Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on
Riik pole mehaaniline moodustis, vaid elav terviklik vorm. Riik on looduse loomusunniline saadus Riiki iseloomustavad loomulikud eluprotsessid Ratzeli poliitilis-geografilised käsitlused tulenevad rahvaste ja riikide immanentsest ajaloolisest liikumistest ja vastuliikumistest. Ratzel tegi ka riigi ruumilise kasvu seadused. Näiteks: Riikide ruum kasvab koos kultuuriga, riik püüdleb kasvamisel poliitiliselt väärtuslike alade hõivamise poole jms. 2. Geopoliitika aine, areng ja võtmekujud Geopoliitika on politoloogia haru. Ta jaguneb: Teoreetiline ehk sündmusi seletav ning rakenduslik ehk poliitilisi juhendeid suunavadi sõnumeid jagav väljund. Teisalt: Traditsiooniine geopoliitika ja nn uus geopoliitika „Millised negatiivsed tagajärjed on Baltimaade mitteühinemisel SRÜ-ga?” 3. Saksa ja anglo-ameerika geopoliitilised koolkonnad. Rudolf Kjellen, Klaus Haushofer ja Halford Kackinder.
VEERINGED:…vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel.Eraldatakse: väikest (ookeaniline) veeringe; suur (globaalne veeringe). Bioloogilise veeringe iseärasus on veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuses (fotosüntees ja hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunedes. ENERGIARINGED: 10. Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika. (LOENG 5) Maastikel ei ole täpselt fikseeritavaid piire.Iga maastiku piiriala on seotud teise maastiku piirialaga nii üleminekuliste (ühiste) elementide kui ka aine ja energia edasikande poolest. Püsivaid piire, kus ei toimu ainete ja energiaallikate vahetust Maal olemas ei ole. Kultuurmaastikus muutuvad piirid sirgjoonelisemaks ja kõlvikute kujud sarnanevad enam geomeetrilistele kujunditele.
................................. 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid...................................................................................................... 8 Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad.............................................................9 26.9 – maailma jaotamine.................................................................................... 10 Geopoliitika....................................................................................................... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler......................................................................................................... 11 Tonybee.......................
Martonne. Saksa regiooonikirjelduste pärliks on vist Hermann Lautensachi (1886-1971) "Korea" (1944), mis säilitab teatava teadusliku väärtuse tänini, hoolimata suure osa teabe aegumisest. Peale 1960. aastat saksa ja prantsuse geograafia kuulsus tuhmus. Allakaigu peamine põhjus näib olevat asjaolu, et ei saksa ega prantsuse koolkond (Beaujeu-Garnier valja arvatud) ei läinud kaasa paradigmavahetusega ja nokitseb edasi vanade end ammendanud teemade kallal. Muud voolud Geopoliitika. riikide kogu valispoliitikat hakati liiga laialt ja liialt otseselt tuletama nende riikide looduskeskkonna isearasustest. Kuulsaimad geopoliitikud olid britt Mackinder ja sakslane Haushofer. Geopoliitika praktilise teadusena on segu t6elistest, iilepingutatud ja taiesti otsitud seostest loodusolude ja poliitilise tegevuse vahel. Halford Mackinder (1861-1947) peamised tööd on 1904. aastal ilmunud "Ajaloo geograafilised alused" ja "Demokraatlikud ideaalid ning tegelikkus" 1919
mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid): Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (
mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid): Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (
geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikuid tingimusi Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte. Kultuurigeograafia Inimgeograafia Majandusgeograafia Meditsiinigeograafia Ajalooline geograafia Poliitiline geograafia & Geopoliitika Religioonide geograafia Sotsiaalgeograafia Veonduse geograafia Turismi geograafia Rahvastikugeograafia
Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. 9. Erinevad lähenemisviisid maastikele erinevad uurimismeetodid. 10. Maastike süstematiseerimine suuremad üksused ja väiksemad üksused. 11. Kõrg ja MadalEesti, nende erinevused. E. Varepi poolt eraldatud maastikutüübid (peamised erinevused). 12. Maastike piirid (loodus ja kultuurmaastikes), geopoliitika. Kultuurmaastikus muutuvad piirid sirgjoonelisemaks ja kõlvikute kujud sarnanevad enam geomeetrilistele kujunditele. Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veereziimi iseärasustest. Poliitiline geograafia (geopoliitika) Peamisi eesmärke läbi aegade kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13
//nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik. Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid, impeeriumid 4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul 2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg)
objekti ja metafoori varajase modernse kultuuri kontekstis. Paljud väga edukad viimastel aastatel valminud kirjanduslikud tööd on võtnud kaardistamise oma põhiteemaks. Kaartide ja kaardistamise kaasaegse ümbermõtlemiste ja läbivaatuste põhjuseid pole raske aimata. Poliitiliselt, majanduslikult, tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt globaliseeruvas maailmas sõltub palju ruumi mateeriast ja formaadist, graafiliselt esitusviisist. Impeeriumi lagunemine, eurokeskne geopoliitika ja külma sõja lõpp pole mitte ainult ümber kujundanud poliitilise maailmakaardi vaid ka muutnud oluliselt märgatavamaks individuaalsed erinevused regiooniti. Tehnoloogilistest saavutustest informatsioonitöötlemise ja kommunikatsiooni valdkondades ajendatud majanduslikud muutused on ümber töötanud ruumi tähenduse. Paljude vaatlejate arvates on võrguühendus, marginaalsus ja piiridest üleastumine need, mis märgivad tänapäeva maailmas kogemusi
● president - diplomaadid -> “ühe riigi saadik ei lähe teise riigi juurde, vaid ühe riigi riigipea saadik läheb teise riigi riigipea juurde”. keskajast selline mõte ● riigikogu - ratifitseerimine ● valitsus - välispoliitika -> välisministeerium Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad ● realism - polaarsus -> Eesti jaoks on hea, et EL ja USA ei tee Venemaale järeleandmisi (Zapadi õppus, Ukraina sõda) - geopoliitika ● liberalism - majandus -> suurim eksportpartner on Rootsi ● konstruktivism - identiteet ja ajalugu ● välispoliitika ulatus geograafilist ulatust (y-telg) saame ühena mõõta graafikul, teise mõõtena funktsionaalsust (x- telg). Eestil on umbes 30 saatkonda välismaades, enamasti Euroopas. Seega Eesti on geograafiliselt pigem piiratud ulatusega. Eesti funktsionaalsus on küberpoliitikas. IV loeng - maailma jaotamine
ametist vabastada. Valitsuse kabineti moodustamisel on otsuste tegemise õigus peaministril ja talle sobimatud kandidaadid võib ta tagasi lükata. Samuti võib peaminister ministreid ametist vabastada. Järelikult volitusi peaministril on, aga peab olema ka tahet ja julgust raskeid otsuseid vastu võtta, mitte ainult üritada iga hinna eest valitsust koos hoida (Laar, 2005). Arvan, et osaliselt on praeguses otsustusvõimetus olukorras süüdi ebaküps demokraatia. Minu geopoliitika õppejõud Granada Ülikoolis nimetas olukorda, mil Eestis on suhteliselt lühikese aja jooksul olnud 12 valitsust (koos kahe üleminekuvalitsusega) „kontrollitud ebastabiilsuseks“. Õigus võib tal olla, et riik, kus valitsus kogu aeg muutub, ei saa olla kõige paremini toimiv. Ise arvan, et see on osa protsessist, demokraatia arengust. Arvestades seda, et on olemas tahe olla demokraatlik
• Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika 3.3. Regionaalpoliitika • Poliitilised ühendused ja liitriigid
● Roscoe Wind Farm - USA ● Horse Hollow Wind Energy Centre - USA Maailma suurimad mere tuulepargid: ● The London Array - Inglismaa ● Gwynt y Mor - Wales ● Anholt Offshore Wind Farm - Taani 52. Põhilised fossiilkütused (nafta, kivisüsi, gaas), nende varude suurus ja jaotus. 53. Nafta hinna volatiilsus, selle põhjused. “Naftaturg on tuntud oma volatiilsuse poolest, kuna selle hinda mõjutavad paljud tegurid. Pakkumine, nõudlus, geopoliitika, sõjad, sanktsioonid, ülemaailmne kasv - need kõik on olulised tegurid.“ “1971-2012 aastate naftahinna muutuste põhjuseid vaadeldes võib järeldada, et naftahinna volatiilsust mõjutavad riikide poliitilised suhted, globaalne majandusolukord ehk nõudlus nafta järele ning spekulatsioonid. Naftahinda on aastate jooksul mõjutanud erinevad tegurid ning tihti on naftahinnale mõju avaldanud OPECi riikide tegevus, eelkõige on oluline Saudi
arengustaadium.Mõlemale arengustaadiumile on iseloomulik, et riikidevahelisi suhteid käsitletakse sotsiaaldarvinistlikus vaimus olelusvõitlusena. Orgaanilisele teooriale lähedal ja sellega seotud on geopoliitiline teooria, mis peab kõiki samuti organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. 20.sajandil arenesid välja mitu rahvuslikku geopoliitilist koolkonda. Saksa geopoliitilise koolkonna ühe tuntuima esindaja Karl Haushoferi järgi uurib geopoliitika riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Geopoliitika peab poliitiliste protsesside (rahvusvahelises tähenduses) põhjuseks geograafilisi tegureid. Siit ka poliitiline geograafia, mis vaatles riikluse arengut kui ruumilist kasvu. Sisuliselt tähendas see riigi võimu ja võimsuse kasvu. Anglo-ameerika geopoliitilise teooria koolkonna areng toimus kahes etapis. 20sajandi esimesel poolel üheks rajajaks ja klassikuks oli inglise professor Halfor Mackinder, kelle
ja käitumine, vahemalt oma geograafile huvipakkuvas osas, s6ltub taiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism -inimeste tegevus s6ltub eeskätt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. MANDRI geogr peavoolid peale Vidali Jean Brunhes vidali propageerija Juhtivale kohale tõusis prantsuse geograafia(Emmanuelle de Martonne) MUUD VOOLUD Geopoliitika- halford mackinder esimene geograadiaprof Inglismaal. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga demokraatliku ühiskonnakorraga ja majanduslikult 6itsvad rahuarmastavad riigid, millest paljud on v6rdlemisi väikesed. Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks ühinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile.
Husseinil oli täidesaatev võim- president, peaminister ja eesistuja Revolutsiooni Käsu Nõukogus (Revolutionary Command Council). Kohtusüsteem: tsiviil ja usupõhised juhtumid. Appelatsiooni kohtud. Sõjavägi: mehed 18 a, 2 a. teenistuses. 90ndate lõpus ca 350 000 meest. Majandus: 10% maailma naftast. 1979 SKP 9 tuh $; 2001 1000-1200 $. 22 aastaga vähenes 90% (põhjuseks sõjad ja ÜRO majandus sanktsioonid 90ndatel). USA ja Iraak: ühendab nafta ja geopoliitika (NSVLi lähedus). 1967 suhted katkevad, 84 taastuvad. 80-88 USA toetus Iraagile sõjas Iraani vastu. Bush jun: MHR kahtlus- keemiarelvade kasutamine kodumaal ja naabrite peal, RV terrorismi toetamine, USA huvide oht. 2002 Iraagi kurjuse teljeks kuulutamine ja 2003 invasioon Iraaki. Saddam nägi sõda kui linnasõjana, mille esmärk on Bagdadi kaitsta ning jäi Bagdadi. USA nõrk koht oli vähene informatsioon Iraagi kohta. Iraak peale 2003: USA demokraatia eksport. Sõjajärgne kaos
Hiina plaanib investeerida 800 mil USD. Pehme võimu kesksus Atraktiivne riigi ideoloogia, poliitiline süsteem ja kultuur. Hiina usulised instituudid, kus õpib 30 mil inimest Hiina kohta väljaspool Hiinat. Bekingi konsensus. Lisaks majanduslik ja diplomaatiline mõju- majanduslik assisteerimine, avalik diplomaatia, investeeringud, piirkondlikud vabakaubandus kokkulepped. Hiina välispoliitika tulevikus: Kas tuleb intensiivne turvalisuse üle võitlemine USAga? Uus Külm sõda? Geopoliitika piirkonnas? Kas Hiina tõus saab olema rahulik? Majanduslikult, poliitilistes koostöödes? Kokkuvõte- Hiina välispoliitika on suur väljakutse USAle INDIA VÄLISPOLIITIKA India Ajalugu Mauryani Dünastia 321-185 eKr- esimene impeerium, mis moodustas Inda üheks poliitiliseks üksuseks. Guota dünastia 320-550 pKr- India Kuldne ajastu- India ühinemine. Märkimisväärne areng Hindu kultuuris. 1764 Briti valitsuse algus: 1857 mäss, 1876-78 suur nälg 6-10mil surnut
Diferentseerumine seisneb arengus, mis viib ühetaolisuselt mitmekesisusele ja väljendub riigi kasvus ning laienemises, tema sisemise ülesehituse keerulisemaks muutumises. Lõppeb see siis kui riigi areng jõuab mingi riigitüübi täiuslikkuseni. Spetsialiseerumisprotsessis ühinevad inimesed sotsiaalsetesse klassidesse, mis täidavad ainult kindlaid endale omaseid funktsioone. Geopoliitiline teooria Peab samuti riiki organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. Geopoliitika uurib riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Poliitiliste protsesside põhjuseks peetakse geograafilisi tegureid. Poliitika ja geograafia seosed: füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele; iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast; tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusel muutuvad füüsikalised keskkonnatingimused;
vahelinekriminaalkohus) jt toimijad Rahvusvaheline era- ja avalik õigus (kon-ventsioonid jt), riigiülene (supranatsionaalne) ja riikeläbiv (transnatsionaalne) õigus Rahvusvaheliste suhete ajalugu Suhtemudelite (süsteemide) konstrueerimine. 109. Tutvusta riikidevahelise poliitika põhimõisteid Välispoliitika teooriad analüüsivad konkreetse riigi tegevust teiste riikide suhtes Rahvusvahelised suhted käsitlevad eelkõige riikidevahelist poliitikat Geopoliitika lähtub seisukohast, mille kohaselt riigi geograafilised eeldused mõjutavad oluliselt riigi poliitikat Rahvusvaheline poliitökonoomia analüüsib poliitilise süsteemi ja majandussüsteemi vahelisi seoseid. 110. Tutvusta riikide välispoliitilisi eesmärke. Julgeolek - enesesäilitamine; autonoomia; mõjukuse suurendamine; prestiiz. Stabiilsus - õiguskorra ja sisemise stabiilsuse säilitamine; poliitiliste eesmärkide teostamise võimalus.
geograafiline asend - eelkõige rahvuse julgeoleku aspektist. Ta pidas Eesti asendit eriti soodsaks looduslike piiride poolest, mis isoleerivad meid naaberrahvastest ja moodustavad koos hariduse ja kirikuga "ühe läbimurdmata vaheseina". Reinman seevastu pidas Eesti asendit äärmiselt ebasoodsaks, lausa "õnnetuse allikaks". Julgeoleku seisukohalt oleme me "suuremate rahvaste jalus", kellele see ala on ülimalt oluline. See tegur olevat määranud eestlaste saatuse sajanditeks. Geopoliitika rakenduslik tähtsus kasvas järsult rahvusvahelise olukorra teravnedes Euroopas 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja eel ja ajal Baltimaade sõjalis-strateegiline väärtus kasvas veelgi. Mitte ainult Eesti-Vene suhetes, vaid Eesti ja Euroopa ning Eesti ja ülejäänud maailma vahelistes suhetes kujutab eesti kultuuri heterogeensus ja samal ajal selge omapära meie identiteedi määratlemisel üht tugevamat argumenti. Rahvuseks kujunesid eestlased kõigepealt
Kvalitatiiv (nt): erakondade Kvalitatiiv (nt): eri Kvalitatiiv (nt): siseprotsesside uurimine, valdkonnapoliitikate rahvusvaheliste org. meedia-diskursused, kujunemine, toimumise uurimine, kodanikeühiskond ja organisatsioonide ja julgeolekupoliitika, kaasamine institutsioonide geopoliitika, Eesti siseprotsesside analüüs välispoliitika, jne Kvantitatiiv (nt): Kvantitatiiv (nt): demokraatia, poliitilise rahvusvahelised kultuuri, kodanikuhariduse andmebaasid (nt Eurostat), teemalised küsitlused organisatsiooni küsitlused, jne Uurimisstrateegiate kombineerimine Põhiline Strateegia Näide uurimisstrateegia ajaraami järgi
o RV kriminaalsed organisatsioonid o huvialaorganisatsioonid – kõige suurem hulk INGOsid (nt spordivaldkond) Regionaalsed organisatsioonid Mis on regionalism? Andrew Hurrell on üks tuntuimaid regionalismi käsitlejaid. Regionalismi on võimalik vaadelda 5 tunnuse kaudu: o sotsiaalne integratsioon – ennekõike mingis regioonis toimuvad inimeste liikumised o geopoliitika – kui lisame kaardile mingisugused vood (raha, ressursside) o regionaalne identiteet – regionaalne teadlikkus, regionalismi tähtsaim tunnus mõndade arvates (kognitiivne regionalism); võib ka välisohu survel tekkida o riikidevaheline koostöö – Balti koostöö, Põhjamaade Nõukogu o riikide poolt toetatud regionaalne organisatsioon o regionaalne kokkukuuluvustunne
raam – Andmekogumine võtab tihti väga palju aega (nt. 12 intervjuu tegemine, mahakirjutamine ja kodeerimine – vähemalt 2-3 nädala jagu täistööpäevi) – Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest, “tunnetada” uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat Uurimisstrateegiad ja suunad RTIs Peamiselt ainult kvalitatiiv Kvalitatiiv (näit.): rahvusvaheliste org. toimimise uurimine, julgeolekupoliitika, geopoliitika Eesti välispoliitika, jne. Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv Kvantitatiiv (näit.): rahvusvahelised andmebaasid (nt. Eurostat), Organisatsiooni küsitlused, jne.; Kvalitatiiv (näit.): eri valdkonnapoliitikate kujunemine, organisatsioonide ja institutsioonide siseprotsesside analüüs Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv Kvantitatiiv (näit.): demokraatia, poliitilise kultuuri, kodanikuhariduse teemalised küsitlused; Kvalitatiiv (näit
välispoliitikat või leevendada riigi majandusprobleeme. Kullastandard, vastupidiselt levivatele arvamustele, ei hoia iseenesest ära korruptsiooni, spekuleerimist, majanduslike ressursside väärpaigutust ega isegi riigi võlakoormuse ülejõu käivale tasemele tõstmist. Kullastandard on eelkõige rahandus- ja ka üldpoliitiliselt kokkulepitud reeglistik, ent reegleid, nagu ikka, on võimalik rikkuda. Struktuursed muutused maailmamajanduses, tehniline innovatsioon ja geopoliitika muudavad järjekindlalt riikide majanduslike jõudude vahekorda. Range kullastandard piirab nn. allajääjate võimalusi oma majanduslikke hädasid leevendada, aga ka vastupidi, heal positsioonil riikide võimalusi oma majanduslikke või poliitilisi ambitsioone kaitsta või laiendada. Viimase kullastandardil süsteemi, Bretton-Woodsi, kokkuvarisemine oli peaasjalikult globaalmajanduslike ja geopoliitiliste vastuolude tulemus.
90-ndaud hakkab iseloomustama vabade valimiste ja mitte-kommunistidest koosnevad valitsused. Kerkivad aga mitmed küsimused: kas kompartei lepib kaotusega, kas uued jõud suudavad säilitada rahva poolehoidu jne. Vaevalt, et 1950-1980 keskosani kestnud stabiilsus sama vankumatult püsima jääb. Kerkivad esile uued probleemid, näiteks ei suuda uued valitsused vähemalt alguses varustada rahvast niihästi, kui tegi seda NL (tasuta haigusravi jne.) EESMÄRK: TURVALISUS Ajalugu ja geopoliitika Kõikide riikide algeesmärk on püsima jäämine. NL-i alad olid 2 maailmasõja tandreiks. Seega on rahval veres otsida rahu ise valmis olles tulevaks sõjaks. Venemaad ohustatakse igalt poolt: idas on Hiina ja Jaapan, lõunas islami fundamentalistid ja läänes kapitalistid. Sõjaline jõud Et kõigele vastu panna on NL-il võrreldamatu sõjaline jõud, seda nii maal, õhus, veel kui ka tummajõuga. NL ei jää sõjalise jõu poolest alla ka tervele Esimesele Maailmale. Seda
(Dr. Mengele), kuid ka nakkushaigusi (Dr. F. v. Bormann, Tartu Ülikooli vilistlane). 1946.- 1947. a toimus seetõttu Nürnbergis "Arstide Kohtuprotsess" 23 juhtiva saksa natsistliku arsti või meditsiiniametniku üle. 16 mõisteti süüdi, neist 7 surma. NÕUKOGUDE MEDITSIIN Sakslased ja nõukogudelased tegid (eriti tihedalt 1920. lõpul 1930. alul) koostööd erinevate epidemioloogiliste küsimuste käsitlemisel. So oli nn geo- meditsiin / geograafiline patoloogia (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt osa mängisid epideemiad. Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSV Liidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest
pärilikkusküsimusi (Dr. Mengele), kuid ka nakkushaigusi (Dr. F. v. Bormann, Tartu Ülikooli vilistlane). 1946.-1947. a toimus seetõttu Nürnbergis "Arstide Kohtuprotsess" 23 juhtiva saksa natsistliku arsti või meditsiiniametniku üle. 16 mõisteti süüdi, neist 7 surma. NÕUKOGUDE MEDITSIIN Sakslased ja nõukogudelased tegid (eriti tihedalt 1920. lõpul 1930. alul) koostööd erinevate epidemioloogiliste küsimuste käsitlemisel. So oli nn geo-meditsiin (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt osa mängisid epideemiad. Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem,
tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas käsitletakse majanduspoliitika mõningaid olulisemaid allosi; kolmandas osas analüüsitakse majanduspoliitika rakendamist Eesti Vabariigis. Arvestatava osa õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika mahust moodustab nn välistegurite käsitlus (kultuuri ja religiooni mõju; geopoliitika; majanduse ja majanduspoliitika integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse koguprodukti suhe on üks maailma suurimaid). Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatest teguritest ka paljudest meist sõltumatutest teguritest
annaabi.ee 
