Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata;
Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse
ja magedaimaks punktiks Läänemere idaosa. Maailmamere temperatuur ● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine ● Prügisaarte tekitatud keemiline reostus Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse ● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles ● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides
Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon.
Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. Seenemürgitused Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada! Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele. SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast:
..............................................................................................................................................................3 Üldisemat mürkidest..................................................................................................................................................4 Mürkainete kasutamine ............................................................................................................................................ 5 Mürkained ja nende toime organismile ................................................................................................................6 Selleks, et kodudes vähendada ohu tekke võimalust, tuleb järgida kõige elementaarsemaid nõudeid: ...............7 Mürkide toimeviisid: ................................................................................................................................................8 Levinumad mürkained .................................................
Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes
Tartu 2013 Sissejuhatus Mürktaimi teatakse maailmas umbes 10 000 liiki (Kaur, Laansoo, Puusepp, 2010 & MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008), mis on üsna väike arv võrreldes kogu maailma taimeliikidega. See number ei pruugi olla lõplik, sest ainult 30% taimede keemiline koostis on kindlaks tehtud (Kaur jt, 2010). Mürktaimedel on mitmeid funktsioone: osad mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest, teised ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest ning tihti meelitavad mürktaimed iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Piiri, kas tegu on mürk- või ravimtaimega, võib olla üsna raske tõmmata, kuna õige annuse ja kasutusviisi korral on paljud mürktaimed ka väga väärtuslikud ravimtaimed. Raviks
sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist soolestik kahjulikud jääk- ja mürkained Hingamiselundkond Kopsud Organismi varustamine hapnikuga Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ja reguleerida selle tulemuse organismi käitumist.
Maailmameri moodustab 70% maakera pindalast oma hiiglaslike mõõtmetega. Maailmamere peamised reostumise põhjused on: 1) tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse; 2) põllumajanduslik reostus (ehk kasutatakse kahjulikke vahendeid kahjurite vastu jm.) jõuab jõgede kaudu merre; 3) mere sügavustesse maetud mürkained; 4) kliima soojenemine. Selle kõige tagajärjel väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, kalavarud; tekib mõju inimese toidulauale (nt. mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni; rannikualad reostuvad mis omakorda mõjub halvasti turismile; vetikate vohamine ja korallide hävimine. Maailmamere peamised saastajad on ka veel meretranspordi kõrval rannikulinnad ja tööstuskeskused. Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või ka lohakuse tagajärjel miljoneid tonne naftat või naftatooteid. Samuti on suurtest kogustes merre uputatud radioaktiivseid jäätmeid ja keemiarelva varusid. Need
söömisel on kumulatiivne toime. Jahutanuk - Väga kerge segamini ajada hariliku kännumampliga. Kõige lihtsam on eristada neid lõhna järgi, jahutanukil on nõrk jahu lõhn, kuid kännumamplil on tugev meeldiv iseloomulik seene lõhn. 3 MÜRGISED SEENED Panter-kärbseseen - põhjustab niinimetatud mükoatropiini mürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid. Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak. Punane kärbseseen Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast
1 ... sisaldavad geene, mison vajalikud bakteri 1 Mis rühma moodustavad bakterid? kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide 2 Mis puudub bakteritel? sünteesiks. 3 Valgulise membraaniga ümbritsetud põikesed? 4 Mis jääb bakteri membraanist väljapoole? 5 Mida moodustavad bakterid kui nad satuvad 7 Väliskeskkonda eritatavad mürkained? elutegevuseks mittesobivasse keskkonda? 8 Mitu kromosoomi on kõigil bakteritel? 6 Mis funktsiooni täidab kest peamiselt? 9 Bakterid mis võivad põhjustada mitmeid 12 Inimese soolestikus elav bakter? tervisehäireid aga ka surma? 14 Väliskujult on bakterid kerajad või... kujuga? 10 Mis asendab bakteri rakutuuma? 11 Kuidas bakterid paljunevad? 13 Bakterid on ..
Muldade vaesumine Muld, mis tundub olevat meile nii iseenesestmõistetav, on tegelikult väga õrn ja kord rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt. Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaa...
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
Kusekott e. Allatois sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat o Vahendab ema ja loote vahel toitaineid Kõldkest e. Koorion kujundab loote poolse osa platsentast 7. Platsenta ehk emakoogi tekkimine Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Kujuneb välja ~ kuu vanusel embrüol. Emalt lootele Lootelt emale · Mürkained hormoonid · Antikehad ainevahetus jääkproduktid · Hapnik · Toitained · hormoonid 8. Kuna loode on ühendatud ema vereringega ei tohi rasedad juua alkoholi. Läbi platsenta jõuavad mürkained looteni ja tarbides alkoholi jääb loode purju. Kuna loode on väiksem ja nõrgem võib tema olla juba purjus enne kui ema tunneb alkoholi mõju oma organismis. Isegi
Katrin Olhovikov 11. klass Rasvad RASVAD on glütseriini ja rasvhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. LIPIIDID vees lahustumatud biomolekulid, mis koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsi...
Kõige enam avaldub sfäärilinemõju lämmastikuringe ning NOx-ühendid kui sellest ei räägita nii palju. Juba poliitikute teadvusesse on aga jõudnud süsinikuringe, mis on oma olemuselt selgem ning kergesti mõistetavam. Produktsioonibioloogias on mitmed aineringed tasakaalust väljas(N,C) Näiteks lämmastikku sotakse õhust rohkem kui denitrifikatsiooniga tagasi atmosfääri läheb (2,5 x 10" t/a). Samuti on reoveest väetiste tegemisega mürkained inimeste toidulauale ja organismi sattunud. Selline tegevus ei ole jätkusuutkil ning avaldub kaudselt tugevat mõju kõigile elusorganismidele.
Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsitakse täisõites taimedega põlde putukate intensiivse lendluse ajal põhjustab see putukatele ja mesilastele väga suurt kahju, mille koguulatust ja kahju on väga raske kindlaks määrata. Need mürkained võivad tuultest kantuna atmosfääri sattuda, ning seejärel aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. Arvestades meie rahvaarvu kiiret arengut ja põllumaade väljakurnamist on vaja meil tagada hea saagikus igal põllulapil. Tänu pestitsiidide kasutamisele saadakse parem saagiviljakus, sest selle toimel on vähem kahjureid, haiguseid ja umbrohte mis tõkestaksid taimel kasvamist.
*Loomadel varurasv *taimedel õlid seemnetes,viljades *mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon *Metaboolse vee teke rasvade lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitse funktsioon *Nahaalune rasvakiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad mehaaniliste põrutuste eest *Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. *Veelindudel kaitseks märgumise eest. *rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained.Diiedi korral vabanevad mürkained organismi. Lahusti funktsioon Osa vitamiine talletub organismis olevates rasvades- rasvas lahustuvad vitamiinid
Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Viigeri kehamass on emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg. Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub...
erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2. Väikestes veekogudes ei kasutataks mootorsõidukeid 3. Asulate ja tööstuste heitvesi ei sattuks vette ega ka mitte õli, naftat ja autot ei peataks veekogudes 10.Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda? 1. Sest röövkalad söövad maimusid ja kalamarjasid. 2
plastikud sisaldavad kemikaale Reostus kanalisatsioonist: Paljudes maailma piirkondades jäävad kanalisatsiooni reoveed töötlemata majapidamises kasutatavatele toksilistele kemikaalidele Reovee puhastamata kujul merre laskmine võib põhjustada ka inimeste haiguste levikut Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõt...
metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel. Rasvade liigitus ? Vastus : Rasvasid leidub kõikides taimsetes ja loomsetes organismides. Seepärast liigitatakse rasvu taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Rasvade omadused ? Vastus : Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Mis juhtub organismis varurasvade kiirel lõhustamisel ? Vastus : Kehakaalu langus. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Sahhariidide liigitamine ? Vastus: Monosahhariidid: tavaliselt 5-6 C 1 süsinik kuulub aldehüüdrühma (aldoosid) või ketorühma (ketoosid) koostisse, ülejäänutega on seotudhüdroksüül rühmad moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale C6H12O6 - glükoos, fruktoos, galaktoos C5H10O5 - riboos, C5H10O4 desoksüriboos ·Oligosahhariidid: tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C12H22O11 sahharoos, maltoos, laktoos
rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Tagajärjed: Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju.
ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Läänemeri: üks maailma saastatumaid; madal, halb veevahetus; valgalal elab üle 85 miljoni inimese. Mis on suurimad ohud? Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Kuidas mõjutab Läänemere saastatus seal elavaid loomi? Mürkained DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raske- metallid. Mürgid kogunevad isendite organismidesse. Millised on peamised kaitseabinõud? Reovee puhastus. põllumajanduse, transpordi ja tööstuse jäätmete vähendamine. 1974.a. Helsingi kokkulepe, laiendati 1992.a. Tõhusamate naftatõrjemeetodite väljatöötamine. Need kaitseabinõud on juba parandanud Läänemere seisundit. Eesti põhjavesi Põhjavett mitmeid kordi rohkem, kui
Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Lagundavad puitu Põhjustavad haigusi Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened Nad kahjustavad nii taimi kui ka loomi. Seenemürki nim toksiiniks. Seen, mis ise mürki toodab nim mükotoksiid. Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Eestis on teada ligi 200 mürgist suurseeneliiki. Valge kärbseseen Pärm Lahjad alkohoolsed joogid (õlu) Veini kääritamine Kali Sai Leib Piimatooted Torukulised elavad puudel. Nad lagundavad puitu. Nad meenutavad kujult kapja. Tuletael: kasvab 2-5 aastaseks Erinevalt mustast taelikust võib teda leida ainult surnud tüvedel ja kändudel. Mürgitused - inimene sööb mürgiseid seeni. * Mükotoksikoos - inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid.
Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. 7 OHUSTATUS JA KAITSE Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus: keskkonna reostamine
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põ...
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
1. Ontogenees Vananemine: · Põhjused: - välised tegurid: haigused, organismi kogunevad mürkained, päike, erinevate toitainete puudus - Organismisisesed: telomeerid lühenevad, vabad radikaalid mis kahjustavad makromolekule, muutused DNAs · Organismi kaitse selle vastu: - Bioloogiline: immuunsüsteem (antikehad); naha limaskestad; erinevad regulatsiooni mehhanismid(ph, temperatuur); vigade parandamine DNAs; kehavõõraste ühendite lagundamine - Organismi teadlik kaitse: tervislikud eluviisid; antioksüdantide rikas toit Surm:
mitmekesisust. Loomadesse jõuavad nad enamasti vee ja toiduga, tekitades olukorra, mida nimetatakse toiduahela kontsentreerumiseks (Miller & Spoolman 2008). See tähendab, et toiduahela viimastesse lülidesse kogunevad toksilised ained, mis kahjustavad loomade populatsiooni, näiteks nõrgestades nende immuunsüsteemi või takistades paljunemist. Kuna inimene kuulub samuti viimase astme tarbijate hulka, siis kogunevad mürkained ka meie kehadesse, põhjustades näiteks vähki, viljatust või maksahaigusi (Kislenko et al. 2009). Toiduahela kontsentreerumise süsteem on iseenesest väga lihtne: pestitsiidid pritsitakse kahjurite tõrjeks põllumaale, kus nad satuvad maapinnale ning pääsevad mulda. Koos vee ja mineraalsooladega imenduvad pestitsiidid taimedesse (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Sellega on
Miks on vaja kaitsta loodust? Arutledes teemal, miks on vaja kaitsta loodust, tuleb esimesena meelde reostatud vesi, saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse, siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett. Ka mürareostuseta oleksid inimesed tervemad ja rahulikumad. Looduses olevad mürkained tekitavad inimestele uusi haigui, ka selliseid, mida meditsiin ravida ei oska. Järelikult, mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Me...
Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid
Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid e. mükotoksiine. 5 MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada! Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele. Surmavalt mürgised on: Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valge kärbseseen Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis. Sisaldavad närvimürki
MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba
C lähtekivim( aine millele muld tekib, heledat värvi) D aluskivim( lähtekivimi alune kivim) E väljauhtehorisont( heleda värvusega) G - gleihorisont(sinakashall), iseloomulik gleistumine O kõduhorisont järjekord: O A E B C mulla tüübid; tundra glein mullad, leetunud mullad, mustmullad ( rohtla vööndis, kõige viljakamad), hallmullad Hävimise põhjused; Valed harimise meetodid, õhusaaste, reo-ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest metsa lageraie mehaaniline hävitamine
Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid Kasutatud materjal: http://www.mpip-mainz.mpg.de/~deserno/lipid_bilayer.php http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/SDPS/SD.PS.LipPol.html http://www.offthebone.net/wp-content/pictures/pigham.JPG http://www.northrup.org/Photos/pig/low/huge-pig%20(1).jpg http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc http://www.esal.ee/ebo/dok/cch3-6.pdf http://www.irishhealth.com/index.html
Mürgi toime sõltub sellest, kas ta on sattunud organismi suu, naha, hingamisteede kaudu või süstimise teel. Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Levinumad mürkained: Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi. Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda
· Seega, kui inimene isegi ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. · Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. · On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja. · Eesti Vabariigi seadusega on vastu võetud seadus mis keelab avalikes kohtades suitsetamise. Suitsus sisalduvad mürkained · Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist.
Vahemerre tihedushoovusena. Kui aga ühest kohast tuleb vett juurde, siis peab kusagilt teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi Gibraltari väina vastassuunas kompensatsioonihoovusena Vahemerest Atlandi ookeani. 4. Maailmamere reostumise põhjused ja tagajärjed Põhjused: * tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre * põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning
sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine MAAILMAMERE REOSTUMINE · Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine MAAILMAMERE KAITSE · 1970.a merekaitse üldlepingeesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega · 1974.a Läänemere konventsioon · Ramsari (1971.a
III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad, Ainevahetuslik funktsioon lipiidide lõplikul lahustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitsefunktsioon rasvarakkudesse võivad talletuda mürkained. Bioregulatoorne: hormoonid VALGUD VALGUD on aminohapetest moodustunud polümerid. Aminohappeid on valkude ehituses 20, nad on biopolümerid. Koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Struktuur: I Esimese järgustruktuur, (peptiidsidemed) II Teise järgu struktuur või heeliks III Kolmanda järgu e. gloobul IV Neljanda järgu e. polüpetiid Struktuur muutub nt, soojuse mõjul Denaturatsioon valk kaotab oma struktuuri, hävivad kõrgema järgu struktuurid (2 ja 3)
ühendid, mis toiduga organismi on sattunud. Need mürgised ained kahjustavad maksa ja kui nendega liialdada siis on maks nii tugevalt kahjustunud, et ei suuda endam talitada. 13. Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Sest maksas olevad maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi sattunud , kahjutuks. Maks puhastab verd. 14. Miks peab erituselundkond pidevalt töötama? Erituselundkond peab pidevalt töötama, et viia kehast välja sinna sattunud mürkained, vee ja mineraalsoolad. 15. Kirjleda uriini teket neerudes! Uriini teke algab neerudes olevates neerukehades. Neerukehaksests eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist kehale vajalike ainete tagasiimendumine verre.
kasvule eriti soodsalt. Kevadkogrits:Tal on ebakorrapäraselt käärulis-voldilise (aju meenutava) ümara kujuga kübar. Kübar on algul sile ja muutub kasvades ja vananedes aina voldilisemaks. Ta on noorelt punakaspruun, hiljem kohvipruun kuni mustjaspruun Jalg on kübaraga ühenduses mitmest kohast. Ta on ebakorrapäraselt silindriline. Ta on valget või roosakat värvi Kevadkogrits on kupatatult söödav, ilma kupatamata väga mürgine. Mürgistus võib olla surmav. Mürkained kaovad kergesti kaaneta potis, kupatamisel või lahtisel pannil praadimisel, kuid mitte mikrolaineahjus. Kevadkogrits on populaarne söögiseen Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Suure järvistu piirkonnas. Kuigi ta on Püreneede idaosas populaarne söögiseen, ei tohi teda Hispaanias avalikult müüa. Soomes on lubatud toorest kevadkogritsat müüa, kuid lisatud peavad olema hoiatused ja õige valmistamise õpetused. Soome köögis süüakse teda omlettides ja suppides ning rasvas praetuna.
Kuigi siiski leidub selliseid inimesi, keda peale iseenda heaolu mitte miski muu ei huvita ning kes jätkavad oma prügi metsa alla viimist, on olukord võrreldes varasemaga ikka tunduvamalt paranenud. Oluline keskkonna probleem on õhu saastamine ja seda just suuremates linnades ja nende vahetus ümbruses. Suurimat saastet põhjustavad eelkõige autodest väljuvad mürgised heitgaasid ning ka tööstustest-tehastest õhku paisatavad mürkained ja tahm. Need omavad suurt mõju inimese tervisele seda oluliselt kahjustades, tekitades eelkõige hingamissüsteemi haiguseid. Lisaks inimestele, kahjustab õhu saastest tekkiv happevihm nii ehitisti, mälestusmärke kui ka taimi, eriti just okaspuid. Võib öelda, et Eesti on ette võtnud võrreldes varasemate perioodidega üsnagi palju, et meid ümbritsevat loodust ja keskkonda kaitsta, aga siiski arenguruumi on veel küllaltki palju. Kuigi
Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid)...
usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
