digitaallülitustes. CMOS SENSOR CMOS sensor on digitaalne seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD sensor. Kus loodi CMOS sensor? CMOS sensor loodi NASA kosmosetehnika laboris (JPL) 1990. aastatel ja mitmete täiustuste järel on alates 2008. saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees. CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES · Väike voolutarve ja suur andmeedastuskiirus; · Võimalus integreerida samas CMOS-tehnoloogias kiibile lisafunktsioone ja teostada analoogdigitaalmuundamine; ·
TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid. Siin on mõned tüüpilisemad näitajad: Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil. Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kaadrisagedus näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks.
x ja 3.0 ja DirectX10 Shader mudel 4.0). Iga shaderi mudel on suurendanud programmeermise paindlikkust ja võimalusi. 2.2 Andme tüübid Enne DirectX9 graafikakaarte, toetasid graafikakaardid ainult palett värve või lahutamatut värvi tüüpi. Erinevad vormid on kättesaadavad, iga vorm koosneb punasest elemendist, rohelisest elemendist ja sinisest elemendist. Vahepeal lisatakse ka alfa väärtus, mida kasutatakse läbipaistvuseks. Tavalised vormid on: · 8 bitti piksli kohta - Võimalik on 2 bitti punase, 3 bitti rohelise ja 3 bitti sinise jaoks. GPGPU Referaat 2010 · 16 bitti piksli kohta Tavaliselt jaotatakse 5 bitti punase, 6 bitti rohelise ja 5 bitti sinise jaoks · 24 bitti piksli kohta Igale 8 bitti punase, rohelise ja sinise jaoks. · 32 bitti piksli kohta Igale 8 bitti punase,rohelise, sinise ja alfa jaoks.
- 1981 Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi - 1986 leiutati esimene digisensor - 1988 FUJI DS-1P Photokina festivalil - tegelt alles 90-aastatel muutus see massiliselt kasutatavaks 6) Mida tähendab interpoleerima? - "interpoleerima" pildile antud pikslite järgi infot (teisi piksleid) juurde arvutama - ehk siis kaamera arvutab kahe piksli vahele ise ühe piksli juurde teiste pisklite värviinfo järgi, kujutades ette, milline see välja peaks nägema -> tekitab kvaliteedikadusid - seepärast on oluline teada, kui palju on efektiivseid piksleid (neid, mille järgi arvutatakse ehk millest otseselt kujutis moodustub) - mitteaktiivseid piksleid kasutatakse töötluses, nt müraeemalduses (blurrimine)
24 bitti (True 16 777 216 Color) värvi 32 bitti (True 4 miljardit värvi Color) teoreetilisest seisukohast. Nimelt ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Ülevaate värvsügavustele vastavatest värvitoonide arvust annab järgnev tabel. 4. Monitorid ja tehnoloogiad. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt
DVI disainiti edastamaks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvani. Ta on osaliselt ühilduv HDMI standardiga digitaalreziimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogreziimis. DVI standardit kasutatakse põhiliselt videokaartidel, monitoridel, digitaalsetel projektoritel ja televiisoritel. DVI liides kasutab digitaalset protokolli, milles pikslite valgustatus edastatakse kahendkujul. Kui kuva töötab loomuliku eraldusega, siis loeb kuvar iga piksli heleduse, värvi ning seab kuvapiksli samale heledusele ning värvile. Sellisel juhul vastab igale pikslile väljundpuhvris üks piksel kuvas. Võrdlusena võivad analoogsignaaliga iga piksli valgustust ning värvust mõjutada tema lähedal olevad pikslid, lisaks ka elektriline müra ja muud tegurid, mis analoogsignaali moonutavad. DVI andmeedastusformaat põhineb PanelLink jadaühenduse formaadil, mis töötati välja pooljuhtide tootja Silicon Image korporatsiooni poolt
1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm 1 m = 3.281` 1 cm = 0.394`` 2.Fotogramm-meetrilised skannerid ning nende resolutsioon Geomeetriline skaneerimise resolutsioon esitatakse ühikutega "dots per inch" (täppe tolli kohta) [dpi] või mikromeetrites [μm] ning see kajastab maksimaalses täpsuses, mida on võimalik saavutada. 600 dpi (42 μm) skaneerimise resolutsioon [dpi] ja [μm] teisendamine toimub järgmiste valemite järgi: Piksli suurus [μm] = 25400 / lahutusvõime [dpi]-s Lahutusvõime [dpi] = 25400 / piksli suurus [μm]-s Radiomeetriline skaneerimise resolutsioon Absoluutne miinimum, mis fotogramm-meetrilisel skanneril peab olema on võimalus skaneerida hall skaalas (pankromaatiline) 8 bit fotosi, mis tähendab 256 halli tooni. Värvifotode puhul on vaja tavaliselt 24 bit,(8 # 3) mis tähendab 8bit või 256 tooni kõigist kolmest põhivärvist.(RGB)
· Lahutusvõime ekslikult toortõleg inglise keelest resolutsioon: Näitab, mitu pikslit on ekraanil. Tavaliselt antud horisontaalse ja vertikaalse piksliarvu korrutisena. See tähendab, et 2560x1600 lahutusega kuvaril on horisontaalselt reas 2560 pikslit ja vertikaalselt 1600 pikslit. HD või Real HD võivad tähendada väga erinevaid asju, kuid tavaliselt mõeldakse selle all horisontaalset kuvari lahutusvõimet 1080 pikslit ja ekraani kuvasuhet 16:9. · Piksli suurus või pikslivahe: Atnud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. · Pikslitihedus: Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kuigi seda on kuvarite tutvustuses harva välja toodud, on see üks parimaid pilditeravuse näitajaid. Tavaline mõõtühik on DPI (pikslit tolli kohta).
peamiselt sel teel, et järjestikuseid kaadreid analüüsides jätab protsessor üle kandmata selle osa infost, mis jääb kaadris eelmisega võrreldes samaks. See tähendab ,et kui analoogülekandel edastatakse infot iga kaadri (pildi) kõigi pildipunktide kohta, kantakse pakitud digitaalsignaalidega üle üksnes iga järgmise kaadri erinevused. 4 Kodeerimisel võrreldakse kaadreid 8x8 piksli suuruste plokkide kaupa ; mida väiksemad on erinevused seda vähem bitte ülekandmiseks kasutatakse.Vaadeldaval juhul on tegemist kadudeta tihendusega , mis tähendab et dekodeerimisel taastuvad lähteandmed täielikult . Lisaks rakendatakse ka kadudega tihendust , mispuhul jäetakse üle kandmata osa niisugust pildiinfot, mille puudumist vaataja tõenäoliselt ei märka. Rahuldava kuni hea kvaliteediga pildi saamiseks on tihendatud signaalis vaja iga
See on üks lahendus nähtavuse probleemile, mis on probleemiks, kui on vaja otsustada, millised elemendid renderdatakse ekraanile ja millised on peidus (joonis2: Z-buffering ja 3D). See kunstniku algoritm on teine tavaline lahendus, kuid vähem effektne, suudab samuti valida stseeni elementide vahe. Z-buffering on ka tundud depth bufferinguna. Kui objekt renderdatakse 3D graafikakaardi poolt, iis selle sügavus genereeritakse piksli poolt, mis säilitatakse buffris. See buffer on tavaliselt sätitud, kui kahe-dimensooni reana (x- y), koos ühe elemendiga iga ekraani piksli jaoks. Kui teine objekt stseenist peab renderdatud saama samas pikslis, siis graafikakaart võrdleb mõlemate sügavusi ja seejärel valib välja selle, mis on vaatajale kõige lähemal. Valitud sügavus salvestatakse Z-buffrisse ja vana vahetatakse välja. Lõpus, Z-buffer lubab graafikakaardil korrektselt toota tavalisi sügavuse ettekujutusi:
tagaosas määravad, millised kuvari pikslid on mõjutatud, kui elektrienergia läheb läbi teist sorti läbipaistvatest ekraani elektroodidest, mis on paigaldatud horisontaalselt pikslite ette. Need elektroodid kulgevad läbi klaasi ja magneesiumoksiidi kihtide, mis kaitsevad ja isoleerivad elektroode teineteisest. Elektroodid pikendavad pikslite ridade ja veergude pikkuseid ja laiuseid, millest moodustub kuva pind. Elektroodid moodustavad ka ristmikke, mis lõimuvad miljoni piksli kohta rohkem, kui kolmel neljandikul juhtudest. Pikslid on kui kambrid, mille ümber madalrõhkkond hoiab ära pikslite segunemise. Pikslite seinad värvitakse pihustusmeetodil ühe värvitüübiga kolmest fosforist, mis helendab kas punaselt, siniselt või roheliselt, kui see on aktiivses olekus. Iga piksli sees on kinni ksenoon (Xe) ja neoon (Ne) gaasid. Kui kuva kontroller tahab kindlat pikslit helendama panna, avab ta aadressi rea, mis viib selle
kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist. Poolsaarest on 40 topokaarti. Vanim topokaart on NL topokaart 42 1:100000 (1898), uusim Eesti põhikaart 2015 (2009). Topokaartide omavahelisel võrdlusel erinevad vanemad kaardid uutematest kvaliteedi ja info poolest trastiliselt. Võrdlusel võib märgata ka metsaala vähenemist. Asukoht 1
LCD monitorid kasutavad kahte polariseerivat materjali koos vedelkristall lahusega. Kui vedelkristallile rakendada voolu, hakkavad kristallid ümberpaigutuma nii, et valgus pääseb läbi. Selle abil saame kuvada pilti. Samas on LCD ekraanidel vaja aga taustavalgustust, kuna vedelkristall ise ei eralda valgust. See tingib selle, et LCD puhul ei ole nii head kontrastid ja nii head mustad värvid, kui CRT kuvaril. Valgus paistab kolmele põhivärvilisele filtrile, mis moodustavad ühe piksli. https://www.youtube.com/watch?v=0B79dGR19Tg Plasma kuvarid: Tegemist on kuvaritega, tavaliselt suuremate televiisoritega, kus on väiksed rakukesed, mis hoiustavad endas elektriliselt laetud ioniseeritud gaasi . Need rakukesed asuvad kahe klaasi vahel. Iga piksel koosneb kolmest, mis igaüks vastab ühele põhivärvile. Kui rakendada mingile rakule kõrget pinget, tekib seal plasma. Vabade elektronide liikumisel mõned neist põrkuvad väärisgaaside molekulidega, tõstes energiataset
meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab.Koropleetkaart esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel.Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas.Pindalakaart objektide pindala muudetakse vastavalt kujutatava nähtuse väärtusele. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus: *Viljakas eas naiste arv
tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Värvisügavusest, resolutsioonist ja teistest säärastest näitajatest loe täpsemalt edaspidi. 4
Pildi suurus Rasterformaadis esitatud pilti võib kujutleda ristkülikut täitva ruudustikuna, kusjuures iga ruut saab olla vaid ühte värvi. Sellised ruute nimetatakse pildi elementideks (ingl. k. picture element - pixel) ehk piksliteks. Pildi pikselmõõtmetega, näiteks 300x400, näidatakse kui palju piksleid on pilt lai (300) ja kõrge (400). Kui monitori resolutsioon on seatud 1024x768, siis vaatesuuruse 100 % ehk 1:1 korral kasutatakse iga ekraani loogilist punkti ühe pildi piksli jaoks. Näiteks pilt mõõtmetega 512x384 ja vaatesuuruse 100 % korral katab sellisel monitoril täpselt veerand nähtavast ekraanist. Luubi kasutamine Luubi kasutamine ei redigeeri pilti, muudab vaid vaatesuurust. Luubi abil saab vaadelda pilti 'lähemalt' või 'kaugemalt'. Kui näiteks vaadata pilti suurendusega 200 %, siis programm genereerib ühe tegeliku piksli asemele neli sellist, et need ümberolevatega sobiksid. Ekraanil katab pilt küll neli korda
Kaks elementi vektorites on minimaalne, millega saab närvivõrku treenida. Tulemus ei ole just hea, aga kuidagimoodi isegi toimib. Pilt 11. Katseandmete vektor 2 elementi. 11 Ülesanne 2 Ülesande täpsustamine Luua süsteem, mis suudaks tuvastada etteantud vektorist kreeka tähti. Vektor antakse ette näiteks pildi alusel, jagades pildi piksliteks ja iga piksli väärtus on vahemikus 0 .. 1, kus 0 tähistab valget ja 1 musta värvi. Ülejäänud väärtused 0 ja 1 vahel on hallskaala. Lahendusmeetodite valik Lahendan ülesande kahel meetodil. Mõlemad põhinevad närvivõrgul. Esimene lahendus on supervised learning, närvivõrgule antakse ette etalonväljund. Teine lahendus on selflearning kus närvivõrk ise tuvastab sisendandmetest vastava hulga erinevaid kombinatsioone. Lahendusmeetodite realiseerimine Esimese lahenduse realisatsioon
2. Lisage pildid eelnimetatud otstarbeks sobivatest aladest. Lisage juurde ka selgitus, milliselt tähistatud alad, milliseks otstarbeks sobivad. Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. 1 Suusanõlvaks sobivad alad on märgitud heledama sinisega. Uusasumi maaks sobivad alad on märgitud tumedama sinisega. 2 3. Funktsioon Sink leiab palju väikesi mõne piksli suuruseid rasteri kujul esitatud reljeefi interpoleerimisvigadest tekkinud väärlohke ning mõned suuremad lohud. Mis need suuremad lohud võiksid olla? Suuremad lohud on veekogud. 4. Lisage pilt valgla sisse jäävatest sulglohkudest ning seletage, kuidas saaks õiged madalamad kohad välja valida, et neid täitmise eest kaitsta. Selleks leidke kõigepealt õiged madalamad kohad valgla sees ning tehke infonupuga Identify kindlaks õigete madalamate kohtade pikslite väärtused
tilgad aga lendasid kuni vastuvõtumaterjalini ja moodustasid seal kujutise. Seda protsessi nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B.Dick valmistas seade VideoJet. Kuid alles 1976 aastal firma IBM võttis kasutusele selle avastuse ja lasi välja jugatrükiseade IBM 4640 teksti trükkimiseks paberile. Umbes samal ajal Lundi ülikooli professor Hertz töötas välja jugatrüki erinevaid meetodeid. Ta avastas, et on võimalik reguleerida tilkade arvu ühe piksli kohta. See aga võimaldas saada erineva tugevusastmega tilku ja seega luua erinevaid tooniastmeid. Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand).Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi.
. · Määramata, sõltub esindatavast objektist (jah, kõige sagedamini küll on 2D) 4. Ruumiandmed.. · On lihtsalt kopeeritavad · On kergesti ja väikese kuluga edastatavad 5. GPS asukohamääramise täpsust mõjutab: · Piirkond Maal, kus mõõtmist teostatakse · Kellaaeg · Kasutatava seadme klass · Satelliitide arv, millega seade ühendust saab 6. Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks):
. · Määramata, sõltub esindatavast objektist (jah, kõige sagedamini küll on 2D) 4. Ruumiandmed.. · On lihtsalt kopeeritavad · On kergesti ja väikese kuluga edastatavad 5. GPS asukohamääramise täpsust mõjutab: · Piirkond Maal, kus mõõtmist teostatakse · Kellaaeg · Kasutatava seadme klass · Satelliitide arv, millega seade ühendust saab 6. Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks):
< Osnap on >, Kutsume välja käsu PLINE Töö 3 Klamber 7 viime kursori risti punkti D juurde rigjoone ja rõhtjoone DM lõikumise lähedale, kuni lõikumise kohale ilmub väike kaldrist, mis näitab et see asukoht on täpselt leitud {punkt D} ┐ Arvuti teavitab senise kasutusel olnud joone laiuse (nullilise laiusega liitjoon kuvatakse ühe piksli laiusena, kuid joonele võib anda ka väiksemaid matemaatilisi laiusi) ja soovitab sisestada lõigu järgmist punkti või teha mingi muu valik. teeme valiku joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul W või klõpsama väljal näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame 2: NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud.
,,Maril oli siiski õigus," ............möönis.......... (möönma (lihtminevik)) ta. 12. Tõmmake õigele variandile joon alla. Kui mõlemad on õiged, siis mõlemale. mõtelda mõelda alkoholilembeline alkoholilembene ütelda öelda gümnaasiumite gümnaasiumide sulgen sulen hägune : häguse hägune : hägusa lõpeb lõppeb ei kõlbanud ei kõlvanud piksel : piksli piksel : pikseli siirdama Mis tüüpsõna järgi seda pööratakse? tõmbama da-infinitiiv: siirata kindla kõneviisi ainsuse esimene pööre: siirdan 7 tud-vorm: ......siiratud........... süda küündima Mis tüüpsõnade järgi seda pööratakse? Muutuma(küündin)/sündima(küünin) Arv .........küündib v küünib............ sajani. Maailmaklassi .........küündiv........... tulemus
tilgad aga lendasid kuni vastuvõtumaterjalini ja moodustasid seal kujutise. Seda protsessi nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B.Dick valmistas seade VideoJet. Kuid alles 1976 aastal firma IBM võttis kasutusele selle avastuse ja lasi välja jugatrükiseade IBM 4640 teksti trükkimiseks paberile. Samal ajal Lundi ülikooli professor Hertz töötas välja jugatrüki erinevaid meetodeid. Ta avastas, et on võimalik reguleerida tilkade arvu ühe piksli kohta. See aga võimaldas saada erineva tugevusastmega tilku ja seega luua erinevaid tooniastmeid. Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand). Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi.
mille tähtsamad parameetrid on: graafikastandard - kaasaja standard on SVGA. Vanem standard on VGA (kuigi VGA-ks tänapäeval ka SVGA-d nimetatakse) . Lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Värvisügavus (color quality) - kui mitu bitti informatsiooni on vaja, et kirjeldada ühe piksli värvi. Kui 8 bitti võimaldab kirjeldada 256 värvitooni, siis 24 bitti annab meile juba 16 777 216 erinevat värvitooni. Värskendussagedus (refresh rate) - kui tihti värskendub pilt monitori ekraanil. Mõõdetakse hertsides, näiteks 75 Hz. See arv on ka alumine piir, mille puhul pilt ei tundu värelevana. Loomulikult sõltub palju ka monitorist! Uue kaardi hankimisel tuleks meeles pidada järgmisi asju: ühendusviis- kaasaegsetel kaartidel kindlasti AGP
kitsastes spektrivahemikes. Hüperspektraalsetel sensoritel on tavaliselt mitukümmend või isegi sada kanalit. II blokk: 1. Nearest neighbor K lähima naabri meetod- klassifitseerimis metoodika. Eesmärgiks on sateliitpildi abil laiendada detailsete mõõtmiste andmeid. Eeldab, et analüüsitavate tunnuste ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused
Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus. Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Kuvaril jällegi tähendab ta elektronkiirega kogu ekraanitäie värskendamise sagedust. Madal sagedus on näha värelusena.
ruutudeks (piksliteks) o Iga piksel kirjeldab teatud näitajat (atribuuti) antud kohas o Ühe kaardikihi pikslid on ühesuurused ja sama kujugasee võimaldab lihtsamini sooritada kattuvusülesandeid (nt saab maapinna kõrgusele liita maakasutuse kõrguse ning leida reaalsema vaatevälja) o Kattuvusülesannete(kaardialgebra) sooritamiseks peavad erinevad kaardikihid asuma täpselt kohakuti(õige projektsioon ja koordinaatide fikseerimise punkt) o Piksli suurus: 1 Liiga väikepiksel suurendab andmemahtu, aga ei anna juurde täpsust (algandmete täpsus!) 2 Liiga suurpiksel üldistab liialt o Rastermudel sobib eeskätt sujuvalt muutuvate
0 Gbit/s) Lugemiskiirus/kirjutamiskiirus: 550 Mb/s Keskmine tõrketa tööaeg (MTBF): 1750000 hr · Hind 129 (,,Frog.ee") Seagate Barracuda 2TB 3.5" 7200RPM HDD Formaat: 2.5" Ketta maht: 2 TB Vahemälu: 64 MB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s) Pöörlemiskiirus: 7200 pm Andmeedastuskiirus: 210 Mb/s 12 · Hind 74,29 (,,PCSTO OÜ") Kuvar LG 31MU97-B Ekraani suurus: 31" 78 cm Resolutsioon: 4096x2160 Piksli suurus: 0.1675 mm Reaktsiooniaeg: 5 ms Kuvasuhe: 17:9 Vaatenurk: 178°/178° Paneeli tüüp: IPS Heledus: 320 cd/m2 Voolu tarbimine: 53 W Kaal: 9,6 kg Kõlarid: integreeritud Sisendid/väljundid: HDMI 2 USB 3.0 - 3 kõrvaklappide ühendus -1 ·Hind 1065,23 (,,M&T Shop") 13 Klaviatuur Logitech G510s Seadme liides: USB Klaviatuuri paigutus: QWERTY Klaviatuuri keel: Pan Nordic · Hind 123,10 (,,Galador")
üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Kuvaril jällegi tähendab ta elektronkiirega kogu ekraanitäie värskendamise sagedust
Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on: -kursoriväga sujuv liikumine ekraanil. -liikuvate detailide puudumine ja sellest tulenev kulumiskindlus. - puudub vajadus hiirepadja järele.
HDMI võimaldab ühendada digitaalse video või audio allikaid: digibokse,Blu-ray mängijaid,personaalarvuteid, DVD ja HD DVD mängijaid,AVCHD videokaameraid, ja konsoole nagu PlayStation 3, Xbox 360. HDMI loodi selleks, et täiustada DVI-HDTV'd, see tähendab: muuta konnektor väiksemaks ja lisada ka heli tugi. HDMI on saamas HDTV standardiks. Peaaegu igal tänapäeval toodetavatest televiisoritest on küljes HDMI liides. HDMI 1.0 maksimaalne taktsagedus piksli kohta oli 165 MHz, mis toetas 1080p ja WUXGA resolutsiooni, millel oli värskendussageduseks 60Hz. HDMI 1.3 tõstis taktsageduse 340 MHz'ini, mis toetas veelgi kõrgemaid resolutsioone (nagu WQXGA, 2560x1600), kasutades ainult ühte andmeedastusühendust. HDMI 1.4 lisas andmekanali, mis võimaldab väga kiiret, kahesuunalist kommunikatsiooni. Tuli ka toetus 3D-le. Resolutsioon tõusis väga kõrgeks, nimetatakse seda 4K resolutsiooniks
Indeksite head ja vead: lihtne kasutada, kiire hinnangumeetod, vähendab andmehulka, arvutuslikult lihtne. Miinused - Oleneb mitmetest faktoritst (tehnika, bioom, koht, atmosfäär jne); aluspinna topograafia (nt metsad, mis on kaldu eri ekspositsiooniga mägedel), aluspinna segupikslite keerukus. Lineaarne spektrisegu lahutamine Hüperspektraalse kaugseire puhul üks rakendamise võimalusi. Peamiseks meetodiks on LINEAARNE spektrisegu lahutamine: iga piksli heledus või heleduskordaja antud spektraalkanalis esitatakse lineaarse kombinatsioonina e kaalutud summana eelnevalt leitud nn algliikmete heleduste (heleduskordajate) väärtusest. Rij heleduskordaja I-ndas kanalis * Fj j- nda algliikme kaal (fraktsioon) + E teatud vealiige. Algliikmed endmember nt ühes piksliks on kaks algliiget tihe taimkate ja muld, eeldame, et algliikmete spekter on teada. Eesmärk on leida F[j] ehk kordajad ehk fraktsioonid, osakaalaud n- ö
mõõtevahendites. Kuna värvuse järgi on võimalik eristada erinevaid aineid ja materjale, tuleb kasuks registreerida võimalikult paljude erinevate spektrivahemike sensorini jõudnud signaali tugevust. Spektrivahemike arvu järgi eristatakse monokromaatilisi, multispektraalseid ja hüperspektraalseid sensoreid. Kanalite arvu kasvuga kahaneb aga ka paraku ühte kanalisse jõudev kiirgusenergia, mille kompenseerimiseks tuleb suurendada piksli mõõtmeid ehk vähendada resolutsiooni. Näiteks ühe kõrgeima lahutusvõimega satelliidil IKONOS monokromaatilise reziimi suurus on 1 m, multispektraalses reziimis aga 4 m. Päikeselt pärineva ja maalt peegeldatud kiirguse kõrval mõõdetakse ka Maa süsteemist pärinevat pikalainelist kiirgust. Maalt emiteeritud soojuskiirguse mõõtmisel on määravaks Plancki seadus absoluutse musta keha kiirgusvõimsuse kohta ja Wieni nihke seadus, mille kohaselt
Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute Miksel – piksel, millele vastaval geograafilisel alal vastab mitu nähtust. Tekib alati kahe nähtuse piiril ja juhul kui nähtuse variatsioon on suur võrreldes piksli mõõtmetega. Kaardiobjektid moodustuvad rasterstruktuuri korral järgmiselt: 1. Punkt – üks piksel 2. Joon - reas asetsevad pikslid 14 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 3
ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel:värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Kuvaril jällegi tähendab ta elektronkiirega kogu ekraanitäie värskendamise sagedust. Madal
piisavalt tuntud. Varieerumise põhjuseks võib olla: · laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; · kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; · sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. Muganemise järgmine etapp on sõna sulandumine eesti keele muutesüsteemi ehk see, kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Ka siin on võimalik varieerumine, st keelekasutajad muudavad sama sõna erinevalt (nt pikseli ja piksli, posteri ja postri). Keelekasutajad eelistavad üldiselt selliseid nähtusi, mis on nende jaoks tavalisemad, sagedasemad ja loomulikumad. Seega on loomulikumad ka muuttüübid, mis juba sisaldavad rohkem sõnu. Süsteemiga sobimatu nähtus kaotatakse keelest, seega ei lähe keel liiga keerukaks ning jääb kõnelejatele õpitavaks ja suhtluses hõlpsasti kasutatavaks. Loomulikkusega on seotud produktiivsuse mõiste. Produktiivsed muuttüübid on
tolli kohta (ppi) ekraanil või rastripunktide arvuga tolli kohta (dpi) väljaprinditud pildil. Arvutikuvarite lahutusvõime standardid on (alates madalaimast lahutusvõimest): VGA, SVGA, XGA, SXGA, UXGA, QXGA 12. Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Värvisügavust väljendatakse vahel ka bitisügavusena, sest see on otseselt seotud iga piksli kirjeldamiseks kasutatud bittide arvuga. 13. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) 14. Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine, ühendada endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. 15. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981
Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole
Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa Täpsus sõltub algallika täpsusest Ei sõltu algallikast (piksli suurusest) Suurendades joon ühesuguse jämedusega Suurendades suureneb piksli pindala Võimalik teha päringuid Päringute tegemine komplitseeritud Vektor- ja rasterandmeid saab ka koos kasutada!! 33. Kirjeldage digitaalkaarti. a. Andmed on süstematiseeritud, struktureeritud (jaotatakse kihtidesse (topograafilised sisu kohid, teemakihid...), varustatud atribuutidega). b. Sisu eristatakse punktide, joonte, pinna ja tekstina. c. Kihte on võimalik eraldi müüa, levitada, vahetada jne
3. Analoogne vs digitaalne. Hoidmine, taastamine Kartograafia GIS Esitus Punkt, joon, pind on paberile Punkt, joon, pind on joonistatud mingi sümboliga andmebaasis kas pikslite või koordinaatide paari kujul Päring Kaardilugemine Atribuudiinfo on iga piksli või koordinaadi paari juures ja otsin põhineb arvuti algoritmil 4. Analoogne vs digitaalne. Analüüsimine Kartograafia GIS Kartomeetria Joonlaud, planimeeter, Arvuti teeb ise ja automaatselt kompass ja inimene analüüsib
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid ...
vaakum-termo-aurustamine, orgaanilise auru faasi sadestamine, jugaprinteriga printimine. Pasiivmaatriksiga OLED Aktiivmaatirksiga OLED LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD)paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED’idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. Plasma (Plasma Display Panels, PDP) – Plasmaekraan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid, mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida
kohal ALIGNtop(vaikimis) all ALIGNbottom
Valmistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) ortofoto plaanilise täpsuse keskmine ruutviga ei tohi olla suurem kui 2 maapinna pikslit; 2) ortofoto valmistamisel kasutatakse aerofoto keskmist osa; 3) külgnevate aerofotode üleminek ei tohi läbida kõrgeid ehituslikke objekte (näiteks majad, korstnad, sillad) ja peab olema parimal viisil peidetud (nähtamatu); 4) ortofoto peab olema fotomeetriliselt ühtlustatud. 5) Ortofoto atribuutidena näidatakse aeropildistamise aeg, piksli suurus maapinnal (GSD), värviskeem, kaardilehe normaalmõõtkava ja kaardilehe number vastavalt topograafiliste kaartide nomenklatuurile. 3.3 Välikaardistamine ja stereokaardistuse kontroll 3.3.1 Välikaardistuseks vajalikud lähteandmed Välikaardistus tähendab stereokaardistamise parandamist ja täiendamist välitöö ja ortofotode abil. Välikaardistamisel ongi esmasteks lähtematerjalideks ortofoto- ja
Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa Täpsus sõltub algallika täpsusest Ei sõltu algallikast (piksli suurusest) Suurendades joon ühesuguse jämedusega Suurendades suureneb piksli pindala Võimalik teha päringuid Päringute tegemine komplitseeritud 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Ruumiandmeid saadakse: mõõdistuse teel (kaugseire, aeropildistus, GPS, digitaaltahhümeetria) ning tuletatakse teistest andmebaasidest või kaartidelt (kaartide skaneerimine, kõrgusmudelid (DEM), kaartide vektordamine). 21. Tärkandmete tüübid. Tärkandmed on andmetabelisse organiseeritud omadustega. Kvalitatiivsed andmed:
täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD) paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED'idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3
Generaliseerimine 1. Nähtuse ja nähtuste klasside valik, üldistamine ja lihtsustamine reaalsusmudeli lihtsustamiseks või andmemahtude vähendamiseks (AB) 2. Nähtuste valik, üldistamine ja lihtsustamine vastavalt mõõtkava, kaardi sisu ja kaardistatava territooriumi iseäradele kaardil kujutamise detailsuse/resolutsiooni muutmiseks (kartograafiline) 3. Joone punktide arvu vähendamine ilma joone üldise kuju muutmiseta 4. Rasterandmete piksli suurendamine ja andmete teisendamine (resampling) Generaliseerimise tegurid: · Kaardi otstarve · Mõõtkava · Kaardi teema ja tüüp · Territooriumi iseärad · Objekti uuritus · Kaardi vormistus · AB otstarve / andmemaht Generaliseerimise tüübid · Kvalitatiivsete parameetrite üldistamine · Kvantitatiivsete parameetrite üldsitamine · Valik tsensuse järgi · Valik normi järgi · Geomeetriliste joonte üldistamine
kontekstipõhine kodeerimine - ennustatakse konteksti põhjal järgmisi sümboleid Pildi (RLE, DCT, JPEG) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine). Pilt edastatakse pikslitena. pixel sisaldab infot heleduse kohta, 8 bit sinise heledus, 8 bit punase heledus, 8 bit rohelise heledus 000 - must, 444 - tumehall RLE - run length encoding - rida rea kaupa hea must-valgete piltide puhul, sest kui järjest palju piksleid on nt mustad, ei pea seda ütlema iga piksli kohta, vaid võib öelda, et pikslid nr 10-130 on mustad. DCT - diskreetne koosinusteisendus - reasignaalide jaoks mõeldud Fourier’ teisendus. Arvutab pildisignaali spektri ehk kui kiiresti heledus piki pilti muutub (8x8 maatriks tuleb). Ruutudel on koefitsendid. Ebavajalikud koefitsendid visatakse minema, mis võib pildi muuta “ruuduliseks”. Jagatakse pilt 8x8 pix ruudukesteks, vasakul üleval suuremad väärtused ja all paremal väikesed, väärtusi skäneeritakse siksakis.
kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis helendavad etteantud värvikoodile erineva intensiivsusega voolu toimel. Asja tuum ongi helendav gaaslahendus. LED ehk valgusdioodkuvar. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED. Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
