Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ma peaksin tegema?
  • Kumb on mürale tundlikum kas analoog- või digitaalsignaal?
  • Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega?
  • Kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali?
  • Millal ja miks tekib pildistamisel punasilmsus ning kuidas seda vältida?
  • Millised on standardsed digitaalkaamera akudepatareide ja mälukaartide tüübid?
  • Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit jaoturit ja kommutaatorit?
  • Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud?
  • Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused?
  • Mitu baiti videomälu kulub ühe sellise ekraanipildi hoidmiseks?
  • Millistele seadmetele ja materjalidele ei laiene müügigarantii?
  • Mida ei tohi paigaldamise käigus teha?
  • Milliste meetoditega vältida staatilist elektrit komponendi paigaldamisel?
  • Mis tõenäoliselt printimist tõkestab?
  • Kus paikneb kõvaketta jaotustabel?
  • Mitu partitsiooni seal ülimalt olla saab?
  • Mida kujutab endast partitsiooni kloonimine?
  • Millise vabaduse pakub süsteemiadministraatorile LVM?
  • Mida kujutab endast RAID-1?
  • Mida kujutab endast RAID-0?
  • Mida kujutab endast saaleala ning mis olukorras seda kasutatakse?
  • Mida kujutavad endast Lost Clusters ning mil viisil neist vabaneda?
  • Mida sisaldab tüüpiline rakendusprogrammi abimenüü?
  • Millised dokumentatsiooni liigid on reeglina vormistatud täpp- või arv-loeteluna?
  • Mis on hetkel maas?
  • Millistest osadest koosneb tüüpiline hoolduse dokumenteerimise kirje?
  • Mis see on What is this?
  • Kuidas võtta CMOS tehase seadetesse?
  • Kuidas muuta protsessori taktsageduse kordajat?
  • Kuhu paigutada esipaneeli lülitite indikaatorlampide jmt pistikud emaplaadil?
  • Kuhu paigutada protsessori jahutusventilaatori toitepistik?
  • Kui toide on sisse lülitatud?
Vasakule Paremale
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #1 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #2 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #3 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #4 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #5 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #6 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #7 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #8 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #9 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #10 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #11 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #12 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #13 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #14 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #15 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #16 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #17 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #18 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #19 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #20 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #21 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #22 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #23 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #24 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #25 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #26 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #27 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #28 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #29 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #30 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #31 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #32 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #33 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #34 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #35 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #36 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #37 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #38 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #39 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #40 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #41 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #42 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #43 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #44 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #45 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #46 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #47 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #48 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #49 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #50 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #51 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #52 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #53 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #54 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #55 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #56 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #57 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #58 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #59 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #60 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #61 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #62 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #63 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #64 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #65 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #66 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #67 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #68 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #69 Riistvara ja tehniline dokumentatsioon #70
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 70 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sickle Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega,

Infotehnoloogia
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).

Arvutiõpetus
thumbnail
555
doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

Infotehnoloogia
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2

Arvutid
thumbnail
17
doc

Eksam

II all. 15. Emaplaat ja tema peamised parameetrid Emaplaat on seade mis ühenadab einevaid arvuti komponenete (protsessor, mälu jne) ja aitab seadmetel omavahe suhelda (tõlgib). Emaplaadide parameetirteks on: Protsessoti socket/slot ja nende arv, laiendus siinide arv ja portide arv.Füüsilised mõõtmed nagu emaplaadi mõõtmed. Mis stanadriga on emaplaat kas AT, ATX või siis BTX. 16. Ergonoomika seoses erinevate riistvara detailidega TCO92 ­ kiirguse tase TCO95 ­ visuaalne ergonoomika Monitorid peavad olema kaetud laetud kattega TCO 97 · 20" monitori värskendussagedus · Kohustuslik 75 Hz · Soovituslik 100 Hz TCO 99 · Power saving 15W · Standard hakkas kehtima CRT, LCD, sülearvutid, printerid TCO 03 ­ FPD, CRT ­ värvidele on nõuded TCO 06 ­FPD, Flat TV, - täpsem värvitemp., energiakasutus täpsem

Informaatika
thumbnail
13
doc

Peamised arvuti osad

Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne

Informaatika
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg..........................................................................................

Arvutid i




Meedia

Kommentaarid (1)

keerd204 profiilipilt
keerd204: norm. www.edit.ee/kordamisküsimused.
16:47 16-12-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun