(muundab 220 volti, 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid : mööda siine edastatakse infot protsessori ja teiste seadmete vahel. Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM) · CD-R- ühekordset kirjutamist võimaldav laserketas · CD-E-kustutatav laserketas · CD-I-laserketas multimeedia rakendusteks Arvuti töökiirus oleneb: · protsessori taktsagedusest ja töömälu suurusest · graafikamälu suurusest · siinide läbilaskevõimest Mälu mõõtühikud · 1 bait (B) =ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk · 1 kilobait (KB)= 1024 B · 1 megabait(MB)=1024 KB · 1 gigabait (GB)= 1024 MB Printer : võimaldab info väljatrükki paberile. Printerid jaotatakse:
TÕLGI JA SELGITA! http://www.vallaste.ee/index.htm 1 DDR SDRAM - topeltkiirusega sünkroon-DRAM 2 PCI Express - Sisend-väljundsiini standard 3 serial ATA - jada-ATA, järjestik-ATA IDE-liidese edasiarendus 4 video card - videokaart 5 TFT - TFT-vedelkristallkuvar TFT-tüüpi vedelkristallkuvarites 6 XGA - 1990-ndatel firma IBM poolt välja töötatud kõrge lahutusvõimega graafikastandard. 7 HDD - kõvakettaajam 8 CD-RW - korduvsalvestusega laserketas Laserketas, millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. 1 chip - kiip Väike pooljuhtmaterjali (enamasti räni) kristall, millele on tekitatud integraalskeem. 2 clock speed - taktsagedus Arvuti taktsagedus näitab taktgeneraatori poolt genereeritavat impulsside arvu sekundis ja määrab ära protsessori töökiiruse. 3 bus (1) - siin Juhtmete komplekt, mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise.
Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Riistvarad Emaplaat Protsessor Mälu Videokaart Kõvaketas CD-ROM, DVD-ROM (või mõni analoogiline seade - laserketas) Disketiseade Helikaart Võrgukaart Modem Monitor Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamera Skanner Kõlarid Puhvertoiteallikas ehk UPS (lühend sõnadest Uninterruptible power supply) PILDID EMAPLAAT HIIR KÕVAKETAS MODEM PRINTER VIDEOKAART CD-rom KALVITUUR KÕLAR MONITOR MONITOR MÄNGIMISEKS VEEBIKAAMERA LUKSUS
infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. CD CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD- lugeja. CD-R DVD DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga.
2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu..........................................................................................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM-seadmega võimalik
ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kõik muud laserkettad on hiljem välja kasvanud audio- laserkettast. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) Funktsioonilt jagunevad CD-d:
elektrilahendust gaasi aatomite ergastamiseks ja laseri käivitamiseks Click to edit Master text styles Kasutatakse laserravis Second level Third level Fourth level Fifth level Pooljuhtlaser Tuntuim pooljuhtlaser on laserketas, millel on alumiiniumist salvestuskiht Pooljuhtlaser on mõõtmetelt väike, kuid kasutegur on suur. Ta on kõige kasutatavam laseriliik. Pooljuhtlaseri eeliseks teiste laserite Click to edit Master text styles ees on tema kompaktsus, lihtsus ja Second level vähene energiatarve. Third level
Ventilaator: aktiivne jahutusseade. Ventilaatorid on tavaliselt kasutuses radiaatoritega, suurendades seeläbi soojusülekande efektiivsust. Liikuvate osade tõttu vajab ventilaator püsivat hooldust. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. CD-ROM ja DVD-ROM CD-ROM ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu. DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Helikaart Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel
Ülesanne 1. Leia mõistetele seletus · Kõvaketas- on andmesäilitusseade, põhiline üksus, mida arvuti kasutab informatsiooni salvestamiseks. (mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga) · Flopiketas- Andmekandja. · CD-laserketas. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Väiksema mäluga ,kui DVD. · DVD- digitaalne videokassett optiline andmesalvestusvahend, millel on suurem võimsus kui CD-l. · Mälupulk- kaasaskantav mäluseade andmete talletamiseks · Põhimälu (RAM)- arvutimälu andmete ja programmide säilitamiseks. Kustub arvuti välja lülitamisel. Säilitamiseks tuleb salvestada.
tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad.Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara komponendid · Emaplaat · Protsessor · Mälu · Videokaart · Kõvaketas · CD-ROM, DVD-ROM( või mõni muu seade-laserketas ) · Disketiseade · Helikaart · Võrgukaart · Modem · Toiteplokk · Korpus · Kuvar ehk monitor · Klaviatuur · Hiir · Printer · Veebikaamera · Skanner · Kõlarid Emaplaat (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/emaplaat/index.htm ) Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja
CD kirjutaja töö on kirjutada digitaalset mustrit tühjale plaadile. 1.3 CD-R kettaajam Kettaajam, mille abil saab salvestada informatsiooni CD-R ketastele ja valmistada nii CD-ROM'e kui muusika-CD'sid. Need ajamid on saadaval suhteliselt odava raha eest ja neid on lihtne ühendada tavalise personaalarvuti külge. Koos ajamiga on muidugi vaja osta ka vastav tarkvarapakett. Sama seade võimaldab ka lugeda CD-ROM ja muusika-CD kettaid. 1.4 CD-RW (CD-ReWritable disk) Laserketas, millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. Selles mõttes sarnaneb CD-RW ketas tavalisele 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 flopikettale või kõvakettale. Vahel nimetatakse CD-RW kettaid ka CD-E (CD-
pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Disketiseade Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. Helikaart
andmebaas. Sellised infokandjad vajavad seadmeid info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalid: Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalide järgi eristatakse eboniit-, atsetaat-, ja vinüülplaate. Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike.. Hape loomulikult lagundab plaati.
Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada. CD-kirjutajaidon kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate.CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada 1.1.CD-R Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas. Kasutatakse ka nime CD-WO või "WORM disk". Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist andmekiht. Põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib. Kirjutamisel tekitatakse vagudevahelisele alale "lohke". Need ei ole tegelikult lohud, vaid materjali kerge sulatamisega mittepeegeldavaks muudetud piirkonnad, mida CD- seadme laser peab lohkudeks
ja digitaalkuju), kui ka andmekandja valmistamiseks kasutatud materjalide poolest. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalid 9 Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalide järgi eristatakse eboniit-, atsetaat-, sellak- ja vinüülplaate. Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal
204 Emakeele Selts andis välja Hella Keema Tartu murde läänerühma vana murdekeelt tutvustava tekstivalimiku (Keem 1995). Murdelindistustega laserplaatide väljaandmine on olnud EKI uus tegevussuund. Välja on antud nii kõiki murdeid esitav plaat (Viikberg koost. 2000) kui ka eraldi plaadid kirderanniku ja Võru murde tekstidega (Kendla koost. 2001a, 2001b). Jüri Viikbergilt on ilmunud mahukas kõigi eesti murrete kohta põhjalikku teavet ja näiteid esitav laserketas (Viikberg 2002). Ka murdesõnaraamatuid võiks pidada peale muu publitseeritud ainestikuks. EKIs on ilmunud kaks esimest köidet ,,Eesti murrete sõnaraamatut" ja kolmas köide on alustanud ilmumist. Plaanis on ka üksikute murrete sõnaraamatud. Neist esimesena on valminud idamurde sõnastik (Pall 1994). Võru Instituut on avaldanud suure võru-eesti sõnaraamatu (S. Iva 2002), mis on mõeldud küll rohkem võru kirjakeele sõnaraamatuks.
DAT - ajam kujutab endast videomagnetofoni omadele sarnanevate pöörlevate peadega digitaalmagnetofoni. Enamik DAT-ajameid kasutab CD-audio standardile vastavat diskreetimissagedust 44,1 KHz või diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega
konstruktsioonis rohkem kui ühte ketast (tegemist on kettapaketiga), mille poole võib korraga pöörduda mitu lugemis-salvestuspead. CD-ROM drive - CD-ROM kettaseade Seade, mis loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama seadme abil kuulata ka tavalisi muusika-CD'sid. Sel juhul saadetakse analooghelisignaal kettaseadmest üle 4- soonelise kaabli arvuti helikaardile DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) - digitaalne videodisk, digitaalne universaaldisk Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poole olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Paljud asjatundjad usuvad, et DVD
Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Võrgudraiv (network drive) Võrgu kaudu käideldav salvesti. CD (Compact Disc) laser-heliplaat, laserplaat, kompaktketas, audio-laserketas.Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kui helisignaal on digiteeritud ja salvestatud, siis valmistatakse klaasalusega emaketas, selle järgi tehakse üks või
Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada. CD-kirjutajaid on kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate. CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada. CD-R Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas. Kasutati ka nime CD-WO (Compact Disc Write Once) või "WORM disk" (Write Once Read Many). (Tegelikult on olemas ka teisi WORM tehnoloogiat kasutavaid seadmeid, peale siinkirjeldatava CD-R'i). Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist (tsüaniin või seda sisaldavad segud) andmekiht. Põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib (kirjutamiseks kasutatakse
UI Patterns and Techniques (Kasutajaliideste mustrid ja tehnikad), 2002 http://time-tripper.com/uipatterns/ Van Welie, Martin, Interaction Design Patterns (Interaktsiooni projekteerimise mustrid), 2001 http://www.welie.com/patterns/index.html Veebimustrite kogumite bibliograafia on leitav võrguaadressilt: http://iawiki.net/WebsitePatterns 157 Lühendid CD-ROM: Compact Disc Read-Only Memory / laserketas-püsimälu CERN: Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire / Euroopa Tuumauuringute Keskus DELOS: Network of Excellence for Digital Libraries DIGICULT: Digital Heritage and Cultural Content EAD: Encoded Archival Description / märgendatud arhiivikirjeldus EBLIDA: European Bureau of Library, Information and Documentation Associations / Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo ERPANET: Electronic Resource Preservation and Access Network
annaabi.ee 
