Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Mälu tüübid Laias laastus saab kogu mälu liigitada kaheks suureks alajaotuseks: püsimälu ja muutmälu. Püsimälu ROM ROM alam liigid: 1. ROM 2. PROM 3. EPROM 4. EEPROM 5. Flash-mälu jt. ROM kujutab endast tihedat võrgustikku tulpadest ja ridadest (analoogiliselt hiljem vaadeldava RAMiga), mis moodustavad mälurakkude maatriksi. PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. EPROM kiipe saab ümber kirjutada ja uut infot salvestada juba mitmekordselt. Mitmekordselt programmeeritav, voolu impulssidega
programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel . Sellise tehnika olemasolust võimaldab ettevõtetel hoida varuks tühi PROM kättesaadaval, ja programmida neid viimasel hetkel, et vältida suure hulga muid töö kohustusi. Seda tüüpi mälud, on sageli näha videomängupultides, mobiiltelefonides, raadioseadmetes, siirdatavates meditsiiniseadmetes, High-Definition Multimedia liidestes (HDMI) ja paljudes teistes tarbija ja autotööstuselektroonikas. EPROM EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory, EROM) ehk kustutatav programmeeritav püsimälu on mälukiip, mis säilitab oma andmed ka ilma toitepingeta. Kiibis on ühendamata paisuga transistorite (floating-gate transistors) read, mis on eraldi programmeeritud elektroonilise programmerimisseadme poolt. Programmeerimisseade ehk programmaator annab programmeerimisel kiibile suuremat pinget kui tavaliselt andmete lugemiseks kasutatakse. Programmeeritud EPROMi saab kustutada, kui asetada see tugeva
60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89
Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet, mida nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer). Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM-tüüpi püsimälud. Kokkuvõte RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. Muutmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, kuna seal toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks ROM on püsimälu
27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine. VASTUSED 1. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada).
võtab alati ühepalju aega, olenemata sellest, kus info mälus asub. Suvapöördusmälud jagunevad pooljuht ja magnetmäludeks. Pooljuhtmälud säilitavateks ja mittesäilitavateks (toite kadumisel data kaob): Säilitavad: ROM kiire, programmeeritakse mikroskeemide tootja juures valmistamise käigus, kasutaja muuta ei saa, lugemiseks PROM ühe korra programmeeritav dioodide läbipõletamine EPROM korduvalt programeeritav, ujupaisuga transistor, kustutamine UV-valgusega EEPROM ujupaisu laeng määratakse elektriliselt, kustutatakse info elektriväljaga Mittesäilitavad: SRAM kiire, kasutatakse registrites, realiseeritakse transistoridega kristalli pinnal DRAM aeglasem, põhimäludes, realiseeritakse kondensaatoritega, mis asuvad mitmekihiliselt kristalli pinnal Suvapöördus magnetmälu on säilitav mälu. XVII
..). Pooljuhtmälud on palju kiiremad kui magnetilised/optilised mälud, aga nad on ka tunduvalt kallimad. Staatilised pooljuhtmälud on põhimõtteliselt trigerid ja need on kõige kiiremad mälud ja ka kõige kallimad (kasutatakse protsessori registrites ja puhvrites). Dünaamilised pooljuhtmälud kaotavad info, kui seda ei uuendata piisavalt tihti. Need on tehtud mahtuvuse baasil. Dünaamiline mälu on odavam ja tihedam, kui staatiline, aga aeglasem. Pooljuhtmälud on ka FLASH ja (E)EPROM mälud. Need mälud töötavad ,,ujuva värava" põhimõttel. Kui kirjutusväravas on piisavalt suur potentsiaal, siis ta muudab ujuva värava olekut, mis omakorda kontrollib paisu ja lätte vahelist takistust. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. Protsessorid jagunevad kaheks: RISC ja CISC. Nende erinevus seisneb selles, et CISCis on palju keerukaid käske, samas RISCis on vähe ja lihtsad käsud, samas kulub sellel ühe operatsiooni täitmiseks rohkem käske. Ajaliselt
. Katkestused arvutis (Interrupt). Mälude klassifikatsioon Memory () random acess memory Secondary Sequential acess m semiconductor memory Magnetic magnetic Optical Nonvolatile Volatile Nonvolatile Nonvolatile Nonvolatile ROM 1)SRAM Bubble CD-ROM PROM 2)DRAM Ferrite core Floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnetic d DVD FlashEPROM tape Magnetic-optical gologrphy Alamprogrammide poole pöördumine. ! Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad : - - - , c , p-channel MOS, Complementary MOS (CMOS) . :
ja töökindlaim variant. Sisaldab aadressi dekoodrit. Programmeeritav püsimälu (PROM) – kasutaja saab sellisesse mällu kirjutada ühe korra, kuna kirjutamisel sulavad dioodide juurest ühendused ära. Taastada neid pole võimalik. Mälu ise on paindlikum kui ROM, kuid pärast ühenduste sulamist väheneb pakkimise tihedus. Ümberkirjutatavad püsimälud (EPROM, EEPROM, Flash EPROM) – dünaamiline mälu, kus laengu hajumine võtab aastaid aega. Erinevad mälud erinevad üksteisest põhiliselt kustutusviisi poolest. Info salvestatakse ujuvpaisule laengu kandmisega. EPROM-ist toimub kustutamine UV-valgusega. UV-valgusega tulev lisaenergia hajutab ujuvpaisult laengud. Kustutada saab terve mikroskeemi sisu korraga.
Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu. 27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks
ühenduste tekitamisekd pöörd-kaitsmeid ("anti-fuse"). Ühekordselt programmeeritav FPGA ei vaja softi ümberlaadimist peale igat sisselülitamist, Sarnaneb PLD-ga. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 43 instituut. FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad Programmeerimiseks kasutatakse "switch"-e, täpsem vaste oleks "programming element" (Static RAM cells, anti-fuses, EPROM transistors, EEPROM transistors). Peab vastama järgmistele omadustele Võtma chip-il nii vähe ruumi kui võimalik Peab omama väikest takistust asendis "ON" ja väga suurt takistust asendis "OFF" Peab omama väikest parasiitmahtuvust ümbritsevate juhtmete suhtes. Peab olema võimalik pigutada võimalikult palju elemente ühele mikroskeemile (Chip-ile) Elemendid peaksid olema ümberprogrammeeritavad Toomas Ruuben
CD -R Dünaamiline Pehme ketas PROM DRAM Floppy disk CD -RW EPROM Kõvaketas Hard disk DVD EEPROM Magnet- Magnet-
Static RAM Ferrite core Bubble CD -R Dünaamiline PROM Pehme ketas DRAM Floppy disk CD -RW EPROM Kõvaketas Hard disk DVD EEPROM Magnet- ketas Magnet- FlashEPROM optiline
1. Staatiline SRAM Info on salvestatud pos. tagasiside kaudu trigeris. Kiire mälu, sisaldab suhteliselt palju transistori 4-6 biti kohta. Ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. 2. Dünaamiline DRAM PC põhimälu. 1 biti kohta 1 transistor. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris. Pidev mälu värskendamine. Aeglasem ja odavam. Säilivad: 1. ROM Kasutaja ei saa teha muudatusi, paljukordne info lugemine. 2. PROM Saab üle kirjutada 1 korra. 3. EPROM Ümberprogrammeeritav. Infot saab elektriliselt v UV-kiirgusega kustutada. 4. EEPROM Saab kustutada impulsside abil 5. FlashEEPROM Blokk-kustutatav ja uuestikirjutatav. Kasutatakse nt digikaamerates. Suvapöördusmälud RAM Suvalise sõna poole pöördumine võtab olenemata selle asukohast sama kaua aega. Jaotatakse kaheks: pooljuhtmäluks ja magnetmäluks. Pooljuhtmälu: valmistatud pooljuhtidest, põhineb mikroskeemide tehnoloogial. (m
Tunduvalt odavam, kui FPGA osta, kui toota ASIC-eid suures koguses. FPGA-d saab programmeerida uuesti, see on arendustööriist, et ASICuid lõpuks tootma hakkata. 8. Mis on CPLD ja mis on tema erinevus FPGAst? Complex programmable logic device – PAL-i ja FPGA omadustega kivi. FPGAs rohkem loogikaplokke. CPLD-s on inv,and,or aga FPGAs on LUT-id. 9. Mis on JTAG? Joint Test Action Group – jadaliides programmeerimiseks 10. Mida tähendavad lühendid PROM, EPROM ja EEPROM? Kõik on mälu tüübid . PROM – programmeeritav püsimälu, kasutaja poolt muudetav põletades teatud rajad läbi kivisiseselt ja see on ühekordne protsess. EPROM – mälu, mille progremiseks kasutatakse teatud programmaatorit, mis progeb mälu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem, kui lugemiseks mõeldud pingeimpulsside amplituud. EEPROM – elektriliselt kustutatav mälu, mille andmed säilivad ka pärast toite eemaldamist
perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline 21. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks
perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline 21. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks
väikese projekti korral kõrged kulud). d). Programmeeritav loogika- riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt tema rakendusele. Konfigureerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnoloogiat: 1). Staatiline suvapöördusmälu(SRAM) - SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul SRAM trigeritest suur nihkeregister. 2). Anti-Fuse ja Fuse tehnoloogiad võimalik on luua programme, põletades maatriksi sõlmedesse fuse ühendusi. 3). EPROM,EEPROM ja Flash tehnoloogiad- nendesse püsimälu tüüpidesse on samuti võimalik programme realiseerida ning neid on võimalik ka eemaldada(UV- kiirgusega). 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] *Alamprogramm(subroutine)- on programmeerimiskeeles (antud juhul Assembly'is) lähtekoodi korduvkasutatav osa, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. *Uue alamprogrammi väljakutse tähendab seda, et peaprogrammi täitmine jääb teatud kohas
Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid
Miinused: tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt rakendusele. Konfigureerimiseks kolm tehnoloogiat: o Staatiline suvapöördusmälu (SRAM) toorikul moodustatakse SRAM trigeritest fuse ühendusi. o Anti-Fuse ja Fuse tehnoloogiad võimalik luua programme maatriksi sõlmedesse fuse ühendusi põletades. o EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogiad nendesse püsimälutüüpidesse võimalik programme realiseerida või ka eemaldada. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi, desifreerib selle ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali. Tüüpilisel dekoodril on n sisendit ja max 2n väljundit võimalik jätta mõni kasutamata.
Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech – StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech – programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech – Erasable Programmable Read Only Memory – EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV- kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA – Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi
maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. Ühekordselt programmeeritavaid püsimälusid, milles salvestamine toimub mälumaatriks teatavaid ridu ja veerge ühendavate sulavliideste läbisulatamise teel, nimetatakse PROM-ideks (Programmable Read Only Memory). Kahe mainitud põhitüübi vahele jääb veel terve rida mitmekordselt ümberprogrammeeritavaid püsimäluseadmeid, millest tähtsamad on EPROM (Erasable PROM), EEPROM e. E2PROM (Electrically Erasable PROM) ja välkkustutusega mäluseade ehk välkmälu (flash memory). Esimeses neist toimub eelnev kustutus ultraviolettkiirguse abil, teistes elektriliselt koos sellele järgneva või ka üheaegse salvestusega. Muutmälu tüüpilist struktuurskeemi esitab järgmine joonis. Valikusignaaliga (Chip Select CS) aktiveeritakse (valitakse välja) lülitus. Lugemise korral (sisend R/W kõrge)
1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. Elektrotehnikas vastab ühele bitile elektriahela olek: elektrivool on olemas (lüliti on sisse lülitatud) või elektrivoolu ei ole (lüliti on välja lülitatud). Elektroonikas vastab ühele bitile pooljuhtmälu pesa ehk triger, millel on ainult kaks olekut. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise-lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte
Neid leidub ka printerites, videomängudes ja teistes süsteemides. (vallaste.ee) Kõige lihtsamat tüüpi ROM on sama vana kui pooljuhttehnoloogia ise. Püsimälu liik, mida inglise keeles nimetatakse Mask ROM-iks, koosneb aadressisisendist ja andmete väljundist. Andmed on füüsiliselt kodeeritud ning seetõttu saab seda programmeerida vaid valmistamise ajal. PROM, mis leiutati 1956. aastal, lubab kasutajal programmeerida selle sisu vaid ühe korra. 1971. aastal leiutati EPROM, mida sai ultraviolettvalguse käes korduvalt programmeerida.1983. aastal leiutati EEPROM, mida kasutatakse kiipide puhul ning seda saab korduvalt kustutada ning uuesti programmeerida. (Wikipedia) 4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. (Vikipedia) Sekundaarsalvestised ei ole keskseadmega nii otseselt seotud kui primaarsalvestised.
Sobiv suuremahuliste, andmerohkete ning ekstreemsetes oludes läbiviidavate ülesannete lahendamise jaoks. Väikeste tootmismahtude juures hirmkallis. Juba loodud skeemi ei saa ümber konfigureerida. Programmeeritav loogika Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse muxga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metallamorfne ränimetall ühendused. EPROM tech Erasable Programmable Read Only Memory EPROM transistorid, millel npn ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UVkiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga > sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide
Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech Erasable Programmable Read Only Memory EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist
MOS)) mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, Kommuteeritavate infosisendite (PROM- programmable read 3.Trigerid: Triger on 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse arv võrdub 2n, kus n on only memory) ümberprog. mäluelement, mis säilitab 1 biti signaalidega: vastuvõtt (write) ja juhtsisendite arv. Järelikult saab püsimälu (EPROM- erasable informatsiooni. Triger on kahe 0-seade (reset). Signaalidega kahe juhtsisendiga ehk kahebitise programmale read only memory) stabiilse olekuga loogikalülitus (1 write kirjut. sisendite Aº...An koodiga kommuteerida 4 sisendit, elektriliselt kustutatav või 0). Trigeri olek vastab tema informatsioon registrisse, kolme juhtsisendiga 8 sisendit ümberrogrammeeritav
vastupidiseks, st. Qn+1 = Qn. Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeeminäide J K Qn Qn+1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 JK-triger 0 1 0 0 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 0 1 1 0 1 [vaata | 25. Pooljuhtmälud. muuda] EPROM mäluraku ehitus, ühendamine rea ja veeru liinidega, programmeerimine, kustutamine ja lugemine. EPROM mälumaatriksi skeem, mälupesa valik aadressi abil, mälurakkude info edastamine andmesiinile. EEPROM: ühe ja mitme ujuva paisuga mäluraku ehitus. Kanali voolu sõltuvus paisude laengust. Mäluraku ühendamine veeru ja rea liiniga, mälu kirjutamine, kustutamine ja lugemine. SRAM: RS triger rmälurakuna, mälurakkude ühendamine maatriksiks, mälust lugemine, mällu kirjutamine.
Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. · Püsimälu on mõeldud korduvaks inform. lugemiseks. Info on salvestatud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja poolt. Info salvestamist püsimällu nim. püsimälu programmeerimiseks . Püsimälude tähtsamad alaliigid: 1) programmeeritav püsimälu (PROM- programmable read only memory) 2) ümberprog. püsimälu (EPROM- erasable programmable read only memory) 3) elektriliselt kustutatav ümberrogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory). 11. KÄSU TÄITMINE PROTSESSORIS. Käsu täitmiseks peab protsessor pöörduma mälu poole, lugema sealt käsukoodi, dekodeerima selle, võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused, väljastama juhtsignaalid kõigile arvuti komponentidele, leidma uue käsu aadressi ning salvestama selle
, ei ole enam kasutusel Spek. siini taktsagedus 10 MHz, siini laius 32biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 40MB/s(240 Mb/s) VLB Vesa local bus, 1992, 16 bitise ISA siini laiendus, ISA kaardid töötavad ka seal, 32/64 bitised, 58 pinni Kasutatakse: videokaartide lisamiseks + toetavad ISA siini kaarte - Madal kiirus, suured, ei toeta plug and Play'd Siini taktkiirus 33 MHz, siini laius -32 või 64 biti, max edastus kiirus 133 MB/s 33. Mälud: EEPROM, EPROM, ROM, PROM ROM read only memory, välis ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel, iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks kettaseade, kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud, hoiab infot ka sel ajal kui arvuti on välja lülitatud, Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save)
ei oleks baassüsteemi uuendamine lihtsalt tehniliselt võimalik. PROM (Programmable ROM) PROM püsimälu näol on tegemist lahendusega, kus toodetakse valmis "tühjad" püsimälu kiibid, kuhu on siis spetsiaalse programmaatori abil võimalik vajalikud andmed salvestada. Programmeerida on võimalik selliseid kiipe ainult ühe korra, sest programmeerimise käigus tekitatavad lülitused on jäävad ja esialgset seisu taastada ei ole võimalik. EPROM (Erasable PROM) Põhimõtteliselt edasiarendatud PROM. Seda mälukiipi on võimalik juba korduvalt programmeerida, selleks "kustutatakse" kiibi sisu UV kiirguse abil. Mälukiibi korpuse peal on spetsiaalne "aken" läbi mille on võimalik UV kiirgust otse inegraallülituse peale lasta. EEPROM (Electrically Erasable PROM) Edasiarendatud EPROM, kiibi sees olevaid lülitusi on võimalik elektriliselt kustutada. Enamik kaasaeja püsimälu on teostatud just EEPROM kiipide abil
liiniga 2222. Kõik keskjaama (private branch exchange PBX) külge ühendatud telefoniaparaadid peavad vennalikult jagama neid kaht liini ja numbrit. Digitaalkeskjaam Mille poolest siis erineb digitaalne telefonijaam analoogsest? Digitaalses telefonijaamas muundatakse kõne digitaalsele ehk numbrilisele kujule. Nagu arvutis. Õigupoolest mitmed digitaaltelefonijaamad sisaldavadki personaalarvutite maailmast tuntud protsessoreid, RAM-i, EPROM-i, kõvakettaid jne. Digitaaljaama mõte avaldub siis, kui ta on teiste jaamadega (ka linna telefonivõrguga) ühendatud digitaalliinide kaudu. Tänapäeva Eestis mõeldakse digitaalliinide all ISDN-liine So ja S2 ning vanematel jaamadel R2. Linnavõrguga digitaalühenduse korral ei ole abonentnumber enam konkreetse liiniga seotud. Kodukeskjaamast väljahelistamine- PBX ütleb D-kanali kaudu linna jaamale, et ma tahan nüüd helistada numbril see ja see
toitepingeta. 13.2 Püsimälud Püsimälu (ROM - read only memory) on mõeldud korduvaks informatsiooni lugemiseks. Info on salvestanud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja. Info salvestamist püsimällu nimetatakse püsimälu programmeerimiseks. Püsimälude tähtsamad alaliigid on järgmised: 1) programmeeritav püsimälu (PROM - programmable read only memory), 2) ümberprogrammeeritav püsimälu (EPROM - erasable programmable read only memory); 3) elektriliselt kustutatav ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM - electrically erasable programmable read only memory). Programmeeritavat püsimälu programmeeritakse kas tehases integraallülituse valmistamise käigus vastavate tehnoloogiliste maskidega või mikroprotsessorsüsteemi koostaja poolt spetsiaalsete programmaatorite abil.
( ) 183 184 Sunniviisilise juurdeloendamise meetod. ( ). On vaja teha kümmendloendur: Johnsoni loendur. 185 6.7. Mälud. 6.7.1 Püsimälu. ROM (read only memory), . Info väljalugemine ROM`is toimub arvuti rutiinse protseduurina. Vanim on lihtsalt ROM info kirjutakse sisse valmistamise käigus, muuta infot ei saa. PROM üks kord programmeritav tarbija poolt. EPROM info salvestus elektriline, kustutamine UV-kiirtega. Kustutamine nõuab aega minutites. EEPROM info salvestus ja ka kustutamine toimub elektriliselt. Aeg millisekundites. ROM Vanim variant. Sisaldab: 1) pesasid, igas pesas n bitti. 2) aadressi dekooder. Suvapöördusega mälud Random Access Memory (kõik aadressid on hetkega kättesaadavad). 3 ...... Olgu igas pesas 4 bitti. Pesi on 2 = 8 186 PROM
Väheneb paindlikkus, sest muudatuste tegemine on kulukas ja aeganõudev o Programmeeritav püsimälu – PROM-tüüpi mällu saab kasutaja kirjutada ühe korra, sest info salvestamine on destruktiivne protsess o Ümberkirjutatavad püsimälud – kõik need mälud põhinevad ujuva paisuga väljatrasistoritel, erinedes kustutusviisi ja ka vähesel määral sisemise ehituse poolest. EPROM – kustutamine toimub ultravioletvalgusega läbi mikroskeemi korpuses oleva läbipaistva kvartsakna EEPROM – infot kustutatakse elektiväljaga, kustutakse tavaliselt sõnade kaupa FlashEPROM – infot kustutatakse sektorite kaupa elektiväljaga. Üks levinuimaid püsimälusid, mida kasut väga laialdasel kantava infokandjana (mälupulk), digikaamerates, MP3 mängijates jne
Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech Erasable Programmable Read Only Memory EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array
Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CD- R, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. · Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Staatilised muutmälud on kiired mälud, mis toitepinge olemasolul säilitavad salvestatud informatsiooni kuitahes kaua. Samas sisaldavad need mäluskeemid arvukalt komponente, võtavad palju ruumi ja on suhteliselt kallid. Seepärast kasutatakse suuremate mälumahtude korral üldiselt dünaamilisi muutmälusid. Mälu nimetatakse staatiliseks, sest salvestatud informatsioon säilib seal ka pärast
Mida tähendab lühend RDRAM? Vastus kirjuta inglise keeles. Rambus Dynamic Random Access Memory Mida tähendab lühend EEPROM? Vastus kirjuta inglise keeles. Electrically Erasable Programmable Read-Only Memory Mida tähendab lühend EDO SIMM? Vastus kirjuta inglise keeles. Extended Data Output Single In-line Memory Module Mida tähendab lühend DRAM? Vastus kirjuta inglise keeles. Dynamic Random Access Memory Mida tähendab lühend EPROM? Vastus kirjuta inglise keeles. Erasable Programmable Read Only Memory Mida tähendab lühend EDO DIMM? Vastus kirjuta inglise keeles. Extended Data Output Dual In-line Memory Module Mida tähendab lühend DDR DIMM? Vastus kirjuta inglise keeles. Double Data Rate Dual In-line Memory Module Mida tähendab lühend SDRAM? Vastus kirjuta inglise keeles. Synchronous Dynamic Random Access Memory Mida tähendab lühend ROM? Vastus kirjuta inglise keeles. Read Only Memory Mida tähendab lühend RAM
org/ Püsimälud on kasutusel erinevate arvuti riistvarakomponentide püsivara (firmware) programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Näiteks on iga arvuti emaplaadil püsimälu, milles sisaldub BIOS (Basic Input Output System). Püsimälud jagunevad omakorda: ROM (Read-Only Memory) - püsimälu, mis programmeeritud tootmise käigus ja seda ei ole võimalik hiljem ümber programmeerida. PROM (Programmable ROM) - ühekordselt programmeeritav püsimälukiip. EPROM (Erasable PROM) - mitmekrodselt programmeeritav püsimälukiip, mille ümberprogrammeerimiseks on vaja vana programm kustutada ultraviolettkiirguse abil. EEPROM (Electrically Erasable PROM) - mitmekordselt ümberprogrammeeritav püsimälukiip, mille eelnev kustutamine toimub elektrilise signaali abil ja seda tüüpi püsimälu kasutatakse tänapäevastes arvutites ja riistvaraseadmetes, et võimaldada
koosneb 8192 reast, ühe rea andmete värskendamiseks kulub 5 takti ja mälu taktsagedus on 200 MHz. Vastus esita millisekundites kahe komakoha täpsusega. ■ Kokku läheb andmete värskendamiseks 8192*5=40960 takti. Jagame selle taktsagedusega 40960/200 ja ms saamiseks jagame veelkord 1000’ga ehk 40960/200/1000. Vastus: 0,20 ms i. Mida tähendab inglise keeles lühend ROM/EPROM? ■ Vastus: Read Only Memory/erasable programmable read only memory ● Vahemälu a. Arvuti põhimälus saab salvestada 32768 plokki infot, vahemälus 128 plokki. Ühes plokis on 16 sõna. Mis numbriga vahemälu plokki salvestatakse põhimälus 16018 plokis paiknev info, kui selles vahemälus kasutatakse otsest infopaigutusviisi (Direct mapping)
arvuti ära. Korda saamiseks tuleb restart teha. o SYN ujutus (SYN flood) – töötab transpordikihi peal. Võetakse suvaline IP-aadress ja port ning saadetakse serverisse SYN-soov ja pommitatakse serverit erinevatelt IP-aadressidelt. Jooksutab arvuti kokku. o PDoS (Permanent DoS) – püsiv kahju. Server confitakse ümber nii, et sellele ligi ei pääse. Kirjutatakse näiteks EPROM üle, pannakse peale vigane tarkvara. Seade ei tööta enne uue takrvara peale laadimist. o Rakenduskihi rünnakud 47 o „Must faks“ – saadetakse printerisse käsk trükkida mustasid lehtesid. See hõivab printeri – seda ei saa muuks otstarbeks kasutada + rahaline kahju. o Füüsilise kihi rünnakud – elektroonilises sõjas paigaldatakse segajad,
1.5.2. Püsimälud Püsimälu (ROM - read only memory) on mõeldud korduvaks informatsiooni lugemiseks. Info on salvestanud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja. Info salves- tamist püsimällu nimetatakse püsimälu programmeerimiseks. Püsimälude tähtsamad ala- liigid on järgmised: 1) programmeeritav püsimälu (PROM - programmable read only memory), 2) ümberprogrammeeritav püsimälu (EPROM - erasable programmable read only memory); 3) elektriliselt kustutatav ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM - electrically erasable programmable read only memory). Programmeeritavat püsimälu programmeeritakse kas tehases integraallülituse valmistamise käigus vastavate tehnoloogiliste maskidega või mikroprotsessorsüsteemi koostaja poolt spetsiaalsete programmaatorite abil. Esimest liiki PROM on tavaliselt masstoode, sest tehases salvestatakse sinna enamkasutatavad püsiandmed nagu
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur BIOS (Basic Input/Output System) on programm, mida PC mikroprotsessor kasutab arvuti käivitamiseks, vahetult pärast selle vooluvõrku ühendamist ja sisselülitamist. Samuti tegeleb BIOS andmevooga arvuti operatsiooni süsteemi ja lisaseadmete vahel (kõvaketas, video adapter, klaviatuur, hiir, printer jms). BIOS on programm, mis asub programmeeritavas EPROM kiibis (Eraseable Programmable Rread- Only chip) ning millele on vahetu juurdepääs protsessoril. Arvuti käivitamisel edastab protsessor kontrolli BIOS programmile, mis alati asub kindlas kohas EPROM kiibis. Kui BIOS boot-ib, kontrollib see kõigepealt, kas riistvara on omal kohal ja töökorras ning seejärel laeb operatsioonisüsteemi (või selle osad) kõvakettalt/disketilt arvuti muutmällu (Random Acces Memory).
End Of Table + End Of Tape (marker) + End Of Text + End Of Transmission EP Electrophotographic Engine EPC Electronic Product Code EPIC Explicitly Parallel Instruction Computing (chip) [Intel] EPG Electronic Program Guide EPL Effective Privilege Level EPLD Electrically Programmable Logic Device EPM Enhanced Editor for Presentation Manager [IBM] + Enterprise Process Management [IBM] EPP Enhanced Parallel Port EPROCESS Executive Process EPROM Electrically Programmable Read Only Memory + Erasable Programmable Read Only Memory .EPS Encapsulated PostScript (file name extension) EPSF Encapsulated PostScript Files ERA Extended Registry Attributes ERAS Electronic Routing and Approval System [Hughes Aircraft] ERD Emergency Repair Disk + Entity Relationship Diagram ERIC Educational Resources Information Center [Internet] ERLL Enhanced Run Length Limited ERMA * Electronic Recording Method, Accounting
contents of the user program in the system work area. Change Globally changes bit and word addresses in the user program in the system Addresses work area. Print Lists Prints lists, ladder diagrams, and mnemonics in accordance with the contents of the user program in the system work area. EPROM/Memory Writes, reads, and compares the user program between the PROM Card Writer/Memory Card and system work area. Program C500 → C2000H: Conversion Converts C500-family programs to C2000H programs. C2000H → CVM1: Converts C2000H-family programs to CVM1 programs
, which released a commercial product in June of 1976. 1971 Computer-to-computer Communication expanded when the Department of Defense established four nodes on the ARPANET: the University of California-Santa Barbara and UCLA, SRI International, and the University of Utah. Intel ships copies of the 4004 microprocessor to Busicom.[556.10] Gary Boone, of Texas Instruments, files a patent application relating to a single-chip computer. The newly developed device, the EPROM, is integrated with the 4004 to Enhance Development Cycles of microprocessor product. Intel introduces its 4-bit bus, 108-KHz 4004 chip - the first microprocessor. Initial price is US$200. Speed is 60,000 operations per second. It uses 2300 transistors, based on 10- micron technology. It can address 640 bytes. Documentation manuals were written by Adam Osborne. The die for the chip measures 3x4 mm. The chip is introduced to the public in Las Vegas by Wayne Pickette.
annaabi.ee 
