Riistvara ja tehniline dokumentatsioon (1)

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON
Koostanud: Indrek Zolk
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ????
©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,, Riist - vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed " ning ,, Dokumenteerimine ") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers 'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika . Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval . Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar- vutit, klaviatuuri ja monitori koos mõningaste töövahendite ja lisaseadmetega ­ multimeeter, printer , puhastusvahendid (suruõhk, puhastuslapid ja - kettad ), alglaadedisketid, erinevate operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi programmeerimisest.
Koostaja
1 Sisukord
Eessõna 1
1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus 4 1.1 Analoog - ja digitaalsignaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2 Kahendsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.3 Informatsiooni esitamine arvutis. Mälumahu ühikud . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.4 Arvutite liigitus. Arvutikorpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 Emaplaat ja sellega seonduv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Salvestusseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 1.7 Sisend -väljundseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 1.8 Sülearvutite eripärad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32
2 Arvuti komplekteerimine ja testimine 35 2.1 Arvutikomponentide garantiitingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 2.2 Arvutimontaaz . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 2.3 Alglaadimine (booting) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 2.4 Kõvaketta jaotus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50
4 Praktilised tööd 52 4.1 Tutvumine arvutisüsteemiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52
2 4.2 Arvutikomplekti koostamine hinnakirja põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 4.3 Emaplaadi uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 4.4 Riistvarakomponendi ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 4.5 Operatsioonisüsteemi paigaldamine ja kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 4.6 Andmete otsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 4.7 Diagnostikatarkvara ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 4.8 Diagnostika ülesanded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56
5 Täiendavaid teemasid 62 5.1 Master Boot Record . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 5.2 Arvusüsteemide drilliprogramm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 5.3 Programmeerimine 8086/8088 assemblerkeeles . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 PEATÜKK 1
Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus Kumb on mürale tundlikum , kas analoog- või digitaalsignaal? Põhjenda, miks nii arvad . Millised on digitaalsignaali eelised ja puudused võrreldes ana- loogsignaaliga. Kuidas testrit (multimeetrit) kasutades otsustada, kas toiteplokk on töökorras? (kust ja mida selleks mõõta) Sa ostad toiteplokki mitme kõvakettaga serverile. Millist para- meetrit tuleb toiteploki juures silmas pidada? (nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades : 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)? Teisenda kümnendsüsteemi arv 189 kahend - ja kuueteistküm- nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid - miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA. Kirjelda, kuidas töötab kõvaketas. Mille poolest erinevad Serial ATA ja Parallel ATA kõvakettad? (2 erinevust) Millised on SCSI -kõvaketaste eelised ja puudused IDE- Foto 1. Pistikupesad kõvaketaste ees? korpuse tagaküljel Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline
4 tähendus? Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega? Miks ei tasu hiire asendajana kasutada graafikalauda (digitaallauda)? Mida tähendab mõiste ,,värskendussagedus" kineskoopmonitoride juures (seletus, ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada? Millist kuvaheiduki (grafoprojektori) parameetrit (seletus, ühik, arvuline näide) tuleb silmas pidada, kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali? Millal ja miks tekib pildistamisel punasilmsus ning kuidas seda vältida? Millised on standardsed digitaalkaamera akude/patareide ja mälukaartide tüübid? Miks on soovitav osta kaamera , mis kasutab standardseid akusid /patareisid ja mälu- kaarte? Kirjelda, kuidas töötab tindiprinter . Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL - modem ja kaabelmo- dem? Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud? Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem , pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth -ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada /käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku).
1.1. Analoog- ja digitaalsignaal Igasugune signaal kujutab endast mingi nähtuse muutust ajas. Näiteks: mikrofoni membraa- ni asukoht tasakaaluasendi suhtes, temperatuur mingis ruumipunktis, värvus fotoaparaadi sensori mingis punktis ja nii edasi. Tänapäeval kantakse suur osa signaale edasi elektri- ja elektromagnetlainetena, vastavalt siis elektrijuhtmes või eetri kaudu. Oletame näiteks, et meil on vaja mikrofonist tulev helisignaali elektriline üleskirjutus edasta- da juhtme kaudu teises linnas asuvasse kõlarisse. Mikrofon väljastab elektrilise analoogsig- naali (vt. joonis 2), see tähendab, elektriline signaal vastab üks-ühele membraani võngete- le. Analoogsignaal on võrdlemisi tundlik mitmesugusele mürale (vt. joonis 3, aga kui algne
5 signaal on piisavalt tugev (võimendatud) ja ülekandeliin kvaliteetne, pole müra väga suur probleem. Paneme tähele, et teises linnas võimendamisest ei ole kasu, kuna müra võimen- dub samuti (vt. joonis 4). hälve hälve hälve
aeg [ms] aeg [ms] aeg [ms]
Joonis 2. Analoogsignaal Joonis 3. Mürane Joonis 4. Võimendatud mikrofonist analoogsignaal mürane analoogsignaal
Oletame nüüd, et seesama mikrofonist tulev elektriline signaal on tarvis üle kan- da eetri kaudu, mis on väga mürarikas 3 = 11 kanal. Signaali algne võimendamine eri- ti ei aita, kuna pole võimalik ehitada kui- 2 = 10 tahes võimsaid saatjaid: eetris signaal ha- jub päris kiiresti. aeg [ms] 1 = 01 Tänapäeval üks kasutatavamaid meeto - deid müra mõju kaotamiseks on signaa- li digitaliseerimine (vt. joonis 5). Digi - 0 = 00 taliseerimine tähendab, et teatud kindla ajavahemiku tagant mõõdetakse signaa- li väärtust ning kodeeritakse see kahend- Joonis 5. Analoogsignaali digitaliseerimine. süsteemis arvuks. Kahendsüsteemi arvu- Mõõtmisel on 4 eri jaotist (mõõtetäpsus on des on ainult numbrid 1 ja 0. Nüüd saa- 2 bitti ). Analoogsignaali väärtuste mõõtmisel me digitaalsignaali (vt. joonis 6), mis on saame arvud 2, 0, 1, 2, 2, 2, 3 ehk kahendsüs- mürale palju vähem vastuvõtlik. See tä- teemis 10, 00, 01, 10, 10, 10, 11 hendab, signaal moondub küll, aga selle, kas konkreetsel hetkel on 0 või 1, saab ikka välja lugeda (vt. joonis 7). Sedasorti kodeerimine toimub A/D-muunduris (analoog-digitaalmuunduris). Ent pole head ilma halvata. Mürast saime praktiliselt lahti. Kui aga kõlari juures on tarvis di- gitaalsignaal uuesti analoogsignaaliks teisendada (kasutades D/A-muundurit), on meil teada signaali väärtused ainult mingi ajavahemiku tagant. Algse signaali muutused selle ajavahe- miku sees on aga kaduma läinud (vt. joonis 8).
6 hälve
aeg [ms]
1 0 0 0 0 1 1 0 1 0 1 0 1 1 aeg [ms] aeg [ms] 10000110101011 Joonis 6. Digitaalsignaal Joonis 7. Mürane Joonis 8. Algne analoogsignaal digitaalsignaal ja digitaalsignaalist taastatud analoogsignaal Järgmisse tabelisse on koondatud arvutialased märksõnad (kaablite, pistikute ja pesade tüü- bid), kus on ära toodud, kas tegemist on analoog- või digitaalsignaali edastamisega. Analoogsignaal Digitaalsignaal Liinisisend (helikaardi Line In) Paralleelport (LPT) Liiniväljund (helikaardi Line Out) Jadaport (COM) Mikrofonsisend (helikaardi Mic In) Jadaport (USB) Videokaardi VGA-väljund Videokaardi DVI-väljund Komposiit-video Game-port S-video Võrgukaardi ühendused (keerupaar, koaksiaal ) Komponent -video (RCA) SCART Telefoniliin Rõhutame, et tegelik signaalide ülekandmine kaabli või eetri kaudu on seotud paljude täien- davate nähtustega ( modulatsioon , veakontroll jm.). Digitaalsignaali eeliseks lisaks vähesele mürale on ka see, et digitaalsignaal on arvutis töö- deldav. Selleks, et aru saada, mismoodi arvuti infot töötleb, on tarvis evida ettekujutust ka- hendsüsteemi kohta.
1.2. Kahendsüsteem Et arvutustehete sooritamine ja mälu ehitus oleksid võimalikult lihtsad, töötab arvuti vähima numbrite arvuga süsteemis ­ kahendsüsteemis. Kahendsüsteemis on ainult kaks numbrit, 0 ja 1. Paremalt lugedes on kahendsüsteemi arvus üheliste, kaheliste, neljaliste, kaheksaliste, kuueteistkümneliste jne. 2 k -liste kohad. Näiteks kahendsüsteemi arv 10011011 on kümnendsüsteemis võrdne 1 · 1 + 1 · 2 + 0 · 4 + 1 · 8 + 1 · 16 + 0 · 32 + 0 · 64 + 1 · 128 = 155. Teistpidi teisendades tuleb mõelda, milline on suurim arvu 2 aste, mis veel ei ületa teisendata- vat arvu. Näiteks viime kümnendsüsteemi arvu 91 kahendsüsteemi. Siis suurim arvu 2 aste,
7 mis veel ei ületa arvu 91, on 64. Seega 64-liste kohal seisab 1. Edasi jääb järele 91 - 64 = 27. Suurim arvu 2 aste, mis veel ei ületa arvu 27, on 16. Seega seisab 16-liste kohal 1. Jääb tei- sendada veel 27 - 16 = 11. Suurim arvu 2 aste, mis ei ületa 11, on 8, seega 8-liste kohal on 1. Jääb teisendada arv 11 - 8 = 3. Suurim arvu 2 aste, mis ei ületa arvu 3, on 2, seega seisab kaheliste kohal 1. Järele jääb 1, s.t. ka üheliste kohal seisab 1. Mujal on nullid. Kohti täites saame kahendsüsteemi arvu 1011011. Täpsemalt võime kirjutada, et 91 10 = 10110112 . Kahendsüsteemi arvude lugemiseks on mugav kasutada kuueteistkümnendsüsteemi, mil- les on 16 numbrit: 0, 1, . . . , 9, A, B, C, D, E ja F. Jaotame kahendsüsteemi arvu paremalt lugedes neljakaupa gruppidesse (vajadusel lisame ette nulle , et kõik grupid neljast numb- rist koosneksid) ja kirjutame välja iga grupi jaoks vastava kümnendarvu. Nendest saab kätte kuueteistkümnendsüsteemi numbrid. Olgu näiteks tarvis teisendada arv 11110010012 kuueteistkümnendsüsteemi. Paremalt esime- ne nelik 10012 = 910 = 916 , teine nelik 11002 = 1210 = C16 ja kolmas nelik (lisame kaks nulli ette) 00112 = 310 = 316 . Kokku saame arvu 3C916 . Kuueteistkümnendsüsteemi tähiseks arvutiasjanduses on arvu ees 0x või arvu järel h. Ka- hendsüsteemi tähiseks on arvu järel b. Niisiis: 91 = 1011011b = 5Bh = 0x5B.
1.3. Informatsiooni esitamine arvutis. Mälumahu ühikud Üsna ebamugav oleks opereerida ainult nullide ja ühtede jadadega. Seetõttu on kasulik neid kuidagi struktureerida. Mõistlik on tükeldada nullide ja ühtede (ehk bittide1 ) jada ühepik- kusteks juppideks ja anda igale jupile oma tähendus. 1970-ndatest aastatest alates on kasuta- tud 8 bitist koosnevaid ,,juppe" ehk baite (byte, B). Tekstifaili baitidele tähenduse andmine viiakse läbi kooditabeli abil. Ajaloos on palju eri- nevaid kooditabeleid kasutusel olnud; üks olulisemaid on ASCII2 . ASCII koodis3 tähendab näiteks arv 000100002 = 3210 = 2016 tühikut, arv 010000012 = 6510 = 4116 aga suurt ladi- na tähte A. Sümboleid saab ASCII koodide abil esile kutsuda, kui hoida all muuteklahvi ja valida numbriklahvistikust ASCII-kood; tippida langjoon \ ning seejärel ASCII-kood vmt. ASCII kooditabelis on niisiis 28 = 256 erinevat sümbolit. Kaasajal on erinevate keelte lülitumine arvutimaailma tinginud suuremate kooditabelite ka- sutuselevõtu. Kooditabel Unicode4 vaatleb sümboleid kahebaidistena, kus esimeses baidis määratakse tabeli lehekülg ja teises baidis märk sellelt leheküljelt. Nii on mitmete keelte jaoks avatud oma kooditabeli lehekülg selle keele erimärkide esitamiseks . Kui mingi andmekogumi (näiteks arvutifaili) baitide arv ulatub tuhandete ja miljoniteni, siis osutub otstarbekaks suuremamahuliste andmeühikute kasutuselevõtt. Et püsida kooskõlas 1 ingl. k. bit= binary digit ­ kahendnumber 2 American Standard Code for Information Interchange 3 Mõningaid kooditabeleid võib leida veebiaadressilt http://www.asciitable.co m. 4 Täpsemat teavet saab veebiaadressilt http://www.unicode.org .
8 argikeelega, loetakse 210 B = 1024 B üheks kilobaidiks (kB); analoogiliselt loetakse 210 kB = 1024 kB üheks megabaidiks (MB)5 . Näiteks üks standardne 3½-tolline diskett mahutab 1,44 MB ehk 1474 kB ehk 1509949 B. Suur osa meid ümbritsevast maailmast on esitatav füüsikaliste parameetrite abil. Füüsikalisi parameetreid saab mõõta ja arvudena kodeerida (näiteks helilaine esitus ajas, pildi lahutus erivärvilisteks punktideks jne.). Selliselt kodeerituna saab arvutis esitada suvalist informat- siooni. Jämedalt võib öelda, et kõige väiksema mahuga on tekstifailid, mahukamad on pil- difailid ja helifailid ning kõige suurema mahuga videofailid. Täpsemad hinnangud sõltuvad loomulikult kodeerimisviisist ja kodeeritava sisulisest andmemahukusest (teksti pikkus, pil- di mõõtmed, helinäite kestus jmt.) Märk ¥ on teatavas kooditabelis kuueteistkümnendsüsteemi koodiga A5. Mis on selle märgi kood kahend- ja kümnendsüsteemis? Lahendus. Kuna A16 = 1010 = 10102 ja 516 = 510 = 01012 , siis A516 = 101001012 = 128 + 32 + 4 + 1 = 16510 .
1.4. Arvutite liigitus. Arvutikorpus Personaalarvuti (personal computer, edaspidi arvuti) on seade informatsiooni sisestamiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja väljastamiseks. Suuruse järgi liigituvad (vt. fotod 9­11) arvutid lauaarvutiteks ( desktop computer), sülearvutiteks (laptop computer) ja pihuarvutiteks (palmtop computer). Edaspidine kehtib põhiliselt lauaarvuti kohta, sülearvuti jaoks teeme peatüki lõpus mõned täiendavad märkused.
Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete ( klavia - tuur, hiir , skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse , väljundseadmete ( monitor , 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait, gibibait) ning 1 kB=1000 B, 1 MB=1000 kB, 1 GB=1000 MB (kilobait, megabait , gigabait)
9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks. Salvestus- seadmed on ette nähtud info säilitamiseks ajal, kui arvuti infot ei töötle.
1.4.1 Arvutikorpus ja toiteplokk
Lauaarvuti korpusi liigitatakse kuju järgi järgmiselt.
slim desktop desktop minitower miditower fulltower Joonis 12. Lauaarvutite liigitus korpuse kuju järgi.
Korpuste peamised liigid tüübi järgi on toodud järgmises tabelis; käesoleval ajal võib leida vanemaid AT6 -korpusi, lõviosa korpustest on aga tüübist ATX7 . Korpuse tüüp määrab ära, milline emaplaat sinna sobib (suurus, kuju, pistikupesade asetus), millised on sellele korpu- sele sobiva toiteploki pistikud jmt.
Foto 15. AT-emaplaadi Foto 17. Disketiseadme toide toide
Foto 13. AT- Foto 14. ATX- Foto 16. ATX-emaplaadi Foto 18. Kõvakettaseadme korpuse tagakülg korpuse tagakülg toide toide
Toiteplokist ( power supply unit ) ulatuvad korpuse sisse emaplaadi toitejuhe (AT-emaplaadi toide paigaldatakse emaplaadi külge nii, et kaks musta liini jäävad kõrvuti) ning väikeste 6 Advanced Technology 7 Advanced Technology Extended
10 (disketiseadmele) ja suurte (muudele IDE8 -salvestusseadmetele) pistikutega toitejuhtmeid. Mõnel juhul väljuvad toiteplokist ka protsessori vmt. ventilaatoritele spetsiaalsed toitejuht- med. Toiteklemmidelt voltmeetriga kontrollides on mõnikord võimalik hinnata toiteploki korrasolekut: näiteks IDE-seadmete toitepistikus on must liin maandus , kollase­musta vahel 12 V alalispinge , punase­musta vahel 5 V alalispinge, kollase­punase vahel 7 V alalispinge. Vajalik võimsus sõltub ühendatud seadmete arvust, aga ühe kõvaketta ja ühe videokaardiga arvuti ei vaja reeglina võimsamat kui 400- vatist toiteplokki.
1.4.2 Katkematu toite allikas
Katkematu toite allikas (UPS9 ) on seade, mis on mõeldud arvuti ja arvutivõrgu kaitsmiseks nii äkiliste voolukatkestuste kui ka liigse tu- gevusega elektrivoolu eest. UPS suudab tavaliselt toidet tagada kuni pooleks tunniks. Kui UPS hakkab koormust toitma akudelt, infor - meerib ta sellest kasutajat lühikeste piiksudega. Kui aga akud on tüh- jenenud niivõrd, et energiat jätkub veel paariks minutiks, informee- rib UPS sellest pideva heliga , mida ei saa välja lülitada. Katkematu toite allikas toimib ka filtrina, mis tähendab, et väljun- di klemmidelt saadav pinge on vabastatud võimalikest häiringutest (ülepinge, pingelangus jmt). Foto 19. Katkematu toite 1.5. Emaplaat ja sellega seonduv allikas: all sisend, ülal kuus väljundit 1.5.1 Emaplaat ja tugikiibistik
7 4 6
5 5
1 2 3 5
Joonis 20. Tüüpilised emaplaadiga ühendatud pistikupesad korpuse tagapaneelil: 1 ­ PS/2-port (hiir), 2 ­ PS/2-port ( klaviatuur ), 3 ­ monitori VGA-pistikupesa, 4 ­ paralleelport, 5 ­ USB- pordid , 6 ­ võrgukaardi keerupaari pistikupesa, 7 ­ helikaardi sisendid ja väljundid 8 Integrated Drive Electronics 9 Uninterruptible power supply
11 9 9 9 13 10
12
11
7
8 7 1
2 2 3 4 6 1 4 5
Joonis 21. Tüüpiline emaplaat: 1 ­ jadaportide pistikupesad, 2 ­ salvestusseadme jadaliides (Serial ATA), 3 ­ akupatarei , 4 ­ salvestusseadme rööpliides (Parallel ATA), 5 ­ disketiseadme liides , 6 ­ emaplaadi toitepesa, 7 ­ mälumoodulite pesad , 8 ­ lõunasild, 9 ­ laiendusplaatide (PCI) pesad, 10 ­ laiendusplaadi (AGP) pesa, 11 ­ põhjasild (katab radiaator ), 12 ­ protsessori pesa, 13 ­ jahuti kinnitus
12 Kogu info liikumine arvutisüsteemis toimub läbi emaplaadi (motherboard) ­ emaplaat on just- kui ,, koridor ", sidudes komponendid tervikuks. Oma ülesannete täitmiseks asub emaplaadil tugikiibistik (chipset), mis koosneb kahest osast: põhja- ja lõunasillast (northbridge, south - bridge). Põhjasild vastutab ühenduse eest protsessori, operatiivmälu, mõnede laiendusplaati- de (AGP ja PCI Express ) ning lõunasilla vahel. Lõunasild on protsessorist eemal, ühendatud sellega põhjasilla kaudu ning seetõttu vastutab ühenduse eest ,,aeglasemate" seadmetega ­ PCI laiendusplaadid, kõvakettakontroller(id), USB-pordid, kell, toite regulaator jmt. Levinud emaplaaditootjateks on Asus, Abit, A- Open , Chaintech, Epox, Gigabyte, Intel, Tyan jmt.
1.5.2 Protsessor
Protsessoris (CPU10 ) toimub põhiline osa arvutus- tööst. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Arvutused protsessoris toimu- vad kahendsüsteemis. Protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena, nn. takthaaval. Hinnakirjades algavad protsessorite read näiteks järgmiselt: Intel Pentium 4 650 3,4GHz ... Siin Intel on firma nimi, Pentium protsessori tüübi- tähis, 4 tähistab põlvkonda, 650 on markeering ja 3,4 GHz on taktsagedus (arvutustaktide arv ajaühi- Foto 22. Protsessor AMD Athlon XP kus). Mida suurem on taktsagedus, seda kiiremini 2200 + (alt- ja pealtvaates ), mis protsessor (ja seega ka arvuti) töötab. Siiski ei sõltu jõudluselt peaks võrduma firma Intel arvutusjõudlus ainult taktsagedusest, vaid ka muu- 2200 MHz taktsagedusega prot- dest protsessori sisemise ehituse omapäradest. Levi- sessoriga; sobib pessa Socket 462 numad protsessorite tootjad on Intel ja AMD11 . Protsessor on tänapäeval ruudukujuline ning paigutatakse emaplaadil vastavasse pessa (Soc- ket A, Socket 478 jne.). Protsessorit katab ribiline radiaator, millel on peal ventilaator . Ven- tilaatori seiskumisel tekib ülekuumenemine ja protsessor kas blokeerib oma töö või sulab lihtsalt üles. Radiaator ja ventilaator on omavahel jäigalt ühendatud jahutiks ning võidakse kaasa anda koos protsessoriga (märgistus in box) või tuleb eraldi osta (märgistus in tray). Jahuti monteerimisel peab protsessori ja radiaatori vahele jääma mõõdukas koguses termo- pastat, mis kindlustab hea soojusülekande protsessorist radiaatorini. Tänapäeval võidab aina suuremat populaarsust ka vesijahutus, mis on väga vaikne, ent kõrgema hinnaga. 10 Central Processing Unit 11 Advanced Micro Devices
13 1.5.3 Sisemälu
Emaplaadil on kaht sorti mälu: püsimälu ja muutmälu. Püsi- mälu (ROM12 ) on vajalik ainult arvuti käivitamisel. Toite sis- selülitamisel käivitub püsimälus olev programm, mis kont - rollib üle arvuti seadmete korrasoleku ning annab juhtimise üle kõvakettal paiknevale juhtprogrammile. Püsimälus ole- vat programmi pole eriti kerge muuta, samas säilivad selles andmed muutmatuna ka voolu väljalülitamisel. Muutmälu e. operatiivmälu e. suvapöördusmälu (RAM13 ) säilitab andmeid arvuti töö ajal. Näiteks kui mingis prog- Joonis 23. Operatiivmälu rammis on mingi fail avatud, siis nii see programm ise kui moodulid: SIMM, SDRAM, ka avatud fail asuvad töö ajal operatiivmälus. Kui vool välja DDRAM. Noolekestega on lülitatakse, siis operatiivmälus olevad andmed hävivad. tähistatud sälkude Tänapäevasel lauaarvutil on tüüpiliselt 256­1024 megabaiti mälu. asukohad. Operatiivmälu suurust saab muuta mälumoodulite lisamise ja eemaldamisega. Kaasajal tun- takse vähemalt kolme tüüpi mooduleid: · SIMM14 ­ vanemat tüüpi (lühem valge pesa, moodulil üks sälk keskel), töötavad ena- masti paarikaupa, kuni 32 MB-sed moodulid · DIMM15 e. SDRAM16 ­ üsna levinud (moodulil kaks ebasümmeetrilist sälku) · DDR17 e. DDRAM ­ uuem, eelnevast paar korda kiirem (moodulil üks sälk keskel)
1.5.4 Kontrollerid
Kontrolleriks (controller) nimetatakse elektronlülitust, mis võimaldab protsessoril suhel- da kõvakettaseadme, disketiseadme vmt. salvestusseadmega. Tänapäeval kõige levinumad kontrollerid on Serial ATA18 , IDE (ehk Parallel ATA) ja SCSI 19 . Kontroller asub reeglina kõva- kettaga samas korpuses ning ühendub emaplaadiga vastava liideskaabli abil. Parallel ATA Lühend IDE väljendab asjaolu, et kontroller on kõvakettaga kokku ehitatud (integreeritud) ning seega puudub vajadus täiendava laiendusplaadi jaoks. Standardi laien- dus EIDE (Enhanced IDE) tõstis kasutatava kettamahu piiri ja andmeedastuskiirust. Algne 12 Read-Only Memory 13 Random - Access Memory 14 Single In-line Memory Module 15 Dual In-line Memory Module 16 Synchronous Dynamic Random Access Memory 17 Double Data Rate 18 AT Attachment 19 Small Computer System Interface
14 ATA-liides oli ette nähtud vaid kõvaketaste ühendamiseks, hiljem standardit laiendati (ATA- PI20 ), et saaks ühendada ka laserkettaseadmeid, lindiseadmeid ja suuremahulisi disketisead- meid. PIO21 -reziimis töötades peab protsessor iga andmesõna kontrolleri käest eraldi küsima. Käes- oleval ajal on protsessorid piisavalt kiired, et selline lähenemine muudaks salvestusseadme- tega suhtlemise märgatavalt aeglaseks. DMA22 -reziimis saab kontroller andmeid otse (st. il- ma protsessori igakordse korralduseta) mällu kirjutada, vabastades sellega protsessoriaega. Andmevahetuskiirus emaplaadi ja ketta vahel sõltub ketta pöördusaegadest, pöörlemiskii- rusest ja kontrolleri omapäradest, kuid liidese enda kiirusena on tänapäeval tüüpiline 133 MB/s. ATA rööpliidese kaabel koosnes originaalse standardi jär- gi 40 traadist, Ultra DMA/66 reziimi sissetoomisega ha- kati välja laskma 80-traadiseid kaableid. (Kõik täiendavad Joonis 24. Parallel ATA traadid on maandused, mille eesmärk on vähendada traa- andmekaabel:emaplaadi külge tidevahelist läbikostvust ­ see on probleemiks eeskätt kõr- ühendub parempoolne ots getel andmevahetuskiirustel.) Traat nr. 1 on juhtmel värvi- tud punaseks; nii emaplaadil kui ka salvestusseadmetel on tähistatud traadi nr. 1 asukoht (salvestusseadmetel jääb traat nr. 1 reeglina toitepesa poole). Standardiga on ette nähtud kaabli pikkuseks kuni 46 cm ning liidese kiiruse huvides pole soovitav seda ületada. ATA rööpliidese ühel kaablil kasutatakse ülimalt kaht salvestusseadet, kusjuures emaplaadi külge ühendatakse kaabli pikem ots. Silluste (jumper) abil saab salvestusseadmete juures määrata, kumb neist on esmane (master, primary ) ja kumb teisene ( slave , secondary). Sillusel on ka positsioon ,, Cable select" (CS); kui mõlemal seadmel on sillus positsioonis CS, siis määratakse emaplaadist kaugem seade esmaseks ja lähem teiseseks.
SCSI SCSI-liidese abil ühendatakse lisaks kõvaketaste- le ka laserplaadiseadmeid, lindiseadmeid ja skannereid. SCSI ei piira niivõrd kaabli pikkust (tänapäevased stan - dardid lubavad kuni 25 meetrit) ega ühendatavate sead- mete arvu (sõltuvalt standardist kuni 127) ning pakub suuremat andmevahetuskiirust (kuni 400 MB/s). Puu- Foto 25. SCSI-kõvaketta tagakülg duseks on aga vajadus eraldi liideskaardi järele, sest SCSI-liides on väga harva emaplaa- dile paigutatud. Lisaks on SCSI-kontrolleriga samaväärsed seadmed kallimad oma IDE- analoogidest. Põhiliselt leiab SCSI-kontrolleriga seadmeid serverites (kus on vaja kasutada palju kõvaket- taid , kõrgeid andmevahetuskiirusi ning pikki kaableid), samuti Macintosh-arvutites. Käes- 20 ATA Pocket Interface 21 Programmed Input-Output 22 Direct Memory Access
15 oleval ajal pakub SCSI-liidesele kiiruse osas arvestatavat konkurentsi jadaliides Serial ATA.
Serial ATA liidese korral on igal seadmel oma kaabel (st. on loobutud esmase ja teis- ese seadme eristamisest). Kasutatav kaabel võib ulatuda kuni ühe meetrini. Ka toite- pistiku standard on uus. Serial ATA liides pakub andmevahetuseks kiirust hetkel kuni Foto 26. Üleminek: 300 MB/s. Foto 27. Parallel paremal ATA ja Serial ATA IDE-toide, vasakul andmekaabel 1.5.5 Siinid Serial ATA toide Siiniks (bus) nimetatakse arvutisüsteemi osa, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siini kül- ge võib samaaegselt olla ühendatud mitu seadet . Igal siinil on oma ühenduspesad, millesse seadmed füüsiliselt ühendatakse. Siini kõik seadmed peavad töötama samas taktis; takti- de arvu sekundis nimetatakse siini taktsageduseks (bus frequency ). Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust ( baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga
laius läbilaskevõime = · taktsagedus. 8 Tänapäevases arvutisüsteemis on mitu siini, tähtsamad on järgmised. · Süsteemisiin (system bus, ka esisiin, FSB, front side bus) on tähtsaim ühendustee protses - sori ja operatiivmälu vahel. Süsteemisiini kiiruse määravad ära selle paralleeljuhtmete arv ehk siini laius (16 bitti, 32 bitti jne.) ning taktsagedus (66 MHz, 100 MHz jne.). Prot- sessori taktsagedus on süsteemisiini taktsageduse kordne:
protsessori taktsagedus = protsessori taktsageduse kordaja · süsteemisiini taktsagedus.
· Välissiin (peripheral bus, ka sisend-väljundsiin, input-output bus) on ühendusteeks välis- seadmete ja protsessori vahel. Välissiinid jaotavad siini külge ühendatu kaheks ,, maail - maks", millest ühes asub protsessor ja operatiivmälu ning teises kõik ülejäänud siiniga ühendatud seadmed. Nende maailmade ühenduslüliks on siinikontroller (bus control- ler). Sellise lähenemise eelised ühtse süsteemi ees on järgmised. ­ Välissiinil olevad seadmed saavad omavahel andmeid vahetada protsessori osa- võtuta. See hoiab kokku protsessoriaega. ­ Välissiin võib töötada oluliselt madalamal taktsagedusel kui protsessor. Sel moel saab kasutada kiiremaid protsessoreid välissiini kiirust suurendamata.
Loetleme levinud välissiinid.
16 · ISA23 on siin laiusega 8 või 16 bitti. Tüüpiliseks taktsageduseks on 8 MHz, sellel sa- gedusel on andmeedastuskiirus 16 MB/s. ISA-siini laiendusplaatide paigaldamiseks on enamasti tarvis teada (või osata muuta) plaadi riistvarakatkestuse (IRQ) numbrit ja mäluaadressi (I/O address). Käesolevaks ajaks on ISA-siin aegunud. · PCI24 on siin, mille laius on 32 või 64 bitti, taktsagedus on tavaliselt 33 MHz, mis annab andmeedastuskiiruseks 133 MB/s (32- bitise laiuse korral). PCI-siini laiendusplaadid on enamasti isehäälestuvad (PnP, plug-and-play).
Foto 28. Laienduspesad ülalt alla: Foto 29. PCI-E pesad: 4-, 16-, 1- ja AGP, PCI 4 tk., ISA 16-rajaline, lisaks tavaline PCI pesa · AGP25 kasvas välja vajadusest saada videokaardiga suurem ühenduskiirus kui PCI-siin võimaldas. AGP-siini laius on 32 bitti ning taktsagedus on 64 MHz. Erinevad AGP- siini versioonid võimaldavad andmeid edastada ühe takti jooksul 1, 2, 4 või 8 korda. Seega on andmeedastuskiiruseks vastavalt 266, 533, 1066 või 2133 MB/s. AGP-siinile ühendatakse ainult videokaart , seega on emaplaadil AGP-pesi ülimalt üks. · PCI-Express (ka PCIe, PCI-E) on erinevalt eelmistest (mis edastasid andmeid rööbiti, terve sõna korraga) jadasiin, edastades andmeid 1-bitistel radadel. Kõik siiniga ühen- duvad seadmed peavad toetama 1-rajalist ühendust, kasutatakse ka laiemaid: 2-, 4-, 8-, 12-, 16- või 32-rajalisi ühendusi. Muuhulgas tähendab see seda, et vähemarajaline kaart töötab tõrgetata rohkemarajalises pesas. 1-rajaline ühendus annab kiiruseks 250 MB/s, näiteks 16-rajaline siis 4000 MB/s. PCI-E siini loojafirma Intel planeerib loobu- mist põhja-lõunasilla põhimõttest ning kavatseb panna kogu tugikiibistiku tööle samas (kiires) taktis. · USB26 on jadasiin, mis on ette nähtud välisseadmete ühendamiseks. Siini andmeedas- tuskiirus on kuni 55 MB/s (USB 2.0), aga reaalne kiirus jääb tihti oluliselt madalamaks. 23 Industry Standard Architecture 24 Peripherial Component Interconnect 25 Accelerated Graphics Port 26 Universal Serial Bus
17 Siinile saab jaoturite abil ühendada kuni 127 seadet (kuigi esineb probleeme mitme seadme üheaegsel toitmisel siini klemmidelt). USB-siin lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada.
Kontrolli valemi põhjal, kas ülaltoodud siinide läbilaskevõimed on õigesti arvutatud. Enne PCI-E siini turuletulekut oli mõni aasta käibel PCI-siini edasiarendus PCI-X, mille maksimaalne taktsagedus oli 133 MHz ja laius 64 bitti. Milline oli selle siini läbilaske- võime?
1.5.6 Pordid
Pordid ehk väratid on emaplaadiga seostatud (ATX-korpuse korral otse emaplaadil, AT- korpuse korral juhtmega emaplaadini) liidesed välisseadmete ühendamiseks. Tänapäeval on levinud järgmised pordid:
a) jadaport (COM27 ) hiire või modemi ühendamiseks; b) paralleelport ( LPT28 ) ehk rööpport printeri ühendamiseks; c) klaviatuuri- ja hiireport (PS/229 uuem, DIN30 vanem); mõnikord on klaviatuuri pistik üht, aga port teist tüüpi ­ siis tuleb kasutada sobivat üleminekut; d) USB31 -port ­ tänapäeval kasutab suurem osa seadmetest (sealhulgas hiired, printerid , skannerid , digitaalkaamerad jpm.) andmete ülekandmist USB-pordi kaudu; e) FireWire (IEEE 1394 ) on tarvitusel põhiliselt ühenduseks digitaal -videokaamerate ja lin- diseadmetega, võimaldades kiiremat ühendust (reaalselt kuni 50 MB/s) kui USB.
Foto 30. Jadaport Foto 31. Paralleelport Foto 32. DIN-pistik
Foto 33. PS/2 pistikupesa Foto 34. USB-pistik Joonis 35. FireWire pistikud 27 Communications (Port) 28 Line Printer Terminal 29 Personal System/2 30 Deutsche Industrie Normung 31 Universal Serial Bus
18 1.5.7 Laiendusplaadid
Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja isegi videokaardi pistikupesad juba emaplaadilt ja täiendavat laiendusplaati pole tarvis osta. Taolisi sisseehitatud laiendusplaate nimetatakse emaplaadile integreerituteks. Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest, et arvutis ,,välja mõeldud" pilt õigel kujul monitori ekraanile jõuaks. Videokaardi olulisteks parameetriteks on · lahutusvõime ehk resolutsioon , st. ekraanile mahtuvate pikslite32 ehk pildipunktide arv, näiteks 640 × 480, 800 × 600, 1024 × 768, 1152 × 864, 1280 × 960, 1280 × 1024, 1600 × 1200 jne.; · värvisügavus (mitu bitti kulub ühe piksli värvuse kirjeldamiseks -- näiteks 8- bitine värvisügavus annab 28 = 256 erinevat värvust, 24-bitine aga juba 224 16 · 106 erinevat värvust); · videomälu suurus (mida suurem, seda keerukamat pilti saab esitada ja seda kiiremini seda ka ekraanil vahetada; mõõdetakse megabaitides; tüüpiline on tänapäeval 64­256 MB).
Ekraan on reziimis, mille värvisügavus on 24 bitti ja lahutusvõime 1024 × 768 pikslit. Mitu baiti videomälu kulub ühe sellise ekraanipildi hoidmiseks?
Helikaardi ülesanne on vastava korralduse peale produtseerida heli taasesitamiseks so- bivad elektriimpulsid. Kaasajal on helikaart peaaegu alati emaplaadile integreeritud; eraldi kasutatakse vaid väga kõrgetasemelisi helikaarte. Helikaardil on tüüpiliselt järgmised pisti- kupesad: · roheline (SPK või line-out) kõlarite või kõrvaklappide jaoks; · punane (MIC) mikrofonsisendi jaoks; · sinine (line-in) mõne muu helisisendi jaoks; · kursorihoova (joystick) pesa arvutimängude mängimiseks. 32 pixel= picture element
19 TV- või raadiokaart on ette nähtud eetris leviva TV- või raadiosignaali kinnipüüdmiseks ja siini (PCI, USB) edastamiseks. TV-kaardi abil on võimalik arvutit kasutada televiisori ja videomaki asendajana, raadiokaardi abil raadio asendajana. Uuematel kaartidel on ümber- programmeeritav püsimälu koos videovormingute dekodeerimise tarkvaraga. Võrgukaart on mõeldud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Tüüpiliselt on kaabli teises ot- sas kas teise arvuti võrgukaart või mõni võrgujagamisseade ( jaotur või kommutaator ). Võr- gukaardi olulisteks parameetriteks on järgmised. · Kasutatava võrgu kiirusestandard ­ levinud on 100 Mbit/s võrgud, varem kasutati ka 10 Mbit/s ja tasapisi hakkavad kasutusse jõudma 1 Gbit/s võrguseadmed. · Arvutivõrgu ühendusviis ­ kaasajal on levinud 4 keerutatud juhtmepaariga keerupaari (twis- ted pair ) ühendused, varem kasutati ka kahe- Foto 36. Foto 37. juhtmelist koaksiaalühendust (coaxial), milles Koaksiaalkaablit Keerupaari üks traat on keskel, teine aga isoleeritud toruna lõpetav kaabli pistik selle ümber. Koaksiaalühendus võimaldab kii- terminaator rust kuni 10 Mbit/s, keerupaar kiirust kuni 1 Gbit/s (kui kõik 4 juhtmepaari on kasutuses).
Portide lisamine on võimalik laiendusplaatide abil: toodetakse USB-, paralleel- (LPT), FireWire- jm. porte sisaldavaid laiendusplaate. Paar kümnendit tagasi olid tavalised sisend- väljundkaardid, mis sisaldasid Parallel ATA ja disketiseadme kaabli pesi ning jada- ja paral- leelporti.
1.6. Salvestusseadmed Kõik salvestusseadmed tegelevad välismäluga ( external memory). Välismälu on mälu, mis võimaldab alaliselt (st. andmed ei hävi arvuti väljalülitamisel) salvestada suuri andmehulka- sid. Arvutikorpuse külge kinnitatud e. sisemised salvestusseadmed on tüüpiliselt emaplaadi- ga ühendatud IDE (Parallel ATA) rööpliidese abil. Tänapäeval hakkab ATA rööpliidest välja tõrjuma jadaliides Serial ATA. Välised salvestusseadmed (mälupulgad, kantavad kõvakettad jpm.) ühenduvad arvutikor- pusega enamasti USB, FireWire vmt. pordi kaudu. Levinumad salvestusseadmed on järgmised.
20 Kõvakettaseade (HDD33 ). Kõvaketta sisemuses on mitu magnet- pinnaga ketast , mille kohal ja all liuglevad lugemis-kirjutuspead. Ke- taste pind on jaotatud radadeks ja rajad omakorda sektoriteks. Kogu konstruktsioon asetseb kinnises tolmuvabas keskkonnas (üks tolmu- tera on mitu korda suurem kui lugemispea ja ketta vaheline ruum). Kõvakettad kardavad ka põrutust ja ülekuumenemist. Tänapäeva kõvaketaste mahud algavad 100 gigabaidist. Foto 38. Kõvaketta- seade seestpoolt 34 Disketiseade (FDD ) ehk ümbrikkettaseade on jäänuk arvutite ajaloost. Disketid ei ole töökindlad ja seadme kiirus on madal. Kasutatakse 3½-tolliseid disketisead- meid (varasemal ajal oli ka suuremamõõdulisi). Disket- tidel on võimalus kirjutuskaitsme pealepanekuks; selleks peab plastmassist lüliti olema asendis, kus valgus läbi paistab. Disketid kardavad magnetvälja, samuti võib dis- keti metallkaitse seadmesse kinni jääda (eemaldamine tä- hendab tavaliselt arvutikorpuse avamist ). Disketi stan- Foto 39. Endisaegne dardne maht on 1,44 megabaiti. 5¼-tolline disketiseade Laserkettaseade (CD-ROM35 või DVD36 -ROM) on pä- rast kirjutavate seadmete laia tarbesse minekut muutunud väga levinuks. Ühtki lauaarvu- tit ei komplekteerita tänapäeval ilma lugeva laserkettaseadmeta; tihti pannakse aga hoopis kirjutav seade (hinnasuhe on tänaseks kahanenud kahekordseni). Laserkettaseadmetel on seadme sahtli käsitsi avamiseks esipaneelil väike auguke, kuhu võib hädaolukorras näiteks kirjaklambri torgata. Laserketta (CD) standardne maht on 640 megabaiti, aga tihti kasutatakse ka 700 megabaidi- seid kettaid. DVD-laserketaste standardne maht on (ühekihiliste ühepoolsete ketaste korral) 4,7 gigabaiti. Tähega R37 tähistatakse ühekordse kirjutamisega kettaid, tähtedega RW38 mit- mekordselt salvestatavaid kettaid. Laserkettaseadme hooldus seisneb selle puhastamises puhastuskettaga. See on tavaline laser - ketas , mida saab seadmes muusikat mängima panna; mängimise ajal puhastavad harjakesed seadme läätse. Käesoleval ajal on turule jõudnud uued salvestusstandardid Blu-Ray ning HD DVD39 , mis 33 Hard Disk Drive 34 Floppy Disk Drive 35 Compact Disc Read-Only Memory 36 Digital Versatile Disc või varasemal ajal ka Digital Video Disc 37 CD Recordable 38 CD Rewritable 39 High Density DVD
21 kasutavad väiksema lainepikkusega laserikiirt ja seetõttu mahutavad samade mõõtmetega plaadile rohkem andmeid. Blu-Ray ühekihilise ühepoolse plaadi maht on 25 GB, HD DVD puhul aga 15 GB. Selle ,,standardisõja" võitja pole veel selgunud, seadmed on kallid ning masstarbimisse pole veel jõudnud. USB-mälupulk on pärast USB-portide võidukäiku kiiresti levima hakanud. Eeliseks on väi- kesed mõõtmed, puuduseks aga (veel suhteliselt) kõrge hind. Arvutivõrguga mitteküllalda- se kaetuse korral on isikliku USB-mälupulga muretsemine kindlasti õige tegu. Mälupulkade mahud on tänapäeval 64­2048 megabaiti. Enamasti tuvastab operatsioonisüsteem mälupulga automaatselt, kui see asetatakse USB- porti ; enne eemaldamist võib olla nõutav seda süstee- mile teatada (Safely remove hardware Windowsis, Unmount UNIX -süsteemides). Lindiseadme ehk striimeri (streamer) kasutusala piirdub tänaseks andmete varundamise- ga. Põhjuseks on lindi jadapöördus (suvalisele failile ligipääsuks on halvemal juhul tarvis kogu lint ümber kerida). Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada . Lintide plussiks on nende vähemalt 10-aastane eluiga. Kettaseadmeid tähistatakse Windowsis tähtedega A:, B: jne, kusjuures esimesed kaks tähte (A:, B:) on reserveeritud disketiseadmete jaoks, C: tähistab kõvaketta esimest partitsiooni ning ülejäänud tähed ka kõvaketta partitsioone või muid seadmeid. UNIX-tüüpi süsteemides asuvad kettaseadmed ,,failidena" kataloogis /dev, kusjuures dis- ketiseadmete tähis on tavaliselt fd, kõvakettaseadme tähis hd, laserkettaseadme tähis cdrom ning USB-välismälu tähis sd. Mitme seadme (partitsiooni) korral on nummerdus operatsioo- nisüsteemist sõltuv, näiteks /dev/hda1 või /dev/cdrom0.
1.7. Sisend-väljundseadmed 1.7.1 Sisendseadmed
Klaviatuur ehk sõrmistik42 (keyboard) on ette nähtud andmete ja tekstide sisestamiseks ar- vutisse ning korralduste andmiseks . Tekstide sisestamiseks on klaviatuuril klahvid ehk sõr- mised tähemärkide jaoks, lisaks sellele aga paikneb klaviatuuril veel rida täiendavaid klahve. Klaviatuuri klahvid on üldiselt jaotatavad viide ossa : · põhiklahvid · numbriklahvid · kursoriklahvid · funktsiooniklahvid · eriklahvid Kindlasti tuleb teada järgmiste klahvide tähendust: · paoklahv ( Escape key) · tabeldusklahv (Tab key) · registrilukustusklahv (Caps Lock key) · tõsteklahv (Shift key) · juhtklahv (Control key) · muuteklahv (Alternate key) 40 Digital Data Storage 41 Digital Audio Tape 42 Klaviatuuri kujutis on võetud Toomas Ordliku raamatust ,,Esmatutvus personaalarvutiga", Tallinn 1994.
22 · tühikuklahv ( Space key) · sisestusklahv (Enter key) · tagasilükkeklahv ( Backspace key) · lisamisklahv (Insert key) · kustutusklahv (Delete key) · algus- ja lõpuklahv (Home key, End key) · leheküljeklahvid (Page Up key, Page Down key) · numbrilukustusklahv (Num Lock key)
Kirjuta klaviatuuriklahvide juurde nende eestikeelsed nimed ja kirjelda lühidalt, mida mingi klahviga teha saab.
Hiir ( mouse ) on osutusseadis ekraanipunktide äranäita- miseks. Kasutatakse mehaanilisi (kuuliga) ning optili- si (valgusdioodiga) hiiri. Optilised hiired muutusid hin- nalt konkurentsivõimeliseks paar aastat tagasi, nad pea- vad kauem vastu (pole kuluvaid osi), ei vaja puhastamist ning on vähenõudlikumad kontaktpinna suhtes. Optiliste hiirte puuduseks on hiirekursori ootamatu hüplemine. Foto 41. Mehaaniline hiir Hiireklahvide tüüpilised tähendused: seestpoolt · Vasakklõps ­ objekti märkimine, menüü avamine , ka objekti käivitamine · Topeltklõps (kaks kiiret klõpsu vasaku klahviga) ­ objekti avamine, käivitamine · Keskmise nupu klõps ­ UNIX-süsteemides tähendab aseta (paste) · Paremklõps ­ avab kontekstitundliku rippmenüü · Lohistamine ­ objekti algpositsioonis hiirenupu allavajutamine ning soovitud lõpp- positsioonis vallandamine
Mõnikord kasutatakse hiiri, mis suhtlevad arvutiga mitte juhtme, vaid infrapunakiirguse abil, so. traadita ( wireless ) hiired. Need on mitu korda kallimad kui juhtmega hiired. Invaliididele mõeldud hiire asendaja on jalghiir e. rott, mida liigutatakse käe asemel jalaga. Graafikalaud (graphics tablet ) ehk digitaallaud on puutetundlik laud koos osutusseadise- ga (stylus) jooniste käsitsi viimiseks arvutisse. Igapäevaseks kasutuseks hiire asendajana on graafikalaud tülikas, sest nõuab kogu käe, mitte ainult randme liigutamist. Skanner ( scanner ) on seade rasterpiltide arvutisse viimiseks. Tema kõige olulisemad para- meetrid on kontaktpinna pindala (antakse tavaliselt paberisuurusena, näiteks A4, A3 vmt.) ning lahutusvõime ehk resolutsioon (ühikuks ,,punkti tolli kohta" ehk dpi). Mida kõrgem on lahutusvõime, seda täpsem on sisestatud pilt ja seda rohkem saab teda kvaliteedi alanemiseta suurendada. Teksti skaneerimisel tekib esialgu rasterpilt. Tänapäevaks on välja töötatud küllaltki head programmid pildilt tähekujude äratundmiseks ja seega teksti täisdigitaalsele kujule vii- miseks. Taolisi programme tähistatakse lühendiga OCR43 e. tärgituvastus. 43 Optical Character Recognition
23 numbriklahvid
kursoriklahvid funktsiooniklahvid eriklahvid
põhiklahvid
Joonis 40. Standardne 101 klahviga klaviatuur 24 Digitaalkaamera moodustab objektiivi ees olevast kujutisest rasterpildi. Põhilised para- meetrid on järgmised.
· Pikslite arv näitab, mitu pikslit on tekkival rasterkujutisel maksimaalse reziimi kasu- tamise korral. Näiteks kui kaamera maksimaalne reziim annab 2816 × 2112-pikslise pildi, siis kaamera pikslite arv on 2816 · 2112 = 5947392 6 · 106 , teisisõnu, see on 6-megapiksline kaamera. Mida suurem on pildi pikslite arv, seda suuremalt kannatab seda pärast välja printida , aga seda aeglasem on võtte tegemine ning seda rohkem võ- tab pilt ka mälukaardil mälu.
· Suurenduskordaja (zoom factor ) viitab , mitu korda lähemalt saab pilti võtta, võrreldes suurendamata olukorraga. Tegelik suurendus toimub ainult optilise suurenduse kor- ral, mis viiakse läbi läätse nihutamise abil. Digitaalne suurendus leiab aset kaamerasse sisseehitatud rastergraafikatarkvaraga ning vähendab pildi kvaliteedi. Odavamad kaa- merad võimaldavad kuni 3-kordset optilist , kallimad ka kuni 10-kordset optilist suu- rendust.
Reeglina on kaameratel olemas välklamp ning sellel reziim punasilmsuse vältimiseks. Pu- nasilmsus tekib põhjusel, et välklambist lähtuvale intensiivsele valgusimpulsile ei jõua sil- maava piisavalt kiiresti reageerida. Välklambi valgus jõuab seega veresooni sisaldava võrk- kestani ning peegeldub sealt objektiivi tagasi, enne kui silmaava piisavalt väikeseks muutub. Kuna pimedas on silmaava suurem, on ka punasilmsuse efekt pimedas tugevam. Samuti on silmaava lihaste reaktsiooniaeg oluliselt pikem joobeseisundis inimesel. Punasilmsust saaks pildistamise ajal vältida välklambi ja objektiivi asetamisega teineteisest eemale ­ siis ei paista välklambi valgus otse võrkkestale. Abi on ka silmaava järkjärgulisest ,,harjutamisest" ere- da valgusega , mis sunnib silmaava piisavalt kokku tõmbuma juba enne välklambi tegelikku sähvatust.
Foto 42. Graafikalaud koos Foto 43. Tüüpiline Foto 44. Ilma vaateavata osutusseadisega tasaskanner (flatbed) digitaalkaamera
25 Kaamera ostmisel tuleks jälgida, et kaamera kasutaks võimalikult standardseid akupatarei- sid (AA, AAA ­ nende asemel saab vajadusel kasutada tavalisi patareisid) ning mälukaarte (CompactFlash, Secure Digital). Kaamera ekraani ei tohi kriimustada, objektiivi ei tohi sattu- da mustust. Vaateavaga kaamera on selles mõttes ohutum, et ekraani osalise riknemise korral saab pildistada ka läbi vaateava. Tänapäeval on digitaalkaamera tihti mobiiltelefoni sisse ehitatud, samuti võimaldatakse li- saks piltidele salvestada heli- ja/või videolõike.
Digitaal-videokaamera (camcorder) on ette nähtud ob- jektiivi ees oleva kujutise ning heli reaalajas digitaal- sesse videovormingusse salvestamiseks. Selline kaamera koosneb kolmest osast: lääts ( lens ), kujutise formeerija (imager) ning salvesti (recorder). Kujutise formeerija väl- jastab analoogsignaali, mis edasi muundatakse digitaal- seks. Tänapäeval salvestavad kaamerad videot peamiselt Foto 45. Digitaal-videokaamera MPEG44 -2 vormingus digitaalvideot lindikassettidele või DVD-dele (DVD-R või DVD-RAM) ja ka taasesitavad seda. Osa kaameraid kasutab salves- tusmeediumina ka välkmälusid ja failivorminguna MPEG -1, MPEG-2 või MPEG-4. Mõned lindikassetile salvestavad videokaamerad kasutavad DV45 -vormingut. Arvutisse kantakse andmed kaamerast reeglina FireWire või USB-liidese kaudu; lindilt toi- mub ülekanne salvestuskiirusel. DV-vormingus PAL46 -reziimis kulub 4 minuti jaoks lindi- mahtu veidi alla 1 GB. Seega on 60-minutilise DV-videokasseti arvutisse laadimiseks vaja kõvakettal ruumi ligikaudu 14 GB.
Veebikaamera (web camera ) on kaamera, mille kujutist saab reaala- jas jälgida veebi, kiirsuhtlustarkvara või videokonverentsitarkva- ra vahendusel. Tavaliselt kasutatakse maksimaalse lahutusvõimena 640 × 480 ja kaadrisagedusena 25 Hz. Veebikaameraga heli üles ei võeta. Kaamera ühendub arvutiga tavaliselt USB-pordi abil. Mõni veebikaamera sisaldab iseseisvat HTTP-serverit ning ühendatakse otse arvutivõrguga keerupaari kaabli kaudu. Foto 46. Veebikaamera 1.7.2 Väljundseadmed
Monitor on seade, mis videokaardi poolt tekitatud signaali alusel moodustab ekraanile nähtava kujutise. Ilma monitorita kasutatakse ainult selliseid arvuteid, millega kogu töö käib 44 Motion Picture Experts Group 45 Digital Video 46 Phase-alternating line, üks televisiooni värvikodeerimise meetoditest , kasutab 625-realist lahutust 50 Hz juu- res (nähtavaid ridu 576, kaadrisagedus 25 Hz).
26 üle arvutivõrgu (näiteks serverid). Hea monitori valimine on arvutikasutaja tervise seisukohalt väga oluline, kuna monitor mõ- jutab kasutajat kogu töötamise ajal. Laias laastus jagatakse monitorid kineskoop- (CRT 47 ) ja vedelkristallmonitorideks (LCD48 ). Varem kasutati vedelkristallmonitore vaid sülearvutitel, käesoleval ajal levivad nad oma väikeste mõõtmete ja värelusevaba pildi tõttu ka lauaarvuti- tel, hoolimata oma kõrgemast hinnast. Kineskoopmonitori ostmisel tasub eelistada lamedaid monitore, sest neil tekib vähem läikpeegeldusi. Tähtsamad monitori parameetrid on järgmised. · Diagonaali pikkus, mõõdetakse tavaliselt tollides; levinud on 15, 17, 19, 21 jne. Loomu- likult on suuremad monitorid kallimad; tavaliseks tööks piisab 17-tollise diagonaaliga monitorist. · Lahutusvõime ehk resolutsioon, antakse pikslite arvudena rõht- ja püstserval, näiteks 640 × 480, 800 × 600, 1024 × 768, 1152 × 864, 1280 × 960, 1280 × 1024, 1600 × 1200 jne. Kasutatav lahutusvõime peab olema toetatud nii videokaardi kui ka monitori poolt. · Värskendussagedus (refresh rate) on (kineskoopmonitoridel) ekraanipildi taasesitamise sagedus ning iseloomustab seega pildi värelust. Levinud on sagedused 60, 70, 75, 85, 100 jne. hertsi. Silmade tervishoiu huvides tohib kineskoopmonitoridel kasutada värs- kendussagedusi alates 75 hertsist, sest sel juhul ei ole pildi värelus enam tajutav.
Videoprojektor e. kuvaheiduk projitseerib videosignaali põh- jal nähtava kujutise kuvaekraanile. Tüüpilised lahutusvõimed on 800 × 600, 1024 × 768 ning 1280 × 760. Seadme hinda ei määra ai- nult lahutusvõime, vaid ka emiteeritav valgusvoog . Kuvaheidukid, mis emiteerivad valgusvoo 1000­1500 luumenit, sobivad väiksema- tesse ruumidesse; mõningase kõrvalvalguse korral on vaja projek- Foto 47. Videoprojektor torit valgusvooga 1500­3000 luumenit, suurtes konverentsisaalides aga juba üle 3000 luumeni. Silmas tuleb pidada, et mida lähemal on projektor kuvaekraanile, seda väiksem ja heledam on kujutis (kuna emiteeritakse sama valgusvoog). Kuvaheidukid kasutavad kujutise moodustamiseks enamasti vedelkristallidest klaaspaneele, üks iga põhi- värvuse jaoks. Printer on seade arvutis oleva kujutise viimiseks paberile. Teisisõnu, printer teeb arvutiku- jutisest kõvakoopia (hard copy ). Printeri üldiseks parameetriks on lahutusvõime, mida mõõdetakse punktides tolli kohta (dpi). Arvestatav prindikvaliteet on alates 300 dpi-st. Ajaloos on katsetatud mitmeid prinditehnoloogiaid, tänapäevaks on neist sõelale jäänud kolm põhilist. 47 Cathode Ray Tube 48 Liquid Crystal Display
27 · Nõelprinter ehk maatriksprinter. Prinditehnoloogia seisneb arvuti poolt juhitavast nõelte maatriksis, mis löövad vajalikul momendil vastu paberit. Nõela ja paberi vahel on trükivärviga kaetud lint, see- tõttu jääb paberile löögikohta jälg. Nõelprinterid on nigela prindikvaliteediga, mürarikkad ja mitte eri- Joonis 48. ti kiired. Varem olid nõelprinterid väga odavad, nüüd nõudluse vä- Nõelprinteri henemise tõttu enam mitte. Värviprint on mõnede markide korral prindijälg võimalik mitmevärviliste trükilintide abil. Oluliseks eeliseks on aga suurendatult kopeerpaberi kasutamise võimalus, mida muud prinditehnoloogiad ei paku. · Tindiprinter ehk jugaprinter . Prinditehnoloogia seisneb arvuti poolt juhitavates pisi - kestes düüsides, kus on tint . Vajalikul momendil surutakse düüs elektriliselt kokku ja tinditilk paiskub paberile. Tindiprinterid on odavad, võrdlemisi aeglased ja üsna kõrge prindikvaliteediga (300 ja 600 dpi). Värviprindi kasutamine on tänapäeval kujunenud reegliks (tavaliselt on printeris kaks tindikassetti: must ja värviline). Ühe lehekülje trükkimine on suhteliselt kallis, harval kasutamisel kipuvad prindipea düüsid ära kuivama ning print ei kannata märgumist (tint läheb paberil kohe laiali). · Laserprinter. Prinditehnoloogia49 seisneb selles, et kõigepealt laetakse printiv trummel negatiivsele laengule ja seejärel kustutatakse arvuti poolt juhitava laseri abil trumlilt va- jalikest kohtadest laeng, laserist puutumata osadele jääb aga laeng alles. Nüüd lastakse trumli ligi negatiivselt laetud tooneripulber (,, tahm "), mis suundub trumlil ainult laa- dimata aladele , ja surutakse paber vastu trumlit. Pulbri kinnistamiseks paberile viiakse läbi termiline töötlus kuumutuselemendiga (kuni 140°C). Laserprinterid on võrdlemisi kallid, printimine on kiire, lehekülje omahind väga madal ja prindikvaliteet väga kõrge (600 kuni 4000 dpi). Värviprint nõuab siiski eritehnoloo- giat ja värvilaserprinterid on must-valgetest rohkem kui neli korda kallimad.
Plotterid on suuremõõdulised printerid, mis on ette nähtud maakaartide, jooniste jmt. trük- kimiseks. Plotterid kasutavad reeglina jugatehnoloogiat, ent vajavad eripaberit ning on väga kallid.
Koosta prinditehnoloogiate tabel, kus on kirjas printeri ning lehekülje printimise hin- naklassid, printimiskiirus, värviprindi võimalus ja prindikvaliteet. 49 Prinditehnoloogiat kujutav joonis on võetud Jaak Pihlau raamatust ,,Printerid", Tallinn Külim 1996.
28 Joonis 49. Laserprinteri tööpõhimõte 1 ­ termilise kinnistuse plokk , 2 ­ trumli pinda valgustav lamp, 3 ­ tooneri puhastusmehhanism, 4 ­ tooneripulbri väljaheitepaik, 5 ­ laadimisseade, 6 ­ koht trükielementide kandmiseks paberile, 7 ­ standardelementide eksponeerimisseade, 8 ­ paberi sööteseade, 9 ­ paberirull, 10 ­ tooneri pealekandmisseade, 11 ­ skaneeriv laserikiir, 12 ­ laser, 13 ­ modulaator, 14 ­ peegelprisma, 15 ­ arvuti andmesisend.
1.7.3 Võrguseadmed
Arvutitevahelises sides on ette nähtud50 kasutada seitset ühenduskihti, millest igaühes töö- tab mingi programm või seade. Üks programm või seade suhtleb teise omataolisega ainult temale määratud kihis, näiteks füüsilises kihis suhtlejad ei tegele üldse võrguliikluse sisuga, selle pakettideks jaotamisega, võrguaadressidega. Võrgukihis aga ei tegelda liikluse edasta- mise füüsiliste parameetritega (pinge, signaalide kestused jmt). Internetti ühendatud arvutid kasutavad transpordi- ja võrgukihis TCP/ IP51 protokolli. (Pro- tokoll on määratlus, kuidas erinevad programmid või seadmed arvutid omavahel suhtle - ma peavad.) Selles on igale võrguliidesele antud 4-baidine IP-aadress. Näiteks kooli serve - ri www.khk.tartu.ee IP-aadress on 193.40.61.166. Reeglina on IP- aadressid ülemaa- ilmselt unikaalsed . Aadress 127.0.0.1 on nn. siseaadress, st. tähistab konkreetset arvu- tit ennast. Samuti on kokku lepitud terve rida privaataadresse, näiteks aadressid algustega 192.168., 10.0.0. jne. Privaataadresse kasutatakse ainult sisevõrkudes, mis pole otseselt välisele Internetile kättesaadavad. Kui infopakett liigub Internetis (võrkude võrk) ühest arvutist teise, liigub ta lähtearvuti alam- võrgust järgmisse alamvõrku, sellest omakorda järgmisse jne. kuni jõuab lõpuks sihtarvuti 50 OSI (Open Systems Interconnection) seitsmekihiline mudel valmis aastal 1984 ning on tänaseks maailma tun- tuim võrguarhitektuuri mudel. 51 Transmission Control Protocol / Internet Protocol
29 alamvõrku ja seal sihtarvutisse. Alamvõrkude vahel toimuva liikluse eest vastutavad mars - ruuterid. Iga arvuti peab teadma vähemalt ühe marsruuteri aadressi.
rakenduskiht rakenduskiht application layer rakendus - tarkvara
esituskiht esituskiht presentation layer
seansikiht seansikiht session layer
transpordikiht TCP transpordikiht transport layer
IP, võrgukiht võrgukiht network layer marsruuterid
MAC-aadress, ARP, andmelüli kiht andmelüli kiht data link layer kommutaatorid
võrgukaardid, füüsiline kiht füüsiline kiht physical layer järgurid, jaoturid
Joonis 50. OSI võrguarhitektuuri mudel
Inimestel on raske meeles pidada suurt hulka numbrilisi aad- resse, seetõttu on võrgus olevatele masinatele osutamiseks va- ja nimesid . Protsessi, kus nime põhjal leitakse IP-aadress või vastupidi, nimetatakse nimelahenduseks. Nimepäringute esi- tamiseks peab iga arvuti teadma vähemalt ühe nimeserveri Foto 51. Koaksiaalkaablil aadressi. Arvutite nimed on jagatud hierarhiliselt doomeniteks, töötav järgur need omakorda alamdoomeniteks. Näiteks nimi www.khk.tartu.ee. tähendab masinat www juurdoomeni . alamdoomeni ee alamdoomeni tartu alamdoomenis khk.
30 Järgur (repeater, repiiter) võimendab signaali pikkade võrgukaablite kasutamisel. Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis. Jaotur (hub) töötab nagu mitme pordiga järgur: kui jaoturi ühte porti saabub võrgupa- kett, siis võimendatakse see kõigisse portidesse. Ka jaotur töötab füüsilises kihis. Tänapäe- val võiks jaoturite kasutamisest loobuda kommutaatorite kasuks, kuna jaoturit kasutades jõuavad kõik teda läbivad paketid kõigi temaga ühendatud arvutiteni, mis tähendab nii tur- variski (saab sama jaoturi küljes olevate arvutite liiklust pealt kuulata) kui ka vähendab võr- gu jõudlust (kuivõrd iga jaoturiga ühendatud arvuti tegelikult ei vaja teiste pakette).
Kommutaator ( switch ) sarnaneb jaoturile, ent suunab iga paketi ainult sellesse porti, mille taga asub paketi siht- punktiks olev arvuti. See saavutatakse järgmisel viisil. Kui Foto 52. 24-pordine kommutaatori porti siseneb võrgupakett, jäetakse pake- kommutaator ti lähetaja MAC-aadress52 ja port meelde. Niiviisi ,,õpib" kommutaator ära, millise pordi taga asub millise MAC- aadressiga võrgukaart, ning edaspidi, kasutades paketi sihtaadressi, suunab paketi ainult õigesse porti. Niisiis töötab kommutaator füüsilisel ja andmelüli kihil. Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette. Lisaks suurendab ebaoluliste pakettide puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter ( router , ruuter ) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina võib kasutada aga ka mitme võrgukaardiga arvutit, kui temal konfigureerida marsruutimis- tabelid. Eraldiseisvad marsruuterid on võrgust konfigureeritavad tavaliselt veebi, telnet - või ssh-protokolli kaudu. Marsruuter töötab IP-aadressidega, seega võrgukihis. Modem (modulaator-demodulaator) on seade, mis teisendab digitaalse signaali analoog- signaaliks ja vastupidi. Analoogsignaali kasutatakse telefoniliinis, TV- kaablis jm. andmete edastamiseks. Telefoniliinis edastatakse andmeid tänapäeval kahel meetodil. · Sageduspiirkonnas 0­4 kHz töötab kommuteeritav telefonivõrk. Sellesse piirkonda mo- duleerib ka analoogmodem oma signaali. (Telefonitorus on analoogmodemi signaal kuuldav ühtlase kahinana.) Analoogmodemi kiirus ulatub kuni 7 kB/s (56 kbit/s), see on antud sagedusriba jaoks füüsiline piir. Analoogmodemid on enamasti sisemised, st. mingile siinile sobivad laiendusplaadid. 52 Igale võrgukaardile on tootja poolt antud unikaalne riistvaraline e. MAC- (Media Access Control) aad- ress, mida kasutab andmelüli kiht pakettide edastamisel. See aadress koosneb kuuest baidist, näiteks 00:40:f4:c0:98:e2.
31 · Sageduspiirkondades 25,875­138 kHz ja 138­1104 kHz töötab ADSL 53 -modemite vas- tavalt üles- ja allalaadimine . Nii kõrge sagedusega elektrisignaal telefonikaablit mööda kaugele ei levi (piiriks on ca 2 km), seega on telefonivõrgu jaamades seadmed, mis lahu- tavad telefonisignaali ja ADSL-modemi moduleeritud signaali ning paiskavad viimase tavalisse lairiba-internetti. Alla- ja üleslaadimise sagedusribade laiused erinevad seetõt- tu, et lõpptarbija vajab eeskätt allalaadimisteenust, üleslaadimise kiirus pole nii oluline. Sõltuvalt standardist on allalaadimiskiiruseks kuni 3 MB/s (24 Mbit/s), üleslaadimis- kiiruseks kuni 128 kB/s (1 Mbit/s). Enamasti on kasutatavad kiirused siiski oluliselt madalamad. ADSL-modemitega on mõnikord ehitatud kokku ka kommutaator, mars- ruuter ja traadita interneti marsruuter, võimaldamaks ühenduse jagamist mitme tarbija vahel. ADSL-modem on enamasti arvutikorpusest eraldi seisev seade.
Kaabelmodem on ette nähtud signaali moduleerimiseks-demoduleerimiseks üle kaabeltele- visioonivõrgu. Allalaadimiskiirus on tavaliselt 0,4­2 MB/s (3­15 Mbit/s), üleslaadimiskiirus 48­512 kB/s (384­2048 kbit/s). Kaabelmodem on arvutikorpusest eraldi seisev seade.
1.8. Sülearvutite eripärad Sülearvuti põhikomponendid on samad, mis lauaarvutitelgi. Praktiliselt kõik komponendid on aga disainitud eesmärgil, et arvuti oleks mõõtmetelt ja massilt (1,5­4 kg, ilma aku jm. lisavarustuseta) väike ning tarbiks vähe voolu. Protsessoritootjad väljastavad spetsiaalselt sülearvutitele mõeldud protsessoreid (Pentium M, Celeron, Core Duo Intelilt; Athlon, Turion 64 ja Sempron AMD-lt), mis jäävad oma lauaar- vuti analoogidest taktsageduse poolest maha, kuid tarbivad tunduvalt vähem energiat ning seeläbi eraldavad ka vähem soojust. Monitori rollis kasutatakse korpusega kokkuehitatud aktiivmaatrikskuvareid ( active matrix LCD), varasemal ajal ka passiivmaatrikskuvareid. Aktiivmaatriks- ja passiivmaatrikstehno- loogia erinevad selle poolest, et viimasel kasutatakse ainult juhtivaid radasid pikslitele sig- naali andmiseks, esimesel on aga pikslite juures ka transistorid ja kondensaatorid, mis hoia- vad pikslil mõnda aega ise signaali. Selle tulemusena saadakse aktiivmaatrikskuvaritel kõrge kontrastsuse ja hea reaktsiooniajaga pilt. Igal aktiivmaatrikskuvaril on pikslite arv maatriksil fikseeritud, st. kuvaril on olemas füüsiline lahutusvõime. Füüsilisest kõrgema lahutusvõime seadmine pildile kvaliteeti tegelikult ei lisa. Sülearvutite juures ei saa kasutada tavalisi (PCI, AGP jmt.) laiendusplaate. Tarvitusel on spetsiaalne laiendusseadme standard, PC Card54 , mis varem oli tuntud ka PCMCIA nime all. Tüüpiliselt lisatakse sülearvutile PC Card välkmälu, modem, võrgukaart, traadita võrgu adapter või SCSI-kettakontroller. Kasutusel on kolme eri tüüpi kaarte (tüüp I, II ja III), mis erinevad üksnes (kasvavas järjekorras) oma paksuse poolest. Et elektriliselt on ühenduspesa 53 Asymmetric Digital Subscriber Line 54 Portable Computer Card
32 sama, saab õhemaid (vanemaid) kaarte kasutada paksemas pesas, vastupidi mitte. Lisaks on kasutusel ka muid tootja-spetsiifilisi laiendusseadmeid.
Joonis 53. PC Card tüüp I Joonis 54. PC Card tüüp II Joonis 55. PC Card tüüp III Kõvaketastena kasutatakse tänapäeval 2,5-tolliseid kettaid, mis lisaks väiksusele on ka pöör- lemiskiiruse poolest madalamad kui lauaarvutitel (sülearvutitel 5400, mõnikord ka 7200 pöö- ret minutis , lauaarvutitel alates 7200 pöördest minutis ). Madal pöörlemiskiirus annab head näitajad voolutarbe ja soojaeralduse osas, viib aga madalaks ka pöördusajad. Jämedalt öel- des, kui kõvaketas pöörleb aeglasemalt, jõutakse ka salvestatud andmeteni pikema aja pärast. Salvestusseadmetena kasutatakse veel korpusesse ehitatud laserkettaseadmeid, haruldased pole ka välised (USB-liidesega) kõvakettad ja disketiseadmed. Lisaks USB-liidesele on ena- masti olemas ka VGA-väljund (välise monitori või kuvaheiduki ühendamiseks), mõnikord ka jadaport, võib-olla ka PS/2 port või pordid hiire või klaviatuuri ühendamiseks. Sisendseadmetena on kasutusel korpusega kokkuehitatud klaviatuur (numbriklahvid ja kur- soriklahvid on põhiklahvidega ühitatud) ning puuteplaat (touchpad), juhtkuul (trackball) või osutushoob (pointing stick , trackpoint). Kõigil neil osutusseadmetel on hiirega võrreldes see eelis, et nad seisavad ühe koha peal paigal ja ei vaja seega kasutamisel nii palju ruumi kui hiir. Loomulikult saab USB- või PS/2-pordi kaudu lisada ka välise klaviatuuri või hiire.
Foto 56. Puuteplaat Foto 57. Juhtkuul Foto 58. Osutushoob
Käesoleval ajal on raske leida sülearvutit, millel poleks sisseehitatud traadi- ta kohtvõrgu (Wi-Fi) kaarti . Leidub ka PC Card pessa, USB-porti või koguni PCI laienduspessa sobivaid Wi-Fi kaarte. Side toimub sagedusel 2,4­2,5 GHz Joonis 59. (standard IEEE 802.11g), maksimaalne andmevahetuskiirus on 54 Mbit/s ning Wi-Fi logo kaugus tugijaamast (access point) võiks olla ülimalt 35 m siseruumides ja 110
33 m välistingimustes. Sideks kasutatav kanal tuleb enne seanssi kindlaks määrata: Euroopas kasutatakse 13 eri kanalit. Mitme lähestikku paikneva tugijaama abil on võimalik luua Wi-Fi tugiala, kasutades uitühendust (roaming), mille korral traadita võrgu seade lülitub automaat - selt ühelt tugijaamalt ümber teisele. Laialt on levinud Wi-Fi-marsruuterid, mis kujutavad endast tugijaama, traadiga kohtvõrgu kommutaatorit ja marsruuterit ühes korpuses. Ühenduseks mobiiltelefoni, traadita hiire, traadita klaviatuu - ri jm. seadmetega saab kasutada Bluetooth-ühendust. Bluetooth- seadmed kasutavad samuti 2,4­2,5 GHz sagedust ning on jao- tatud kolme võimsusklassi: klass 1 (maks. sidekaugus 100 m), klass 2 (maks. sidekaugus 10 m) ja klass 3 (maks. sidekaugus 1 m). Bluetooth-ühenduse seadistamine on lihtsam, kui Wi-Fi ühenduse korral, kuid andmevahetuskiirus on madalam: kuni 2,1 Mbit/s Foto 60. USB-porti sobiv Nii Wi-Fi kui ka Bluetooth-ühendus on tavaliselt krüptitud. Bluetooth'i kaart Et sülearvutit saaks kasutada väljaspool valgustusvõrku, on vaja tarvitada akupata- reid. Tänapäeva sülearvutitel leiame liitium -ioonakud (Li-Ion), mis varasemate nikkel - kaadmiumakude (NiCd) või nikkel-metallhüdriidakudega (NiMH) võrreldes iseenesest tühjenevad vähe (ligikaudu 5% kuus) ning ei kannata mäluefekti55 all, kuid on piiratud oma eluea poolest. Eluiga ei sõltu kusjuures sellest, kas akut kasutatakse või mitte! Garantiid an- takse sülearvuti akule reeglina vaid 6 kuud. Siin on mõned soovitused liitium-ioonakude õigeks kasutamiseks. · Liitium-ioonakusid peaks laadima võimalikult vara ja tihti. Kui akusid ei kasutata pi- kemat aega, peaks nad jätma laetuks 40% juures. Kunagi ei tohiks Li-Ion akusid täiesti tühjaks laadida nagu NiCd akusid. · Liitium-ioonakusid tuleb hoida võimalikult jahedas, sellest sõltub nende eluiga. Näi- teks kui sülearvuti jaoks akut pole pikka aega vaja, võib aku arvutist eraldada ja asetada jahedamasse, et arvutist eralduv soojus akut ei kahjustaks. · Liitium-ioonaku tuleks osta sel ajal, kui seda vaja hakkab minema, sest vananemisprot- sess algab kohe tootmishetkest.
Võib öelda, et kuigi tänapäeval jõuavad sülearvutid jõudluse poolest lauaarvutitele järele, hoiavad voolutarbe, mõõtmete ja massi nõuded hinna siiski kahekordse võrreldes analoogi - lise lauaarvutiga.
55 Mäluefekt on akumulaatori omadus, mis väljendub selles, et akut ei saa enam nii täis laadida kui peaks või pinge aku klemmidel langeb tühjendades ebanormaalselt kiiresti. Mäluefekt tuleneb tihti valest laadimisrezii- mist.
34 PEATÜKK 2
Arvuti komplekteerimine ja testimine Millistele seadmetele ja materjalidele ei laiene müügigarantii? Mis garantii neile võib laieneda? Garantiiremonti tuuakse (kehtiva garantiiga) arvuti, mis mõnede minutite töötamise järel viskab pildi mustaks. Mis olukorrad tulevad kõne alla selleks, et garantii korras remonti mitte teostada? (vähemalt 2 olukorda) Toimub SDRAM mälumooduli paigaldamine. Mis olukorras peab olema arvutisüs- teem, et tohiks paigaldada? Mida ei tohi paigaldamise käigus teha? Milliste meetoditega vältida staatilist elektrit komponendi paigaldamisel ? (2 meetodit) On kahtlus , et helikaart põhjustab arvuti ,,kokkujooksmist". Seda aga ei saa arvutist eemaldada, kuivõrd ta on integreeritud. Kirjelda, kuidas helikaart tööst välja lülitada. Paralleelpordi kaudu printimine ei õnnestu, kuigi valitud on õige draiver, printer ja selle kaabel on korrektselt ühendatud ning töövalmis ja paralleelport on emaplaadiga füüsiliselt õigesti seostatud. Mis tõenäoliselt printimist tõkestab? Kirjelda, kuidas seda ,,tõket" kõrvaldada. Nimeta vähemalt kolm meetodit, kuidas võib CMOS -mälu algseisu seadmine toimuda. Nimeta vähemalt kaks põhjust, miks tasub kõvakettale moodustada mitu partitsiooni. Kus paikneb kõvaketta jaotustabel ? Mitu partitsiooni seal ülimalt olla saab? Millist tüüpi failisüsteemid on põhiliselt kasutusel operatsioonisüsteemides Windows XP, Linux , FreeBSD ? Kirjelda, mis käsuga saab Linuxis minna muutma IDE 2. kanali teise ketta partitsiooni- tabelit. Mida kujutab endast partitsiooni kloonimine? On loodud kataloog /tommised ning IDE 2. kanali esimese ketta teisest partitsioonist tuleb moodustada fail /tommised/ image .img. Mis tähis tuleb programmis Partima- ge lähtepartitsioonina ette anda? Millise vabaduse pakub süsteemiadministraatorile LVM?
35 Mida kujutab endast RAID-1? Kuidas mõjub kahe ketta korral RAID-1 kasutamine lugemis- ja kirjutamiskiirusele, tõrkekindlusele ja kettamahule? (Kettakontroller suu- dab korraga lugeda või kirjutada mõlemat ketast.) Mida kujutab endast RAID-0? Kuidas mõjub kahe ketta korral RAID-0 kasutamine lugemis- ja kirjutamiskiirusele, tõrkekindlusele ja kettamahule? (Kettakontroller suu- dab korraga lugeda või kirjutada mõlemat ketast.) Kirjelda kolm asukohta, kust leida uue seadme draivereid ning hinda neid asukohti draiveri kvaliteedi ja vanuse seisukohalt. Mida kujutab endast saaleala ning mis olukorras seda kasutatakse? Mida kujutavad endast Lost Clusters ning mil viisil neist vabaneda ?
2.1. Arvutikomponentide garantiitingimused Toote müügigarantiiks (warranty) nimetatakse seda, kui toote müüja parandab või vahetab toote välja garantiiaja vältel ilmnenud tootjapoolse praagi tõttu. Müügigarantii ulatub arvu- tustehnikal tavaliselt 6 kuust kuni 3 aastani, sõltuvalt tootest ja tootjast. Müüja võib pakkuda ka lisaks tavalisele garantiiajale eritasu eest pikemat garantiiaega. Lisaks müüjale võib ka seadme tootja pakkuda täiendavat garantiid (nt. müüja garantii arvutikomplektile 1 aasta, mälu tootjapoolne garantii 3 aastat vmt.), sel juhul suhtleb tootjaga klient ise ning vajadusel saadab (rikkis) seadme omal kulul tootjale (tagasisaatmise kulud kannab tootja). Müügigarantii ei laiene kulumaterjalidele: disketid, laserplaadid. Samuti ei kuulu reeglina garantii alla pakend, dokumentatsioon, litsentsid, tarkvara ja selle paigaldamiseks ettenäh- tud andmekandjad . Garantii ei laiene toote kasutaja poolt tahtlikult või tahtmatult tekita- tud riketele. Garantii tühistub, kui toodet on omavoliliselt avatud (rikutud turvakleebiseid), modifitseeritud või seda on parandanud volitamata isik. Müüjafirmal võivad olla lepingud kohapealsete väikefirmadega, kes on talle volitatud garantiiremonti teostama . Garantiitingi- mustes märgitakse ka, et garantii ei kehti, kui toodet on kasutatud juhendi nõudeid eirates. Sobimatu tarkvara poolt tekitatud kahju ei kuulu garantii alla. Näiteks kui selgub , et garan- tiiajal arvuti iseenesest taaskäivitub seoses emaplaadi rikkega, kuulub emaplaat paranda- misele või vahetamisele. Kui aga taaskäivitumine on seotud viiruste toimega, siis garantiire- monti ei korraldata. Müüja ei vastuta garantiiremonti toodud andmekandjatel ja arvutites olevate andmete ega tarkvara säilimise eest ­ varukoopiate tegemine on ostja kohustus. Toode on soovitav garantiiremonti tuua täielikult komplekteerituna (originaalpakendis koos dokumentatsiooniga). Kaasas peab olema originaalostuarve. Kui müüja võtab toote (garan- tii)remonti, siis reeglina täidetakse vastav teatis, mille üks pool jääb ostjale ja teine pool müü- jale. Üles tähendatakse toodet identifitseerivad tunnused (artikkel, nimi, seerianumber jmt.), hind, ostukuupäev, arve number, kliendi nimi, vajadusel opsüsteemi administraatori parool
36 ja kontaktandmed. Seadusandluse kohaselt peab müüja Eesti piires garantiiremondi (või too- te ümbervahetamise) korraldama kuni kahe nädala jooksul, välisriigis toimuva remondi kor- ral kuni kuu jooksul. Suurematel edasimüüjatel võib olla oma keskne osakond RMA1 , mis otsustab, kas toode kuulub garantii alla ning kas seda saab remontida või tuleb samaväärse- ga ümber vahetada. Garantiiremonti võidakse teostada (või tootele järele tulla) ka kliendi juures kohapeal. Sellise teenuse eest tuleb tihtipeale maksta ka täiendavat tasu.
2.2. Arvutimontaaz 2.2.1 Arvutimontaazi reeglid 1. Kui arvuti on voolu all, ei muudeta arvuti füüsilist konfiguratsiooni (ei eemaldata ega lisata kõvakettaid, laiendusplaate jne). Erandiks on hot- swap -seadmed (põhiliselt kõva- kettad, serveritel lisaks ventilaatorid ja toiteplokid.) 2. Kui toitejuhe on voolu all, ei puudutata toiteploki sisemisi osi ega pealüliti klemme. 3. Trükkplaate ei painutata ja nende juhtivaid osi puudutatakse võimalikult vähe ( keela - tud on puudutada mälukiipide ja protsessori elektroode). 4. Arvutisse elektrilise komponendi paigaldamisel hoitakse kinni arvuti korpusest, et väl- tida staatilist elektrit. 5. Välisseadmete ühendamisel peab vähemalt üks pooltest olema välja lülitatud. Erandiks on USB-liidese ja võrgukaabli ühendamine. 6. Isegi kui valgustusvõrgus pole maandusjuhet, kasutatakse võimaluse korral maandu- sega pikendusjuhet. Nii on kõigi seadmete maandused kokku ühendatud ja potent- siaalid ühtlustatud.
2.2.2 Arvuti kokkuladumine 1. Paigalda emaplaadile protsessor. Paigalda emaplaat korpusesse, kruvides selle korrali- kult korpuse külge kinni. Seejärel paigalda emaplaadi jahuti. 2. Paigalda korpusele toiteplokk. 3. Paigalda emaplaadile mälu. Jälgi, et klambrid oleksid mõlemal pool kindlalt suletud. 4. Ühenda korpuse indikaatorlampide ja alglaadimisnupu (ATX- korpusel ka sisselülimis- nupu) pistikud emaplaadi vastavatesse pesadesse. AT-korpusel ühenda ka portide lint- kaablid emaplaadile (punane liin käib noolekese või pin1 juurde). 5. Paigalda vajalikud laiendusplaadid. Videokaart on kõige suurema soojaeraldusega, seetõttu võimaluse korral paiguta ta teistest kaartidest eemalseisvasse pessa. (Tänapäe- vastel emaplaatidel polegi valikut, videokaardi pesa on alati kõige ülemine.) 1 Return Material Authorisation
37 6. Paigalda kõvaketas(-kettad), disketiseade ja laserkettaseade. Parallel ATA seadmetel tu- leb seadmete järjekorra sillused määrata sobivalt (Master/Slave ­ juhised on seadmete peal). Serial ATA seadmetel on iga seadme jaoks oma kaabel ning silluseid ei ole. 7. Paigalda salvestusseadmete andmekaablid. Parallel ATA liidese (kõvaketta- ja la- serplaadiseadmete liides) lintkaablil on emaplaadil punane liin noolekese või pin1 juu- res, seadmel toitepesa pool. Disketiseadme kaablil on emaplaadil punane liin noolekese või pin1 juures, seadmel nii, et sisselülitamisel seadme indikaatorlamp põlema ei jää. Disketiseadme poole jääb kaabli keeruga osa. Soovi korral paigalda laserkettaseadme ja helikaardi vaheline otsekaabel. Lintkaableid ei tohi murda ning nad ei tohi korpuses õhu liikumist oluliselt takistada! 8. Paigalda kõigi seadmete toitejuhtmed. AT-korpuse emaplaadi toide tuleb paigaldada nii, et kaks musta juhet jääb kõrvuti. 9. Ühenda arvuti välisseadmed (monitor, klaviatuur, hiir, printer, võrgukaabel jmt.) vas- tavatesse pesadesse. Jälgi, et (kui pole katsetamisel laiendusplaate korpuse külge kinni kruvinud) laiendusplaadid ei tuleks selle käigus emaplaadi küljest lahti. 10. Käivita arvuti, seadista CMOS2 Setupist vajalikud parameetrid ning alusta tööd.
2.2.3 Emaplaadi seadistamine
Lisaks CMOS seadistustes määratule võidakse mõned parameetreid paika panna emaplaadil silluste seadmisega. · Protsessori toitepinge. Uuematel protsessoritel on sisemine pinge madalam (2,5 või 2,9 volti) võrreldes välimise, andmete sisend-väljundit teenindava pingega (3,3 volti). Va- nemad protsessorid võivad kasutada ka 5-voldist pinget. Konkreetsele protsessorile va- jalik pinge tuleb dokumentatsioonist järele uurida. · Protsessori taktsagedus. Selle määrab süsteemisiini taktsagedus ning kordaja, mida kor- da on protsessori taktsagedus süsteemisiini omast suurem. Mõnikord võib olla tõlgen- dusega seotud probleeme, näiteks 66-megahertsise süsteemisiini korral võib olla vaja kordajaks määrata 1,5, et saada protsessorile 233-megahertsist taktsagedust (protsessor tõlgendab kordajat 1,5 sisemiselt kordajana 3,5). · Protsessori vahemälu (cache) suurus ja tüüp. Seda seadistatakse tänapäeval harva silluse abil. · Püsimälu ümberprogrammeerimine (flash BIOS ). Ümberprogrammeerimist saab teos- tada ainult juhul, kui see sillus on vastavas asendis. Ümberprogrammeerimiseks vaja- likke püsimälu tõmmiseid tuleb reeglina alla laadida emaplaadi tootja kodulehelt. Üm- berprogrammeerimise ajal on voolukatkestused väga ohtlikud, sest kui püsimälu jääb poolest saadik programmeerituks, võib juhtuda, et arvutit enam ei õnnestu taaskäivita- da ja püsimälu kiip tuleb füüsiliselt uuega asendada . 2 Complementary Metal Oxide Semiconductor
38 · CMOS-seadistuste nullimine ( clear CMOS). Selle silluse abil saab asendada kehtivad CMOS Setupi seadistused vaikeseadetega. Näiteks saab niiviisi kustutada CMOS Setu - pi parooli . CMOS-seadistuste nullimine võib toimuda ka DIP-lülitite kaudu, klemmide lühistamise abil või klaviatuurilt teatud klahvi(de) allavajutamise teel. · CMOSi toide. Reeglina tuleb toitevool emaplaadil olevast akupatareist, aga mõni ema- plaat võimaldab ka välist toidet ja ümberlülitamiseks on vastav sillus. · Seadmete (jadapordid, disketiseadmed jmt.) lubamine -keelamine käib tavaliselt CMOS Setupist, aga mõnikord on selleks ka vastavad sillused. Enamasti peavad kõik seadmed olema lubatud, aga mõnikord on riistvarakonfliktide ärahoidmiseks vaja mõni seade keelata. · Mälusuuruse sillused. Põhimälu suurust seatakse tänapäevastel emaplaatidel väga har- va silluste abil.
Emaplaadi silluste seadmisel tuleb tingimata tutvuda emaplaadi juhendiga. Silluste kõrval on emaplaadiga ühendatud ka esipaneeli lülitid ja indikaatorlambid (Power In, Reset , kõvaketas) ning sisemine kõlar. Vajadusel (Power In lüliti riknemise korral) võib Power In ja Reset lülitite kaablid ära vahetada ning arvutit Reset lülitist käivitada.
2.3. Alglaadimine ( booting) Toite sisselülitamisel loetakse püsimälust (ROM, Read-Only Memory) sisse emaplaadi BIOS ( Basic Input-Output System), mis kontrollib videokaardi, mälu, kõvaketaste jmt. seadmete ole- masolu süsteemis ning väljastab ekraanile vastavad teated . Samuti on kasutajal võimalus seadistada CMOS-mällu salvestatud alglaadeparameetreid (kuupäev ja kellaaeg , kõvaketas- te tüübid, alglaadimise järjekord jne.). Kui emaplaadi BIOS vigu ei avasta, annab ta juhtimise esimesele kättesaadavale seadmele alglaadimise järjekorras (boot sequence). Näiteks kui alglaadimise järjekord on:
a) laserplaat b) diskett c) 1. kõvaketas d) arvutivõrk
siis proovitakse kõigepealt süsteemi laadida laserplaadilt, kui seda seadmes pole, siis dis- ketilt. Kui disketti pole disketiseadmes, siis pöördutakse esimese kõvaketta poole. Tavaliselt õnnestub kõvakettalt süsteem siis laadida. Kui aga kõvaketas pole kättesaadav, siis viimase võimalusena näeb järjekord ette alglaadimist arvutivõrgus paikneva serveri abil.
39 2.3.1 CMOS Setup
Alglaadimise ajal on ekraanil teade, kus on kirjeldatud, kuidas jõuda CMOS Setupisse. CMOS-mälu ehitus on selline, et andmete mee- lespidamiseks on tarvis väga vähe voolu; see saadakse emaplaadil paiknevast akupatareist, kui arvuti toide on välja lülitatud. Tüüpiline CMOS Setup võib sisaldada järgmisi seadeparameetreid. Joonis 61. Alglaadimisekraan teatega allservas · Standard CMOS Setup ,,Press DEL to enter SETUP" Hard Disk ­ kõvaketta automaatseks tuvastamiseks Auto, seadete käsitsi sisestamiseks User . SCSI-kõvaketta või laserkettaseadme korral None . Halt On ­ milliste vigade korral süsteem seiskub: No errors ei seisku ühegi vea korral, All errors seiskub mistahes vea korral, keyboard ja disk tähistavad seiskumist vastavalt klaviatuuri või kettaseadme vea korral. · BIOS Features Setup Boot Sequence ­ alglaadimisjärjekord: millistelt seadmetelt üritatakse kõigepealt alglaa- dida. Oluline näiteks operatsioonisüsteemi paigaldamise juures ( laadimine laserkettalt või disketilt). Swap Floppy Drive ­ vahetatakse disketiseadmete tähised A ja B. Boot Up Floppy Seek ­ alglaadimise ajal otsitakse, kas disketiseade on kättesaadav. · PC Health Status ­ seadmete temperatuur ja ventilaatorite pöörlemiskiirused; Shut - down Temperature võimaldab arvuti automaatselt seisata teatud temperatuuri ületa- misel. · Integrated Peripherials ­ emaplaadiga ühenduvate seadmete sisse-välja lülitamine ja tööparameetrite muutmine Onboard FDC ehk Floppy Disk Controller, disketiseadme kontroller Onboard UART ­ jadaport (COM) · Set Supervisor Password ­ CMOS Setupi parooli seadmine. · Set User Password ­ arvuti käivitamise parooli seadmine. · HDD Auto Detection ­ kõvaketta seadete automaattuvastamine.
2.4. Kõvaketta jaotus Info kättesaadavuse hõlbustamiseks jaotatakse kõvaketas partitsioonideks (partition). Selleks on vähemalt kolm põhjust:
40 1) kasulik on hoida operatsioonisüsteem koos rakendustarkvaraga ja andmed eraldi partit- sioonidel, sest kui süsteemne partitsioon mingil põhjusel rikneb (programmid töötavad valesti, operatsioonisüsteem on vigaselt kirjutatud, viirusrünne vmt.), on suur tõenäosus, et andmetega partitsioon siiski säilib ja andmed õnnestub kettalt kätte saada; 2) kui arvutisse soovitakse paigaldada mitu erinevat operatsioonisüsteemi, on vaja eraldada igale operatsioonisüsteemile oma partitsioon; 3) mõnikord juhtub, et kõvaketas on liiga suur selleks, et operatsioonisüsteem suudaks ,,ühe tükina" kogu kõvaketast haarata, sel korral on ülejäänud ruumi kasutamiseks vaja teha eraldi partitsioonid.
Kõvaketta jaotustabel (partition table) paikneb kõvaketta esimeses sektoris ning kirjeldab üli- malt neli esmast (primary) või laiendatud (extended) partitsiooni. Laiendatud partitsioon võib olla ainult viimane ning see võib sisaldada mitut loogilist partitsiooni. (Seega esmaste ja loo- giliste partitsioonide koguarv võib olla suurem kui 4.) Mõned UNIX-tüüpi operatsioonisüs- teemid jagavad partitsiooni veel omakorda viiludeks ( slice ). Ülimalt üks partitsioonidest on aktiivne (active). Kui alglaadimise järjekord käsib kõvakettalt süsteem laadida, otsitakse üles aktiivne partitsioon ning laaditakse sellelt operatsioonisüs- teem. Mitme operatsioonisüsteemiga arvutis pakub aktiivne partitsioon alglaadimisel esmalt hoo- pis menüü, mis laseb kasutajal valida, milline operatsioonisüsteem käivitada. Igal partitsioonil võib olla erinevat tüüpi failisüsteem. Levinumad tüübid on FAT3 , FAT32 (kasutusel Windowside varasemates versioonides), NTFS4 (kasutusel alates Windows NT-st), EXT2, EXT3, ReiserFS (kasutusel Linuxites), UFS5 (kasutusel mitmesugustes muudes UNIX- tüüpi operatsioonisüsteemides) ja HFS6 (kasutusel Macintosh-arvutitel). Enne uue partitsiooni kasutuselevõttu tuleb ta formateerida. Formateerimise käigus antakse failisüsteemile selline struktuur, nagu tema tüüp ette näeb, ühtlasi kustutatakse varem selles kettapiirkonnas asunud info.
2.4.1 Partitsioonide tähised
DOS/Windows operatsioonisüsteemides on partitsioonide tähised (nn. kettatähed) järg- mised. · A:, B: ­ disketiseadmed; · C: ­ esimese kanali primaarse (master) ketta esimene partitsioon (Parallel ATA) või esi- mese kanali esimene partitsioon (Serial ATA); 3 File Allocation Table 4 New Technology File System 5 UNIX File System 6 Hierarchical File System
41 · D:, E: jne. ­ teised partitsioonid ning laserkettaseadmed jm. kettaseadmed.
UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemides (Linux, BSD jmt.) kettatähti ei ole. Kõik seadmed ja fai- lid paiknevad ühises (virtuaalses) kataloogipuus, mis algab juurkataloogist /. Seadmetega suhtlemine toimub seadmefailide ( device files) kaudu, mis asuvad kataloogis /dev. Disketi- seadmete, laserkettaseadmete ja kõvaketaste kõigi partitsioonide jaoks on olemas oma sead- mefail. Kõvaketaste seadmefailide tähised alluvad järgmisele numeratsioonile. Element Linux FreeBSD Parallel ATA eesliide hd ad 1. kanali esmane a 0 1. kanali teisene b 1 2. kanali esmane c 2 2. kanali teisene d 3 Serial ATA eesliide sd ad kanali järjekorranumber a, b jne. 0, 1 jne. partitsiooni järjekorranumber 1, 2 jne. s1, s2 jne. Laserkettaseadme eesliide cdrom acd Disketiseadme eesliide fd fd USB-mälupulga eesliide sd da Näiteid. Esimese kanali esmase kõvaketta teine partitsioon on nähtav tähisena Linuxis /dev/hda2, FreeBSD-s /dev/ad0s2. Teise kanali esmase kõvaketta esimene partitsioon on nähtav tähisena Linuxis /dev/hdc1, FreeBSD-s /dev/ad2s1. (Esimene) diskett on nähtav tähisena Linuxis /dev/fd0, FreeBSD-s /dev/fd0. USB-mälupulk (seal on reeglina ainult üks partitsioon) on nähtav tähisena Linuxis /dev/sda1, FreeBSD-s /dev/da0s1. Kindluse mõttes tuleb vaadata konkreetse operatsioonisüsteemi juhendit ja /dev kataloogi sisu, sest täpne numeratsioon võib erineda siintoodust. UNIX-tüüpi süsteemides tuleb partitsioon enne kasutuselevõttu ühendada mingi kataloogi- ga. Näiteks ühendame esimese kanali esmase kõvaketta kolmanda partitsiooni kataloogiga /mnt/part3: Linuxis: mount /dev/hda3 /mnt/part3 FreeBSD-s: mount /dev/ad0s3 /mnt/part3 Mõnikord on vaja lipu -t abil määrata failisüsteemi täpne tüüp, näiteks -t ext3, -t vfat (FAT32 failisüsteemi korral), -t cd9660 või muu taoline. Täpsemate juhiste saamiseks tuleb vaadata käsu mount juhendit (selle annab käsk man mount). Käsk mount ilma parameetriteta näitab kõigi ühendatud seadmete tähiseid ning nendega ühendatud kataloogide nimesid.
42 Lahtiühendamiseks on käsk umount, mille parameetriks tuleb anda seadme (või kataloogi) tähis: umount /mnt/part3
2.4.2 Jaotustabeli muutmine
Kõvaketta jaotustabeli muutmiseks on iga operatsioonisüsteemiga kaasas vastav vahend. MS-DOS ja Windowsi varasemates versioonides on selleks interaktiivne programm FDISK, alates Windows NT-st on kasutada graafiline vahend Disk Management . UNIX-tüüpi süs- teemides toimub partitsioonitabeli muutmine käsurea käsu fdisk abil. Partitsioonide loomiseks pakutakse ka operatsioonisüsteemi paigaldamisel vastavad dialoo- giaknad.
Joonis 62. Disk Management tööekraan
2.4.3 Failisüsteemi formateerimine
Windowsis saab failisüsteemi formateerimiseks kasutada käsku FORMAT , failihaldurit või graafilist vahendit Disk Management. UNIX-tüüpi süsteemides toimub formateerimine käsu mkfs või newfs abil. Reeglina tuleb ette anda failisüsteemi tähis (Windowsis kettatähed C:, D: jne., UNIX-tüüpi süsteemides seadmefailid /dev/hda1, /dev/hda2 jne.), failisüsteemi tüüp, võib-olla ka radade arv ja sektorite arv rajal vmt. parameetrid.
43 Formateerimine viiakse läbi ka süsteemi paigaldamisel pärast partitsioonide loomist.
2.4.4 Partitsiooni kloonimine
Partitsiooni kloonimine tähendab kogu partitsioonil oleva informat- siooni üks-ühele kopeerimist teise- le kettale. Tihti kopeeritakse par- titsiooni sisu kõigepealt tõmmise- faili (image file), millelt siis info edasi sihtkohta kopeeritakse. Par- titsioonide kloonimine on otstar- bekas ühesuguse konfiguratsiooni- ga arvutite tootmisel või saasttark- varast puhastamisel. Tänapäevased kloonimisvahendid pakuvad partit- sioonide kloonimist ka üle arvuti- võrgu. Joonis 63. partimage tööekraan Esimene tarkvaratoode, mis oli mõeldud partitsioonide kloonimiseks, oli Ghost . UNIX-tüüpi süsteemides kasutatakse kloonimiseks tihti vahendit partimage. Levinud kloonimisprog- rammid on veel Acronis True Image ning DriveImage.
2.4.5 Partitsiooni suuruse muutmine
Kui partitsioonil on piisavalt vaba ruumi, tuleb kõne alla partitsiooni suuruse vähendamine. Samuti, kui partitsiooni kõrval asuv kettaosa on tühi (jaotamata), saab partitsiooni suuren- dada. Siiski on partitsiooni suuruse muutmine ohtlik operatsioon , mistõttu andmetest tuleb enne sellist tegevust teha varukoopia . Partitsioonide suuruse muutmiseks on tuntuim va- hend PartitionMagic, kasutatakse ka avatud lähtekoodiga programmi GParted. Hoopis suurema vabaduse annab loogilise köitehalduse ( Logical Volume Management, LVM) kasutamine. LVM on põhimõte, kus jaotatakse füüsilised partitsioonid ühesuurusteks eks- tentideks (extent, tüüpiline suurus on 4 MB) ning grupeeritakse ekstendid loogilisteks par- titsioonideks. Sel korral saab loogiliste partitsioonide suurusi paindlikult ja isegi töötavas süsteemis muuta.
2.4.6 Sõltumatute ketaste liiasmassiiv
Olukorras, kus on tarvis korraldada loogilist partitsiooni üle mitme ketta sellisel viisil, et kui mõni ketas rikneb, siis süsteemi töö ei seiskuks (teisisõnu, andmed oleksid dubleeritud ka
44 teistele ketastele), kasutatakse sõltumatute ketaste liiasmassiivi (redundant array of indepen- dent disks, RAID). Lisaks veakindlusele lühendab samade andmete mitmesse kohta salvesta - mine ka pöördusaega. Operatsioonisüsteemi poolt vaadates paistab RAID üheainsa loogilise kõvakettana. RAID kasutab hargsalvestust, kus iga ketta mäluruum sektsioneeritakse vööti- deks ( stripe ), mille suurus ulatub ühest sektorist (512 baiti) kuni mitme megabaidini. Kõigi ketaste vööte adresseeritakse korrapäraselt vaheldumisi . Kasutusel on mitmeid tüüpe RAID-süsteeme ja lisaks neile veel mitteliiasmassiiv (RAID-0). · RAID-0. Toimub ketaste jaotamine vöötideks, kuid andmete liiasust pole. Tõstab jõud- lust, kuid ei paranda veakindlust. · RAID-1. Nimetatakse ka ketta peegeldamiseks (mirroring) ning koosneb vähemalt ka- hest andmesalvestust dubleerivast kõvakettaseadmest. Vöötideks jagamist ei ole. Lu- gemisjõudlus paraneb , sest samaaegselt võib lugeda mõlemat ketast. Kirjutamisjõudlus on sama mis ühe kettaseadme korral. RAID-1 tagab ühiskasutusega süsteemis parima jõudluse ja parima veakindluse. · RAID-5 puhul saab nii lugemist kui kirjutamist teostada samaaegselt mitme kettaga. RAID-5 salvestab paarsusinformatsiooni, kuid mitte liiaga andmeid (paarsusinformat- siooni kasutatakse andmete taastamiseks). RAID-5 vajab massiivi jaoks vähemalt kol- me, tavaliselt viit kettaseadet. Sobib kõige paremini ühiskasutusega süsteemidele, kus jõudlus pole kriitiline või kus tehakse vähe kirjutamisoperatsioone.
RAID-0 RAID-1 RAID-5
A1 A2 A1 A1 A1 A2 A3 Ap A3 A4 A2 A2 B1 B2 Bp B3 A5 A6 A3 A3 C1 Cp C2 C3 A7 A8 A4 A4 Dp D1 D2 D3
Disk 0 Disk 1 Disk 0 Disk 1 Disk 0 Disk 1 Disk 2 Disk 3 Joonis 64. Kettamassiivide RAID-0, RAID-1 ja RAID-5 skeemid . Andmed on jaotatud plokkideks A1 A2 A3 . . . , või RAID-5 puhul A1 A2 A3 B1 B2 B3 C1 C2 C3 D1 D2 D3. Tumehalliga on tähistatud kasulik ruum, valgega dubleeritud andmed, helehalliga tühi ruum. RAID 5 korral salvestab igas reas üks kettaseade paarsusinformatsiooni (A p , B p , C p ja D p ), mis võimaldab ühe ketta rikke korral sellel olevad andmed taastada. RAID võib olla organiseeritud riistvaraliselt (eraldiseisva kontrolleri, näiteks PCI laiendus - plaadi näol, või ka integreerituna emaplaadil) või tarkvaraliselt (programmina, mis alglaadi- misel laaditakse mällu ja mille kaudu käivad edaspidi kõik kettaoperatsioonid).
45 2.5. Draiverid Seadmedraiveriks (device driver , ka lihtsalt draiver ehk juhtprogramm) nimetatakse tarkvara, mis on ette nähtud riistvara teenuste pakkumiseks tarbijale (operatsioonisüsteem, rakendus- programmid). Riistvara tootjad annavad reeglina seadme jaoks kaasa ka sobiva draiveri, mis tuleb pärast seadme paikaasetamist ja enne kasutuselevõttu paigaldada. Mõnikord võib ka operatsioonisüsteemi koosseisus vastav draiver kättesaadav olla, aga tootja poolt pakutava kasutamine on tavaliselt kindlam tee. Lisaks tasub uue seadme kasutuselevõtul kontrollida, ega tootja ei paku oma kodulehel draiveri uuemat versiooni. Kui (vanemale) seadmele töötavat draiverit kaasa pole pandud, siis tasub otsida, ega kasu- tajad pole internetti paigutanud ,,omapakendatud" draivereid. Leidub ka spetsiaalseid drai- verite pankasid, näiteks http://www.driverguide.co m.
2.6. Diagnostika Arvutisüsteemis on vea otsimisel kõigepealt oluline suuta viga korrata (kui see avaldub min- gis konkreetses situatsioonis). Selliste vigade, mida korrata ei õnnestu, põhjused on raskesti tuvastatavad. Alustada tuleks kõigepealt (kui see on võimalik) operatsioonisüsteemi enda diagnostikava- henditest. Kui need on piiratud või ei anna midagi uut teada, tuleks välja selgitada, kas viga on tarkvaraline (näiteks viiruste mõju) või riistvaraline. Üks võimalus selles veenduda on laadida mõni teine operatsioonisüsteem (näiteks laserplaadilt) ning proovida läbi viia tege- vusi, mis viga ilmnema sunnivad. Kui need ka sel juhul ilmnevad, siis viga ei sõltu tarkvarast (operatsioonisüsteemist) ning vaatluse alla tuleb võtta riistvara. Riistvaralised vead avalduvad põhiliselt ikkagi selle seadme juures, mis ei tööta õigesti. Kui pilt ,,virvendab" ja seatud parameetrid (lahutusvõime, värskendussagedus) on õiged, võib viga olla videokaardis või monitoris. Kui teatud faili lugemise ajal algab ühes ja samas ko- has alati kõvaketta intensiivne töö ning kogu ülejäänud tegevus aeglustub tunduvalt, siis võib seal kohas olla kettal füüsiline viga. Kõvaketta intensiivne töö võib muidugi ka viida- ta mälupuudusele. Nimelt, operatsioonisüsteemid kasutavad osa kõvakettast operatiivmälu laienduse, nn. saalealana (swap area). Juhusliku iseloomuga ,,kinnijooksmised", kui mitte ükski seade ei reageeri, võivad viida- ta operatiivmälu, protsessori (või selle jahutuse) või emaplaadi riketele. Kui mahajahtunud arvuti käivitamisel ilmneb ,,kinnijooksmine" alati teatava kindla ajavahemiku järel, võib rik- nenud olla protsessori jahutusventilaator (protsessor soojeneb selle aja jooksul kriitilise tem- peratuurini ning seejärel peatab töö). Mälu, protsessori ja emaplaadi vigu diagnoosivaid utiliite on mitmeid, näiteks Memtest86. Memtest86 on avatud lähtekoodiga ning selle saab paigutada testimiseks süsteemsele diske- tile või laserplaadile. Protsessori ja emaplaadi korral tuleks (kui see on võimalik) testimiseks kasutada kindlasti ka tootja poolt kaasa antud tarkvara. Mitmeid testimis- ja parandusutiliite
46 võib leida laserplaatidelt Ultimate Boot CD ja System Rescue CD. Kõvaketaste korral tulevad kõne alla kaht sorti vead: füüsilised ja loogilised . Füüsilised vead on vead ketta pinna struktuuris (teatud koht ei ole lugemispea abil enam loetav) ning neid saab tuvastada kas tootja poolt välja antud (näiteks tootja kodulehel oleva) või operatsiooni- süsteemi koosseisus oleva tarkvaraga. Windowsi koosseisus on utiliit Checkdisk, mille abil saab ketta füüsilisi vigu leida. UNIX-tüüpi süsteemides on selleks otstarbeks käsk fsck. Mõ- ned tarkvaratootjad (näiteks Symantec) pakuvad samuti kettakontrolli utiliite. Loogilised vead on seotud kettale kirjutamise iseärasustega. Nimelt, kui rakendustarkvara annab faili salvestamise korralduse, ei pruugi operatsioonisüsteem seda kohe täita, selle ase- mel võib süsteem paigutada salvestatavad andmed puhvrisse ja tegeliku kettale kirjutamise alles hiljem läbi viia. Kui nüüd vahepeal toide kaob ning andmed on kettale kirjutamata jää- nud või osaliselt kirjutatud, võib failisüsteem olla mitteterviklikus seisus (näiteks ei ole koos- kõlas faili suurus ja selle poolt hõivatavate klastrite7 arv; kettal on klastreid, mis ei kuulu ühelegi failile vmt.). Failisüsteemi mitteterviklikust seisust väljatoomiseks tuleb failide suu- rused ja kasutatavate klastrite tabel läbi vaadata ja vajadusel korrigeerida . Ka seda tööd saab teha operatsioonisüsteemi koosseisus olevate vahendite või eraldi paigaldatud kettahooldus- tarkvara abil.
7 Klastriks nimetatakse ketta vähimat salvestusühikut, millesse saab mahutada faili. Failisüsteem adresseerib ketta pinda klastrite kaupa.
47 PEATÜKK 3
Tehniline dokumentatsioon Kuidas nimetatakse dokumentatsiooni, mis on kättesaadav komponendi või program - mi seest? Mida sisaldab tüüpiline rakendusprogrammi abimenüü? Millised dokumentatsiooni liigid on reeglina vormistatud (täpp- või arv-)loeteluna? Mi- da need dokumentatsiooni liigid lugejale pakuvad? Milliseid täiendavaid sõnu (peale markeeringu) tuleks sisestada otsimootorisse, et otsi- da mälukiibi andmeplanki ( kiibi markeering on teada)? Millise võttega leida videokaardi markeeringu järgi lehekülgi kindlast veebiserverist, mis on hetkel maas ? Kirjelda, milline on hea kasutusjuhend. Millises vormingus peaks kasutusjuhendi välja andma? Nimeta vähemalt kaks põhjust, miks on süsteemi hoolduse dokumenteerimine oluline. Millistest osadest koosneb tüüpiline hoolduse dokumenteerimise kirje?
3.1. Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon
Arvutite riistvara või tarkvara dokumentatsiooniks loetakse si- dusabi (online help), korduma kippuvate küsimuste loetelu (KKK, FAQ1 ), HowTo - dokumendid ning kasutusjuhendid (user guide ). Sidusabi on kättesaadav tarkvaratoote või riistvarakomponen- di seest. Tarkvaratoote korral on abimenüüs sidusabi ise (lü- hiklahv enamasti F1), mõnikord täiendavad abivahendid (nt. Mis see on? (What is this?) ­ hiirega klikates aknaelemendil saab juhiseid, kuidas konkreetset elementi kasutada), viited veebis olevale abimaterjalile, uuenduste allalaadimine, tagasiside toot - jale ja versiooniinfo (About. . . ). Versiooniinfo aken on võrdle- Joonis 65. Versiooniinfo aken misi standardne, sisaldades tunnuspilti, versiooni täpset numb- rit ning tihti ka viidet programmi loojatele (nimepidi). 1 Frequently asked questions
48 KKK on formaadina üsna vana, pärinedes vähemalt 17. sajan- dist. Võrgus on KKK välja kasvanud teadlike kasutajate tüdi- musest teatud küsimustele ikka ja jälle samu õigeid vastuseid anda. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus foorumisse sellise küsimuse postitamist, mille vastus esineb KKK-s, loetak- se halvaks tooniks (netiketi vastu eksimiseks). Ise KKK koosta- misel tuleks toodet kõigepealt vaadelda tavakasutaja ,,silmaga" ning vajadusel täiendada tõepoolest korduma kippuvate küsi- mustega. HowTo on tavaliselt lühike, algajale mõeldud juhis mingi kind- la tegevuse sooritamiseks. Tavaliselt on HowTo-dokumendi ju- histe kasutamiseks vajalikud võrdlemisi ranged eeltingimused Joonis 66. Tüüpiline (näiteks: HowTo-paigaldusjuhis Apache+SSL opsüsteemi Fedo- rakendusprogrammi ra Core 4 jaoks) ning kui osa neist pole täidetud (meie näites abimenüü soovime paigaldada Fedora Core 2 jaoks või ilma SSL toetuseta vmt.), tuleb HowTo-sse loominguliselt suhtuda (osa õpetusest vahele jätta või mõelda, mida vaja täiendavalt teha). Kui aga eeltingimused on täpselt täide- tud, on HowTo järgi tegutsemine kiire ja mugav. Kasutusjuhend on mahukam tekst, mis on tootega kaasas trükituna või elektrooniliselt (ta- valiselt PDF-vormingus). Kuigi võib tunduda, et kasutusjuhendis on tavaliselt kirjas ainult ilmsed faktid, tuleks enne seadme või tarkvaratoote kasutuselevõttu juhend vähemalt läbi le- hitseda. Ka enne abi küsimist (internetist, tugitelefonilt vmt.) peaks olema kindel, et juhendi abil probleemi lahendada ei õnnestunud. Tootjad vormistavad kasutusjuhendid mõnikord kaheosalistena: üldine juhend tooteperekonna kohta ning andmeplangid (data sheet) konk- reetse toote andmetega. Eriti tüüpiline on see elektroonikadetailide puhul. Toodetega võib kaasas olla ka õpik ( tutorial ), kus on animatsioonid toote kasutamise kohta. Suuremad firmad peavad üleval teabepanku (knowledgebase), kus on nende endi oskusteabe ning kasutajate postituste põhjal ära nummerdatud ja otsitavana tallele pandud tuhandeid teabekildusid. Kasutajad saavad abi ka foorumitest, Wiki-veebist (veebilehtede tüüp, mille korral iga kasu- taja saab lehekülge soovi korral täiendada), jututubadest jmt.
3.2. Abi otsimine veebist Toote kohta abi otsimiseks tuleks kõigepealt pöörduda kasutusjuhendi ning seejärel toot- ja kodulehe poole. Kui nendest abi ei saa, tekib küsimus, kuidas otsimootoreid (näiteks http://www.google.co m) tarvitades õnnestuks leida võimalikult kasulik lehekülg, et probleemi lahendada. Tasub teada järgmisi otsimisvõtteid. · Otsisõne paigutamisel jutumärkidesse leitakse leheküljed, kus kogu sõne esineb ,,ühes tükis". Selles on lihtne veenduda kasvõi oma nime otsides koos ja ilma jutumärkideta.
49 · otsisõne site: domeen otsib lehekülgi ainult kindlast domeenist. Näiteks kui soovime leida Pentium 4 kohta andmeid ainult Inteli leheküljelt, võime kirjutada "Pentium 4" site:intel.com · Otsisõne juurde tasub paigutada ka howto, faq, manual , documentation, wikipedia või muud taolist, et kitsendada otsitavate lehekülgede tüüpi. · Mõnikord ei ole leitud lehekülg hetkel kättesaadav. Otsimootorid pakuvad sel korral lehekülje puhverdatud varianti, mida ei tuleks sel juhul ära põlata.
3.3. Kasutusjuhendi loomine Kasutusjuhend sisaldab reeglina järgmisi osi. · Eessõna, milles on kirjas, kuidas juhendit tuleks kasutada ning osutatud ka täiendavale dokumentatsioonile. · Sisukord. · Juhis, kuidas kasutada vähemalt süsteemi põhilisi funktsioone. · Veaotsingu peatükk, kus on loetletud võimalikud tekkivad vead koos seletusega, kui- das neid lahendada. · Korduma kippuvate küsimuste loetelu. · Kust leida täiendavat abi, tootja (või juhise koostaja) kontaktandmed. · Sõnastik, mahukamate juhendite korral ka indeks.
Kasutusjuhend millegi paigaldamiseks või ülesseadmiseks peaks olema ,,pimesi täidetav", st. võimalikult selline, et selle järgi ilma mõtlemata tegutsedes saaks töö tehtud. Halb toon on näiteks tarkvara paigaldamisjuhendi korral, et vahele on jäetud mõni (koostajale ilmsena tunduv) samm: kuhugi nupule klikkamine, käsureal kataloogi vahetamine vmt. Mida ruma- lam kasutaja juhendi abil töö tehtud saab, seda parem juhend. Keerukate tegevuste kohta kehtib reegel Üks pilt on rohkem kui tuhat sõna. Kasutusjuhendis leiduv peatükk toote põhifunktsioonide kasutamiseks peaks olema võima- likult lühike ja pilguga kergesti haaratav. Jutustava teksti asemel tuleks kasutada loetelusid , eriti kui järjest kirjeldatakse, mida kasutaja peab tegema. Pildid peaksid olema teksti sisse mähitud, kui nad mahuvad. Elektroonsed juhendid peaksid olema mistahes kasutajale kättesaadavad, st. esitatud HTML- või PDF-vormingus.
3.4. Hoolduse dokumenteerimine Riistvara või tarkvara hoolduse korral on dokumenteerimine üks kindlaid kohustusi. Süstee- miadministraatoritel on dokumenteerimise kohustus tavaliselt kirjas töölepingus. Põhjus on
50 selles, et kui süsteemiadministraator lahkub töölt, peab ka järgnev töötaja suutma töökohus- tused sujuvalt üle võtta koos süsteemide kõigi iseärasuste teadmisega. Arvutifirmade hooldustehnikutel on samuti kohustus kõiki tehtud toiminguid dokumentee- rida, hooldusprotsessi dokumentatsioon võib koguni olla kliendile nähtavaks tehtud. Dokumenteerimise kirjel peavad olema järgmised omadused. · Sündmuse (hooldustegevuse) võimalikult täpne toimumisaeg . Eriti täpselt on vaja aeg kirja panna töötava süsteemi hooldamisel ­ siis saab hooldustegevuse aega edaspidi võrrelda logifailide sündmustega. · Eeltingimused ­ vea kirjeldus, süsteemi olek, hooldustegevuse ettevõtmise põhjus jmt. · Hooldustegevuse kirjeldus selliselt, et sellest saaks aru mistahes sarnase kvalifikatsioo- niga töötaja. · (Kui see on kohe näha, siis) saadud tulemus. Arvuti- või tarkvarasüsteemis vigade ot- simise korral ei pruugi tulemus (,,nüüd enam ei hangu igal nädalal") muidugi kohe ilmneda.
51 PEATÜKK 4
Praktilised tööd
4.1. Tutvumine arvutisüsteemiga Ülesandeks on eemaldada põhilised arvutikomponendid ning need seejärel taasühendada. Eemaldamisele kuuluvad: laiendusplaadid (videokaart, võrgukaart, helikaart jne.), salves- tusseadmed (disketiseade, laserkettaseade, kõvaketas jne.), operatiivmälu, emaplaadi toite- pistik, protsessori jahuti ja protsessor ( viimased kaks võib ka paigale jätta). Koosta arvuti kokkuladumise protokoll . Kirjuta üles komponentide nimetused, markeerin- gud, tootjad, FCC koodid (kui on) ja seerianumbrid. Selgita välja (vajadusel tootja kodulehe abil) komponentide parameetrid (protsessoril taktsagedus, mälul ja kõvakettal maht, video- kaardil videomälu maht). Komponendi tootjafirma saab leida FCC koodi järgi. Seadista CMOS Setupist esimeseks alglaadivaks seadmeks disketiseade (kirjelda lühidalt, kuidas seda tegid), käivita arvuti DOSi süsteemdisketilt1 ja uuri, kas DOSi käsud töötavad (näiteks käsk DIR). Kirjuta tulemused protokolli. Võimalusel paiguta protokolli mõne kom- ponendi või toimingu foto.
4.2. Arvutikomplekti koostamine hinnakirja põhjal Koosta Hinnavaatluse2 või mõne suurema arvutifirma andmete alusel ühe lauaarvuti komp- lekt. See peab sisaldama protsessorit, selle jahutit, emaplaati, operatiivmälu, kõvaketast, dis- ketiseadet, laserkettaseadet, videokaarti (kui pole juba integreeritud), võrgukaarti (kui pole juba integreeritud), korpust koos toiteplokiga (võib ka eraldi osta), klaviatuuri, hiirt ja mo- nitori. Komplektis olgu ära näidatud firmad, kust komponente ostetakse, ning vajalik ko- gusumma arvuti väljaostmiseks. Valmis arvutikomplekte selles ülesandes kasutada ei tohi. Arvuti hind ei tohiks ületada 15 000 krooni. (See on ainult riistvara hind, operatsioonisüstee- mi ega rakendustarkvara osta pole vaja.) Komponendid peavad tootja poolt antud andmete põhjal omavahel kokku sobima! Vajadu - 1 Vt. http://www.bootdisk.co m. 2 http://www.hv.ee
52 sel otsi seadme andmed ka otse tootja kodulehelt üles. Põhilised ühilduvusprobleemid on järgmised. · Kas protsessor ja emaplaat sobivad kokku? · Kas antud mälu sobib antud emaplaadile? · Kas jahutit on vaja osta (kui protsessor on ostetud in box, siis jahuti on juba kaasas) ning kas see on antud taktsagedusega protsessori jaoks piisav? · Kas valitud kõvaketta jaoks on emaplaadil olemas pesa (Serial ATA, Parallel ATA)? · Kas valitud videokaardi jaoks on emaplaadil olemas pesa (AGP, PCI-E)?
4.3. Emaplaadi uurimine Vali välja üks emaplaat, otsi veebist selle juhend (reeglina PDF-vormingus, eelistada tasub tootja enda poolt koostatud juhendit) ning koosta emaplaadi kohta protokoll, kus on selgita- tud, kuidas · seada protsessori toitepinget, · seada protsessori taktsageduse kordajat, · seada CMOS tehase seadetesse, · ühendada indikaatorlampide pistikuid, · ühendada jahutusventilaatori toidet, · ümberprogrammeerida püsimälu (ROM).
Varustada protokoll vajalike jooniste/fotodega (emaplaadi juhendist ja plaadi enda pealt). Igal emaplaadil ei pruugi saada kõiki nimetatud toiminguid sooritada . Kui juhend väidab, et ei saa, siis tuleb protokollis seda ka märkida.
4.4. Riistvarakomponendi ülevaade Koosta ülevaade mingi riistvarakomponendi kohta. Ülevaates peaks olema räägitud kompo- nendi põhifunktsioonidest, füüsikalistest parameetritest ning sellest, kuidas teda paigaldada ja kasutada. Ülevaade olgu kindlasti varustatud vajalike illustratsioonidega (eriti paigalda- mise ja kasutamise kohta). Põhimõtteliselt saab seda ülevaadet kirjutada puhtalt mingi kom- ponendi juhendi ja netist lisaks otsitud materjalide põhjal, aga parem oleks, kui valid kom- ponendi, mille oled ise reaalselt ka kuhugi paigaldanud ja (kasvõi osaliselt) tööle saanud.
4.5. Operatsioonisüsteemi paigaldamine ja kasutamine Koosta kasutusjuhend opsüsteemi paigaldamiseks ja selles elementaarsete toimingute (faili- halduri avamine, käsureale jõudmine, arvuti sulgemine ) tegemiseks.
53 Süsteemi paigaldamine algab reeglina kõvakettal olemasolevate partitsioonide mahtude ja tüüpide väljaselgitamisest. Sõltuvalt võimalustest kasutada kas paigaldatava opsüsteemi en- da installeri vahendeid või eraldi partitsioneerijat (näiteks GParted). Võib olla vajalik senised partitsioonid kustutada või nende suurust vähendada. Kui kõvakettal on ka muid operat - sioonisüsteeme, pakuvad UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemid paigaldamisel reeglina alglaa- dehalduri (nt. GRUB) paigaldamise võimalust. Samuti saab paigaldada eraldi alglaadehal- duri (nt. XOSL). Kasutusjuhend peab vastama peatükis 3 toodud nõuetele. Juhend peab sisaldama eessõna, üksikasjalikku paigaldusjuhist koos ekraanipiltidega, veaotsingu ja korduma kippuvate kü- simuste peatükki ning viidet tootja kodulehele. Paigaldusjuhis peab sisaldama ja põhjenda- ma paigaldamise kõiki etappe (st. ei tohi midagi vahele jätta). Juhend peab lõpptulemusena olema vormistatud veebilehena (HTML+pildid) või PDF- failina . Ekraanipildid saab teha fotoaparaadiga paigaldusprotsessi jälgides või viies paigalduse lä- bi virtuaalmasinas (nt. VMWare ). Paigaldusprotsessi ekraanipilte on võimalik samuti leida paigaldust selgitavatelt veebilehtedelt.
4.6. Andmete otsimine Koosta kogu töö kohta üks tekstidokument , kus on kirjas küsimuste vastused ning kust need vastused leiti (otsimootorite, manuaalide jmt. aadressid). Lisaks peavad olema failidena alla laaditud emaplaatide ja kõvaketaste juhendid, mälude andmeplangid ning seadmedraiverid. Eelistatud on tootja poolt pakendatud juhendid ja draiverid. 1. Emaplaadi S1571 kohta leia järgmised andmed. · Kuidas võtta CMOS tehase seadetesse? · Kuidas muuta protsessori taktsageduse kordajat? · Kuhu paigutada esipaneeli lülitite, indikaatorlampide jmt. pistikud emaplaadil? · Kuhu paigutada protsessori jahutusventilaatori toitepistik?
2. Kõvaketta Caviar 22500 kohta leia järgmised andmed: · maht, · pöörlemiskiirus (RPM = revolutions per minute ), · silluste paigutus , et lülitada Master/Slave/Cable Select vahel.
3. Leia FCC ID: A3LSCR3231 koodi järgi seadme tootjafirma. 4. Leia FCC ID: JNZ211411 koodi järgi seadme tootjafirma. 5. Leia teabe
54 # ifconfig bge0: flags=8843 mtu 1500 options=1b inet 193.40.6.121 netmask 0xffffffe0 broadcast 193.40.6.127 inet6 fe80::2e0:81ff:fe51:d8d9%bge0 prefixlen 64 scopeid 0x1 inet 172.17.2.2 netmask 0xffffff80 broadcast 172.17.2.127 ether 00:e0:81:51:d8:d9 media: Ethernet autoselect (100baseTX ) status: active
põhjal võrgukaardi tootjafirma. 6. Leia teabe
K:\>ipconfig /all
Windows IP Configuration
Host Name . . . . . . . . . . . . : xxx Primary Dns Suffix . . . . . . . : Node Type . . . . . . . . . . . . : Unknown IP Routing Enabled. . . . . . . . : No WINS Proxy Enabled. . . . . . . . : No
Ethernet adapter Local Area Connection 2:
Connection- specific DNS Suffix . : Description . . . . . . . . . . xxx . : Physical Address. . . . . . . . . 00-E0-4C-22-51-92: Dhcp Enabled. . . . . . . . . . Yes . : Autoconfiguration Enabled . . . Yes . : IP Address. . . . . . . . . . . 192.168.21.80. : Subnet Mask . . . . . . . . . . 255.255.255.0. : Default Gateway . . . . . . . . 192.168.21.1 . : DHCP Server . . . . . . . . . . 192.168.21.1 . : DNS Servers . . . . . . . . . . 192.168.21.1 . : 193.40.0.12 Lease Obtained. . . . . . . . . . : 28. november 2006. a. 11:55:29 Lease Expires . . . . . . . . . . : 28. november 2006. a. 17:55:29
põhjal võrgukaardi tootjafirma. 7. Leia GPS-seadme Typhoon MyGuide 7000 XL draiver Windows 2000 operatsioonisüstee-
55 mi jaoks. 8. Leia printeri Epson Stylus COLOR 800 P930A draiver Windows 3.11 operatsioonisüsteemi jaoks. 9. Mälumoodulil on 4 kiipi markeeringuga D8 0045 S16008LK9TW-75A. Leia mälukiibi and- meplank ning otsusta, kui suur on mälumooduli kogumaht ja millisel taimingul (PC-100, PC-133 jmt.) ta töötab.
4.7. Diagnostikatarkvara ülevaade Vali välja üks riistvaradiagnostika või tarkvaralise diagnostika programm (nuhkvaratõrje, antiviirus vmt.) ning koosta ülevaade selle programmi kohta. Peab olema kirjas, mida see programm kasutajal teha võimaldab, juhis koos ekraanipiltidega programmi põhifunktsioo- nide kasutamiseks ning mõni lause programmi tootja ja ajaloo kohta.
4.8. Diagnostika ülesanded Diagnostika ülesannete lahendusena tuleb koostada protokoll, kus on punkthaaval lahti kir- jutatud , mida ja mis eesmärgil tehti ning mis toimus. Protokoll tuleb varustada kuupäeva ja kellaajaga ning märkida ära arvuti number, mille juures tegevus toimus.
4.8.1 Printimine ei õnnestu 1. Kontrolli, kas paralleel- või USB-port on emaplaadiga korralikult seostatud. (See on oluline AT-korpuse korral.) 2. Kontrolli CMOS Setupist, kas vastav port on kasutamiseks lubatud. 3. Kas printeri kaabel on korras? Selgita testri abil, kas ühest pistikupesast teiseni ulatuvad liinid on juhtivad. 4. Kas printer on töökorras? Prindi printeri testleht. 5. Katseta printimisoperatsiooni otse käsurealt. Selleks koosta fail, mis lõpeb sümbo- liga 0x0C (FORM FEED ). Olgu selle faili nimi proov .txt. Siis toimub printimine DOS/CMD käsureal: copy proov.txt lpt1 ja UNIXi käsureal (juurkasutaja õigustes): cat proov.txt > /dev/lp0
4.8.2 Signaalkõlar ei tööta 1. Kas kõlar on füüsiliselt töökorras? Kontrolli takistust testriga (tavaliselt on signaalkõlari takistus vähem kui kümme oomi ). 2. Eemalda ükshaaval videokaart ja operatiivmälu. Kas ikka ei piiksu?
56 3. Kas kõlar on õigesti ühendatud? Kontrolli emaplaadi juhendi põhjal. Kõlari pistikupesa tähis on SPEAKER või SPK. 4. Moodusta fail, kus esineb sümbol 0x07 (BELL). Paiska see käsureal ekraanile: type piiks .txt (DOS/CMD käsureal) cat piiks.txt (UNIXi käsureal) Selle tulemusena peaks kõlar tegema ühe piiksu.
4.8.3 Arvuti jääb suvalistel hetkedel ,,rippu" 1. Kas mälu on korras ja korralikult pesas? (Eriti oluline SIMM-mälude puhul ­ pesa klem- mid võivad logiseda.) 2. Testi mälu läbi. Vt. näiteks Ultimate Boot CD ja sealt mõni mälu testimise utiliit (nt. Memtest86). 3. Testi protsessor läbi. Vt. näiteks Ultimate Boot CD ja sealt mõni protsessori testimise utiliit. 4. Kas protsessori töötingimused on sobivad? Ventilaator peab tõrgeteta töötama, tempe- ratuuri saab võib-olla vaadata CMOS Setupist. 5. Eemalda nii paljud seadmed kui võimalik (laiendusplaadid, salvestusseadmed). Vaheta välja videokaart. 6. Lülita kõik mittevajalikud välisseadmed (helikaart, võrgukaart, USB pordid, kõvaket- ta ja disketiseadme kontrollerid jms.) CMOSist välja. Võta CMOS silluse abil 3 tehase seadetesse. 7. Kui võimalik, alanda süsteemisiini taktsagedust ja/või protsessori taktsageduse korda- jat. Seda saab teha CMOS Setupist või vanematel emaplaatidel silluse abil.
4.8.4 Arvutit ei õnnestu sisse lülitada (ATX-korpuse korral) 1. Veendu voltmeetri (testri) abil pingeid kontrollides, et toiteplokk töötab. Kontrollida on soovitav IDE toitepistiku pealt. 2. Kas emaplaat saab toidet? Mõnel emaplaadil on dioodlambike, mis toite korral põleb. 3. Kas sisselülimisnupp töötab? Veendu, et selle takistus läheb vajutamisel nulli. Kas lü- limisnupp on õige konnektori küljes emaplaadil? Emaplaadi juhendis on vastav pesa tähistatud tavaliselt POWER SW või PWR SW. 4. Proovi arvutit selliselt käivitada, et lühistad käsitsi emaplaadil sisselülimisnupu klem- mid. Kui arvuti hakkab tööle, on viga sisselülimisnupus (või selle kaablis). 5. Kasuta sisselülimiseks Reset-nuppu, tõstes selle pistiku POWER SW pistikupessa. (Se- da saab teha, kui RESET SW ja POWER SW pistikud on samasugused.) 3 Seadete nullimiseks piisab valida Load Setup Defaults vm. analoogilist CMOSist endast. Harjutamiseks on soovitav teha ka silluse abil nullimisprotseduur läbi.
57 4.8.5 Esipaneeli tuled ja nupud ei tööta 1. Kas Reset- nupp lühistab klemmid? Veendu testri abil, et Reset-nupu pistiku klemmide vahel läheb takistus vajutamisel nulli. 2. Kas lüliti on õige pistikupesa küljes emaplaadil? Proovi arvutit taaskäivitada, lühis- tades korraks käsitsi emaplaadil RESET SW klemmid. (Klemmide asukoht tuleb välja selgitada emaplaadi juhendi abil.) 3. Kas indikaatorlambid on ühendatud õigesse pistikupessa (POWER LED, HDD LED jne.)? Tõsta pistikud ringi või kasuta täiendavat dioodlampi. Kõvaketta indikaatorlam- bi pesa on mõnikord emaplaadil, mõnikord otse kõvaketta küljes. 4. Kontrolli indikaatorlampide takistust testri abil dioodide testimise reziimis. Ühtpidi testides peab diood voolu juhtima (lamp süttib või tester näitab madalat takistust), teist- pidi mitte.
4.8.6 Kõvaketast ei leita 1. Veendu voltmeetri (testri) abil, et kõvaketta toitekaablis on õiged pinged . Kas kõvaketta elektroonika peal olev lambike süttib, kui toide on sisse lülitatud? 2. Veendu, et toite- ja andmekaabel on korralikult sees ning õiget pidi. Parallel ATA and- mekaablil peab punane liin jääma positsiooni nr. 1 või toitepesa poole. 3. Veendu, et kõvaketta Master/Slave sillus on õigesti konfigureeritud. Otsi silluste lüli- tusskeem juhendist ka üles (mõnikord on kõvaketta peal valesti kirjas). 4. Veendu, et kõvaketta kontroller (HDD, ATA vmt. Controller) on CMOS Setupis lubatud. 5. Proovi Parallel ATA ketast teisel kanalil (Primary/Secondary) või Serial ATA ketast tei- ses pesas. Kas seal õnnestub ketas tuvastada?
4.8.7 Disketiseadet ei saa kasutada 1. Veendu, et seade pole prahti täis. Midagi ei tohi ,,lõgiseda", kui seadet raputada. 2. Veendu, et toitepistiku klemmidel on õiged pinged. 3. Veendu, et andme- ja toitekaabel on korralikult ühendatud. Andmekaablil peab punane liin jääma positsiooni nr. 1. 4. Veendu, et disketiseadme kontroller (Floppy Disk Controller, FDC) on CMOS Setupist lubatud. 5. Veendu, et disketiseadmele on CMOS Setupis määratud õige tüüp. 6. Veendu, et disketil olevad andmed on näha. Seda saab DOS/CMD käsureal teha käsuga DIR A: UNIXi käsureal tuleb kõigepealt luua uus kataloog ning seejärel ühendada disketiseade loodud kataloogiga: mkdir diskett
58 mount /dev/fd0 diskett ls -l diskett umount diskett rmdir diskett 7. Disketiseadet tuleb puhastada puhastusdisketi abil. 8. Disketi pind tuleb füüsiliselt läbi testida. UNIXi käsureal saab seda teha, kopeerides kogu ketta andmed ,,tühjusesse". Kui kopeerimisel tekib viga, siis sellest teatatakse. dd if=/dev/fd0 of=/dev/null DOS/CMD käsureal testimiseks saab kasutada käsku SCANDISK või tuleb paigaldada eraldi utiliit. 9. Disketile kirjutamiseks on otstarbekas teha sellele fail, veenduda, et faili loomine õn- nestust ning seejärel fail kustutada. DOS/CMD käsureal: ECHO See on proov. > A:\proov.txt TYPE A:\tere.txt DEL A:\tere.txt UNIXi käsureal vaja jälle kõigepealt luua uus kataloog ning disketiseade sellega ühen- dada: mkdir diskett mount /dev/fd0 diskett echo "See on proov." > diskett/tere.txt cat diskett/tere.txt rm diskett/tere.txt umount diskett rmdir diskett 10. Disketile kirjutamiseks peab disketi kirjutuskaitse olema välja lülitatud. Võrdluseks tasub proovida kirjutada olukorras, kus kirjutuskaitse on sisse lülitatud. Mis veatea- de antakse?
4.8.8 Kõvaketas leitakse, aga ei õnnestu lugeda, kirjutada või opsüsteemi laadida 1. Testi kõvaketta pind füüsiliselt läbi firmapärase utiliidiga. Näiteks pakub Ultimate Boot CD erinevate kõvakettatootjate testimistarkvara. 2. Kas kõvaketta Master Boot Record on korrektse sisuga? Vaatle partitsioonitabe- lit (näiteks Ultimate Boot CD pealt MBRTool). Partitsioon, kust peab saama op- süsteemi laadida, peab olema buutimislipuga (kirje esimeses baidis 0x80) ja tei- sed mitte (0x00) Partitsioonide failisüsteemi tüübid (kirje viies bait ) peavad ole- ma õiged (0x00=Empty, 0x05=DOS, 0x07=WinNT NTFS , 0x0B kuni 0x0f=Win95, 0x82=Linux swap, 0x83=Linux native , 0xA5=BSD native).
59 3. Vaata partitsioonide tüübid ja suurused ka fdisk-iga üle. DOSi käsureal toimub see kä- suga FDISK UNIXi käsureal on tarvis märkida ära seadmefail, näiteks fdisk /dev/hda 4. Kontrolli üle failisüsteem. DOSi käsureal toimub see käsuga CHKDSK. Vaja on lisada lipp /F, et parandataks leitud vead, ning kettatäht. Kokkuvõttes näiteks CHKDSK /F C: Windowsi erinevatesse versioonidesse on ka sisse ehitatud ketta testimise tarkvara, vt. My Computer Properties Check Now. UNIXi käsureal on vaja ette näidata par- titsioon. Võib-olla on tarvis märkida failisüsteemi tüüp lipu -t abil (tüübiks võib olla näiteks vfat, msdosfs, ntfs, ext2, ext3 vmt.) ning selgituste osas käskida olla põh- jalik (lipu -V abil). Seega näiteks fsck /dev/sda1 või näiteks fsck -t vfat -V /dev/hdb2 5. Proovi tekitada vastavale partitsioonile fail, seda lugeda ning seejärel fail kustutada. DOS/CMD käsureal toimub tegevus järgmiselt. ECHO See on proov. > C:\proov.txt TYPE C:\tere.txt DEL C:\tere.txt UNIXi käsureal on vaja luua uus kataloog ning partitsioon sellega ühendada. Näiteks järgmiselt. mkdir part mount -o rw /dev/hda1 part echo "See on proov." > part/tere.txt cat part/tere.txt rm part/tere.txt umount part rmdir part Käsus mount võib olla vajalik määrata failisüsteemi tüüp lipuga -t nagu käsu fsck korralgi.
4.8.9 Andmete kogumine
Kirjuta seadmeid füüsiliselt nägemata üles · protsessori pesa (klemmide arv), protsessori tüüp, taktsagedus, toitepinged; · operatiivmälu maht, tüüp (SIMM, SDRAM, DDRAM vmt.), taktsagedus; · emaplaadi markeering, tugikiibistik (chipset), portide tüübid ja arvud (mitu jadaporti, mitu paralleelporti jne.);
60 · laienduspesade tüübid ja arvud (mitu ISA, mitu PCI pesa jne.); · laiendusplaatide markeeringud ja andmed: videokaardil videomälu maht, võrgukaar- dil andmevahetuskiirus; · kõvaketta ja laserplaadiseadme tootja, maht, andmevahetusreziim (PIO või DMA).
Kasuta näiteks Ultimate Boot CD pealt diagnostikaprogrammi AIDA16.
4.8.10 Arvutikomponentide puhastamine 1. Kas korpuse sisemus on tolmune? Vajadusel puhasta tolmused alad suruõhu abil. 2. Kui hiir on mehaaniline, ava hiir ja puhasta hiire rullikud. 3. Ekraanipinna puhastamiseks kasuta spetsiaalseid puhastusvahendeid või nendega im- mutatud lappe. Jälgida tuleb, et vahend sobiks konkreetsele monitoritüübile (katoodkii- retoru või vedelkristallekraan). Puhasta ekraan selliselt, et puhastusvahendi jälgi vastu valgust vaadates näha ei jääks. Lisaks tuleb monitori korpus vajadusel puhastada sinna langenud tolmust. 4. Klaviatuuri puhastamine on aeganõudev. Vajadusel kruvi klaviatuur lahti, eemalda klahvid ükshaaval ja puhasta need niiske lapiga . Klaviatuuri põhja küljes olevad juh- tivad rajad ei tohi niiskust saada! 5. Laserplaadiseadme puhastamiseks on olemas spetsiaalne puhastusplaat, mis seadmes- se asetades mängib mõned minutid muusikat. (Põhimõtteliselt on võimalik seadme läätse ka käsitsi lapiga puhastada.) 6. Disketiseadme puhastamiseks tuleks samuti kasutada puhastusdisketti.
61 PEATÜKK 5
Täiendavaid teemasid
5.1. Master Boot Record IBM PC-standardiga ühilduvate arvutisüsteemide kõvaketastel asub Master Boot Record ketta esimeses sektoris. Master Boot Record on ketta jaotusele elulise tähtsusega: kui seal olevat infot rikkuda, on keeruline välja selgitada partitsioonide asukohti, mahtusid ja tüüpe. Sektori maht (seega ka Master Boot Record'i maht) on 512 baiti. Master Boot Record koosneb järgmises tabelis antud osistest. Nihkebaidi all mõtleme nihet alates sektori esimesest baidist. Nihe (B) Maht (B) Selgitus 0x0 0x1B8 Alglaadimise masinkood (boot code) 0x1B8 0x4 Ketta signatuur 0x1BE 0x40 Ketta jaotustabel (partition table) 0x1FE 0x2 MBR-i signatuur (sümbolid koodidega 55 ja AA) Alglaadimise masinkood algab sektori algusest seetõttu, et kui kõvakettalt kästakse süsteem laadida, alustatakse masinkoodi täitmist ketta esimese sektori esimesest baidist. Reeglina on masinkoodis hüpe aktiivse partitsiooni alglaadeplokile (boot block). Ketta jaotustabelis on võimalik kirjeldada kuni 4 partitsiooni, millest ülimalt üks võib olla aktiivne. Partitsioonide kirje maht on 0x10 baiti, seega kirjed algavad nihetelt 0x1BE, 0x1CE, 0x1DE ja 0x1EE. Kirje struktuur on baithaaval esitatud järgmises tabelis. Nihe on võetud kirje alguspunktist. Nihe (B) Maht (B) Selgitus 0x0 0x1 Aktiivsuslipp. Kui väärtus on 0x00, pole partitsioon aktiivne. Kui väärtus on 0x80, on partitsioon aktiivne. Muud väärtused pole lubatud. 0x1 0x3 Partitsiooni esimese sektori CHS1 aadress. 0x4 0x1 Partitsiooni tüüp. Tüüpide loetelu võib leida allikast [2]. 1 Cylinder-Head-Sector
62 0x5 0x3 Partitsiooni viimase sektori CHS aadress. 0x8 0x4 Partitsiooni esimese sektori LBA2 aadress. 0xC 0x4 Partitsiooni maht sektorites. Kõik mitmebaidised arvulised suurused kirjes tuleb lugeda tagantpoolt ettepoole . Näiteks vaatleme järgmist jaotustabelit. 80 01 01 00 07 EF BF A4 3F 00 00 00 11 31 9C 00 00 00 81 A5 83 EF FF FF 50 31 9C 00 F0 59 88 00 00 EF FF FF 05 EF FF FF 40 8B 24 01 80 89 05 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 Siit nähtub, et esimene partitsioon on aktiivne. Partitsioonide tüübid on 0x07 (NTFS), 0x83 (Linux) ja 0x05 (Extended). Neljas kirje on tühi. Partitsioonide mahud baitides leiame, pida- des silmas, et sektori maht on 0x200 baiti. Arvutame: · 0x200 · (0x11 + 0x100 · 0x31 + 0x10000 · 0x9C ) = 0x138622200, kümnendsüsteemis 5 240 922 624 baiti ehk ligikaudu 5 gigabaiti · 0x200 · (0xF0 + 0x100 · 0x59 + 0x10000 · 0x88) = 0x110B3E000, kümnendsüsteemis 4 575 191 040 baiti ehk ligikaudu 4 gigabaiti · 0x200 · (0x80 + 0x100 · 0x89 + 0x10000 · 0x05) = 0xB130000, kümnendsüsteemis 185 794 560 baiti ehk ligikaudu 180 megabaiti
Kõvaketta jaotustabeli muutmine ja selle lugemine-kirjutamine (näiteks varukoopia tege- miseks) pole tavakasutaja ülesanne. UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemis saab lugemiseks-kirjutamiseks kasutada käsku dd. Kä- sul dd määratakse parameetrite if= (input file) ja of= (output file) abil vastavalt sisend- ja väljundfail (-seade). Parameetriga bs= (block size) määratakse ploki suurus baitides ning pa- rameetriga count = kopeeritavate plokkide arv. Niisiis saab Master Boot Record'i kopeerida faili näiteks järgmise käsuga (sisendseadmeks tu- leb panna seadmefaili tähis). dd if=/dev/hda of=mbr.backup bs=512 count=1 Järgmine käsk kopeerib antud failist fail.bin 512 esimest baiti seadme /dev/sda Master Boot Record'iks. dd if=fail.bin of=/dev/sda bs=512 count=1 On ilmselt selge, et käsule dd parameetreid selles kontekstis valesti anda on äärmiselt ohtlik. Operatsioonisüsteemides MS DOS ja MS Windows pole Master Boot Record'le otsene ligi- pääs ette nähtud. Jaotustabeli redigeerimiseks on seal kasutada oma vahendid (Fdisk ning Disk Administrator ). Kirjutamaks üle võib-olla vigaseks muutunud alglaadimise masinkoo- di, saab kasutada käsku FDISK /mbr (süsteemides, kus esineb DOS-tüüpi utiliit Fdisk) või käsku FIXMBR (Windows 2000 ja uuemate versioonide Recovery Console's). 2 Logical block addressing
63 Mitmeid vahendeid Master Boot Record'i kuvamiseks, salvestamiseks ja muutmiseks võib lei- da Ultimate Boot CD-lt.
5.2. Arvusüsteemide drilliprogramm Käesolev PHP-keelne programm konverter .php on mõeldud arvusüsteemide vaheliste teisenduste harjutamiseks veebilehitseja kaasabil. Lähtekoodis on fikseeritud muutujatena $algalus ja $loppalus, mis sätestavad algse arvusüsteemi ja lõppsüsteemi, kuhu drillitav algses süsteemis antud arvu viima peab. Kujunduselemendid (värvused, tekstide joondus jne.) võib soovija ise lähtekoodi lisada.