ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine . Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. 15 · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. · · METSAVARUD JA METSATÜÜBID · · Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. · · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud
2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumi...
· Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv - Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 ...
Vesiviljelus-Kunstlike meetoditega kasvatatakse kalu, mereande ja veetaimi, et saada suuremat saaki. Kalarikkamad on atlandi ja vaikse ookeani kirde ja loode osad, sest seal saavad kokku soojad(toitained) ja külmad(hapnik) hoovused. NT: USA, Kanada, Norra Rannikupüük:Kõige levinuim, Minnakse väikse paadiga merele ja tullakse hommikul tagasi. Avamerepüük:Merele suure kalalaevaga Ookeanipüük: 10 riiki, väga kallis Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Usa, Jaapan Maailma metsavarud ja metsatööstus Milles seisneb metsade tähtsus? Erosiooni vältimine, hapnik, loomade ja taimede elupaik, tähtis puidumaterjal, keskkonnakaitsetähtsus, jahipidamine. Kuidas mõõdetakse/hinnatakse metsavarusid? vaadatakse metsa pindala metsanduse protsent riigi pindalast Metsa aastane juurdekasv – kõige levinum Puiduvaru Metsatüüp Riigid, kus Peamised Metsatüübi
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4
1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arend...
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
Maade niisutamine- pinnase sooldumine Üleväetamine- saagi , põhja- ja pinnavete reostus Mürkkemikaalide kasutamine- kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine- haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine METSANDUS 1. Metsad- metsasus, metsavarud, puiduvarud Metsasus- metsa mõiste on riigiti erinev. Metsavarud- metsavarud vähenevad eriti lõunas, eriti ekvatoriaalses vihmametsas. Puiduvarud- suurim puiduvaru on brasiilias, venemaal, kanadas, üsas. 2. Metsatüübid. Ekvatoriaalsed vihmametsad. Okasmetsad. Riigid, kus on palju metsa. Ekvatoriaalsed vihmametsad- Keskkonnale olulised ! Ei taastu ! vähenevad väärispuidu valikraie, põldude ja teede rajamise tõttu ( maavarade kaevandamine )
METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. METSAMAJANDUS:kasvatab,valvab,teg.majandamisega. METSATÖÖSTUS:tselluloosi ja paberitööstus ,metsa keemiatöötlus,puidutöötlus. METSAVARUD ISELOOMUSTAVAD METSAVARUD:metsa pindala(Ha),metsandus(%),puiduvaru ja metsavaru(M) METS_taime kooslus kus on peamiselt taimed puud. OKASMETSAD-asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,USA),Venemaal 80% kaetud okasmetsaga.(tselluloos,mööbel,ehitusmaterjal,paberit) LEHTMETS-paras,kui lähistroopilistel aladel,lähis ekvatoriaalses troop,ekvatoriaalses.Kokku65% L- Am(Brasiilias),USA-s,Kanadas 33%,Venemaal 20%,Ladina-Am 98%.(puit,mööbel,muusikariistad) VÄÄRISPUU(mööbel,muusikariistad)
arvestuslangi väärtust, see on puidu juurdekasv aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine, töötlemine ja äriteenused. Probleeme tekib Lõunariikides seoses sellega, et selased valitsused tahaksid kasumi teenimise eesmärgil maha raiduda keskkonnale olulised vihmametsade alad. Metsamajanduse regionalne ülevaade Euroopa Selle regiooni saab metsade erinevuste alusel jagada kolmeks: 1. Lääne-Euroopa--mandriosas levinud lehtmetsad on hävitatud, metsavarud on alles jäänud Alpidega piirnevatel aladel, neid metsi kasutatakse kompleksselt. Saksamaa ja Prantsusmaa ekspordivad puidutööstuse toodangut. Peale Alpi mäestiku metsade on ülejäänud metsad rajatud looduslikul eesmärgil, mandriosas taastatakse palju metsaalasid okaspuudega. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi) levivad ulatuslikud okasmetsad, mis on hästi säilinud. Metsi kasutatakse kompleksselt ja valmistoodang läheb ekspordiks. 2
Majandus-Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandussektorid-*esmasektor e.primaarsektor-tegeletakse tooraine hankimisega,*tööstus e.sekundaarsektor-tegeletakse tooraine töötlemise ja toodete valmistamisega,*teenindus e.tertsiaarsektor-tegeletakse teenindamisega Loodusvarad mõjutavad-põlevkivi,turvas,metsavarud,viljakus Loodus tingimused-kliima,pinnamood,pinnakate,mullad,vetevõrk Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad- Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge. Tuuleenergia-saartel,me...
· Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetilised maavarad kivisüsi, nafta, maagaas. · Olemas piisavalt veevarusid (mage vesi) · Suured metsavarud · Mullad keskmise viljakusega 5.Klimaatilised tingimused · Soodne metsakasvatuseks. · Piisavalt niiskust, kohati siiski liigniiske (soostumine) · Jahe ja külm periood pikk- taimekasvuperiood lühike ja kasvatada saab vaid suhteliselt lühikese kasvueaga taimi; pikk (kulukas) kütteperiood · Kliima pole eriti sobiv ka puhkuseks ja turismiks
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
Rootsi energeetika Riigi asend Rootsi moodustab pika rannikujoone Lääne-mere lääneosaga. Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline
Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse nä...
protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega. Nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Metsa- ja puidutööstus on Rootsis kesksel kohal. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Rootsil on ka suured kalavarud
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008)
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
mis asuvad geograafiliselt Hiinast lõunas, Indiast idas, Uus- Meremaast läänes ja Austraaliast põhjas. · Piirkond asub geoloogiliste laamade kokkupuutel. Loodus ja maavarad · Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid. · Kagu-Aasia Maade Assotsioon (ASEAN) - rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu- Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine.
kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele. Metsandus on vga agressiivne: tehakse lageraiet, istutamata uusi puid, lage ala aga kattub lepavsaga ja muutub inetuks ning kasutuks. Mida aeg edasi seda rohkem pratakse thelepanu sellele, et Eesti metsavarud ei ole nii kiiresti taastuvad ja mingil hetkel kaovad metsad tielikult ning selle vltimiseks istutatakse uusi puid. Plevkivi, mida leidub ka Eestis, ei ekspordita, kuna seda pole siin piisavalt palju ja see ei tasuks ra. Tootmine toimub alati seal, kus on seda kige tulusam teha. Kui niteks tooraine prineb hest riigist, saadetakse see vajadusel kuhugi, kus on odava tju tttu seda kasulikum tarbija jaoks mber tdelda. Kui toorainest on saanud valmistoode, saadetakse see jllegi
Paljud inimesed on sellest aru saanud, et loodust tuleb hoida, kuid mõnda inimest miski muu ei huvita, kui iseenda heaolu ning jätavad oma prügi metsa alla. Paljudele inimestele on mets kui lõbustuskoht, kus nad saavad puhkepäevadel käia. See on hea, sest igale inimesele meeldib puhata puhtas kohas. Kuigi inimesed arvavad, et metsi raiutakse liiga palju, eelistavad nad ikka puidust mööbliesemeid ning ehitusmaterjale. Inimesed ei mõtle sellele, et mis siis saab, kui kõik meie metsavarud on maha raiutud ning uued puud on alles 30-ne aasta pärast mahavõtmis kõlblikud. Lõbustalt saeb inimkond oksa, millel istub, on Mati Unt öelnud. Viimastel aastatel on aga metsade maha raiumine vähenenud, kuna välja tuli uus seadus, mis ei luba metsaomanikel korraga kõike metsa maha võtta ning enamus mets on kaitse alla võetud. Tänu sellele on saanud mets korralikult kosuda. Inimesed peaksid rohkem mõtlema enda ümbritsevale keskkonnale. Me teame,
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
Saksamaa Andmed Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik Föderaalne Vabariik KeskEuroopas Pealinnaks Berliin Looduslikud riigipiirid põhjas Läänemeri ja Põhjameri Organiseeritud parlamentaarne demokraatia Pindala 357 111,91 km2 Andmed Riigikeeleks saksa keel Rahvaarvuks on 81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 Presidendiks Christian Wulff Rahaühikuks on euro ELi astus 1957 ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik Asukoht Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukoht KeskEuroopas Põhjas Taani, kirdes Poola, idas Tsehhi, kagus Austria, lõunas Sveits, edelas Prantsusmaa, läänes Luksemburg ja Belgia, loodes Holland Riigipiir 3757km Suuremad linnad Suurimad linnad Hamburg, München, Köln, Frankfurt...
Idas on õhuniiskus on 80–83%. suurimatel saartel aprillist Üldine taimekasvuperiood oktoobrini sademeid on Eestis keskmiselt 175– keskmiselt 3050 mm, läänes 195 päeva. ainult 1780 mm. Kuuekuune või isegi pikem vegetatsiooniperiood, mis lühendab kuiva kliimat Mullad Mullad viljakad Metsavarud Mitmekesised, mis on väikesed tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee oludest. Eesti muldade lähtekivimiks on kohalikud aluspõhjakivimid ja
17. Ümberkorraldused põllumajanduses ja tööstuses: * Juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. * Põllumajandus sai tähtsaimaks majandusharuks. * Põllumajanduse edendamist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. * Venemaa huvides töötanud hiigeltehased asendati uute ettevõtete ning tervete uute tööstusharudega. * Võeti tarvitusele põlevkivi, metsavarud paberitööstuses. Kasutatud kirjandus: 9 klassi ajaloo õpik
.................................. 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus....................................................... 1. Metsavarud Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad
Puidutöötlemise ettevõtted ehitatakse peamiselt rannikualadele või suurte jõgede äärde, sest mööda veeteed on puitu kergem transportida. Tselluloosi ja paberi tootmiseks on vaja aga palju puhast vett.Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS METSAVARUD · Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru · Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600 500 400 300 200 100 ...
Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja. Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka metsarikkad riigid nagu Soome ja Rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafirmad. Uustööstusmaade metsaklastrid on nõrgemini arenenud. Klastrid välja kujunenud : Rootsis, Soomes, Jaapanis, Kanadas, USAs Metsamajandus - metsade istutamine, hooldus (harvendamine, raviraie) sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem.
Tselluloosi ja paberi tootmiseks on vaja aga palju puhast vett. Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Keskkonnaprobleemid Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. 2 Kliima Saksamaa kliima on enamuses mandriline, talved on soojad. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Taimestik Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast
sest seadusega on kaevandusmahud piiratud ning enamus puutumata rabasid asub looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks. Selle looduslik kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid joogivee tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E
Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavöötmes. Aastas on võimalik saada 2-3 saaki, liigniiskus aga pärsib põllumajandust. Maaharimisega tegeldakse peamiselt vulkaanilistel platoodel ja jõgede deltades. Laialdaselt tegeldakse istandustega.Kagu-Aasias on märkimisväärsed metsavarud, samuti leidub naftat (Brunei). Leidub ka palju metallimaake ja ka teisi maake, mida sageli veel kasutusele võetud pole. 3. SKT: $2.554 trillion (2014) $2.429 trillion (2013) $2.296 trillion (2012) Riikide võrdluses maailmas: 10 Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112.
Referaat Saksamaa 2008 SISUKORD Geograafiline asend...................................................................................................................3 Kliima.........................................................................................................................................4 Pinnamood.................................................................................................................................5 Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6 Metall ja keemia........................................................................................................................7 Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................
tööle käia. Joonis 2. Laheda valla vanusepüramiid 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 3.1. Maaressurssid Laheda vallas mingeid erilisi maaressursse pole, Joosus on Eesti suurim rasksulava savi maardla, kust on leitud ka väärtuslikku fossiilset materjali ning on ka liiva- ja kruusakarjäär, kuid selle varud on ammendumas, levinud on ka turvas. Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad, mis on tavapärane Lõuna-Eestile. 3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega. Pinnavett leidub Laheda vallas viiest järvest, Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv. (Laheda valla üldplaneeringu...) Metsa on Laheda vallas vähe, 2900 hektarit, mis on umbes 30% valla territooriumist ning metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm
.................................................................................. 4 Rahvastikku iseloomustavad näitajad.................................................................5 Inimtegevuse mõju keskkonnale............................................................................ 6 Mida saan ise teha looduse hoidmiseks?.............................................................8 Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele........................9 Maakera metsavarud......................................................................................... 10 Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?...........................................11 Metsade hävitamine.......................................................................................... 11 Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid.....................................................12 Kokkuvõte......................................................................................
Metsamajandus ja metsatööstus 1.Metsas on palju marju. 2.Metsas on palju seeni 3.Metsast saab puid 4.Metsas saab vaadelda metsloomi 5.Paberit saab 6.Värske õhk 7.uute liikide leidmine 8.ilus loodus 9.matkamis võimalused 10.saab küttida metsloomi 11.Kaitseb muldi erosiooni eest 12.ühtlustab jõgede voolu 13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon Metsavarud ja nende hindamine 1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm
Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades) Avamerepüük laevaga avamerel Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad, kala töödelldakse laeval, müüakse sadamates. Seda püüki saavad lubada rikkad ja/või suured riigid Usa, Jaapan, Venemaa jt. Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis 200 meremiili (370 km) rannikust. Kalakasvatus eriti arenenud ja palju kasvatatakse Aasia riikides. Ülepüük, maailmamere reostumine. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsa keskmine juurdekasv m3 aastas hektari kohta. Parasvöötme okasmets suurima levikuga, kasv aeglane, suhteliselt hõre, väikese juurdekasvuga (1-2 m3/ha). Parasvöötme leht- ja segamets lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsade 2-3 m3/ha, okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Lähistroopika metsad niisked ja kuivad. Niisketes peamiselt okaspuud ja kõvad lehtpuud ja väärispuud, aastane juurdekasv 15-20 m3/ha.
2. Segametsad--asuvad lehtmetsavööndi suhetes sisemandri pool. Sealset puitu kasutatakse tarbepuiuduna. 3. Okasmetsad--need asuvad mandrite siselalades, kus on külmad talved. Seda metsa tarvitatakse samuti tarbepuiduna. Metsamajanduse regionaalne ülevaade. Euroopa Selle regiooni saab metsade erinevuste alusel jagada kolmeks: 1. Lääne-Euroopa--mandriosas levinud lehtmetsad on hävitatud, metsavarud on alles jäänud Alpidega piirnevatel aladel, neid metsi kasutatakse kompleksselt. Saksamaa ja Prantsusmaa ekspordivad puidutööstuse toodangut. Peale Alpi mäestiku metsade on ülejäänud metsad rajatud looduslikul eesmärgil, mandriosas taastatakse palju metsaalasid okaspuudega. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi) levivad ulatuslikud okasmetsad, mis on hästi säilinud. Metsi kasutatakse kompleksselt ja valmistoodang läheb ekspordiks.
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Tai...
1980. aastatel töötati välja ÜRO mereõiguste konventsioon, kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
maailma maavärinatest). 4 Riigi kuulumine suurregiooni Filipiinid kuuluvad Kagu-Aasia regiooni, mis on regioonidest üks saarelisemaid, hõlmab Indo-Hiina poolsaare ning Vaikse ja India ookeani vahele jäävad arvukad saared. Regioon paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimas ja sellises kliimas on võimalik 2…3 saaki aastas. Ekvatoriaalses osas on alad liigniisked ja soostunud, seal asuvad istandused. Metsavarud on Kagu-Aasias suured, mäetööstuses on leida metallimaake ja fossiilkütuseid. Maastik Kagu-Aasias on mägine ja seetõttu tegeldakse põllumajandusega jõgede delta-aladel ning vulkaanilistel platoodel. Majandust seovad Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Eksporditakse troopilisi vilju, puitu, maake ja naftat. 11 riiki Kagu-Aasias: Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Tai, Vietnam, Singapur (kiiresti arenevad, vaesed uusindustriaalmaad, viimane neist kõige arenenum), Brünei (rikas
Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. Kliima Saksamaa kliima on enamuses mandriline, talved on soojad. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline 2|Page tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Pinnamood Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa
Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajand...
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
