Väike-lehelind Väike-lehelind tegutseb vilkalt toitu otsides puuvõrades ja ka madalal põõsastes, napsates osavalt okstelt putukaid. Väljaspool pesitsusaega paistab ta silma mängleva riiakusega, kuna jälitab alailma mõnda teist lindu. Kord olla üks väike- lehelind ühest aiast minema kihutanud terve salga rasvatihaseid ning korduvalt on nähtud teda suurt-kirjurähni jälitamas. Pisilinnu säärane jultumus ajas rähni suurde segadusse ja ta kilkas ühtesoodu ärevalt. Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuva...
· Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk põõsalind · Punarind · Kuldnokk · Mets- · Ööbik · Koduvarblan lehelind · Sinirind e · Väike- · Must- · Põldvarblane lehelind lepalind · Metsvint · Salu-lehelind · Kadakatäks · Põhjavint · Pöialpoiss · Kivitäks · Koldvint · Hall-
mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev, väga harali asetsevate okstega sammal. Loomastik Selgrootud: kasevaksik, pähklikärsakas, toominga võrgendikoi Linnud: ööbik, metsvint, salu-lehelind, väike lehelind, Imetajad: metssiga, karihiir, mullamutt, põder Pähklikärsakas Toominga võrgendikoi Ööbik Metsvint Salu-lehelind Väike lehelind Metssiga Mets-karihiir Euroopa põder Aitäh tähelepanu eest!
Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma. Ta lüpsnud ikka "silk, solk, silk, solk". Lind kuulnud ja laulnud järele. Nii sai ta endale laulu.
kopsusamblik, suur käopõll, kodukakk REBAN E PUNASELG- MUSTRÄSTA KODUKA VÄIKE- RAISAMARDIK S KK METSA- LEHELIND AS RAISAMATJ A hävitab HISPAANIA ROHUKON INIMENE SII TEETIGU L N ORA METSASITIK
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983) Jaan Rannapi missioonitunne, humoorikus ja elutarkus, rohked teadmised spordist ja loodusest teevad temast ainulaadse kirjaniku kaasaja Eesti lastekirjanduspildis. Ta on küll terava silmaga, kuid siiski südamliku ja lahke sulega kirjanik, kellel on aega märgata nii poiste hingeelu kui ka looduses ja loomadega toimuvat. Tundub, et Rannap on niivõrd ainulaadne, et ükski noorematest kirjanikest pole suutnud senini tema jälgedes käia. Tema raamatud
Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel Selle kaudu on organismid omavahel seotud Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) Nt. leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk pähkel orav nugis kotkas Toiduahelad on omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduainete ja energia liikumine ökosüsteemis erinevatel tasanditel Autotroofid ja heterotroofid Rohelised taimed ehk autotroofid loovad päikeseenerigat sidudes orgaanilist ainet Nende poolt moodustunud elusainet saavad kasutada heterotroofid Heterotroofid ehk loomad, enamik bakterid ja seened kasutavad energiat, mis on
1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude...
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, puna...
kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida ...
laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgataLinde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgasmetsvint, salu- lehe ja väike lehelind punarind metskiur aed- ja mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised naerukajakas,hõbekajakas, kalakajakas,randtiir,punajalg-tilder Kalad
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL....................................................................................
Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid ...
*Laulurästas kalmistuil. *Leevike Värvulised Laul algab aeglaste ja siis Laiaõlgne, lühikese sabaga, Pesitseb enamasti kiirenevate silpide reaga ja läheb üle erekollase kulmuriba, väävelkollase kõrgete põlispuudega langeva lõpuga sirinaks. näo ja pugualaga lehelind. Linnu rind lehtmetsades, ja kõht on puhasvalged. Ülapool on okasmetsades kuuse- maheroheline, enamikul on segametsades *Mets-lehelind hoosulgedest ereroheline ääris. *Metskiur
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Sega- ja lehtmets Referaat Asend. Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Hõlmab selliseid riike nagu Saksamaa, Sotimaa, USA, Ungari, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Kliima. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega, temperatuuri aastased erinevused on suured, sademeid on piisavalt ( 400 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. Õpikus olevatel kliimadiagrammidel on kõigil see sarnane et kahel aastaajal on soe ja kahel külm. Kõik kraadid jäävad suviti +35 +45 kraadi vahele. Kuigi mõned ka +15 - +25. Taimestik. Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud o...
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on p...
Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder
Tüüpilised linnud on must- kärbsenäpp, pöialpoiss ja käbilind. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. LAANEMETSA IMETAJAD-Laanemets on koduks ka paljudele imetajaliikidele, nagu valgejänes, hunt, karu, orav ja paljud teised. Valgejänes-Valgejänes vahetab oma pruuni kasuka talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest jänesest - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha üle kogu Eesti. Ta elab metsades ja rabades
Lagundajad ehk destruendid Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed(autotroofid) ning taim-ja loomtoidulised loomad (heterotroofid). Näiteks: leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk; pähkel orav nugis kotkas ( Tarvo Lihatoiduline kits *hint*) Toiduahelad on ka omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduvõrgustik on omavahel põiminud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku ülesanded vms (vihikus on mul lihtsalt mingi nool tõmmatud toiduvõrgustiku juurest): On ise reguleeriva ökosüsteemi alus, populatsioonide arvukuse regulatsioon, ökoloogiline tasakaal. 16. Milline on laguahela tähtsus?
glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae) puukoristaja (Sitta europeae) puukoristaja (Sitta) puukoristajalised (Sittidae) rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula) väike-lehelind, silksolk lehelind põõsaslindlased (Sylviidae) (Phylloscopus collybita) (Phylloscopus) ööbik (Luscinia luscinia) ööbik (Luscinia) rästaslased (Turdidae) linavästrik (Motacilla alba) västrik (Motacilla) västriklased (Moticillidae) suitsupääsuke (Hirundo suitsupääsuke pääsulased (Hirundinidae) rustica) (Hirundo) suur-kirjurähn (Dendrocopos kirjurähn rähnlased (Picidae)
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
Pöialpoiss Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel. Vananevale inimesele muutub pöialpoisi häälitsus kuuldamatuks ühe esimese häälena looduses, sest vanaduses kõrv nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba
Siia pane koolinimi Linnud (Referaat) Koostaja: Juhendaja: Koht, aasta Sisukord Header and footer ; nimi · Leevike · Kiivitaja · Jäälind · Musttihane · Rohevint · Vesipapp · Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. ...
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...
põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks?
1.3. Loetle üles kõik toiduvõrgu I astme tarbijad. putukas 1.4. Loetle üles kõik toiduvõrgu II astme tarbijad. Rukkirääk, rästas 1.5. Loetle üles kõik toiduvõrgu III astme tarbijad. rebane 1.6. Koosta toiduvõrgustiku organismidest kaks 3-4-lülilist toiduahelat. Punane ristik :> tigu :> rukkirääk :>rebane Ülesanne 2. 2.1. Kirjelda esitatud toiduahela põhjal arvukuse püramiidi. Aseta toiduahela organismid õigetele astmetele. Tamm → lehetäi → lepatriinu vastne → lehelind → kodukakk 2.2. Kes on selles biomassi püramiidis tootja? tamm 2.3. Kirjelda esitatud toiduahela põhjal biomassi püramiidi. Aseta toiduahela organismid õigetele astmetele. Veetaimed → vee selgrootud → lauk (veelind) → roo-loorkull 2.4. Kes on selles biomassi püramiidis tipptarbija? Roo-loorkull Ülesanne 3. 3.1. Mitu grammi konni peaks kährik sööma, et ta biomass suureneks 100 g võrra. 3.2. Kährikud söövad ka mustikaid. Miks peab kährik sööma mustikaid märksa
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...........................................
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...