50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 48 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
145 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
theuser
Õppematerjali autor
AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja lisaks 12V ja 5V veel 3,3V toitepinget (RAM mälude jms. toitmiseks). Samuti erineb ATX emaplaat AT-st oma toitepistiku kuju suhtes. AT ja ATX pistikud ole omalahel asendatavad. Vool otse emaplaadile. Arvuti lülitub ise välja. 12. BIOS ja selle erinevad versioonid BIOS- Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Üks lihtsamaid kasutatavaid BIOSe on AMI BIOS (American Megatrends toode) Talle järgnevad Award, MR ja Phoenix 13. Blade serverid Blade (labaserver(est) Multiprotsessor-arvutisüsteem, mis kujutab endast ühele trükkplaadile paigutatud üht
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS,
Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Tabelite loetelu Tabel 1..............................................................................................................................11 Tabel 2.............................................................................................................................18 4 Sissejuhatus Referaadi koostamisel on kasutatud IT aluste loengukonspekti1 1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017 5 1 Pooljuhtmäluseadmed 1.1 Mäluseadmete jaotus Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti: andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu), asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne).
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne
Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i
installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004.. AGP e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid