domonstr(starkweather),avab PARCi;AMD(Sanders);C keele areng kuni 1973. 1970 4004 I 4bit mikroprotsessor valmis(Intel Faggin)1971a kommerts. 1971 - Arpanet arvuti-arvutis ühendus(interneti eelkäija). 1972 - Nolan loob Atari,mis teeb Pongi(I-si video mange) ja colossal cave;HP progev kalkulaator magnetribaga;first logic programming language Prolog(Colmerauer);first object-oriented language Smalltalk(Xerox Parc). 1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses)(Metcalfe). 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) suur mõju microsoftile ja macintoshile. 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I "läpakas"). 1976 - Apple I Computer(Jobs, Wozniak);16bit mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information systems(idee Coddilt IBMis 70-72a). 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Loodi ametlikult microsoft. 1978 VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat "C programming language".
Korraga vähe bitte: saadetakse startbitt – nüüd hakkab edastus. Siis mõned andmebitid ja siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv 1sid või on mõni bitt sassi läinud, võimaldab tabada bitivigu. Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem. ! Siin ! tähistab sisendvoo taandatud intensiivsust, λ kirjeldab sisendvoogu ja µ ühe teenindaja väljundvoogu. L on liinide arv Ethernet, ajalugu ja levinumad standardid: 10BASE5, 10BASE2, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T. Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD. Alates 1990ndatest põhiline ja mainstream, odav ja ühilduv. 10 Mbit/s kuni 10 Gbit/s. Robert Metcalfe. Nimi tuleb sõnast “eeter”. 10 BASE 5 (10 Mbit/s, -500 m pikkune juhe võib olla) arvuteid saab panna 2,5 m vahega
802.1 - sisaldab standardi üldise arhitektuuri kirjelduse. See määratleb muude 802.x standardite omavahelised suhted ja liidesed võrgukihiga, kuid mitte võrgukihti ennast. 802.2 - määratleb loogilise kanalikontrolli (LLC - Logical Link Control) seejuures ei kata see kogu kanalikihti, osa sellest jäetakse teistele 802.x -standarditele. IEEE 802.3 standardid 802.3 - määratleb Ethernet'i CSMA/CD- meetodil toimiva siinivõrgu, mis jaotub versioonideks: Experimental Ethernet, 1972 (patent 1978), 2.94 Mbit/s üle koaksiaalkaabli Ethernet II (DIX v2.0), 1982, 10 Mbit/s üle peene koaksiaalkaabli, kaadrid sisaldavad tüübivälja. Interneti protokollikomplekt kasutab alati seda kaadriformaati sõltumata sidemeediumist IEEE 802.3 standardid 2 IEEE 802.3, 1983, 10BASE5 10 Mbit/s
3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 · Siinid kuni 8 PCIe laiendussiini
SINU NIMI LÕPUTÖÖ Juhendaja: aasta Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol)........................................................................................................................8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol........................................
* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10 s 4
9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)
. 2 + : 1) TCP 2) HTTP HTTP. : processing overhead, transition time , propagation delay , , , queuing delay . 11. Arvutivõrgude ja Interneti ajalugu 1961-1972: . 1961 ( ). . 1964 . ( ) 1967 ARPAnet ARPA, . . 1969 ARPAnet, . 1970 ALOHAnet . 1972 ARPAnet ARPAnet 15 . NCP(Network-Control Protocol ) e-mail 1972-1980: . 1974 , ( ) . 1976 Ethernet( ). Xerox PARC 1970 :DECnet(Digital Equipment Corporation network), SNA(Systems Network Architecture), XNA ( ATM) 1979 ARPAnet 200 . 1980-1990: , . : CSNET, BITNET, NSFNET, Minitel 100 . 1982 SMTP e-mail 1983 NCP TCP/IP ( TCP/IP ) DNS (Domain Name System)(name-to-IP-address translation) 1985 FTP 1988 TCP 1990-,2000-: , Web 1990 ARPAnet Web ( -) ( -), (1945) (1960-) HTML, HTTP, web- ( -). 1991 NSFNET 1994 Mosaic, Netscape
> Bit synchronization bits are encoded in signal transitions. · each frame transmitted as contiguous bit parameters between stations. The two disconnected modes (NDM and ADM) differ · All nodes must support the unacknowledged connectionless stream · 2 ways receiver obtains & maintains bit synchronization 1. Clock Encoding: clock timing from the operational modes in that the secondary station is logically service (common in Ethernet 802.3), whereas support of the information embedded in transmitted signal extracted by receiver 2. DPLL (digital phase locked loop): disconnected from the link (note the secondary station is not physically other services is optional. uses forced signal bit transitions in signal receiver clock synchronized to signal by DPLL requires disconnected from the link)
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus
koolis. • Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mittevajalikkus. Sõlm • Sõlm on seade, mis on ühenduses osana arvutivõrgust. • Sõlmed saavad olla arvutid, pihuarvutid, mobiiltelefonid või mitmed teised võrguseadmed. • Sõlmi, mis saavad aktiivselt juhtida andmeid teistele võrgusolevatele seadmetele nagu ka neile endile nimetatakse supersõlmedeks. Ethernet • Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (multipöördus süsteem põrketuvastusega). Siinvõrk • Siinvõrgu topoloogiaks on võrk, kus kõik klientarvutid on ühendatud ühe ja sama võrgukaabli külge. • Siinvõrk on üks lihtsamaid arvutivõrke, kuhu saab ühendada mitmeid arvuteid, kuid võivad tekkida
muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust
bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. – 53B on pakett, milles 5B on päis. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s 14.ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. 15.Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti Kogu ylekantav baitide hulk: 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed
9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)
ja muud lahendused. z Peakaabli purunemine rikub kogu võrgu töö. z Vajalikud terminaatorid kahel pool otsas. Siinvõrgu eelised ja miinused 2 z Võrgus tekkinud probleemist raske aru saada, sest töötamast lakkab ju kogu võrk. z Võrgu vigast kohta raske leida. z Ei sobi üksiku eraldiseisva võrguna. Võrgu töö käib läbi ühe siini. Siinvõrgu ehitus z Siinvõrgu loomiseks kasutatakse tavaliselt koaksiaalkaablit. z Ethernet ja LocalTalk võrgud kasutavad siinvõrgu topoloogiat. z Ühel segmendil olevate arvutite hulk sõltub kaabli tüübist. Puuvõrk z Puuvõrk on siinvõrgu üheks keerukamaks vormiks. z Sellise võrgu aluseks on ühissiin. z Ühise siini külge on lisatud puuokste kujuliselt lisaahelad. z Lisaahelas on ainult üks tee kahe jaama vahel. Puuvõrk 2 z Puuvõrgu kujuliselt on ehitatud tavaliselt ühisantenniga televisioonivõrk.
Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt
eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul: Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete edastamine(tcp, udp); võrk: marsruudib datagramme allikast sihtpunkti(ip, marsruutimise protokollid); kanal: andmete üle kandmine võrgu naaberelementide vahel(ppp, ethernet); füüsiline: bitid “traadil”. Iga kiht teostab kindlaid tegevusi, suhtleb samasuguste kihtidega. Näiteks transport: *Rakenduselt võetakse andmed * lisatakse adresseerimine; usaldatavuse kontroll; info vormile; saadakse datagramm * saadetakse datagramm teisele suhtluspoolele * oodatakse ack kviitungit Võrgukiht(network) Protokollid defineerivad andmeformaadid, sõnumite Rakendus(applicatio järjekorra(nii saatmisel kui vastuvõtmisel), tegevused
1) Raamatupidamine Canon LBP-3460 Regioon: Universaal Prindimeedia tüüp: ümbrik, LASER TRANSPARENCY, paber Meediavorming: A4, A5, B5, executive, legal, letter Prindilahutus: 600 x 600 Prinditehnoloogia: laser Etteandesõlmede maht (lehte): 250 Väljundusalvede maht (lehte): 250 Prindikeeled: PCL 5e, PCL 6 Maksimaalne mälumaht (MB): 64 Standardmälu: 64 Võrgukaart: 10/100 TX ETHERNET Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB
Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit.marsruuterid. Võrgulüüs
configure //l�heb config reziimi hostname nimi //muudab nime line con 0 // saad sellesse reziimi password // paned parooli show running-config //n�itab seadistust show startup-config // n�itab t��tava configi write // kirjutab configu �ra ip address address mask erase // kustuta �ra reload // paneb k�ima umbes nagu tehaseseadete taastamine interface ethernet 0 ip asi otsa telnet teisse ruutersisse sisse minek enable //ruuterisse sisenemine
Selleks peate avama command prompti. Vajutate ekraani vasakul all nurgas asuvale nupule: Kirjutage alla otsingusse cmd ja avage esimene valik. Te saate sellise akna: Sinna tuleb kirjutada käsk: ipconfig Te saate eeldatavasti mitu vastust sellele käsule. Sealt peate te üles otsima oma selle internetikaardi, mida te hetkel kasutate. Kui te kasutate wifit (mittesoovitatav, kuna ühendus on aeglane), siis peaks see olema Wireless LAN adapter, vms. Kui te kasutate ethernet (ehk neti kaablit) (soovitatav, kuna ühendus on kiire), siis peaks see olema Ethernet LAN adapter, või Ethernet adapter, vms. Teil läheb vaja Default Gateway-d. Ärge command prompti veel kinni pange, seda läheb veel vaja. Selle ip addressi peate te kirjutama oma veebibrauserisse URL-i kohale. Järgnev oleneb ruuterist endast. Kõigepealt alustame TP-Lingi juhendiga: Tuleb sisselogida. Sisselogimise andmed on ruuteri all kirjas. Parool on vahepeal ruuteri all kirjas nimega modem
htm · CAT 5 (100 kbit) 1-100 MHZ · CAT 5e ( 1Gb) · CAT 6 1-250 MHz · 10BASE-Tb maks pikkus 100m · 100Base-TX maks 100 m · 1000BASE-TX, maks 100 m 10, 100,100- andmeedastuskiirus T-keerupaarikaabel · Koaksiaalkaabel (coaxial cable) · 10BASE-2 maks 185 m · 10BASE-5 (backbone) maks 500m 10 mbit Võrguarhitektuur Võrgu tüüp Standart Andmevahetus e kiirus/Mbps/ Ethernet 10BASE-2 10 Ethernet 10BASE-T 10 Fast .... 10BASE-TX 100 Gigabit ... 1000BASE-TX 1000 Keerupaarikaabli valmistamine · kaabel (Cat6) · Tangid · Pistik · Murdumiskaitse Ethernetti protokoll Põrge (collision) Mõlemad osalised katkestavad saatmise, mingi aja pärast proovivad jälle Põrkedomeen (collision domain) Võrgu koormatus (utilization) ~30 % Võrguaadress
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)?
on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult
kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja
mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Seda tasub tähele panna kui hakata vaatama ühildavust. Tihtipeale on kibistiku puhul tegemist kahe eraldi seisva üksusega mida kutsutakse põhjasillaks ja lõunasillaks. Põhjasild ühendab protsessori väga suurt andmeedastus kiirust nõudvate komponentidega nagu RAM ja graafika kaart(PCI-E või AGP). Lõunasild on ühenduses põhjasillaga ning kannab hoolt tavaliselt aeglasemate siinide eest nagu näiteks PCI, ISA, USB, Ethernet ja muud. Tänapäeval tuleb kiibistike erinevate tootjate käest, näiteks AMD, Intel, Nvidia, Broadcom ja teised. Protsessor paigaldatakse emaplaadi küljes protsessori pesasse. Protsessori pesasi on tänapäeval tohutult ja igaüks neist sobib ainult teatud protsessoritele. Samas saab neid liigitada pinide asukoha järgi. On olemas neid kahte tüüpi, mida tänapäeva kasutatakse. Need on PGA ja LGA. PGA – Pin Grid Array ja LGA – Land Grid Array
Pooldupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus, mille puhul saatmine ja vastuvõtt ei toimu aga üheaegselt. Täisdupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus üheaegselt toimuva saate ja vastuvõtuga. 3 Pöördusviisid FÜÜSILISED KANDJAD 10BASE-T - Kõige levinum Etherneti variant maksimaalse andmeedastuskiirusega kuni 10 Mbit/s. Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit. 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3. 100BASE-T - Fast Ethernet ehk Kiire Ethernet (l00Base-T) See Etherneti standard on loodud võrkudele, kus on vaja suuremat sidekiirust, kui seda suudab pakkuda Etherneti standard (10 Mb/s). 100Base-T väljaarendajaks on Grand Junction Networks. 1000BASE-T - IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata.
Pipes (stream, message) First connect c l ass e s De v i c e Various US B devices regular USB flash-drive regular USB hub Regular USB fan regular USB refrigerator regular USB toaster regular USB vacuum cleaner regular USB aquarium regular USB keyboard and lastly a completely regular, usual, everyday USB mouse Physical appearance Usability Durability Compability Connector types Comparisons with other connection methods Firewire Ethernet eSATA Thunderbolt Thank you for your attention!!! here's a potato
OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete
VLAN Joonis: Miks seda kasutatakse? VLAN-i kasutatakse võrgu jagamiseks mitme grupi vahel. Mis on VLAN? Virtuaalse kohtvõrgu VLAN teenuse eesmärk on ühendada kaks või enam Ethernet-i punkti ühiseks virtuaalseks kohtvõrguks. Ühendamine käib pordi põhiselt ja võimaldab porti läbivat andmesidekiirust kontrollida megabitipõhiselt. VLAN andmevahetuses osalevatel Enthernet raamidel on lisaks juures spetsiaalne VLAN silt, mis sisaldab andmeid selle kohta, millisesse VLANi raamistiku kuulub. VLAN siltide abil saavad võrgus osalevad seadmed kontrollida kõnealuse raamistiku liikumist. Kasutaja jaoks esinevad VLAN märgid
1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey)
seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLAN võrgu) kaudu tugijaamaga. Kontrollisime, et arvuti on saanud tugijaamalt omale IP aadressi võrgust 192.168.1.0 - DOS aknas (Start->Run->cmd) käsk ipconfig. Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase tugijaama haldusliidesesse ja tutvusime seejärel avanenud lehel olemasolevate seadistustega. Tugijaama DHCP serveri parameetrite muutmiseks liikusime Setup -> Basic Setup -> Network Setup, mille juures kõik parameetrid täitsime vastavalt
kategooria või parema kaabli (tavalises 5. kategooria kaablis on 4 juhtme paari ning selle tõttu toetab kahte 100BASE-TX ühendust). Nagu 10BASE-T kaablis, on õiged paarid oranzid ja rohelised paarid (tavaliselt teine ja kolmas paar) TIA/EIA-568-B standardis (Telekommunikatsiooni Tööstuse Ühingu standard) T568A või T568B. Need paarid kasutavad kontakte 1, 2, 3 ja 6. 1000BASE-T IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. 1000BASE-TX Standardiga TIA/EIA-854 defineeritud 1000BASE-TX kujutab endast 1000BASE-T versiooni, mis pidi tulema odavam, sest kasutatakse ainult kaht juhtmepaari ning vajalik elektroonika on lihtsam ja odavam. Teisalt aga nõuab kahepaariline süsteem kallima, 6. kategaooria kaabli kasutamist, nii et tegelikku kokkuhoidu ei tule
Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4
01.12.17 Teen VirtualBoxis kaks masinat: WinServer 16 ja kliendi(Win10), mõlemad internal võrku, mõlemal lülitan välja Firewalli Winserver16 masinas: Määran IP aadressi Installin DHCP, DNS, IIS(Web server) DHCP New Scope Määran IP aadressite vahemiku DNS Forward Lookup Zones – New Zone – elsa.zz elsa.zz - New Host (A or AAAA) Kliendis: Kontrollin, kas klient sai serverilt IP aadressi Network and Sharing Center – Connections: Ethernet Kontrollin kliendis(Microsoft Edge), kas elsa.zz töötab
Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse ka teisi kirjapilte (Wi-fi, WiFi, Wifi, wifi) IEEE 802.11b Lepiti kokku juba 1999. aastal.(Wireless Ethernet Compatibility Alliance poolt) WiFi-standard pakub maksimaalseks ühenduskiiruseks 11 Mbit/s ning tüüpiliseks leviulatuseks 50 meetrit. "Enhanced" 802.11b 2002. aastal loodi Texas Instrumentsi poolt 22 Mbit/s Ei ole ametlikult kinnitatud standard 802.11a 2001.aasta lõpus Lubatud sagedusala on laiem- kokku kolmteist kanalit Kuni 54 Mbit/s. Miinuseks ühildamatus 802.11b ga ja väiksem levikaugus 802.11g 2003. aasta juuli
Ühendusteed Dial-up ajutine ühendus modemi abil ISDN - on täisdigitaalne sideteenus ADSL püsiühendus, kus ühendus luuakse olemasolevate telefoniliinide abil Traadita ühendus nn.raadiolingi puhul käib ühendus raadioantennide vahel Kaabelühendus suurimaid kiirusi pakkuv ühendus Ühendus kiirus Erinevatel internetiühendustel on erinev andmeedastamiskiirus bitti/s = b/s kb/s = 1024 bitti/s Mb/s = 1024 kb/s, nt: Ethernet-võrgus 10/100 Mb/s või 1Gb/s ADSL puhul 256 või 512 kb/s või 1 Mb/s WiFi - 11 Mb/s või 54Mb/s Võrgukaart Võrgukaart e. võrguadapter (NIC - network interface card) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse Andmeteisaldus nende saatmisek teise arvutisse Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine
III. Saatva jaama rikke tõttu on andmekaadris viga ja andmekaader jääb ringlema. IV. Kuna aeg, mille jooksul vastuvõtja oleks pidanud andmekaadri kätte saama, on möödunud, püüab aktiivmonitor andmekaadri kinni ja eemaldab selle ringist. V. Aktiivmonitor saadab ringlema uue token'i (loa). Token Ring Token Ringi töötas algselt välja IBM 1970-tel aastatel. See on siiani esmane IBM-i kohtvõrgutehnika ning jääb üldiselt levikult alla ainult Ethernet/IEEE 802.3-le. Standardi IEEE 802.5 tehnilised tingimused ühilduvad ja langevad peaaegu täielikult kokku IBM-i Token Ring Networki omadega, sest see standard töötati välja IBM-i lubaringi protokolli alusel ning teeb kaasa selle edasise arengu. Termin Token Ring on laialt kasutusel mõlema standardi tähenduses. Standardite ühisjooni ja erinevusi näitab järgmine tabel: Parameeter IBM Token Ring Network IEEE 802.5
Mobiil – erinevate lisaseadmete testimiseks, sobib ka võrgu testimiseks. Kaabli tester : erinevate kaablite korrasoleku kontrollimiseks. USB pulk või ka väline kõvaketas : Sobib hästi kliendi andmetest backupi tegemiseks kuid ka näiteks USB portide testimiseks. Dongle või USB võrgukaart – Väga hea vahend, et testida kas viga on kohalikus võrgus või on viga arvuti seadistuses. Erinevad kaablid – USB type A, USB Type B, USB tavaline, USB mikro, USB mini, ethernet, SATA kaablid, toitekaablid ja nii edasi. Kruvikeerajate komplet – Vajalik arvuti või muu tehnika lahtivõtmiseks, et riistvara kontrollida. CD või DVD komplekt – Andmete hoiustamiseks kuid ka kasutatav, et hoiustada operatsioonisüsteeme, mida nende pealt bootida või installida. See on samas võimalik ka USB pealt. Üleminekud – PS2 – USB, DVI – HDMI ja kõike muud. Maandusrvõru – võru, mis ühendatakse mingi maandatud keha külge. Aitab vältida staatilise elektri
võimalikult lähedased võimsused. Kuigi aku kestvuse pealt hoitakse muude asjade pealt võimalikult palju kokku. Arvuti spetsifikatsioonid · Protsessor: AMD Quad Core A6 1450 · Ekraan: 13.3", resolutsiooniga 1366*786 · Video: AMD Radeon HD 8250 · Andmekandjad: 128 GB SSD ketas · Muutmälu: 4 GB süsteemimälu kiirusega 1066 MHz · Pordid: Mini-VGA, mikro-HDMI, USB 3.0/2.0, 3-in-1 kaardilugeja, kõrvaklapi väljund, mini Ethernet · Toide 40W · Kaal 1.44 kg Ülevaade Disain/Kere Samsung Ativ Book 9 Lite on odavama variant Samsung Ativ Book Plus- ist. Erinevalt kallimast vennast on antud sülearvutil plastikust korpus ning samuti on tänu sellele tehtud ekraani ümber olev plastikkorpuse osa paksemaks kui kallimal
Käsitsi ridu lisades on võimalik Task Managerist kätte saada ka detailsemat infot, näiteks PID koodid, sisend- väljundseadmete kasutus jne. 3. Kirjuta kuidas saab Windowsis muuta võrguseadeid. Selleks tuleb interneti juurdepääsu ikoonil teha hiire parema klahviga klõps ja valida võrgu ja ühiskasutuskeskus, ning see avada. Seejärel vali vasakul olevast menüüst muuda adapteri sätteid. Olenevalt võrgu ühendusest tuleb teha hiire parema nupuga klõps kas ethernet või wifi adapteril ja valida avanenud menüüst atribuudid. Avanenud aknas valida nimekirjast Internet Protocol Version 4 (TCP/IPVv4) ja vajutada all olevale valikule atribuudid. Avanenud aknas teha aktiivseks valik kasuta järgmist IP aadressi ja kasuta järgmisi DNS serveri aadresse, sisesta vajalikud aadressid ning vajuta OK. 4. Nimeta milliseid on Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavad failisüsteemid (nimeta vähemalt 3). Failisüsteem on realiseeritud kihtidena:
mpeg4 tuuner selle abil saab vaadata digitaalselt levivat televisiooni. Arvuti lisad on aku, hiir, veebikaamera mis on arvutile sisse ehitatud ja ka mikrofon ja klaviatuur mis on täissuurusega ja millel numbrid on eraldi klaviatuurist. Arvutil peab olemas olema ka juhtmega hiir, sest nii on mugavam arvutit kasutada. Minu unistuste arvuti võiks mulle süüa teha ja minu tuba koristada. Arvutil on olemas helikaart. Võrgukaardi näitaja on 10/100/1000 Gigabit Ethernet. Minu arvuti põhimälu on 4GB. Protsessor on Intel Pentium T4300, 2,1 GHz, 1 MB. Kõvaketta suurus on 320GB SATA 7200 rpm aga suurus võiks olla hoopis 10TB SATA 20000 rpm. Graafikakaart on ATI Radeon HD 4530, 512 MB DDR3, aga graafikakaardi mälu võiks olla 1TB. Nendest asjadest ma eriti ei jaga aga natuke targemad inimesed on öelnud et päris head näitajad on minu avutil. Arvuti ekraani resolutsioon on 1366 x 768pix ja monitor 15.6 '' ja ekraani tüüp on High
elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni
tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi. Võrgukaardi ühendused emaplaadile: Integreeritud PCI ühendus ISA ühendus Võrgutüübid: Fast Ethernet Gigabit Ethernet Fiiberoptika (Optical fiber) Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: 10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: Intel Realtek D-link Linksys TV-kaart Järjekordne lisakaart arvuti jaoks. Nagu ikka, käivad enamik sellistest emaplaadil PCI auku. Hiljuti on aga tekkinud ka palju väliseid, USB pordi
................ Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask arv 10 172.31.27.128 26 62 255.255.255.192 Esimene kasutatav Teine aadress, Eelviimane Viimane aadress, aadress DHCP algus kasutatav aadress, levisaade
both synchronous and asynchronous transmission. Using NRZ, a logic 1 bit is sent as a high value and a logic 0 bit is sent as a low value (the line driver chip used to connect the cable may subsequently invert these signals). A problem arises when using NRZ to encode a synchronous link which may have long runs of consecutive bits with the same value. The figure below illustrates the problem that would arise if NRZ encoding were used with a DPLL recovered clock signal. In Ethernet for example, there is no control over the number of 1's or 0's which may sent consecutively. There could potentially be thousands of 1's or 0's in sequence. If the encoded data contains long 'runs' of logic 1's or 0's, this does not result in any bit transitions. The lack of transitions prevents the receiver DPLL from reliably regenerating the clock making it impossible to detect the boundaries of the received bits at the receiver. This is the reason why Manchester coding is
ja teine T568B järgi). Ristkaablit kasutatakse selleks, et ühendada kaks arvuti võrgukaarti või kaks vanemat tüüpi hubi või kommutaatorit (Uplink port). Ristkaabli traatide paigutused otsikutesse 10 ja 100 Mbit/s Etherneti võrgu korral. Kahe arvuti omavahel ühendamiseks tuleb kindlasti kasutada ristkaablit. Arvutid ühendatakse võrgujaoturiga otsekaabli abil kolme ja enama arvuti korral b. Ethernet võrkudes on põhiliselt kasutusel 3 tüüpi võrgukaableid. Ajalooliselt vanimad neist on koaksiaalkaablid. Enimlevinud kaablitüüp on keerupaari kaabel, mis sisaldab 4 erineva sammuga kokku keeratud juhtmepaari (kokku 8 juhet). Kasutatakse veel ka optilisi kaableid. Standardis lubatud keerupaari kaablisegmendi suurim pikkus on 100m ning ühenduseks kasutatakse 8 kontaktiga RJ45 standardile vastavaid pistikuid.
Füüsiline kiht on OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. See ühendab seadme meediumiga ehk edastab andmed üle võrgumeediumi sihtarvutisse bitijadana. See arvestab võrgu füüsilist topoloogiat, elektrilisi ja füüsilisi ülekandemeediumi parameetreid ja saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. Tänu füüsilisele kihile ei pea ülemised kihid otselest tegelema füüsiliste probleemidega. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. 4 Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht on OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess
Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti minimax algorithm - valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma käigu mängus Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
annaabi.ee 
