sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 47. Mulla niiskusreziimi jaotus Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4...
tegevus tasakaalus kulutavaga - Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed , mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...
physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF ) Magevee puudus ja vee saaste. Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Magevesi moodustab veevarudest vaid 3% ja sellestki valdava osa moodustab igijää. Tegelikult kasutuskõlblik on ka jõgedes voolav vesi, maapinnale lähemate põhjavee horisontide vesi ja mõningal määral järvede vesi, kuid see vesi ei ole või ei pruugi olla kvaliteetne. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed , nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada....
Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) ja korrosioon atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki(Fe) ja vaskneedi(Cu), tinatatud(Sn) pleki(Fe) või tsingitud(Zn) pleki(Fe) puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe...
Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega juveniilsed - põhjaveed , mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel Infiltratsiooniline põhjavesi Kivimite veelised omadused I poorsus; poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p = (v/V)100%...
Korrosiooni tunnused korrosioon on oksüdatsiooniprotsess (redoks protsess). Korrosioon on peamiselt metalli pinnal kulgev protsess. Korrosioon on iseeneslik protsess. 2. Korrosiooniprotsesside klassifikatsioon Korrosioon gaasilises keskkonnas (n. kui metall puutub kõrgemal temperatuuril kokku õhuhapnikuga) Korrosioon elektrolüütides (soolade, hapete ja aluste vesilahuses); siia kuuluvad ka korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kndenseerub õhuniiskust, selles niiskusekiles lahustuvad CO2, SO2 jt. õhus leiduvad tööstusliku päritoluga gaasid). Korrosioon mitteelektrolüütides (bensiinis, petrooliumis, õlides). Biokorrosioon mikroorganismide toimel (bakterid, seened, veetaimed ). NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3...
Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt...
Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed , nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada...
2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim- stepis, kõrbes. Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid. See on halb, sest selles piirkonas on põhjaveed üldreeglina sooladerikkad, koos selle veega tõusevad ülesse ka vees lahustunud soolad ja leiab aset muldade sooldumine, tekivad spetsiifilised mullad nagu solontsakid ja solonetsid. Omakorda sõltub veel nende muldade omadused sellest, missuguse soolarikka põhjaveeg aon tegemist. Kõige hirmsamad on soodasolontsakid, seal ei kasva enam mitte midagi. MULLA ÕHK JA ÕHUREZIIM Vesi ja õhk on antagonestideks. Kui mulda tungib palju vett, siis vesi surub mulla pooridest õhu välja ja vastupidi...
Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt...
a.j. (Sõstra) Põhjavesi võib tuua ka kahju, ta ujutab üle sahte ja kaevandusi, kutsub esile soostumist, maalihkeid, karsti ja sufosiooni, vesiliivade esinemist. Põlevkivi kaevandamisel väljapumbatav vesi ületab hulga poolest toodetud põlevkivi (Sõstra). Paljudes Euroopa maades (Austria, Belgia, Ungari, Saksamaa, Taani, Rumeenia, Sveitsi, Balkani poolsaare maad) moodustavad põhjaveed linnade veevarustuses 70-100 %. Elanikkonna varustamiseks kasutavad 50-70 % põhjavett ka Bulgaaria, Itaalia, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Tsehhia ja Slovakkia. Venemaal on potentsiaalsed põhjaveevarud väga suured, umbes 5 230 km3 aastas, kuid kasutatakse sellest umbes 5 %. Joogivee defitsiit Venemaal on seotud kolme põhjusega: 1) põhjavee varude puudumine seoses looduslike tingimustega (igikelts,...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed , nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada....
Vesi katab 71% maakera pinnast. Sellest suurem osa asub ookeanides, magevesi moodustab vaid ligi 2,6 %. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest ja suurem osa sellest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil inimesele kättesaamatu. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed , nende tsükkel vajab keskmiselt 1400 aastat. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea, nii et seda saab otse tarbida. Põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, siis on selle saastumine pikaajaline protsess, mille tagajärg on aga raskesti parandatav. Põhjavee kasutamisel on suurim risk veevarude ammendumine, sest varud uuenevad aeglaselt Järvedes ja jõgedes on uuenemisaeg umbes 16 aastat. Pinnavee kasutamist takistab asjaolu, et...
Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja...
Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel. 87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi? 88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16 93. Miks on Läänemeri reostustundlik? 94. Mis põhjustab veekogude eutrofeerumist ja kuidas inimene seda mõjutab? 95. Mis on aeglane ja mis on kiire süsinikuringe? Kuidas inimene neid mõjutab? 96. Kuidas on inimene muutnud lämmastikuringet ja millised kahjulikud mõjud on sellega kaasnenud? 97. Mis on keskkonnaseire? Milline erinevus on fooni- ja saasteseirel? 98...
Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed , nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada....
Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt...