Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele milline protsessor ?
  • Milleks neid on vaja ?
  • Milleks seda vaja on ?
  • Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi selle liidese ?
  • Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab ?
  • Mida poes küsida ?
  • Milliste kuludega arvestada ?
  • Mis on Normal Mode, LBA ja Large Mode ?
  • Mis on nende erinevus ?
 
Säutsu twitteris
Personaalarvutite riistvara ja  arhitektuur
Personaalarvutite riistvara ja  arhitektuur
1.      Personaalarvutites  kasutatavad  protsessorid . Nende tüübid ja parameetrid .
Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus , mille kohta antud number käib).
Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid ( toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus.
Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad , mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara , mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia . SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid.
AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1).
Uues (0,13 mikronit) tehnoloogias toodetud Celeron protsessor sisaldab kaks korda rohkem vahemälu ja SSE multimeediakäsustiku toetuse. Uue tehnoloogia kasutamisega on vähenenud voolud ja pinged ning eralduv võimsus ja tulnud kasutusse uus korpuse tüüp - FC-PGA 2. Selle korpuse oluline detail on suur jahutusplaat, mis aitab saavutada paremat kontakti jahutusradiaatoriga. See jahutusplaat muudab korpuse kõrgemaks ja seetõttu ei ole üldjuhul ühilduvad vana ja uue korpuse jaoks mõeldud jahutusventilaatorid. Uutel protsessoritel on muutunud ka nõuded tugikiibistikule ja toitepingeregulaatorile. Uuemad arvutite emaplaadid toetavad nii uues kui ka vanas tehnoloogias toodetud protsessoreid. Vanemates arvutites peab uue protsessori installeerimiseks vana asemele välja vahetama ka arvuti emaplaadi.
Intel Pentium 4 on uuel mikroarhitektuuril põhinev protsessor, millest on praegu samuti saadaval nii vanas kui ka uues tehnoloogias toodetud variant. Korpus on varustatud jahutusplaadiga ja sama mõlemal protsessoril - FC-PGA2 478. Et eristada vanas ja uues tehnoloogias toodetud sama sagedusega protsessoreid on 0,13 mikronit tehnoloogias toodetud protsessoril markeeringus täht "A". Uues tehnoloogias toodetud Pentium 4 sisaldab kaks korda rohkem vahemälu aga samas eraldab märgatavalt vähem soojust, mistõttu saab nende protsessorite korral kasutada madalamate pööretega jahutusventilaatoreid ja see omakorda võimaldab toota vaiksemaid ja väiksemas korpuses arvuteid.
Inteli protsessorid on kaitstud läbipõlemise vastu. Kui temperatuur jõuab kriitilise piirini siis lülitub protsessor välja. Pentium 4 protsessoris on lisaks sisse ehitatud ka eraldi temperatuurikontrolli lülitus, mis kriitilise temperatuurini jõudes alandab protsessori taktsagedust ning protsessor suudab tööd jätkata ka peale jahutusventilaatori seiskumist. AMD protsessorid temperatuurikaitset ei oma ja seega võib protsessor ja emaplaat läbi põleda kui jahutusventilaator seiskub.
AMD protsessoritest eristab Athlonit Duronist suurem vahemälu ja kõrgem süsteemisiinisagedus. Ka AMD protsessoritest on praegu saadaval erinevad variandid. Uus Duron (Morgan) ja Athlon XP sisaldavad 3Dnow! Professional multimeedialaienduse ja sensori temperatuuri jälgimiseks. Viimasest on kasu kui emaplaadile on integreeritud vastav kaitselülitus. Ka on uutel AMD protsessoritel piiratud voolutarvet ja maksimaalset eralduvat soojust.
Kellele milline protsessor?
Nii AMD kui Intel jagavad oma protsessorid nn value ja performance mudeliteks. Value ehk hinnatundlikumale kasutajale ja lihtsamateks rakendusteks mõeldud mudelite hulka kuuluvad AMD Duron ja Intel Celeron protsessorid, mis on sobivad tavalistesse kontoriarvutitesse ja lihtsamate koduarvutite südameks. Performance ehk suuremat jõudlust pakkuvad protsessorid on AMD Athlon ja Intel Pentium 4. Need protsessorid on sobivad suuremat arvutusvõimsust vajavate rakenduste kasutamiseks. Loomulikult on olemas ka tuntav hinnavahe nende protsessori mudelite vahel.
Kasutatud lühendid:
FC-PGA Flip - Chip Pin Grid Array
SSE Streaming SIMD Extensions
SIMD Single Instruction Multiple Data
PPGA Plastic Pin Grid Array
MMX MultiMedia eXtensions on Inteli poolt välja töötatud lisa protsessori jõudluse suurendamiseks graafika ja heli töötlemisel. Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64-bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit . MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)
KNI ehk MMX2 Katmai New Instructions on samuti Inteli poolt välja töötatud. Jõudluse kasv ei ole aga tõenäoliselt nii suur, kui 3dnow! puhul. Nagu ikka, on vaja ka seda käsustikku kasutavat tarkvara. KNIsse kuulub umbes 70 uut multimeediakäsku.+ Kõikide laienduste eeliseks tavaprotsessorite (ilma laienduseta) ees on jõudluse kasv.
FSB ( Front Side Bus) - protsessori siinisagedus. Cache - vahemälu. Protsessori puhul on see protsessori sisemisel taktsagedusel töötav, süsteemi muutmälust palju kiirem aga ka kallim mälu enamkasutatavate, tööks vajalike andmete hoidmiseks.

Celeroni märgistus





Cyrix 6x86 ja AMD K6 tähistused

2.      Personaalarvutites  kasutatavad  mälud. Nende tüübid ja parameetrid
RAM - muutmälus hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid. RAM miinimum on 4 MB.
ROM - püsimälus on töö alustamise käivitusprogramm ja arvutit iseloomustavad andmed.

Arvuti muutmäludest – Kaasajal kõige levinumad lauaarvutites kasutatavad muutmälud on loetletud tabelis 1. Tabelisse on koondatud kolm põhimõtteliselt erinevate omadustega mälutüüpi, mis nõuavad kõik spetsiifilist arvuti kiibistiku poolset toetust ja erinevat tüüpi mälupesasid. Seega ei ole üldjuhul võimalik installeerida allpoolloetletud erinevaid mälutüüpe samasse süsteemi.

Mälusiini laius ( bait )
  • PC133 SDRAM - 8 baiti
  • PC2100 DDR-SDRAM - 8 baiti
  • Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2x2 baiti
Mälusiini taktsagedus (MHz)
  • PC133 SDRAM - 133MHz
  • PC2100 DDR-SDRAM - 133MHz
  • Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 400MHz
Mälu teoreetiline andmevahetuskiirus ühe kanali kohta (MB/sek)
So mälusiini laius korrutatud taktsagedusega.
  • PC133 SDRAM - 8 x 133 = 1064MB/sek
  • PC2100 DDR-SDRAM - 2 x 8 x 133 = 2128MB/sek*
  • Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2 x 2 x 2x 133 = 2128MB/sek*
*mälu andmevahetus toimub 2 korda ühe taktsageduse impulsi kohta
Mälusiini laius näitab kui mitu baiti infot suudab mälu korraga vahetada. Mälusiini taktsagedus näitab kui kiiresti on mälu võimeline sünkroonselt andmeid vahetama. Kusjuures kui SDRAM ehk sünkroonne dünaamiline muutmälu vahetab andmeid süsteemiga vaid üks kord ühe taktsageduse impulsi korral, siis uuemad mälutüübid (DDR-SDRAM ehk topeltandmevahetuskiirusega SDRAM ja RDRAM ehk Rambus DRAM ) on võimelised vahetama infot kaks korda ühe taktsageduse impulsi kohta ja seetõttu on tabelis mälu teoreetilise kiiruse arvestamisel lisatud valemisse kordaja 2.
Reaalses süsteemis on mälu kiirus tavaliselt palju madalam teoreetilisest tippkiirusest, sest andmeid loetakse erinevatest mälupiirkondadest ja andmete lugemiseks sobivale aadressile häälestamine sisaldab viivitusi. Süsteemi optimaalne mälu taktsagedus võiks langeda kokku protsessori süsteemisiini sagedusega. Samas ei maksa arvata, et kaks korda kiirem mälu annab süsteemi jõudlusele topelt juurde. Mälu kiiruse mõju kogu süsteemi jõudlusele sõltub kasutatavate rakenduste iseloomust. MicroLink Arvutite tootearenduslaboris tehtud jõudlustestide põhjal saadi RDRAMiga ja i850 kiibistikuga Inteli P4 süsteemis jõudluse võiduks vaid umbes 15% võrreldes PC133 SDRAM mäluga ja i845 kiibistikuga süsteemiga, kuigi mälu kiiruse erinevus oli mõõdetud 150% kandis . Kui valida kas osta kiirem mälu või kulutada sama raha odavama aga suurema mahuga mälu peale, siis soovitaksin viimast variant.
PC133 SDRAM on neist kolmest kõige kauem kasutusel olnud ja igati läbiproovitud ning seda võib soovitada nii kodu- kui ka kontoriarvutisse. DDR-SDRAM hakkab seda rohkem levima, mida rohkem tekib arvutite tugikiibistike, mis toetavad seda tüüpi mälu. RDRAM leiab kasutust eksklusiivsetes, eriti kõrget mälu jõudlust nõudvates süsteemides.
Kui palju arvutis muutmälu peab olema sõltub kasutajast ja rakendustest, mida igapäevatöös kasutatakse. Minimaalne soovitatav mälumaht tänapäeva arvutile on 128MB. Kui suurendada arvuti muutmälu 256MB-ni siis keskmine kontorikasutaja võidab arvuti jõudluses umbes 10%, disainer 30% ja arvutimängur vaid paar protsenti.
3.      Personaalarvuti  põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98-es  või Win2000-es.
Arvutimälu mõõtühik on bait (byte), mis omakorda koosneb kaheksast elementaarühikust- bitist. Bait on niipalju mälu, et selles saab säilitada ühe sümboli 256 võimalikust. Baidid on järjest nummerdatud, kusjuures järjekorranumbrit nimetatakse aadressiks. Suurte mälukoguste jaoks on kasutusele võetud eesliites kilo ja mega . Täpsemalt on 1 kilobait (KB, K) 1024 baiti ja 1 megabait (MB) 1024x1024 baiti. Arv 1024 võrdub 210.
Põhimälu e. Muutmälu (RAM- Random Access Memory ) kasutatakse arvutis programmide-andmete jooksutamisel-töötlemisel. Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. Erinevad programmid vajavad erineval määral põhimälu.
Põhimälu jaotust saab vaadata:
Windows2000 puhul CTRL +ALT+DEL –>TASKLIST-> processes ja perfomance
Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000.
Arvuti mälu klassifikatsioon (mälu puu). Computer memory classification
  • jaotus pöördumise viisi järgi
    • suvapöördus
    • jadapöördus
  • jaotus info säilitamise põhimõtte järgi
    • pooljuhtmälu
      • muutmälu
      • püsimälu
    • magnetmälu
    • optiline mälu
Mälu hierarhia arvutis (memory hierarchy)
  • registermälu (registers)
  • peidikmälu e. vahemälu (cache)
  • põhimälu (main store )
  • välismälu

Arvuti põhimäluRandom Access Memory (RAM) – on ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub
kahe operatsiooni kaudu:
load – sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse ,
store – CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil.
Käsu töötlemine von Neumanni arhitektuuriga arvutis toimub järgmiselt: alguses laetakse käsk mälust käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna:
-põhimälu on liiga väike,
-põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega.
Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske, mis asuvad põhimälus.
Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist - kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s puudub, otsitakse põhihoidlast. Koopia salvestamine vahemällu lähtub oletusest, et üks kord kasutatud infot läheb suure tõenäosusega veelgi vaja. Cache on alati kiirem ja seega kallim kui põhihoidla. Tema maht on põhihoidla mahust tunduvalt väiksem. Kuna vahemälu maht on piiratud, peab tema käsitlemine olema hoolikalt projekteeritud. Vahemälu suurus ning asendusmeetodid võivad olulisel määral mõjutada süsteemi töö efektiivsust .
Muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole püsimälud, s.t. toite väljalülitamisel informatsioon kaob
4.      Välisseadmete  I/O registrid  ja  katkestused ning nende jaotus. Milleks  neid on vaja? Näidata  Win98-es  või Win2000-es.
5.      Mälu otsepöördumine DMA .  Milleks seda vaja on?
Näidata
  Win98-es. või Win2000-es.
DMA ( Direct Memory Access - mälu otsepöördus) on emaplaadi arhidektuuriline suutlikkus saata edastatavad andmed seadmest (näiteks kõvaketas, Cd-ROM) otse emaplaadil olevasse mällu. Protsessor pole nõnda andmeesdastusega seotud ning seega tõuseb ka üleüldine arvuti jõudlus.
Tavaliselt on määratud teatud hulk mälust alaks, mida kasutatakse DMA tarvis. ISA siini puhul kuni 16MB. EISA ja MCA (Micro Channel Archidecture) standartid toetavad juurdepääsu kogu mälu aadressi ulatuses. PCI (Peripheral Component Interconnect) puhul teostatakse DMA bus master tehnoloogia abil ( mikroprotsessor , mis delegeerib I/O lülitusi PCI kontrollerisse).
Standardis on kahte sorti DMA moode - ühesõnalised (Single Word), kui korraga kantakse nagu PIO moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata.
Nagu mainitud , on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides , kus andmevool suunatakse läbi protsessori.
Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s.
DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel. Sellel pole midagi tegemist ketta enesega suhtlemise kiirusega, mis on ja peabki olema (oluliselt) madalam. Muidu muutuks see pudelikaelaks, sest puhvrist lugemise/kirjutamise vahepeal kulub ju lisaks aega muude tegevuste peale, ja kui puhver õigeks ajaks tühjaks/täis ei saa, peab ketas tegema terve pöörde, et vajalik koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele.
Windows 9X:
Control Panel/ System/ Device Manager / Disk Drives / Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA
Windows 2000:
Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ ATAPI controllers/ Primary (Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=> Transfer Mode
6.      Arvuti alglaadimine. POST, BIOS  ja Setup-i  käivitamine ning parameetrite seadmine.  Näidata arvutil Setup-i   kasutamist.
POSTi ( Power -On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur , RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras.
  • Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot -imisega.
  • Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda. Helisignaalide jada võib olla varieeruv arv lühikesi ‘piikse’ või segu lühikestest ja pikkadest ‘piiksudest’, olenevalt siis installeeritud BIOSi tüübist/versioonist. Helisignaalide jada järgi on võimalik teha kindlaks vea põhjus. Näiteks: kui ei leita klaviatuuri , siis tuuakse kuuldavale kindel jada ‘piikse’, mis annavad probleemist teada. POSTi poolt leitav viga on enamasti halvav (kaasab süsteemi seisaku) ja peatab boot protsessi, sest vigane riistvara on täiesti asendamatu edasisteks funktsioonideks.

    BIOS ( Basic Input/Output System) on programm, mida PC mikroprotsessor kasutab arvuti käivitamiseks, vahetult pärast selle vooluvõrku ühendamist ja sisselülitamist. Samuti tegeleb BIOS andmevooga arvuti operatsiooni süsteemi ja lisaseadmete vahel (kõvaketas, video adapter , klaviatuur, hiir , printer jms).

    BIOS on programm, mis asub programmeeritavas EPROM kiibis (Eraseable Programmable Rread-Only chip) ning millele on vahetu juurdepääs protsessoril. Arvuti käivitamisel edastab protsessor kontrolli BIOS programmile, mis alati asub kindlas kohas EPROM kiibis. Kui BIOS boot-ib, kontrollib see kõigepealt, kas riistvara on omal kohal ja töökorras ning seejärel laeb operatsioonisüsteemi (või selle osad) kõvakettalt/disketilt arvuti muutmällu (Random Acces Memory).

    Läbi BIOSi on operatsiooniplatvorm ja selle rakendused vabastatud süva detailidest (näiteks riistvara aadressid ) ühendatud I/O seadmete kohta. Kui seadme detailed muutuvad, peab ainult BIOSi ümber seadistama. Tavaliselt saab muutis teha arvuti alglaadimisel, sisenedes BIOSi setupi. Igal juhul pole tänu BIOSile tarvis teha muudatusi operatsioonisüsteemis ega selle rakendustes.

    Kuigi BIOS on teoreetiliselt alati vahendaja protsessori, I/O seadmete ja andmevahetuses, saab mõningail juhtudel BIOS seadistada andmevoogu kulgu seadmeist, mis vajavad paremaks jõudluseks kiiremat edastust (näiteks videokaart ) otse mällu.

    BIOSi setupi saab siseneda vajutades alglaadimisel klaviatuuril klahvi “DEL”. Paljude BIOSi versioonide puhul saab BIOSi uuendamiseks vajalikku menüüsse siseneda klahviga “F2”.

    Tuntuimad BIOSi tootjad on AWARD ja AMI

    BIOSis olevad seaded (riistvara conf , kell jms) ei sõltu arvuti üldtoitest, kuna toite tarvis on BIOSil patarei emaplaadil.


    7.      Standardsed perifeerseadmete kontrollerid :
    COM ja LPT pordi kirjeldus ja infoedastuse põhimõtted.

    Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks, sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte:
  • paralleelpordid ( parallel port) ehk  rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal )
  • jadapordid ehk järjestikpordid ( serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM ( Communication ).
    Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest ( interface ), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti.
    Serial port
    Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul  on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s ( bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema.
    Serial porti ühendatakse nt:

    Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse.
    DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3.(vaata tabelit)
    Port
    Base Address
    IRQ
    COM1
    03F8h...3FF
    4
    COM2
    02F8h...2FF
    3
    COM3
    03E8h...3EF
    4
    COM4
    02E8h...2EF
    3
    Paraleel port
    Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet).
    Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex )) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks.
    Paralleel porti ühendatakse nt:
    • ZIP kettaseade
    • Väline CD-ROM seade
    • SCSI adapter
    • Digitaalne kaamera
    • Skanner
    • Printer

    Seadmed ühendatakse DB-25 pistikusse.


    Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-nõelane konnektor, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik.

    8.      Liideste   FDC ja   IDE. Nende parameetrid.
    Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi nende  liideste.

    IDE- ( Integrated Drive Electronics või Intelligent Drive Electronics). Personaalarvutite enimlevinud kõvakettaliides. Paralleelnimetus ATA (AT Attachment, eesti k. AT ühendus). Lubab maksimaalset andmete ülekandekiirust 8,3 MB/s. IDE puhul tekivad probleemid suuremate kui 528 MB ketastega.
    IDE moodid ja andmeedastuskiirused
    IDE Mood
    andmeedastuskiirus (Transfer rate )
    Mode 0
    16,6 Mb/s
    Mode 1
    25 Mb/s
    Mode 2
    33,3 Mb/s
    Mode 3
    44,4 Mb/s
    Mode 4
    66,6 Mb/s
    EIDE- (Enchanced IDE). IDE edasiarendus, mille maksimaalne andmete ülekandekiirus on 16,6 MB/s ning mis lubab CD-ROM-i lugejate ja üle 528 MB mahutavate ketaste kasutamist. Lubab maksimaalselt 4 kettaseadme ühendamist.
    Peamiseid erinevusi IDE ja SCSI vahel on andmete ülekandmise kiirus. Kõvaketaste andmete ülekandmise kiiruse näitajad on kogu aeg paranenud ; kui kõvakettad muutuvad kiiremaks, peavad arenema ka liidesed , sest muidu jääks info aeglasemasse liidesesse toppama. Kui liideseid ei arendatakse. siis pole nagu mõtet ka kõvakettaid arendada. Seepärast ongi erinevaid liidese tüüpe niivõrd palju. EIDE = Enhanced IDE = parendatud IDE ATA  ja IDE on tegelikult üks ja see sama.
    FDC ( Floppy Disk Controller) – flopiketta juhtseade
    9.      Lisakaartide liidesed ISA ja  PCI. Lisakaartide areng ja töökiirused. Nende parameetrid ja infovahetuse kiirus
    ISA (Industry Standard Architecture ) - harustandard-arhitektuur Siiniarhitektuur, mida kasutatakse IBM PC/XT ja PC/AT arvutites.
    1993. a. juurutasid Intel ja Microsoft uue ISA versiooni, mida nimetatakse Plug-and-Play ISA. See võimaldab operatsioonisüsteemil ise konfigureerida laiendusplaate, nii et kasutajal pole vaja vaeva näha DIP-lülitite ja sildadega
    PCI (Peripheral Component Interconnect) - välisseadmeühendus Intel Corporation ’i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64- bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32- bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32-bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBps. Kuigi PCI on Intel’i
    10.  USB liides. Selle liidese parameetrid ning infoedastuse põhimõte. USB kontroller ja HUB. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi selle liidese?
    USB ( Universal Serial Bus) - universaalne järjestiksiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbps. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB ilmus turule 1996. a., kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac
    USB lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada
    11.  Liides SCSI.  Liidese parameetrid ja eriliigid.  Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi  selle liidese?
    SCSI (Small Computer System Interface) - väikearvutite süsteemiliides Paralleelpordi standard, mida kasutavad Apple Macintosh, IBM PC ja paljud UNIX ’i arvutid välisseadmete (kettadraivid, printerid , skännerid jne) ühendamiseks arvutiga.
    SCSI port palju on kiirem kui tavaline järjestik- või paralleelport. SCSI 16-bitisele siinile ette nähtud standard Ultra-2 tagab andmekiiruse kuni 80 megabaiti sekundis.
    Sõltuvalt siini laiusest võimaldab üks SCSI port arvutiga ühendada 7 kuni 15 välisseadet, seega saab üheainsa kaardiga teenindada kõiki vajalikke seadmeid (traditsiooniliste järjestik- ja paralleelportide puhul vajab iga seade omaette kaarti). Seetõttu on SCSI port eriti sobiv sülearvutitele, kus ruumi on vähe.
    Kui teie arvutil pole sisseehitatud SCSI porti, võib vabasse laienduspilusse panna SCSI kaardi.
    Kahjuks pole kõik SCSI pordid täpselt ühesugused, näiteks võivad neil olla erinevad pistikupesad
    Versioon
    Max kaabli pikkus
    m
    Max andmekiirus
    MBps
    Max seadmete arv
    SCSI-1
    6
    5
    8
    SCSI-2
    6
    5 - 10
    8 või 16
    Fast SCSI-2
    3
    10 -20
    8
    Wide SCSI-2
    3
    20
    16
    Fast Wide SCSI-2
    3
    20
    16
    Ultra SCSI-3, 8-bit
    1,5
    20
    8
    Ultra SCSI-3, 16-bit
    1,5
    40
    16
    Ultra-2 SCSI
    12
    40
    8
    Wide Ultra-2 SCSI
    12
    80
    16
    Ultra-3 (Ultra160/m) SCSI
    12
    160
    16
    SCSI-1 - SCSI siin, mis võimaldab kokku ühendada kuni 8 seadet (k. a. hostarvuti). Siini laius on 8 bitti ja andmeedastuskiirus 5 MBps
    SCSI-2 - SCSI siin, mis võimaldab kokku ühendada kuni 8 seadet (k. a. hostarvuti). Siini laius on 8 bitti ja andmeedastuskiirus 5 MBps. Erineb SCSI-1 siinist ainult pistikute poolest


    SCSI-3 - SCSI siin, mis võimaldab kokku ühendada kuni 16 seadet (k. a. hostarvuti). Siini laius on 16 bitti ja andmeedastuskiirus 160 MBps
    12.  Arvuti korpused ja toide. AT ja ATX toite erinevus.  Elementide paigaldus personaalarvutis.
    Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat. Raske on leida head korpust, mis oleks samas ka odav. Korpuse hankimisel peaks silmas pidama järgmisi asju: Kas ta on füüsiliselt küllalt tugev. Kas ta on piisavalt suur, mahutamaks kõiki neid komponente,mis sa sinna sisse soovid panna. Kas peale komponentide paigaldamist on neile kerge ligi pääseda? Kas ta on piisavalt kena, et sa teda ka teistele julged näidata? Millist tüüpi emaplaate on temasse võimalik paigutada (ATX või muu).
    Standardid :
    AT
    See on vanemat tüüpi arvutikorpuste standard (alates 286-st), mis näeb ette laienduspesade asukoha emaplaadil, ühtset tüüpi emaplaadi toitepistiku ja nn. Full AT emaplaadi, lisakaartide maksimaalsed lubatud mõõtmed ja kinnitusavade asukohad. Tänapäeval on nn. Baby AT (originaalse IBM AT uuendatud variant) tüüpi korpused kõige levinumad. Seda tüüpi emaplaadid töötasid 5 voldise toitepingega.
    ATX
    See standard tekkis Pentium tüüpi arvutite ilmumisega. Selles on püütud vähendada soojuskadusid. Selleks võeti kasutusele madalam 3,3 voldine toitepinge. Lisati PCI siin (kuigi seda esines ka uuematel AT plaatidel, kuid need toimisid läbi muundurite). Püüdes parandada jahutusõhu liikumist arvutis, paigutati mitmed komponendid emaplaadil ümber. Protsessor pandi vahetult toiteploki ventilaatori kõrvale, lootuses et protsessorile pole enam eraldi jahutust vaja. ATX emaplaat on tegelikult 90o -lt pööratud AT emaplaat. Komponentide ümbertõstmise tulemusena said kõvaketaste ja flopikaablite pistikud ning mälupesad uue ja loogilisema asukoha emaplaadil. ATX-standard toetab PIO Mode 5 IDE seadmeid. Lisatud on arvuti tarkvaraline sisse ja väljalülitamise võimalus. ATX emaplaat on tavalisest AT plaadist suurem- tavaliselt 12" vanema standardi 8,7"vastu. See aga võimaldab komponente paremini asetada ja teeb ka tootmise odavamaks. Enamik ATX emaplaadid on seoses mõõtmetega pandud miditower tüüpi korpusesse. Märkima peab, et ATX korpused on seestpoolt teistsugused , kui tavalised AT-d, seega ei saa uuemaid ATX emaplaate panna upgrade'i korras vana tüüpi korpusesse, küll aga saab mõnikord vastupidi.
    ATX on uus PC emaplaadi mõõtmete ja komponentide paigutuse standard. ATX standard mõeldi välja Inteli poolt 1995 aastal. Selle järgi on tavapärast ning populaarset "Baby AT" emaplaati pööratud 90 kraadi, mille tulemusena ATX tüüpi emaplaadi laius on pikkusest (sügavusest) suurem. Esmapilgul tühisel muudatusel on aga koos mõnede teiste abinõudega soodsad tagajärjed - seda nii kasutajale kui tootjale.
    Esiteks jääb protsessor nüüd laienduspesadest paremale, mitte ette nagu seni. Seetõttu on võimalik kõigis pesades kasutada pikki laienduskaarte, ilma et protsessor koos oma jahutusradiaatoriga ja ventilaatoriga ette jääksid. Et nimetatud muudatusest tulenevat eelist tõesti tagada, on laienduspesade ette jäävale emaplaadi osale kehtestatud komponentide kõrguspiirang - 15,2 mm (0,6 tolli). Kuna protsessor jääb plaadi paremale servale, siis saab spetsiaalse, küljelt puhuva ventilaatoriga toiteploki kasutamisel loobuda eraldi protsessori ventilaatori kasutamisest ka neil juhtudel, kui see muidu vajalik oleks. Antud uuendus vähendab müra ja suurendab süsteemi töökindlust.
    Teiseks on ATX-emaplaadi tagakülg (ja loomulikult ka esikülg) pikem kui senistel plaaditüüpidel. See võimaldab sisend -väljundpesad (näit. hiire, järjestikliidese ja printeri jaoks) paigutada otse emaplaadile ühendusjuhtmeid kasutamata. Klaviatuuri pistiku pesa on seal aga juba PC-de ajaloo algusest saadik olnud. Kõigile ATX-i emaplaatidele on külge ehitatud PS/2 port. Juhtmete ärajäämine on kasulik nii omahinna alanemise, elektomagnetkiirguse vähenemise, kui ka töökindluse tõusu tõttu. Suurem pind sisend-väljundpesade paigutamiseks mõjub soodsalt ka tendentsile paigutada emaplaadile võrgu-, video- ning helikontollerid. Neist viimane vajab näiteks 4-5 pesa. Täpset pesade paigutust ATX-i standardis fikseeritud ei ole. On antud vaid pesade paigutamiseks mõeldud ristkülikulise ala mõõtmed. Pesi on lubatud sinna paigutada nii ühes kui kahes reas ("korruseliselt"). Loomulikult ei saa niisugust emaplaati panna senisesse korpusesse - ka see peab olema ATX standardile vastav.
    Kettakontrollerite pesad soovitab uus standard paigutada emaplaadi esiserva lähedusse. Siis jäävad ketaste kaablid küllalt lühikeseks, lühikeste kaablite kasulikkusest aga oli juba juttu . Mälupesad on hea paigutada laienduspesade ja protsessori vahele. Siis ei jää nad millelegi ette ja nendesse on hõlbus mälusid paigaldada. Üleüldse rõhutab ATX-i standard komponentidele kerge ligipääsetavuse olulisust.
    Vastavalt ATX-i standardile lubatakse emaplaadile paigutada kuni seitse laienduspesa. Seejuures võib tegemist olla igasuguste ISA ja PCI laienduspesade kombinatsioonidega. Lubatud on ka nn. jagatud ISA/PCI laienduspesa tüüp, st. et ISA ja PCI pesa asuvad üksteisele nii lähedal, et korraga saab mingit kaarti panna neist ainult ühte.
    Peale tavalise ATX’i, mille mõõtmed on 305 x 244 mm (12 x 9,6 tolli), näeb standard ette ka mini-ATX emaplaadi: mõõtmetega 284 x 208 mm (11,2 x 8,2 tolli). See peaks aitama vähendada trükiplaadi omahinda.
    Lisaks nendele nii-öelda geomeetrilistele tingimustele hõlmab ATX ka toitepingeid ja toitepistikut. Erinevalt AT standardiga emaplaatidest, millel oli kaks kuue klemmilist (vägagi sarnast) toitepistikut, on ATX-i 20 klemmiga toitepistik ühes tükis- see asjaolu teeb võimatuks ühendada juhtmed emaplaadiga valesti ning seega vältida emaplaadi hävimist. Lisaks senistele pingetele (5V), on lisatud 3.3 V ja toiteploki sisse-väljalülitamise signaal (küll vaid soovituslikult, kuid praktikas paistavad mõlemad siiski levinud olevat). Viimatinimetatud signaali olemasolul lülitub arvuti näit. Windows 95 väljundmenüüst valiku " Shut down the computer?" tegemisel ka tõepoolest välja. Toitepistiku pesa soovitab standard panna plaadi paremasse serva, et see jääks toiteploki lähedusse. Toitelüliti ühendatakse emaplaadi esiservas oleva pistikuga, mis võimaldab lühistada toiteploki sisse-väljalülitamise signaali. Seega pole enam arvuti sees vaja esipaneeli juurde tuua võrgupinget, niisugune muudatus vähendab aga häireid ja suurendab ohutust. Kuna toiteplokk on sellise süsteemi korral pidevalt voolu all, varustatakse nad tavaliselt "tõelise" toitelülitiga, mis jääb arvuti tagaküljele.
    Kokkuvõtteks võiks nentida, et ATX pole mingi revolutsioon või supermuudatus arvutite arhitektuuris, küll aga on ta järjekordne tehniline täiustus, muutmaks arvutit ning selle ülesehitust kompaktsemaks, kaasaegsemaks ning loogilisemaks. Kindlasti ei puudu aga nende muudatuste taga ka suurtootjate kommertshuvid.
    Korpuste liigid:
    Korpuseid on kahte tüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torn tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on torntüüpi korpused etemad, kui desktop tüüpi, sest nad on ruumikamad ja omavad suuremaid laiendusvõimalusi.
    Kuigi standardid korpuste suhtes puuduvad, võib siiski eristada 3 eri tüüpi tornkorpust:
    full-tower- see on kõige kõrgem korpusetüüp, olles 2-3 jalga kõrge, sobides oma ruumikuse ning suurte laiendusvõimaluste poolest hästi server tüüpi arvutitele. Need on ka kõige kallimad korpused.Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 4 või rohkem 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 250-375 W või rohkem.
    mid-tower- see on samasugune nagu eelmine , kuid madalam.Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 3 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 200- 300 W.
    mini-tower-see on kõige enam levinud korpuse tüüp, olles 1,5- 2 jalga kõrge. Oma mõõtmete poolest on ta sobiv ka lauale asetamiseks. Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 2 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 170 -250 W.
    desktop-nende korpuste veaks on tihti see, et ventilatsioon on vilets, tihti on ka üks kettaseadmetest vertikaalasendis.Need korpused said de facto standardiks vanematel arvutitel alates IBM PC, XT ja AT masinatest, mida ainult nendes korpustes toodetigi. Tänapäeva desktop tüüpi korpused erinevad vanadest nii konstruktsiooni kui suuruse poolest, olles nüüdisajal oma eelkäijatest palju väiksemadt. Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 2 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 150-230 W.
    Slimline -see on tavalise desktop korpuse veelgi pisem versioon. Nende ventilatsioon on enamasti väga halb ning ka laiendamisvõimalused on peaaegu olematud. Lisaks kõigele peab seda tüüpi korpusega arvutil olema spetsiifiline emaplaat. Tavaliselt on tal 1 3.5 tolline ning 2 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 100 -200 W. Sõltuvalt emaplaadist eristatakse
    NB! Mitmed korpused on noisekiller- korpused- sõna tuleb inglise keelest ja tähendab müratapjat. Kui arvuti töötab, siis teeb ta paratamatult müra- ventilaatorid kahisevad/ undavad ning kõvaketas ragiseb (mootor pöörleb ka siis, kui
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #1 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #2 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #3 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #4 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #5 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #6 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #7 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #8 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #9 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #10 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #11 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #12 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #13 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #14 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #15 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #16 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #17 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #18 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #19 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #20 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #21 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #22 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #23 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #24 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #25 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #26 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #27 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #28 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #29 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #30 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #31 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #32 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #33 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #34 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #35 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #36 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #37 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #38 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #39 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #40 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #41 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #42 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #43 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #44 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #45 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #46 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #47 Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor theuser Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Päris mahukas konspekt

    Mõisted

    multimeedialaiendused, selleks otstarbeks, sse2 käsustik, protsessoritel, inteli protsessorid, performance, mmx tarkvara, erinevalt mmx, kni, ram, rom, arvuti muutmäludest, pc133 sdram, ddr, muutmälu 256mb, baidid, põhimälu, jooksutamisel, arvuti põhimälu, load, store, cache, milleks neid, protsessori ülesandeks, ülekandekiirus, bios, jadapordid, andmeedastuskiirus, serial portidele, ecp, ide, eide, taktsagedus, scsi 16, scsi, scsi, erineb scsi, korpusel, atx, atx emaplaat, atx korpused, atx, tühisel muudatusel, võimaldab sisend, juhtmete ärajäämine, mälupesad, vastavalt atx, atx, toiteploki sisse, korpuseid, full, mid, mõõtmete poolest, desktop, slimline, diskett, disketid, kettaseade, enamikel disketiseadmetel, disketiseadmed, kõvaketas, winchester, metallkest, kettad ise, välimiselt äärelt, kõvaketaste pöörlemiskiirus, ajamiga, esimesed cd, kettatoorikuks, näidata win98, graafika, kuvaprotsessor, levivad 3d, esimeste pc, erinevus pildimälust, optimeerimiseks, pildimälu, ramdac, kiirendi, õigemini, isa, 128, agp, pci, agp, agp, saadud tulemused, 640x480, maske, trinitronil, suurem vahekaugus, triaadmaskil, teravus, üldine heledus, populaarsemad väärtused, suuremad monitorid, sellisteks töödeks, portrait, landscape, 60hz kaadrisagedus, vesa, poolkaadrilaotusega monitorid, eraldus, amiga arvutitel, eraldusvõime, suurem väärtus, maksimaalne ribalaius, eraldusvõime, kuvaril, eraldusvõime, menüükirjad, iseküsimus, energiasääste, kiirguskaitse, alates vga, vedelkristallid, lcd, lcd monitorides, polarisatsioonitasapinnad, vaadeldav meetod, võrreldes plasma, temperatuuril alla, märkimisväärt, elektroodid, kuvari tööpõhimõte, 640x480, tft, valguseks, triibu, polarisaator, tft, led, jugaprinterid, õisprinterid, tindiprits, termokontaktiga printerid, paberitüüpidega, kalleimad, laser, skanner, skanneril, skanner, kaane all, objektide heledus, tasaskanner, lehesööturiga seadmed, sheetfed skannerid, projektsioonskannerid, projektsiooniskanneri väliskuju, slaidiskannerid, käsiskannerid, vastavate tekstitöötlus, trummelskannereid, optiliseks märgituvastuseks, värvuste, pärast tuvastus, bios, kõvakettaseadmes, rajad omakorda, 528 mb, probleemide tekkele, järgmises tabelis, laiendatud chs, bios, kirjeldatu illustreerimiseks, unix, sellise bios, hoopis olulisem, hoopis msdos, klastri piiramine, raiskamine, klastri suuruseks, failisüsteem, klastri suurus, failipaigutustabelis 16, fat32, analog modem, atu, cable modem, kaablimodemi ribalaius, allalaadimisel, fax modem, faksimodem, faksimodemitel, faksimodemid, k56flex, modem, liides rs, 34 modem, 90 modem, pcm, 92 modem, arvutivõrgu adsl, hubid, multiport, switch, etherneti switchid, kahte lan, switche, store, tänapäeval store, filtreerimis, ühte ohtu, võrgukaart, võrgukaarte, nendeks parameetriteks, pnp, ibm pc, arvuti katkestusliinid, ibm pc, mitmed võrgukaardid, draiveriks, võrgukaardi draiver, koaksikaabel, esimese tegevusraadius, bajonett, varjestamata keerdpaar, modulatsioonitehnoloogia, eraisikul

    Meedia

    Kommentaarid (3)

    stenmar profiilipilt
    stenmar: tõsiselt põhjalik ja keerulisemadki asjad on lihtsalt lahti seletatud ,-huvitav lugemine igatahes...
    20:52 15-09-2010
    porku profiilipilt
    porku: Tundub päris hea.
    18:17 15-11-2009
    LeaVatsel profiilipilt
    katniss mälder: mahukas (Y)
    12:29 10-09-2011


    Sarnased materjalid

    142
    doc
    Arvutite riistvara
    50
    doc
    Exami materajal
    76
    doc
    Arvutid I eksami materjal
    74
    pdf
    Arvutid 1 eksam
    19
    docx
    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
    10
    docx
    Arvuti riistvara ja printerid
    38
    docx
    Arvutid kordamisküsimused
    100
    docx
    Arvutite eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun