Kurioosumid: Jugoslaavia , Poola-Türgi lepe
      

• Hääletamiine JNs
  
• 
  

• Protseduurilised
  
  • Puudub vetoõigus alalistel liikmetel
    
• Sisulised
  
  • Puudumine
    
  • Hääletamisest mittosavõtmine kui ollakse tüli pooleks
    
    • Tüli vs olukord
      
    • Tüli – konkreetse põhjusega nt piiritüli
      

• 
  

• Sekretariaat ja Peasekretär

• Sekretariaadi personali nimetab peasekretär
  
  • Ei saa oma valitsuselt juhiseid
    
• PS valib PA JN soovitusel
  
• Poliitika kujundamine
  
  • Informeerib JN probleemidest, mis ohustavad rahu ja julgeolekut
    
  • Aruanne
    
  • Täidab talle usaldatud funktsioone
    

• Majandus- ja sotsiaalnõukogu
  

• Liikmed
  

• 54 tk
  
• 3 aastaks
  
• Igal aastal valitakse 18
  

• Pädevus:
  
  • Üldiselt art 62: uurimused, soovitused, konverentsid, konventsioonid
    
  • Palju allasutusi
    
  • Laiem koostöö
    
• Hääletamine
  
  • Kõik lihtenamusega
    

• Peamised dokumendid

• ÜRO Harta ( põhikiri ) 1945
  
  • PA deklaratsioonid
    
• Agenda for Peace 1992
  
• Millennuim development Goals 2000
  
• High-level Panel Report 2004
  
• Responsibility to protect 2005
  

• ÜRO eesmärgid

• Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut
  
• Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid
  
• Arendada rahvusvahelist koostööd
  
• Olla rahvast tegevust kooskõlastavaks keskuseks
  

• ÜRO põhimõtted

• Täieliku võrdsuse põhimõte
  
• Kohustuste täitmine heas usus
  
• Tülide rahumeelne lahendamine
  
• Jõu kasutamisest hoidumine
  
• ÜRO aitamine
  
• Mitte-liikmesriikide olukord
  
• Siseasjadesse mitte sekkumine
  

• 24.10.17

• 
  

• Valitsusvälised organisatsioonid

• TSA – trans-state actor
  
• INGO
  
  • Agenda loomine
    
  • Teenusepakkumine
    
• Trans-state business enterprise – TSBO
  
• Religioossed organisatsioonid
  
• Terroristlikud organisatsioonid – nt religioosne fundamentalism,
  
• Kuritegelikud organisatsioonid
  

• Näited INGOdest

• Keskkond: Greenpeace, IUCN, International POPs Elimination Network
  
• Inimõigused, poliitika: AI, HRW, FH
  
• Humanitaar : ICRC, Save the Children International, SOS lastekülad
  
• Piirideta: arstid, ajakirjanikud, juristid
  

• 
  

• Regionaalsus

• Joseph Nye
  
  • Rahvusvaheline regioon
    
  • Regionalism
    
• Bruce Russett
  
  • Sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus
    
  • Sarnased hoiakud ja käitumine
    
  • Poliitiline vastastikkune sõltuvus
    
  • Majanduslik vastastikkune sõltuvus
    
  • Geograafiline lähedus
    

• Konstruktivistlik regionalismikäsitlus

• Pole loomulikku regiooni, konstruktsioon
  
• Regionalismi protsess
  
  • Regionaliseerimine
    
  • Regionaalne teadlikkus ja indentiteet
    
  • Regionaalne riikidevaheline koostöö
    
  • Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon
    
  • Regionaalne kokkukuuluvus
    
  • 
    

• Euroopa integratsiooni teooriad

• Eelteooriad: föderalism funktsionalism , transaktsonalism
  
• Neofunktsionalism
  
• Valitsusvahelisus ja institutsioonid
  

• Regionalismi seletused erinevates teooriates

• Riigiülesed lähenemised :
  
  • Föderalism
    
  • (neo)funktsionalism
    
• Suveräänsuse kesksed lähenemised:
  
  • (Neo)realism
    
  • (Neo)liberalism
    

• Regionaalsed organisatsioonid ajaloos

• II MS järgne nähtus
  
• 50ndate ja 60ndate edu
  
• Langus 1970ndatel – 3. maailm
  
• Uus tõus 80ndate lõpus ja 90ndatel
  

• 1980ndad

• Külma sõja lõpp
  
  • Uus suhtumine oostöösse
    
  • Rahvusvahelise süsteemi detsentraliseerimine
    
• Majanduslikud põhjused
  
  • Euroopa edu
    
  • Globaalsed muutused
    
• Kolmanda maailma lõpp
  
• Demokraatia
  
• Kriitika – kõigega ei saadud hakkama, jugoslaavia lagunemine
  

• Organsatsioonide tekkimine
  

• Enne II MS
  
  • OAS, Commonwealth
    
• 1945-1970
  
  • Araabia Liiga, NATO, EL eellased, OAU, ASEAN
    

• 
  

• 31.30 – rahvusvaheline majandus

• 
  

• Poliitiline ja majanduslik

• Riik – kollektiivse otsustamise ja tegutsemise ruum
  
  • Võimu paigutamine ja jagamine
    
  • Hierarhia , lojaalsus, territoriaalsus, välistamine
    
• Turg – individuaalne otsustamine ja tegutsemine
  
  • Ressursside paigutamine ja jagamine
    
  • Vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine
    
• Kaks ühiskondlikku regulatsiooni:
  
  • Kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile
    
• Pinged kahe poole vahel
  
  • Dünaamika
    
  • Kollase ja sinise metafoor
    
• Uurimises algselt koos, siis eraldi, nüüd jälle koos
  

• Klassikud : Adam Smith ja Dacid Ricardo
  

• IPE valdkonnad

• Rahvusvaheline kaubandus
  
• Raha ja finants
  
• Hargmaised korporatsioonid (MNC)
  
• Areng
  

• Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud
  
• 20. sajandi lõpu kaubandus
  

• Uued aspektid võrreldes varasemaga
  
• Intra - trade (või ka intra-industry trade)
  
  • Intra firm trade
    
• Lisandväärtuse ahela jaamine
  
  • Super -kauplejad
    
  • Madalapalgalised tootjad- eksportöörid
    
• Teenused
  
• WTO
  

• Kitsas raha
  
• Lai raha
  
• Raha- ja finantssüsteem
  
• Rahasüsteem
  
• Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss
  
• Finantssüsteem
  
• Investeeringud ja rahavood
  
• Kriisid
  
• Investeeringud
  

• Portfolio investeering
  
• FDI
  
  • Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž
    
  • Green field
    
• Ülevõtmine
  

• Liberalism

• Ideoloogia
  
  • Turg ja riik on lahus
    
  • Turg on konfliktivaba
    
  • Riigi roll turus peaks olema väike
    
    • Muutused ajas
      
• Eeldused
  
  • Indiviid
    
  • Ratsionaalsus
    
  • Kauplemine
    
    • Hinnasignaalid
      
    • Tasakaal
      
  • Huvide harmoonia
    
  • Suhtelised eelised
    

• Natsionalism

• Ideoloogia:
  
  • Konfliktsus – nii majanduses kui ka poliitikas
    
  • Industrialiseerimine
    
• Eeldused
  
• Riigid on tegutsejad
  
  • Riigid on jõu maksimeerijad
    
  • Ratsionaalsus
    
• Suhtelised kasud
  
  • Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi
    
  • Null-summa
    

• 
  
• World Systems Theory
  

• Immanuel Wallerstein 1874
  
• Maailma- impeerium või maailma-majandus
  
  • Kapitalism : kasu, klassid , riigid kaitsevad valitsevat klassi
    
• Tuum – perifeeria – pool-perifeeria
  

• 
  

• 7.11 – rahvusvaheline õigus ja eetika

• 
  

• Eesti rahvusvahelistes suhetes

• RV poliitikas kaks lähenemist: moralistid ja realistid (lähtuvad riigi huvidest)
  

• Eetika tasandid

• Rahvusülesed väärtused
  
  • Suveräänsus – ei sekkuta teise riigi asjadesse
    
  • Jõu kasutamisest hoidumine – ÜRO harta
    
  • Enesemääramine – nt kataloonia
    
  • Inimõigused
    
  • Genotsiid
    
• Rahvusvaheline ühiskond
  
  • International socity
    
  • World society
    
• Ühiskonnas välja kujunenud väärtused
  
  • Positiivne moraalsus – käegakatsutav mitte „hea“
    
  • Kriitiline moraalsus -
    
  • Demokraatia vs autoritaarsus – Iraan , vastavalt iraani seadustele on moraalne
    
• Otsusetegija tasand
  

• 
  

• Moraal ja õigus

• Õiglane sõda
  
  • India
    
  • Kristlus
    
    • Aquino Thomas
      
• Kriteeriumid
  
  • Proportsionaalsus
    
  • Õiglane põhjus, jne
    
• Hugo Grotius – rahvusvahelise õiguse rajaja
  

• Rahvusvaheline õigus

• Õiguse tüübid
  
  • Positiivne õigus – seaduses olemasolev õigus nt põhiseadus
    
  • Loomuõigus – kasutati nt nürnbergis
    
• Õiguse allikad
  
  • Lepingud
    
  • Tava
    
  • Üldprintsiibid
    
  • Kohtulahendid ja teadlased
    
• Õiguse originaalsed kandjad
  
  • Ka täielikud , piiramata
    
  • Riik
    
  • Suveräänsus – riik saab endale ise võtta õigusi ja kohustusi
    
• Sekundaarsed:
  

• Osalised, piiratud
  
• Riikide poolt loodud
  
• RV organisatsioonid
  

• Rahvusvaheline suhtlemine

• Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon 1969
  
• Riigi vastutuse eelnõu
  
• Diplomaatiliste suhete viini konventsioon
  

• Diplomaatia

• 15. sajandist – itaallased hakkasid tegema alalisi esindusi
  
• Funktsioonid
  
  • Esindamine
    
  • Info kogumine
    
  • Ettevalmistused
    
  • Probleemi lahendamine
    
• Riigipea esindajad
  
  • Immuniteedid
    

• Rahvusvaheline sõjaõigus

• Õiglane sõda
  
  • Antiik – Vana Testament , Sun Tze, India, Kreeka- Rooma , Islam
    
  • Keskaeg
    
• Ius ad bellum – kes võib sõda pidada
  
• Ius in bello – kuidas sõjaväljal käituda
  

• Ius ad bellum

• Sõja kriminaliseerimine: Viini Kongress, Rahvaste Liiga, Briand- Kellogi pakt
  
• ÜRO Harta
  
  • Jõu kasutamise keeld
    
  • Tülide rahumeelne lahutamine
    
• Legaalne sõda
  
  • Julgeolekunõukogu luba
    
  • Enesekaitse
    

• Ius in bello

• Kuidas sõda pidada
  
• Sõjapidamise vahendid: Haagi õigus
  
• Võitlusvõimetud ja sõjast mitte osavõtjad: Genfi õigus
  
• Tuumarelv – otsest keeldu ei ole
  
• 
  

• 
  

• Haag ja Genf

• Haag
  

• 19 saj tsaari initsiatiivil
  
• Konventsioonid 1899 ja 1907
  
• 
  
• 
  
• Genf - humanitaarõigus
  
  • Keskaeg, nightingale
    
  • Henry dunant, solferino
    
  • 1949 a konventsioonid ja 1977 a lisaprotokollid
    

• Vastutus kaitsta R2P – responsibility to protect

• 2001- ICISS
  
• 2005 - World Summit
  
  • Riigil kohustus kaitsta: genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsse vastu, etniline puhatus
    
  • RV kogukond aitab
    
  • Kui riik ei suuda, RV sekkumine
    

Inimõigused

• Kolm põlvkonda
  
  • I Kodaniku- ja poliitilised õigused – riik ei tohi võtta üksikisikult õigusi
    
  • II Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused – pekasid edendama indiviidi arengut, võimalus rikkaks saada
    
  • III Solidaarsusõigused
    
• „International bill of rights“
  
  • Inimõiguste ülddeklaratsioon
    
  • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt
    
  • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt
    

13.11 – rahvusvaheline konflikt

Andmeid konfliktide kohta: UCDP, AKUF, COW, Cascon (MIT), BICC

Määratlused

• Kontseptuaalsed
  
  • Vägivald
    
• Operatsiooniline
  
  • Ulatus
    
  • Kvantitatiivne lävend
    
• Emotsionaalsed
  
  • Õiglase sõja teooria
    
  • Ius ad bellum ja ius in bello
    
  • Marksism
    
  • Patsifism ja bellitism
    
• Juriidiline
  

Konflikti tüübid

• Ulatus
  
  • Sõda – kui palju ohvreid
    
  • Madala intensiivsusega konflikt
    
• Osalejad
  
  • Riikidevaheline
    
  • Riigisisene
    
  • Riigiväline, ekstrasüsteemne
    
  • Sub-riigilised
    
  • Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene
    

Konflikti tüübid – põhjus või eesmärk

• Revolutsioon, režiimivastane konflikt
  
• Dekoloniseerimissõda
  
• Rahvusvaheline terrorism
  
• Sunnidiplomaatia
  
  • Täielik ultimaatum : nõue, ajaraamistik, jõu kasutamine (Austria ultimaatum Serbiale)
    
  • Vaikiv ultimaatum – sanktsioonid
    
  • Püüa-ja-vaata (try-and-see)
    
  • Kruvi keeramine (Gradual turning of the screw ) – ähvardused kasvavad sammhaaval
    
• Setsessiooni või autonoomiasõda
  
  • Setsessioon – sõda eesmärgiga luua uus riik nii et vana jääb alles(Ukraina – Donbass, USA kodusõda – konföderatsioon)
    
  • Separatism – tahab mingit enesemääramist kuid ei tähenda uue riigi loomist
    
  • Separatsioon – riigi laialijagunemine nii et vana riiki alles ei jää – Tšehhoslovakkia
    
  • Irredentism – Põhja- Iirimaa tahab liituda Iirimaaga, soovib liituda olemasoleva riigiga
    
  • Partitsioon – riigist võetakse tükk ära
    

Konflikti lahendamise etapid

• Vägivaldse konflikti ennetamine
  
  • Eemaldada tingimused et konflikt toimuks
    
  • 
    
• Vägivaldse konflikti vaoshoidmine – rahuvalve
  
• Vägivaldse konflikti lõpetamine – rahutegemine
  
• Konfliktijärgne ülesehitus
  
• Rahuehitamine
  
• Leppimine
  

Rahuvalve

• Esimene põlvkond
  
  • Nõusolek
    
  • Neutraalsus ja erapooletus
    
  • Jõu kasutamine enesekaitseks
    
• Teine ja kolmas põlvkond
  
  • Mitmemõõtmelisus – tsiviil ja sõjavägi
    
  • Tsiviilpolitsei
    
  • Kaasamine
    

Ülejäänud etapid

• Rahutegemine
  
  • Muutused kontekstis, tegutsejates (muudavad oma positsiooni; liider vahetub), probleemis (tegutsejate muutudes nähakse probleemi teistmoodi) – kokkuvarisemine aitas LAV segregatsioonist väljuda
    
  • Kontseptsioonid : hurting stalemate (kumbki ei suuda võita, liiga väsinud), pöördepunktid (nähakse et konflikt ei vii kuhugi ), takistused, skeptikud ja spoilerid (rahuplaani vastased; skeptikud: konkreetse vastu, printsiibis rahumeelsed; spoilerid: põhimõtteliselt kõige vastu)
    
• Ülesehitus
  
  • Ülevalt alla
    
  • Positiivne ja negatiivne
    
• Rahuehitus
  
  • Alt-üles – kaasata vabaühendusi, mitte-ametlike struktuure rahu loomisele
    
• Leppimine
  
  • Amneesia
    
  • Kataloonia
    

28.11 – Kolmas maailm

• Kolmanda maailma uus tähendus kajastab vaesust
  
• Neljas maailm – eriti vaene
  
• 
  

NIEO

• UNCTAD raamistik
  
• Bretton Woods organisatsioonide (GATT/WTO, IMF, WB) asendamine
  
• G77
  
  • Ideed:
    Arenguriikide võim korporatsioonide üle
    
  • Kaubandus
    
  • Abi
    

Väärtused

• Vabadus
  
• Võrdsus
  
• Solidaarsus
  
• Tolerantsus
  
• Austus looduse vastu
  
• Jagatud vastutus
  

Mis edasi?

• UN Development Group
  
  • Haridus , tervishoid , töö, aus valitsemine
    
• Post-2015 Development Agenda
  
• High-Level Panel of Eminent Persons
  
  • Raport 2013
    

Paneeli raport

• Viis peamist pukti
  
  • Kedagi ei jäeta maha
    
  • Jätkusuutlik areng keskmesse
    
  • Muuta majandusi
    
  • Rahu ja institutsioond
    
  • Globaalne partnerlus
    

XII loeng - julgeolekupoliitika
Peamised küsimused (Paul D.Williams (toim), Security Studies : an Introductions, 2008)

• Mis on julgeolek?
  

• Ellujäämine
  
• Jõud
  
• Vabadus -> riigi julgeolek eeldab vabadust; human security juures saab rääkida vabadusest
  

• Mille julgeolek?
  
• Millised on julgeolekuprobleemid?
  
• Kuidas on julgeolek saavutatav?
  

Erinevad lähenemised

• Realism
  
• Liberalism
  
• Konstruktivism
  

• Kopenhaageni koolkond
  

• Kriitiline teooria
  
• Feminism
  

Realism

• Klassikaline realism -> pärast II MS kõrghetk
  
• Neorealism (struktuurne realism) -> võttis mõned klassikalise tunnused üle, mõned viskas üle
  
• Kaitsev  (neorealism)-> erineb, mida riik tahab ründavast; peab ennast kaitsma ja ellu jääma
  
• Ründav (neorealism) -> erineb, mida riik tahab kaitsevast; peaks püüdlema hegemoonia poole, olla maailmas juhtiv jne
  
• Neoklassikaline
  

Realismi põhimõisted

• Inimloomus
  
• Suveräänne riik
  
• Võistlevad valikud
  
• Jõud -> polaarsus
  
• Anarhia -> hierahia puudumine: ühise valitsuse puudumine; anarhia loob olukorra, kus kõik peavad ise kõigega tegelema
  
• Eneseabi -> anarhias
  
• Suhtelised kasud
  

Neorealism

• Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi , sest struktuur sunnib neid
  
• Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni
  
• Jõudude tasakaal
  
• Realismi kriitika:
  

• Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha
  
• Euroopa
  

IR= Struktuur + riik + DC
IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne , unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema)
Liberalism

• Kantiaanlik liberalism
  

• Demokraatlik rahu
  

• Kaubandus
  

• Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne
  

** Haavatavus
** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne ; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub

• Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone
  

• Läbipaistvus, usaldus
  
• Odavus
  

Konstruktivism

• Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon
  
• Kontekst
  
• Identiteet
  
• Normid
  
• Keel
  

Kopenhaageni koolkond

• Copenhagen Peace Research Institute
  
• Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde
  

• People, States and Fear (1983, 1991)
  
• Security: A New Framework for Analysis (1998)
  
• Regions and Powers: The Structure of International Security (2003)
  

• Sektorid
  
• Regioonid
  
• Julgeolekustamine
  

Sektorid

• Sektorid
  

• Sõjaline -> sageli pannakse sõjalis-poliitiline kokku
  
• Poliitiline
  
• Majanduslik
  
• Sotsiaalne -> vaesus
  
• Keskkonna
  

• Regioonid
  

• Regionaalsed julgeolekukompleksid -> julgeolek toimub regioonide alas
  
• Protsessid ja dünaamika seotud
  
• Geograafiline ala
  

Julgeolekustamine

• Ohu diskursiivne konstrueerimine -> keegi ütleb, mis on oht
  
• Julgeolekustaja -> võimulolija
  
• Kõneakt
  

• Julgeolekustav lüke
  

• Referentobjekt
  
• Publik
  
• Erakorralised tegevused
  

Kriitiline teooria ja feminism

• Kriitiline teooria
  

• Emantsipatsioon ( vabanemine )
  
• Riigi probleem
  
• Teooria-praktika suhe
  

** Teooria loob praktika

• Postmodernism , -strukturalism
  

• Feminism
  

• Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega , võiks sõjaväeline olemus muutuda
  
• Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades
  
• Postmodernistlik -> reaalsust ei ole
  
• Postkoloniaalne
  

Julgeolekusüsteem täna

• ÜRO
  

• Riikidevaheline konflikt
  
• R2P
  

• Regionaalsed
  

• Kollektiivne kaitse
  
• Kollektiivne julgeolek
  

• Kahe- või mitmepoolsed lepped
  

05.12 – globaliseerumine

Globaliseerumisvastasus

Keskkond

• Lokaalne või globaalne
  
• Inimtekkeline või looduslik
  
• Looduskaitseliikumine – punane raamat
  
• Probleemne
  
  • Kalavarud
    
  • Osooniauk – rohelise poliitika edulugu
    
  • Globaalne soojenemine
    
  • Puhta vee kättesaadavus
    
• Raskused
  
  • Kulud
    
  • Lahendused puuduvad
    

Põhjused

• Kasvuhoonegaasid
  
  • CO2
    
• Fluoreeritud gaasid
  
  • Freoon
    
  • Metaan CH4
    
  • Dilämmastikoksiid
    
• Metsad
  
• Ressursid - ammendumine
  
• Tagajärjed: veetase, majandus, sotsiaal
  

Mida on tehtud?

Globaalne soojenemine

• Stockholm 1972 – rahvaarv, keskkond ei tohi arengule jalgu jääda
  
  • Esimene suurim MTÜ konventsioon
    
• Rio de Janeiro 1992
  
  • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
    
  • Johannesburg 2002
    
  • Rio 2012
    
• Kyoto 1997 – võeti kindlad kohustused kasvuhoonegaaside piiramisel
  
• Pariis 2016
  

Mida on tehtud? Konkreetsed probleemid

• Osoon
  
  • Viini konventsioon
    
  • Montreali protokollid
    
• Vahemeri
  
  • Läänemeri – helcom
    

ÜRO

• ÜRO keskkonnaprogramm UNEP
  
• Jätkusuutliku arengu eesmärgid
  
  • MDG järg
    
  • Keskkonnale kolm eesmärki
    

• Kliimamuutus
  
• Meri
  
• maa
  

12.12 – Riikide reitingud

Freedom House –
Kontrolltöö-
Eneseabi iseloomustab anarhilist süsteemi
Hierarhiline süsteem – kehtib tööjaotus
Küllaldane uurimisväli – suudab piisavalt iseseisvalt nii toimida, et teised teda võimalikult vähe mõjutavad. Rahvusriigi ajalugu mõjutavad teised riigid selleks liiga palju
Tsivilisatsioon on küllaldane uurimisväli – toynbee