Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b...................................
Seda esitust kasutatakse kahendarvude teisendamisel kümnendarvudeks. Järgnev tabel näitab tavapärase kümnendsüsteemi ja kahendsüsteemi arvude vahelist seost. Tabelit võiks jätkata sama loogika järgi ka edasi. Kümnend-süsteem 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kahend-süsteem 0 1 10 11 100 101 110 111 1000 1001 Kümnendarvude teisendamine kahendarvudeks toimub järgmise algoritmi alusel: olgu meil vaja 517810 teisendada kahendsüsteemi arvuks. Selleks jagan kümnendarvu kahega ja leian jäägi, mis on alati kas 0 või 1, antud juhul muidugi 0. Seejärel jagan saadud vastuse uuesti
Arvu järel olev indeks näitab kasutatavat arvusüsteemi. 15. Milline on lihtsaim võimalik arvusüsteem? Lihtsaim arvusüsteem on kahendsüsteem. 16. Kuidas on määratud arvujärkude kaalud kahendsüsteemis? Kahendsüsteemi järgukaalud on arvu 2täisarvastmed. 17. Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi? Teisendamisel uude avusüsteemi jagatakse arv uue arvusüsteemi alusega. 18. Millised neli arvusüsteemi on kõige olulisemad? Kahend-, kaheksand- , kümnen d- ja kuueteistkümnendsüsteem. 19. Mis on oktaalarvud? Millisele arvusüsteemile viitab nimetus hex? Oktaalarvud on kaheksandarvud ning hex tähistab kuueteistkümnendsüsteemi. 20. Kuidas tähistatakse kuueteistkümnendnumbreid väärtustega 10 11 12 13 14 15? Kuueteistk ümnendsüsteemis tähistatakse: 10=A, 11=B, 12=C, 13=D, 14=E, 15=F. 21. Milline on suurima alusega praktiliselt kasutatav arvusüsteem? Suurima alusega praktiliselt kasutatav
2-nd, 8nd,10nd,16nd Mis on oktaalarvud?Killisele arvusüsteemile viitab nimetus hex? Oktaalarvud on 8nd arvud. Hex peaks olema siis 6nd arvud, kuna hex on kreeka keeles 6. Kuidas tähistatakse 16ndnumbreid väärtustega 10.....15? tähed A-F Milline on suurima alusega praktiliselt kasutatav arvusüsteem? 16nd. Milleks 16nd süsteemi kõige enam kasutatakse? 16nd süsteem võimaldab esitada baitide sisu palju kompaktsemalt võrreldes nende esitamist kahend või kaheksand kujule Kahendkoodiga seotud mõisted Mis on kahendvektor? Mis on kahendvektori pikkus? Kahendvektor on kahendnumbritega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtuste ühemõõtmeline jada pikkusega n. Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv ehk n järgulise 2ndvektori pikkus on n. Millised on 2ndvektori lähisvektorid. Need on sellised vektorid, mis on võrdse pikkusega ja erinevad teineteisest ainult ühes järgus. Mitu erinevat lähisvektorit on n järgulisel 2ndvektoril?
Digitaal- ja mikroprotsessortehnika arengut kajastavaid aastaarve 6 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 7 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 7 1.1.1. Kvantimine 7 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid 8 1.1.3 Kümnendarvude teisendamine kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvudeks 12 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga 13 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2. Loogikaseadused 17 1.2.3
Esimene_mudel = 'Mudel ilma kodeerimiseta' %pealkiri %____________________________________________________________ BER_kodeerimiseta = [];%moodustatakse tühi hulk W = 12500;%info bittide arv MFSK = 2;%M-FSK modulatsiooni kordsus S = log2(MFSK);%abi muutuja Samples_per_symbol = 100; %M-FSK modulatsiooni diskreetimis sagedus SNR_VEC = -3:1.3:15; %SNR suhte vektor, mille väärtused lähevad kanalisse sammuga 1.3dB msg = randint(W*16,1); %suvalise infosõnumi genereerimine kahend süsteemis x = msg; %muutujale "x" määratakse muutuja "msg" väärtused %____________________________________________________________ % Tsükli loomine for S_N = SNR_VEC %tsükli alustamine,muutuja "S_N" omastab "SNR_VEC" väärtused ühekaupa järjekorraliselt %____________________________________________________________ sim('skeem'); % määratud eelnevate parameetritega käivitatakse Simulinki mudel y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha mida
......10 Arvu teisendamisel 16-nend süsteemist kahendsüstemi vastab igale arvu järgule 4 järku. B8C,2F16=1011100001100,001011112 4. Kaheksandsüsteem ning selle teisendamine kümnend- ja kahendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteem alus p=8. Sümbolid on 0;1;2;....;8 Näide. 253,18=3*80+5*81+2*82+1*8-1=3+40+128+0,12510=171,125 Arvu teisendamisel kahendsüsteemi tuleb iga nr. Kirjutada kolmejärgulise kahendarvuga. (421) 523,418=101010011,1000012 5. Kahend kümnendsüsteem 8421 (BCD) Kümnendarvud 8421 0 0000 1 0001 2 0010 3 0011 4 0100 5 0101 6 0110 7 0111 8 1000 9 1001 6. -12.Konjunktsioon e. NING; Disjunkstioon e. VÕI; Iintersioon e. EI; NING EI; VÕI EI; Välistav VÕI; Samaväärsus e. ekvivalentsus Kahe arvumendi loogikafunktsioonid
..................................... 5 1.7. Arvu teisendamine kaheksandsüsteemist kahendsüsteemi.......................................6 1.8. Arvu teisendamine kahendsüsteemist kaheksandsüsteemi.......................................6 1.9. Arvu teisendamine kuueteistkümnendsüsteemist.....................................................6 1.10. Arvu teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi.........................6 1.11. Arvu teisendamine kümnendsüsteemist kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi..............................................................................................7 1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis.......................................................8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1
......................................5 1.7. Arvu teisendamine kaheksandsüsteemist kahendsüsteemi.......................................6 1.8. Arvu teisendamine kahendsüsteemist kaheksandsüsteemi.......................................6 1.9. Arvu teisendamine kuueteistkümnendsüsteemist.....................................................6 1.10. Arvu teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi.........................6 1.11. Arvu teisendamine kümnendsüsteemist kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi..............................................................................................7 1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis.......................................................8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1
magneetumise. Info jäädvustub lindile domeenide magnetvälja kindla paigutusena. Heli taasesitamisel tekitab helipeast mööduva magnetlindi väli taasesituspea mähises voolu. a - salvestuspea b - taasesituspea Magnetkettad Arvuti magnetketastel on töötavaks aineks metallide segu, eelkõige koobalti ja kroomi segu. Tavaliselt on ketastel ka kaitsekiht. Arvutis on info esitatud kahend- süsteemis, bittide jadana (0101100 jne.) Magnetketastel paiknevad domeenid reeglina risti ketta tasandiga Videosalvestus VHS Videolindi laius 12,7 mm Lindi liikumise kiirus 23,39 mm/s Videopea kiirus lindi suhtes 4,85 m/s Salvestusriba laius 0,049 mm, mis on võrreldav juuksekarva läbimõõduga. Videolintididel kasutatakse ülipeeni kroomdioksiidi pigmente. Näiteks lindil BASF EQ mahub lindi ühele ruutmillimeetrile üle 5,5 miljardi kroomdioksiidinõela,
Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Ajadiagramm: Asünkroonne Üleminekuaeg ühest olekust teise ei ole konstantne, vaid oleneb sellest, milliselt kombinatsioonilt millisele toimub üleminek, kasut. Indikatsiooniseadmetes Lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks. Ajadiagramm: Kahendloendur-kümnendloendur – Loenduri moodul ei pruugi alati olla kahe täisaste. Nt kasustatakse kahend- kümnendkoodi, kus loenduri moodul on 10. St. järjestikuskoodid on loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise seaduspärasusega loendurid Loenduri väljundi kombinatsioonid ei ole alati järjestikused kahendarvud nagu kahendloenduril. Nt Gray kood on selline kood, kus kõik järjestikused koodid on naaberkoodid, st, et nad erinevad vaid ühe kahendjärgu poolest. g= QI+ QI +1 Gray
Sisendimpulss korraga kõikidesse trig-sse, noorim lülitub alati ümber, vanimate 5. Kõik loendurid on kahendloendurid, opereerivad 0- de ja 1- dega.Loendurid on impulsside ümberlülitamise määrab noorimate väljund(Q-de komb). tagafront. AND kokku eelmsed ja JK loendamiseks. Liigitus: kahend- või mittekahendloendur käib loenduri täissaamise (täitumise) sisendisse. kohta. 10ndloend on modif 2nd 5. võimendus peab algama nullsagedusest. Aeglaselt muutuva sign jaoks(1V/s). Probleemiks Loendurid võivad olla: *summeerivad *lahutavad *reversiivsed
Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda - Andmesiini laius (Data bus) - Andmesiini kaudu samaaegselt edastatavate bittide arv (iga biti jaoks on kaablis oma juhtmesoon) 7. Mida tähendab digitaalinfo juures diskreetne aeg? - Aeg, millal loetakse signaali diskreetne seisund? (madal, kõrge) 8. Millised on 4 peamist numbrisüsteemi? - 10 – kümnend- ehk detsimaalsüsteem - 2 – kahend- ehk binaarsüsteem - 16 – kuusteistkümmend- ehk heksadetsimaalsüsteem - 8 – kaheksand- ehk oktaalsüsteem Vabalt saab ka ise numbrisüsteeme luua, näiteks kolmend- või kolmekümne kahendsüsteem. 9. Arvude teisendamine nelja peamise numbrisüsteemi vahel (k.a. murdarvud). Kümnendpunkt, teisendamine 10nd süsteemi: 101.011B = 1*22 + 0*21 + 1*20 + 0*2-1 + 1*2-2 + 1*2-3 = =4 + 0 + 1 + 0 + 0.25 + 0.125 = 5.375D 123.48O = 1*82 + 2*81 + 3*80 + 4*8-1 + 8*8-2 =
On võrdeline ketta pöörlemiskiirusega aga vooluimpul. Arv ketta pöördenurgaga. Skeem 11.26 21. Diskreetasendiandurid- Disk.asendi anduritx saab kasu.mitmesug.kont.-ja kont.vabasid teekonna-ja lõpplüliteid. Neid kasut. N:prog.juht.süst. Fotoel.koodandur- Põhielemnt on koodiketas, mis kinnitataxe M.või töömasina võllile.Tal on mitu kontsentrilist rõngast(rada) mis koosnevad segmendi- kujulistest läbipaistvatest ja mitteläbipaistvatest osadest.(andmed saab kahend- süsteemis) 22. Alalisv.ajami suletud juht.süsteem neg.tagasisidega kiiruse järgi-Kui muuta süsteemi võimendutegurit siis karakteristikute jäikus kasvab st.karakteristikud lähevad absoluutselt jäigale karakteristikule. Võimenduteguri liigne suurend- amine aga ohustab süsteemi stabiilset tööd. Koormusmomendi vähenemisel väheneb ka M.toitepinge ja kiirus. 23. Alalisv.ajami suletud juht.süsteem mittelineaarse neg.tagasidega voolu järgi-Tag.sign
Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0
tekstivormingus (ASCII-koodis), kus igale numbrile eraldatakse üks bait. Kuna aga erinevate märkide hulk on arvude esituses üsna väike (numbrid, arvu märk ja võimalik murdosa eraldaja), siis on nende salvestamiseks ja töötlemiseks ette nähtud erivormingud, mis on ökonoomsemad üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16)
Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood:
on töökorras? (kust ja mida selleks mõõta) Sa ostad toiteplokki mitme kõvakettaga serverile. Millist para- meetrit tuleb toiteploki juures silmas pidada? (nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)? Teisenda kümnendsüsteemi arv 189 kahend- ja kuueteistküm- nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid- miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA. Kirjelda, kuidas töötab kõvaketas. Mille poolest erinevad Serial ATA ja Parallel ATA kõvakettad? (2 erinevust) Millised on SCSI-kõvaketaste eelised ja puudused IDE- Foto 1. Pistikupesad kõvaketaste ees? korpuse tagaküljel
14 ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood:
loetakse käske ja andmeid ning mällu 14 kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üljuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood:
Arvu järel olev indeks näitab kasutatavat arvusüsteemi. 15. Milline on lihtsaim võimalik arvusüsteem? Lihtsaim arvusüsteem on kahendsüsteem. 16. Kuidas on määratud arvujärkude kaalud kahendsüsteemis? Kahendsüsteemi järgukaalud on arvu 2 täisarvastmed. 17. Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi? Teisendamisel uude avusüsteemi jagatakse arv uue arvusüsteemi alusega. 18. Millised neli arvusüsteemi on kõige olulisemad? Kahend-, kaheksand-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteem. 19. Mis on oktaalarvud? Millisele arvusüsteemile viitab nimetus hex? Oktaalarvud on kaheksandarvud ning hex tähistab kuueteistkümnendsüsteemi. 20. Kuidas tähistatakse kuueteistkümnendnumbreid väärtustega 10 11 12 13 14 15? Kuueteistkümnendsüsteemis tähistatakse: 10=A, 11=B, 12=C, 13=D, 14=E, 15=F. 21. Milline on suurima alusega praktiliselt kasutatav arvusüsteem? Suurima alusega praktiliselt kasutatav
Releelülituste kirjeldamisel on kahendmuutujaks mingi elektriahela olek (ahel võib olla lahutatud või suletud), ahelasse ühendatud kontaktide olek (avatud või suletud) või ahelasse ühendatud aparaadi olek (voolu all või vooluvaba). Analoogiliselt kirjeldatakse kontaktivabu releetoimega ahelaid, kui ,,1" ja ,,0"-ga märgitakse vastavalt signaali olemasolu mingis ahelas või selle puudumist, samuti mingi elemendi kaht eristatavat olekut. Kahend- ehk Boole´i muutujate vahel kehtivad järgmised põhiseosed: _ eitus ehk negatsioon ehk inversioon. Muutuja ,,a" eitust tähistatakse ,,a" ning loetakse ,,MITTE ,,a""; konjunktsioon ehk loogiline korrutamine. Muutujate ,,a" ja ,,b" konjuktsiooni võib tähistada mitmel viisil: a & b, a b , a * b või lihtsalt ab ning loetakse ,,a" JA(NING) ,,b";
tekstivormingus (ASCII-koodis), kus igale numbrile eraldatakse üks bait. Kuna aga erinevate märkide hulk on arvude esituses üsna väike (numbrid, arvu märk ja võimalik murdosa eraldaja), siis on nende salvestamiseks ja töötlemiseks ette nähtud erivormingud, mis on ökonoomsemad üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16)
). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. loendurid (Counter) kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega.
a15 ...........a8 a7 ..............a0 | Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 59 instituut. Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, koodid Toeltsõna DWORD on protsessori põhisõnast kaks korda pikem. Kahendsüsteemis enamkasutatavad koodid: Otsekood Vastandkood (1-st complement) Täiendkood (2-s complement) Kahend kümnendkood (BCD Binary Coded Decimal) BCD vastandkood (9-s complement) BCD täiendkood (10-s complement) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 60 instituut. 30 Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, koodid 10-nd Otsekood 1-st 2-s BCD 9-s 10-s
4.1. Käsuloendur Olgu mälus programm, mis kujutab endast käskude jada vaheldumise andmetega, mida protsessor peab täitma. Selle programmi täitmisel on meil protsessoris vaja järjehoidjat, et teada, millise käsu täitmise juures parajasti ollakse. Loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Käskude loendamisega protsessoris käsuloendur ei tegele, vaid siin säilitatakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. (Kahend)loendurit kasutatakse seepärast, et sellele on lihtne liita +1 ja panna osutama järgmisele käsule. 4.2. Käsuregister ja käsu dekooderimine 1. Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. 2. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. 3. Dekoodri väljundis on iga sisendkoodi korral aktivne ainult üks väljund. 4
Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori, vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number), mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristada, kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress, mis näitab, millise sõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma, kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Mälu juhtimiseks on veel vaja mõningaid juhtsignaale
Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. · loendurid (Counter) In general, a counter is a device which stores (and sometimes displays) the number of times a particular event or process has occurred often in relationship to a clock. In practice, there are two types of counters: *up counters which increase (increment) in value *down counters which decrease (decrement) in value. kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu
.. 9, siis teisendust ei vaja · kui neli bitti rühmas esitavad kümnendarvu väärtusi 10 ...15, siis liidetakse bittidele kahendarv 01102 = 610 ja tehakse ülekanne järgmisse rühma · negatiivse arvu teisendamisel BCD koodi esitatakse eraldi kümnendkohal märk ("-"), arv ise teisendatakse absoluutväärtuseks ja seejärel BCD koodi Veel BCD-kood (Binary Coded Decimal) on kood, kus arvu kodeerimiseks on kasutatud korraga kahend- ja kümnendkoodi. Mitmekohaline arv kodeeritakse kümnendkoodis, kuid selle iga number esitatakse kahendkoodis. Selleks vajatakse sümboleid 0,1,2,3,4,5,6,7,8 ja 9. Kümnendarvu iga järgu esitamiseks vajatakse seega 4 bitti. Tabel 4.5.1: Kümnend-, heksa-, binaar- ja BCD-kood D B H BCD D B H BCD 0 00 0 0000 14 1110 E 00010100
ega kolmaski näi erilisi raskusi valmistavat. Enne nende "barjääride" olemuse juurde asumist aga üks terminoloogiline märkus. Ehk on keegi näinud piiridena mainitavat mõnevõrra teistsuguseid kettamahtusid 504 MB, 2 GB ja 7.88 GB. Siin on tegemist 'megabaidi' ja 'gigabaidi' kahesuguse tõlgendusega. Kümnendsüsteemi järgi esitatavas megabaidis on 1 000 000 (miljon), gigabaidis aga 1 000 000 000 (miljard) baiti. Kahendsüsteemis aga lähtutakse kahend-kilobaidist, milles on 1024 baiti (kaks astmel kümme). Megabaidi saamiseks tuleb loomulikult võtta kilobait ruutu ja gigabaidi saamiseks kuupi. Seega kahendsüsteemis 1 MB = 1024 * 1024 = 1048576 baiti ja 1 GB = 1024 * 1024 * 1024 = 1073741824 baiti. Seega on kahendühikud suuremad kui nende vasted kümnendsüsteemis ja esitatavad andmemahud sedavõrra väiksemad. Pealkirjas on barjääride suurused esitatud kümnendühikutes ja neid kasutame ka
1 peale kolmandat nihet. Nihked CLOCK`iga! 177 PIPO- register. N- täiesti eraldi töötavad trigerid, ühine on vaid takteerimine CLOCK. Info sissekirjutus X i , X i sisenditelt CLOCK`i impulsi aktiivse frondiga. Muul ajal register LATCH (hoidmise) olekus. 178 6.6.3. Loendurid. Loendid. Counters. . Kõik loendurid on kahendloendurid, opereerivad 0- de ja 1- dega. Loendurid on impulsside loendamiseks. Liigitus: kahend- või mittekahendloendur käib loenduri täissaamise (täitumise) kohta. 3- bitine kahendloendur: 0 0 0 algolek 0 0 1 peale 1. impulssi, 8 erinevat olekut 0 1 0 peale 2. impulssi. (n biti puhul 2n 011 erinevat olekut) 100 101 110 1 1 1 loendur on täis (loomulik üleminek) peale 7. impulssi. 0 0 0 peale 8. impulssi, 0 0 1 peale 9. impulssi. Kümmendloendur: loendab 0...9, vajab 10 erinevat olekut. Peab olema 4- bitine.
Näiteks aeg üleminekult 000-lt 001-le ei toimu sama kiirusega kui üleminek 011-lt 100-le. Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatakse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris). Kahend-kümnendloendur – loenduri moodul ei pruugi olla täisaste. Mooduliks võib olla ükskõik milline arv (nt 10). Tegemist on kahendloenduriga, kuna väljundis on järjestikused arvud. Loendurile tuleb mooduli alusel lisada detektor, mis nullib loenduri väärtuse ning alustab loendamist otsast peale. Detektorina kasutatakse ja-elemente (kuhu ühendatakse kõik väljundid, mis on loendamise lõppväärtuse juures 1), või-elemente (trigeri sisendisse, takistab 0 muutumist 1ks) ning inversiooni
käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia
3. Sorteerida: CLXXXXXVVIIII 4. Kombineerida gruppidesse: CCXIIII 5. Asendada lahutavad liikmed tagasi: CCXIV Veendute ilmselt üsna kiiresti, et sellise arvusüsteemiga on peaaegu võimatu arit- meetikat teha. Ning tõepoolest, roomlased oma matemaatilistelt teadmistelt või tegudelt ajaloos just silma ei paista. Teisendamine Oletame, et teie mitte eriti hea sõber on otsustanud põikpäiselt kasutada kahend- süsteemi ja väidab teile, et olete talle võlgu täpselt eurot. Loetuna küm- nendsüsteemis oleks see päris märkimisväärne summa, nii et ilmselt tasub üritada arv kahendsüsteemist kümnendsüsteemi üle viia. Kuidas seda teha? 81 Kõik on tegelikult juba eelnevalt välja toodud. Kirjutame kõigepealt välja, mida
annaabi.ee 
