5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44
väikeseks reaalaaja edastuse (VoIP, mis tahab väga väikest latentsust) jaoks nii kiiretes võrkudes. Sarnaselt Cisco siltkommutatsioonile kasutab edastamisinformatsiooni sisaldavaid silte (tag), mis lisatakse IP pakettidele võrgu servadel paiknevates servamarsruuterites (label edge router - LER). Viimased teostavad keerulist pakettide analüüsi ja klassifitseerimist, kuid teevad seda ainult üks kord, enne kui saadavad paketi võrgu südamikku. Südamikus paiknevad marsruuterid, mida nimetatakse kommutatsioonimarsruuteriteks (label switch router - LSR), uurivad kiiresti silti ja edastavad paketi ilma, et oleks vaja teha uut edastamisotsust. Vastuvõttev servamarsruuter eemaldab sildi. MPLS suudab tagada, et kõik antud andmevoo paketid liiguvad magistraalis üht rada mööda. MPLS'i kasutavad juba paljud telekommunikatsioonifirmad ja teenusepakkujad ning kui see Internetis täielikult juurutatakse, siis peaks MPLS tagama nii reaalaja-audio ja video
sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust teise üle sildade . Marsruuterid töötavad OSI mudeli 3 kihis (võrgukihis), sillad aga 2. kihis (andmelülikihis).
N mW Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri
identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub. Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. Võrgukiht teeb marsruutimisotsuseid ja edastab vajadusel pakette, et aidata neil jõuda määratud sihtkohta. Võrgukiht teeb transpordikihile võimalikuks saata pakette olenemata sellest, kas sihtarvuti on samas kohtvõrgus või mujal laivõrgus. Marsruuterid töötavad selles võrgukihis edastades andmepakette soovitud sihtkohtadesse. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. 6 Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed
Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab
marsruutide mõõdikuid. milee alusel saab internetikiht valida kiirema tee sihtaadressini. ● IP paketi edastamisel tuvastatakse marsruutimistabelist järgmine info: 1. Sihtseadme IP aadress (Next-hop IP address), mis on otseedastuse korral sihtmasina IP aadress ja kaudse edastuse korral marsruuteri IP aadress. 2. Sihtseadme liides (Next-hop interface), füüsiline võrgukaart info edastamiseks. ● Marsruuterid võivad omavahel kommunikeeruda ja dünaamiliselt uuendada ruutimistabeleid kasutades marsruutimisprotokolle (näiteks RIP või OSPF). Transpordiprotokollid ● Transpordiprotokollid jagunevad ühendusele orienteeruvalt, protokollideks ja ühendusteta protokollideks ● Ühendusele-orienteeritud protokoll: ● Ühendusele-orienteeritud protokoll tähendab, et enne kui kahe osapoole vahel saab hakata infot vahetama tuleb luua sideseanss
Lihtne võrguhalduse protokoll SNMP(2) Loodud 1988 Praegu kasutusel SNMP kolmas versioon SNMP(3) parameetrid Memory Capacity Number of Processes Number of Users Snmp Status System Description System UpTime SNMP(4) Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks TELNET Telnet on TCP/IPil põhinev võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset suhtlusteenust TELNET(2) Loodud 1971 Autor T. C. O'Sullivan Kasutatakse võrgu seadmetesse ligipääsuks TELNET(3) Interneti kaugsisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC desse
heliresiimis vastata, jätab ta ühenduse katki. On ka erandeid, kes selle peale ise heliresiimi lähevad ja modemina tööle hakkavad. Enamjaolt tunnevad need aparaadid väikesi kiirusi (1200...2400 bit/s). Harva on ette tulnud ka 14400 bit/s ühenduskiirust. Arvutivõrkude ühendamine Esineb ka situatsioone, kus ühe organisatsiooni erinevates kohtades asuvad arvutivõrgud oleks vaja loogiliseks tervikuks siduda. Siin tulevad meile appi püsiliinide maailmast tuntud marsruuterid. Kasutaja meelest ei erine nende töö eelmises lõigus kirjeldatust. Kui tarvis, luuakse ISDN-ühendus, kui enam tarvis ei ole. "visatakse toru hargile". Ainult et kuna tegemist on suuremate andmemahtudega, oodatakse marsruuterilt tihti enamat. Seda nii kiiruse kui turvalisuse kohapealt. Turvalisuse tagamiseks on mitmeid meetmeid. Esiteks kaasneb ühenduse loomisega Point.-to-Point Protocoli paroolide kontroll. Teiseks on ISDN-ga kaasasündinud nähtus helistaja numbri
see ka juhul, kui 2 hosti soovivad üheaegselt alustada TCP Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad 16. HTTP Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise ühendust teineteisega. Ühenduse loomine toimub erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks protokoll, kasutab alusena TCP, on oleku vaba, mis tähendab, järgmiselt:1)TCP-A on suletud ja TCP-B ootel. 2)TCP-A lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine et veebiserver ei säilita infot kliendi eelmiste päringute kohta. saadab SYN segmendi ja lisab järjekorranumbri TCP-B-le. erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP 3)TCP-B saadab vastu kinnituse, et SYN jõudis kohale ning Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka ühendus, HTTP 1
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 2 1. Kasutusvaldkond............................................................................................. 3 2.Struktuur.......................................................................................................... 4 2.1 Piirangud.................................................................................................... 5 3.Sõnumitüübid................................................................................................... 6 3.1 Veateated................................................................................................... 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid.........................................................................................................
ikkagi saadetud selleltsamalt aadressilt, mis on kirjas päises, ega võimalda mujalt saabunud pakettide vastuvõtmist. Krüptimine tagab omakorda, et kõrvalised isikud ei saa sidet pealt kuulata või õigemini et sellest pole võimalik aru saada. Turvalisuse aspektid pannakse kirja lisapäisesse, mis järgneb IP-päise põhiosale. IPv6 asendab IPv4 aegamööda, kuid mitmeks aastaks jäävad nad kõrvuti eksisteerima. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et marsruuterid saaksid teha protokollidevahelisi teisendusi. Üleminek IPv6-aadressidele nõuab kõigepealt arvuti operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide tuge. Lihtsam on Linuxi ja teiste tasuta operatsioonisüsteemide kasutajatel, sest nendes on IPv6 tugi juba süsteemi tuuma sisse ehitatud. Kuid ka Windowsi jaoks on vastavad täiendused juba olemas. Praegu saavad tavainterneti kasutajad uue põlvkonna Internetti kasutada läbi virtuaalse tunneli. Ka Eesti suurematel teenustepakkujatel
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete
seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti
pihuarvutites. 2. Mis erinevus on traadita võrgu „Ad-Hoc“ ja „Infrastructure“ režiimidel? a. Ad-Hoc võrk on ilma keskse juhtimiseta traadita võrk, mille saab lihtsalt üles seada nii kodus kui ka ettevõttes. Ad-Hoc võrku saab kasutada kohtvõrguna ja jagatud võrguna ning on täiesti iseseisev ühestki pääsupunktist. Võrk on Ad-hoc tüüpi, kuna puuduvad reaalselt hallatavad marsruuterid või pääsupunktid. Iga sõlm osaleb marsuutimises saates andmeid ühelt sõlmelt teisele. Üldiselt baseerub Ad-hoc võrk IEEE 802.11 traadita ühendusel. b. Enamik Wi-Fi võrkude funktsioonid on infrastruktuuri režiimis. Seadmed võrgus suhtlevad läbi ühe pöörduspunkti, mis on tavaliselt traadita ruuter. Näiteks oletame, et sul on kaks sülearvutit üksteise kõrval, ühendatud samasse traadita võrku. Isegi siis, kui need on
. , Hatfield McCoy, Hatfield , Hatfield, Hatfield ( BGP) McCoy. BGP : OPEN, UPDATE, KEEPALIVE NOTIFICATION. ·OPEN (). BGP- BGP- (, ), OPEN BGP-. OPEN BGP- , . OPEN BGP- , KEEPALIVE. ·UPDATE (). BGP- UPDATE, BGP- . UPDATE , ( BGP- , ). BGP- , . ·KEEPALIVE ( ). BGP- BGP- , . OPEN. ·NOTIFICATION(). BGP- BGP- (, - BGP-) , BGP-. 35. Marsruuterid · . . ( ), . ( ), . ( ), , , , . (, , RIP, OSPF BGP) . . · . . -- ! · . , ( ). - . , . . , . , , ( , ) /2. . - , () . · . ( , , ). , , . , , , . , .
Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas ARVUTIVÕRGU DIAGNOSTIKASEADMED Referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2013 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1. Erinevad ohuallikad................................................................................................................. 5 1.1 Võrguründed...................................................................................................................... 5 1.2 Passiivsed võrguründed...........................................
Vastutav algatuse eest: tuleohutuse eest vastutav töötaja Vastutav elluviimise eest: tehnikaosakond, tuleohutuse eest vastutav töötaja, planeerija Nii majavõrgu sisemised kui ka avaliku võrgu välimised juhtmed kuhjuvad mingil moel kaablijaotusseadmetele või paneelidele, millelt need on ühendusjuhtmete kaudu seotud serverite ning marsruuteritega jne. Et takistada nimetatud kaablijaotusseadmete ja -paneelide kahjustumist aktiivsete ITseadmete (serverid, marsruuterid, jne) põlemise tagajärjel, tuleb need vastavate tuletõketega nimetatud aktiivsetest IT-seadmetest isoleerida. Kui tehnilise infrastruktuuri ruumis paiknevad kaablijaotusseadmed ja paneelid ühelt poolt (vt moodulit B 2.6 Tehnilise infrastruktuuri ruum) ning serveriruumis paiknevad serverid, marsruuterid jne teiselt poolt (vt moodulit B 2.4 Serveriruum) on paigutatud üksteisest korralikult eraldatuna, võib vastava tuleisolatsiooni sobivate meetmete abil realiseerida ehitises.
Tahame leida tee kus on kõige vähem tõkkeid jne. Iga nurga peal küsime inimeste käest, kust kaudu on hea edasi minna. 28. Link state marsruutimisalgoritm Selle algoritmi puhul on terve võrgu topoloogia ja linkide hinnad teada ehk siis nad on sisendiks Link State marsruutimisalgoritmile. Teoorias on see saavutatav nõnda, et iga ruuter saadab endale teadaoleva info ruuterite ja lingi hindade kohta kõigile teistele laiali (ehk marsruuterid vahetavad omavahel informatsiooni). Praktikas on see saavutav näiteks Link-state broadcast algoritmiga. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (odavaima) tee väljaselgitamiseks Dijkstra algoritmi ja töötab see nõnda: Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam
algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas.
Päringud: rekursiivne- Kui IP-aadress on arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub sarnaselt maja- või telefoninumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IP aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle
Iga ASi välislüüs saadab naabritele informatsiooni kogu tee kohta sihtpunkti. Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 24 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching
identifitseeritakse. BGP kasutab Path Vector marsruutimisprotokolli (sarnane Distance Vector protokolliga). Iga ASi välislüüs saadab naabritele informatsiooni kogu tee kohta sihtpunkti. Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi
Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk.10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2
7 POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli. SNMP (Simple Network Management Protocol) - lihtne võrguhalduse protokoll. Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. Telnet - Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telneti- nimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN. TFTP (Trivial File Transfer Protocol) - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe
Meetrikate maksimaalväärtused Vaatevälja jagamine (split horizon) o kellelt marsruut õpiti, sellele seda uuesti ei kuulutata Marsruudi mürgitamine Ajendatud uuenduste saatmised o topoloogia muutustest teavitatakse kohe Maashoidmise taimerid (holddown timers) o topoloogia muutustel lastakse levida enne uut muudatust Sideliini-oleku marsruutimisprotokollid Marsruutimisala piires teavad kõik protokolli toetavad marsruuterid kõikide sideliinide ja võrkude infot (topoloogiat) Topoloogia tabelit vaadeldakse graafina ja arvutatakse nt Dijkstra algoritmiga igasse võrku parima meetrikaga marsruut Parim marsruut pannakse marsruutimistabelisse Meetrika seotud sideliini läbilasevõimega Kui mingi sideliini (võrguliidese( olek muutub, annab marsruuter sellest kõigepealt naabritele teada o saadetalse vaid oleku muudatuse info, mitte kogu marsruutimistabel
esituskiht esituskiht presentation layer seansikiht seansikiht session layer transpordikiht TCP transpordikiht transport layer IP, võrgukiht võrgukiht network layer marsruuterid MAC-aadress, ARP, andmelüli kiht andmelüli kiht data link layer kommutaatorid võrgukaardid, füüsiline kiht füüsiline kiht physical layer järgurid, jaoturid Joonis 50. OSI võrguarhitektuuri mudel
Log- in, WWW access, FTP, SMTP, HTTP (web). Sõnum Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Process-process data transfer. Segment. Suhtlus protsesside vahel Internetikiht Selle abil saavad suhelda kaks masinat, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Seega seda kihti kasutavad lõppjaamad ja marsruuterid.Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutusel IP ja ICMP protokollid. Source to destination marsruutimine. Datagramm. Suhtlus hostide vahel. Võrguliidesekiht Füüsiline adresseerimine ja parameetrite määramine. Seob endas OSI kanalikihi ja mingil määral ka füüsilise kihi. Vastutab lõplike kaadrite moodustamise eest, mida füüsilisse kihti edasi saata.
omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt. 3) võrguteenuse kiht (füüsiline andmeedastus) tegeletakse marsruutimisega läbi erinevate võrkude ja läbi erinevate võrguseadmete ning tegeletakse tegelike pakettide edastusega. Siin on ka protokoll, mis garanteerib marsruudi toimimise ja tegeliku edastuse. IP abil edastatakse paketid soovitud kohta edasi ning toimivad ka erinevad marsruutimise protokollid. Marsruuterid töötavad võrgukihi peal. See on kolmekihiline mudel. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Iga kiht teeb oma tööd sõltumata teistest ja samuti iga kiht jälgib reegleid, kuidas saab ühe kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda. Protokoll See mõiste koosneb kolmest komponendist: 1) süntaksireegel näitab, kuidas andmed on formateeritud. Protokoll on
ruuterile paketi vastu, muudab ruuter sihtkoha IP aadressi jällegi selle sisevõrgus oleva hosti IP aadressiks ning edastab paketi sinna. NATi eelis on see, et selle abil on võimalik sisevõrgu topoloogiat peita (Internetist ei saa tuvastada, kui palju ja milliseid hoste võrk sisaldab) ning sellega saab leevendada IP-aadresside otsalõppemise probleemi. 37. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP – Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber „surnuks” ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul (marsruutimistabel muutus) saadetakse kohe ka kõigile naabritele uued
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv. Levidomeen – etherneti võrgusegment (seadmed, mis „näevad“ sama broadcast paketti) Marsruuter jagab võrgu levidomeenideks 60. Mida näitab diskreetimissagedus ja milline on tema minimaalne vajalik väärtus
MTTR - Mean time to repair - Keskmine aeg, mis kulub Configuration itemi või IT teenuse taastamiseks peale tõrget. Tõrke algusest kuni CI või IT teenuse parandamiseni. Ei sisalda aega, mis kulub taastamiseks või ennistamiseks. SNMP - Simple Network Management Protocol - Interneti protokollistandard STD, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jm halduseks. Cluster - Klaster on serveritest ja muudest ressurssidest koosnev rühm, mis funktsioneerib ühe tervikliku süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust. iSCSI - internet small computer interface - võrguprotokoll, mis võimaldab kasutada SCSI protokolli TCP/IP võrkudes. iSCSI on transpordikihi protokoll ning sellega paralleelselt on transpordikihi protokollidest kasutusel ka
koormust omava võrgusõlme, mõne serveri. Sellist võrku, kus switchi on omavahel selliste linkide kaudu ühenduses, nimetatakse "collapsed backbone" võrguks. 43 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 23. Arvutivõrgu sillad ja marsruuterid (ROUTER) Bridge Sildade (Bridge) funktsioon on ühendada kahte Etherneti võrku omavahel. Sillad lubavad omavahel ühendada ka erinevat tüüpi võrkusid (Ethernet ja Fast Ethernet). Sillad jätavad meelde võrgus olevate sõlmede ethernetiaadressid ja lasevad endast läbi ainult vajaliku liikluse (traffic). See toimub sel moel, et kui pakett saabub sillani, siis sild kõigepealt teeb kindlaks selle paketi sihtaadressi. Kui paketi sihtaadress
Kui tuua mängu ka tõlkimine, muudame suhtluse kakskeelseks: kõneleja väljendub keeles, mida kuulaja ei mõista. Tarvis on mingit vahendajat. Vahendajad aga võivad toimida mitmesugustel tasemetel, nagu arvutivõrkudeski: päris madalal füüsilisel kihil töötav järgur võimendab ja puhastab elektrivõnkumisi, ilma nendega edastatavatest andmetest midagi teadmata; kõrgematel protokollikihtidel on üha taiplikumad lüüsid, marsruuterid jne, mis võivad küll aru saada nt sellest, kuidas bittidest paketid moodustuvad, aga arvest ega ammugi mitte selle saatmise põhjustest ei tea ka nemad midagi. Järguriga sarnane on hea masinakirjutaja, kes töötab märgitasemel, kirjutades täpselt ümber käsikirjas olevad märgid. Mõnikord tohib ta ka ortograafiavead ära parandada, aga midagi rohkemat tema ülesannete hulka kindlasti ei kuulu. Sõnatasemel töötab sõnastiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
