Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Sisukord Osad: Tiitelleht Diskett ja mälupulk........................................................................................................ 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Diskett............................................................................................................
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD disketid, mille mahutavus on 1,44 MB.
Võõrsõnad 1. defekt viga 2. tüüpiline tavaline 3. diskett väike magnet ketas 4. termos mahuti vedeliku temperatuuri hoidmiseks 5. tenor kõrge meeshääl 6. detsimeeter mõõtühik 7. tekstiil kudum 8. daatum kalendrikuu 9. debatt vaidlus 10. talent anne 11. talisman õnne toov ese 12. troopika palavvööde 13. detektiiv salapolitsei 14. deudorant lõhnaneutraliseerija 15. deklameerima etlema 16. detail üksik asi 17. termin oskussõna 18. depoo rongide hoiukot 19. trauma tõsine kahjustus 20
........................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...............................................................................6 1.2.5 Kompaktketas ehk CD.................................................................................................... 7 1.2.6 DVD.............................................................................................
Arvutiturvalisus Elektronarvuti on informatsiooni töötlemise vahend. Et informatsioon säiliks oleks vaja järgida järgmisi reegleid: 1. Kõigist vajalikest andmetest teen koopiad, näiteks disketile. 2. Ma ei kasuta arvutis tundmatuid diskette, et ei tuleks viirus. (Tundmatu diskett = ma ei tea mis sellel või kus arvutis käinud on.) 3. Kui arvutis töötab mitu inimest, teeme omavahel kokkulepped: kes mida teha tohib. 4. Teiste töid ei tohi loata vaadata, muuta. 5. Ei ole ilus piiluda loata üle arvuti taga istuva inimese selja, vaatamaks mida ta seal arvutis teeb. 6. Arvuti lülitatakse sisse nii vähe kui võimalik, kuid mitte harvem kui vajalik. 7. Arvutivõrgus töötades järgin võrgueeskirju. 8
õhuniiskuse järsud muutused, mehaanilised kriimustused ja löögid, staatilise elektrilaengu toime, intensiivne valgus MO Vesi, tolm 230 MB-9,1 GB Välimuselt u Sellele kirjutamine tavaline 3,5"- toimub laseri ja ne diskett, olles magneti abil, sellest 2 korda lugemine ainult paksem laseriga.
1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 RAM ROM CD ROM 0 ,1 DVD 0..2 Diskett 1, 2 Kuvar Kõvaketas CD ROM DVD Diskett TÖÖVIHIK 1...* 0...* TÖÖLEHT 0..* 0..* Kujund Diagramm Chart Worksheet Shape 65 536 Rida 256Veerg
väljatrükil Arvutivõrk Network Omavahel ühendatud arvutid, mis saavad üksteisega andmeid vahetada ja ühiselt mitmesugust riistvara kasutada Diskett e. flopi Floppy disk Väike elastne plastist ketas, kuhu salvestatakse andmed Emaplaat Motherboard Peamine kiipidega kaetud trükiplaat arvuti korpuses Fail File Valik andmeid, mida säilitatakse ühe
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale ...
.. 700 MHz - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter - Sisemälu (RAM) 4...128 MB kvaliteet 600 DPI - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB... Trükkimiskiirus 10 lk/min 20GB - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös Diskett (FDD) 3,5" 1,44 ekraaniga MB - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks CD-ROM 650 MB arvutisse DVD 20 GB - Modem Arvuti ühendamiseks teiste - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz arvutitega
1 Minu nimi on: ............................................. Klass: ....... 1. Korpus 2. Kuvar 3. Klaviatuur 4. Printer 5. Hiir 6. Kõlarid 1. Tähista joonisel! 2. Märgi alljärgnevate seast kõik arvuti sisendseadmed: q Printer q Klaviatuur q Kuvar q skänner q hiir q kaamera q kõlarid 3. Milline alljärgnevatest kettatüüpidest võib mahutada 2 GB informatsiooni? (vali 1 vastus) q diskett q kõvaketas q CDROM 4. Milline järgmistest näitajatest arvutikomplekti reklaamis iseloomustab kõvaketta mahtu? q 256 MB DDRAM q 56 kbit/sec q 17" SVGA q Pentium 4 2,4 GHz q 40 GB HDD q 3.5" FDD q 40x CD ROM 5. Mille poolest erinevad põhimõtteliselt arvuti põhimälu (RAM) ja kõvaketas? (vali 1 vastus) q Põhimällu mahub rohkem andmeid kui kõvakettale q Põhimälus olevad andmed kustuvad, kui arvuti välja lülitada, kõvakettal
Päike ise otseselt ei saa inimesi, ega Maad kahjustada, kuid kui sa ise vaatad Päikest siis sellest võib pimedaks jääda. Nii juhtus Joshep Plateauga. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates palju suurem kui muidu. Aga haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niiv aadeldakse heledat Päikest tavapäraselt kauem. Kui tahate Päikest vaadata ja ka oma silmi kaitsta siis tuleks kasutada päikeseflirtleid või tumedamat keevitusklaasi. ERITI TÄHTIS ! Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint ja muud selline sobib hästi päikese lühiajaliseks vaatamiseks. Sest need asjad ei neela Päikese infrapunakiirgust . Kaitse oma silmi ja ära vaata mitte kunagi Päikest palja silmaga. 2 Sisukord : Lk. 1 Päikesesüsteem Lk. 2 Päike ( Päikese koostisained ja kuidas võib Päike inimest kahjustada ? ) Kasutatud kirjandus : Internet - http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike ja http://www.google.ee/
Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste mälumaht on viimastel aastatel tohutult tõusnud, alates 20GB. FDD diskett ehk flopi (FDD flopi disk drive). Diskett ehk väline andmekandja on õhuke metall või plastketas, mis on kaetud magnetilise kihiga. Ketas ise on ümbritsetud kaitsekestast, milles on avad, et kettaseade lugemis-salvestuspea pääseks magnetpinnale ligi. Tavaliselt on 3½ disketi mahtuvuseks 1,4MB, kuid reaalselt mahutab ta 1,38MB andmeid. Et disketile ehk flopile oleks võimalik andmeid salvestada ja lugeda on vaja disketiseadet.
02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja määramine. vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4. Skeem Töö käik. 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne. 2. Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi. 3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja esitage juhendajale kontrollimiseks. 4. Töö tulemused salvestage tingimata ümber "Exceli" failina. Vastavate tegevuste
ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) 3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille
(logitech,HP) Toiteplokk (power supply) Varustab arvuti seadmeid vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti, 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid : mööda siine edastatakse infot protsessori ja teiste seadmete vahel. Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM) · CD-R- ühekordset kirjutamist võimaldav laserketas · CD-E-kustutatav laserketas · CD-I-laserketas multimeedia rakendusteks Arvuti töökiirus oleneb: · protsessori taktsagedusest ja töömälu suurusest · graafikamälu suurusest · siinide läbilaskevõimest Mälu mõõtühikud · 1 bait (B) =ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk · 1 kilobait (KB)= 1024 B · 1 megabait(MB)=1024 KB
Ema kirjeldab neid, kui äärmiselt aeglaseid suuri kobakaid. Selleks, et töötajad arvutiga tutvuksid ja selle kasutamise endale selgeks saaksid lasti neil sellel masinal igasuguseid erinevaid mänge mängida näiteks tetrist jms. Töötajad saadeti ka Tallinnasse koolitusele, kus nad said koolitajate juhendamisel endale ise vajalikke programme teha. Ema sõnul oli taoline koolitus äärmiselt huvitav. Tallinnast anti kõigile koolitusel käinud gruppidele kaasa diskett, mille peale oli kirjutatud programmi kirjeldus, kust sai uurida, mida programm teeb, kuidas toimib ning kust, mida leida. Tagasi jõudes panid nad disketi arvutisse ja trükkisid raamatu ise välja. Ema teatas uhkelt:"Meil oli nii mugav kui mõni probleem tekkis selle programmiga, siis kohe vaatasime targast raamatust järgi, milles asi on. Tänapäeval ei anna keegi enam niiviisi plaati programmi kirjeldusega sulle kaasa, et näe, seal on nüüd raamat peal."
võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CDROM drive), mis asub põhiplokis. 5. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus? Protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides (GHz), vanematel
.2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (väike kogus), alumiiniumfoolium, CD-karp, CD-plaat, deodorant (roll-on, klaas), deodorant (roll-on, plast), diskett, dusikardin, elektripirn, foolium (nt jogurtitopsi pealt), fotofilm, grammofoniplaat, grillkanakott (fooliumiga vooderdatud), grillsöekott, grillsüsi, habemeajamiszilett, hambahari, hambapastatuub (metall), hambapastatuub (plast), hapukoorepakk (kile), hügieenisidemed, jalanõud, juuksevärv, jõuluehted, jõupaber (vahatatud), jäätisepaber, kamm, kassett, kassiliiv, kastrul, kell, kiirköitja, kile (vorsti, juustu ümbert), kiletatud paber, kingad,
See on kahendikkood. ASII koodiga täätab ka tänapäeva arvuti. Intel 8008 mikroprotsessor leiutati aastal 1972, mis suutis esmakordselt lugeda kõiki klaviatuuri märke. Esimene arvutihiirt toetav arvuti, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Apple1 „sünniajaks“ on 1976. 1978. aastal tulid diskid. Kõvakettad paigaldati arvutitesse alles aastal 1980. Seagate tootis esimese kõvaketta, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal(PILT3). 1981 leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK). 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid(maht 1,44MB) ja võttis kasutusele uue
FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip- ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. Jaz - Andmevarunduseks mõeldud firma Iomega "kõvaflopi" (1 GB või 2 GB kassettketas) ja vastav ajam. Andmevahetuskiirus 8 MB/s. 42. Kui suur on flopi mahutavus? 1,44 MB 43. Kui suur on CD'i järgi: kõvaketas, CD, DVD, diskett, zip-ketas (alusta kõige väiksemast)! CD, DVD, zip-ketas, diskett, kõvaketas. 44. Mida tähendab ketta formaatimine? Ketta formaatimine on harilikult ketast, lugemiseks ja salvestamiseks ette valmistama. Ketta formaatimisel kustutab operatsioonisüsteem kogu kettal oleva informatsiooni, testib ketast ja kui leiab vigaseid sektoreid, siis märgistab need ära ning loob sisemise aadressitabeli, mida hiljem kasutatakse informatsiooni salvestamisel ja otsimisel
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Koostaja: Therese-Liise Aasma Eddie Lockjaw Davis - tenor saksofon (1922 - 1986) Eddie Lockjaw Davis oli muusik, kes tagas Soul jazzi fenomeni säilimise läbi big bändi ajastu hilja 1950-s ja varajastes 1960-s
Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas ROM RAM 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett 2 Töövihik Diagramm TÖÖLEHT 1..* Kujund 0..* 0..* Rida Lahtriblokk Veerg 65 536 1..* 256 Lahter
r 20 cm S 2478.319 cm2 P 232.8319 cm r=0,5 b P=2*h1+(b-b2)+2*hv+b2+((π*b)/2) S=b*h1-b2*hv+(π*r2/2) Arvuti 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1, 2 lismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik 1..* Diagramm 0..* TÖÖLEHT 0..* Chart Worksheet 65,536 1..* Rida Lahtriplokk Row Range 1..16 777 216 Lahter 256 Cell 65,536 Kujund Shape 256 Veerg Column
H2 20 L2 70 H1 100 H2 20 H3 20 L1 70 H1 100 L2 35 H2 P= Unistuste puhkus Arvutid 1..4 Protsessor Sisemalu Valismalu RAM ROM 1, 2 Valismalu Kuvar 0..* Kovakettas 0, 1 CD Rom 0, 1 DVD 0, 2 Diskett 0 Toovihik 1..* 0..* 0..* Diagramm TOOLEHT Kujund Chart Worksheet Shape 65 536 1..* Rida Lihtplokk Veerg Row Range Column 1..16 777 216 Lahter
(Kuidas seda teha, sellest oli ülevalpool juba juttu). 3. Kasuta Password Reset Disk'i abi: Juhul kui Sa olid loonud varem Windows Vista või Windows XP Password Reset Disk'i, siis kasuta sisselogimisel tema abi... Windows Visata's: Kui Sa tipid sisselogimisel vale parooli, siis ilmub teade, mis teatab, et Sa oled sisestanud vale kasutajaparooli, klõpsa seal OK. Seejärel klõpsa linglile Reset password... Pane USB pessa oma mälupulk või disketiseadme sahtlisse diskett, mis sisaldab seda Password Reset'i ja seejärel ilmub Password Reset Wizard (Nõustaja), kus järgi juhiseid. Windows XP's: Kui Sa tipid sisselogimisel vale parooli, siis ilmub teade, mis teatab: "Did you forget your password?", klõpsa allpool "...use your password reset disk" lingile. Seejärel pane Password reset diskett disketiseadme sahtlisse ja järgi ilmuva nõustaja juhiseid. Kuida seda Password Reset Disk'i luua? Kui Sa lood enda kasutajakontodele paroolid, siis oleks
Infot saab tagasi lugeda vastupidi magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks.....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja.
Kui vaba ruumi on vähe siis ei saa sa paigaldada uusi programme ning vanad võivad töödata aeglaselt või üldse mitte. b) Cd plaat- Kui sa kardad, et arvutiga midagi juhtub siis kindlam on alati kopeerida arvutis olevad failid cd-plaadile. Sinna peale panduna ei juhtu nendega midagi kui arvuti peaks katki minema. Sa saad iga kell neid dokumente taas kasutada.Cd plaadi suurused on vahemikus 600MB- 6GB. c) Diskett- Tänapäeval küll hakkab selle seadme kasutus vähenema, kuid vanasti oli see väga tähtis info salvestamis seade. Nüüdis ajal seda ei kasutata, kuna sinna mahub väga vähe infot peale. d) Mälupulk- Väga levinud seade.Mälupulk on seade mille saad ühendada arvuti usb järgi ning peale panna dokumente ning muid vajalikke faile. Mälupulka on hea kasutatda, kuna sellele info paigaldamine on lihtna, seda saab iga kell
LEHM... MIS TOIMUB ? AHH, NÕME LEHM... ARVUTI 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1,2 Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0,1 CD ROM 0,1 DVD 0..2 Diskett S Töövihik 1..* 0..* Diagramm Tööleht Chart Worksheet 1..* 65 536 Lahtriplokk Rida Range Row 1..16 777 216 256
Protsess Sisemälu Välismälu Kuvar or 0..* Kõvaketa RA RO s M M 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik DIAGRAMMILEHT Chart 1 Diagrammiala 1..* Kujund Chart Area Shape 1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend Telg Draw Area Title Legend Axis 1..*
kõrvaldatud. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist (nii juhtus Joseph Plateauga). Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedamat keevitusklaasi. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese infrapunakiirgust. 4 Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Planeetide
RAM ROM 0, 1 CD ROM Diagrammiala Chart Area 0, 1 DVD 1 0...2 Jooniseala Pealkiri Diskett Draw Area Title 1...* Andmeseeria 1...* Data seria Töövihik agrammileht hart 1 Diagrammiala 1...* Kujund Chart Area Shape 1 1 2, 3 Pealkiri Legend Telg
1 ingl. k. bit=binary digit kahendnumber 2 American Standard Code for Information Interchange 3 Mõningaid kooditabeleid võib leida veebiaadressilt http://www.asciitable.com. 4 Täpsemat teavet saab veebiaadressilt http://www.unicode.org. 8 argikeelega, loetakse 210 B = 1024 B üheks kilobaidiks (kB); analoogiliselt loetakse 210 kB = 1024 kB üheks megabaidiks (MB)5 . Näiteks üks standardne 3½-tolline diskett mahutab 1,44 MB ehk 1474 kB ehk 1509949 B. Suur osa meid ümbritsevast maailmast on esitatav füüsikaliste parameetrite abil. Füüsikalisi parameetreid saab mõõta ja arvudena kodeerida (näiteks helilaine esitus ajas, pildi lahutus erivärvilisteks punktideks jne.). Selliselt kodeerituna saab arvutis esitada suvalist informat- siooni. Jämedalt võib öelda, et kõige väiksema mahuga on tekstifailid, mahukamad on pil- difailid ja helifailid ning kõige suurema mahuga videofailid
Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI
- menetlemise kord, arhiivinõuded Asjaajamise korraldust reguleerivad normdokumendid? - asjaajamiskorra ühtsed alused - avaliku teabe seadus - digitaalallkirja seadus - avaldusele vastamise seadus - arhiiviseadus ,,Dokument on ettevõtte nägu"? - asjaajamiskord arvestab organisatsiooni vajadusi, tingimusi - asjaajamiskorra kehtestab asutuse juht (ettevõtetes erinev) Dokument. - tõestamisvahend teabekandjal info edastamiseks Teabekandjad. - mälupulk, diskett, CD, paber, magnetlink, film... Dok.tingimused. - usaldatav (mitte võltsitud) - autentne (teadaolev päritolu) Dok.süsteem? - dok.haldamise toimingud ringkäik, süsteemi kasutajad, tehnoloogia - infosüsteem, millega hallatakse dokumente Dokumentide liigitamine. - funktsionaalsed (töö, varad) - struktuuripõhised (juhtkond, planeerimine) - temaatilised (aruandlus, IT, personal) - dok.liigid / sisemised & välimised Dokumentide liigid.
Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa (ülejäänud osad võivad isegi puududa). Ta ülesanded on järgmised: 1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi · Nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja · Alglaadimise protsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust resi- dentne ja aktiivne (võib toimuda ka siis, kui diskettsalvestis on mittebuuditav (non-bootable) diskett ja üritatakse kuumbuutimist) 2. Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle · Saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal · Saavutada resistentsus ja juhtimine alglaadimisprotsessiga; · Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega · Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega 3
1975. aastal võtsid Bill Gates (Microsofti omanik) ja Paul Allen litsentsi BASICule kui Altairi-Personaalarvuti arvutikeelele. 1975. aastal sündis ka võrk ARPANET. Tavakasutajate ja äri pakettide edasisaatmise vorm. Ühekaardiline Apple 1 "sündis" aastal 1976 ja 1977. aastal tulid Apple 2 ja Commadore PET. 1978. aastal tulid diskid ja kõvakettad. Firma Seagate lõi esimese kõvaketta aastal 1980, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal, mis mahtus diskiavasse (draiverisse). 1981 Leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i ja protsessori kiirus oli 4.77 ja Adam Osborne'il valmis esimene kaasaskantav arvuti: see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit. Mitch Kapor lõi Lotus 1-2-3'e aastal 1982. 1983 tuli Compaq PC. 1984 Apple Macintosh .
algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). teavikute liigid aluseks sisu (loodusteadused, kirjandusteadus jne) teavikute laadid aluseks vorm (helisalvestused, trükised jne) teavikute tüübid aluseks otstarbemäärang (õppekirjandus, reklaamväljaanded jne) informatsiooni salvestamiseks kasutatava materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus, pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM, DVDROM jt) poolest informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud tekst, pildid, noodikiri, salvestatud helid nn. analooginformatsioon; digitaalselt salvestatud tekst, pildid, helid, multimeedia jm) publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms)
Välismäluseadmeteks on: · kõvaketas (Hard disc), · flopiketas (Floppy disc), · CD-ketas (Compact disc), · lintsalvestid. Kettaseadmed Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega!
Tsitaatsõna on küll näiliselt lihtne lahendus, kuid selleks peab nii ema- kui ka võõrkeel reegleid hästi tundma. 2. LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA VALDKONNAD Ootuspäraselt on rohkesti uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud ja teisenenud. Niisugust laenamist on põhjendatud ökonoomiaga: olemasolevaid nimetusi kasutada on ökonoomsem kui uusi kirjeldusi luua. Uut sõnavara on laenanud nt infotehnoloogia: server, diskett ~flopi, veeb, meil, logima, skannima, majandus: diiler, frantsiis, liisima, tehnika: faks, pleier, suumima, sport: rannavolle, surfama ~surfima (tsitaatsõnad kickboxing, shaping), kultuur ja meelelahutus, eriti muusika ja muusikatööstus: reiv, hitt, breik, räppima, rõivastus: fliis, topp, bokserid, kokandus: dipp, hamburger ~burger, muffin, toonik, ajakirjandus: tabloid, kolumnist, reklaam: flaier, haipima.
loog.sead.) Selliste ajamite hulka kuuluvad ka kopeersüst. Prog.lõikude küsitlemine toimub tsükliliselt üxteise järel nende paiknemise järjekorras tagastumisega prog.algusse pärast kogu tsükliküsitlemise lõppu. Ühe tsükli küsitluse(skaneermise) aeg on 2-10ms. 1000-de mälu sõna kohta. 35. Arvprogrammjuht. El.ajam-Iseloomulik et programme antaxe arvude näol. (perfokaart, perfolint,magnetlint, diskett)Programmikandjale on kirjutatud (fikseeritud)käsklussignaalide andmise järjekord, tööorg.liikumise kiirus, liikumise suund ja suurus. Arvprog.juhtskeemided kasutataxe sageli sammM. milliseid juhitaxe käsklusimpulssidega. Eelised-progr.etteandmine ja täitmise suur täpsus, lihtne üleminek teisele programmile.Jagunevad:analoog e.pideva- toimelised ja diskreetsed e.impullstoimelised. 36. Mikroprotsessorjuht. el.ajam-Ajam peab kindl.tööorgani liikumise ja täpse
kahendisgnaaliks ning seejärel saadetakse signaal edasi arvutisse. 4.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Tänapäeval diketid enam oluliselt ei õigusta ennast, kuna 1.44MB ei rahulda meie soove ja kasutusmugavuse poolest on USB mälupulgad isegi mugavamad. Samuti ei toeta enam enamus sülearvuteid ja uuemad lauaarvutid disketi seadet, mistõttu ei saa diskette nendega kasutada. Hinnapoolest oli aastaid tagasi diskett kõige odavim andekandja oma mahu juures, kuid nüüdseks on juba CD plaadid selle hinnapiiri murdnud. 5. MAGNET-OPTILINE KETAS 5.1 Ehitus MO-ketas meenutab tavalist 3,5-tollist disketti, olles sellest umbes kaks korda paksem, muudelt mõõtmetelt aga sama. Ta mahutab standardselt 128MB (1X), 230MB (2X), 540MB (5X) and 640MB (5X) . MO-ketta lugemiseks vajalik seade mahub arvutis samasse avasse, kuhu sama suur disketiseadegi. Toodetakse ka õhemaid MO-
Välismälu Kõvaketas (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole. Kompaktketas (Compact Disk CD) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. Mälupulk ehk USB välkmäludraivid (Flash Memory Stick) Pisike pulka või pliiatsit
arvutisse sisestada või neid sealt väljastada. I/O süsteem koosneb: *I/O puhvrite süsteemist *Üldisest seadmedraiverite liidesest *Vahemälu (cache) haldamise süsteemist *Konkraatseste seadmete draiveritest Sekundaarne salvestusruumi Mälu, salvesti- funktsionaalüksus, millesse saab andmeid paigutada, milles neid saab hoida ja millest neid saab võtta. Välismälu, sekundaarne mälu- välissalvesti, igasugune salvestamine, säilitamine, mis ei hõlma arvuti peamälu- kõvakettaseade, diskett vms. Välismälu võib mõnikord lugeda välisseadmeks. Sekundaarse salvestusruumi haldusvara Põhimälu ei säili pärast voolukatkestust ning ei mahuta kõiki vajaminevaid programme ja andmeid. Seetõttu tuleb vajaliku info säilimiseks kasutada sekundaarset salvestusruumi. *kettad, *magnetlindid jne Operatsioonisüsteem vasuttab sekundaarse salvestusruumi halduses järgmiste tegevuste eest: *Vaba ruumi üle arvepidamine. *Ruumi jagamine. *Kettapöörduste planeerimine. Kaitsemehhanismid
7 andmed iiranguga 1 Materjalide 6aastat Arhiiv Prügikas 8 jälitusdokumendid t 1 Materjalide ERP 5aastat Arhiiv Prügikas 9 tellimused t 2 Saateleht 6kuud Laoruum Prügikas 0 t 15 2 Testiraport diskett 10aastat Arhiiv Prügikas 1 t 2 Hooldused/kalibree 1+6aastat Kvalitee Prügikas 2 rimine diosakon t d 2 Projektid/Investeer ERP 1+6aastat Kvalitee Prügikas 3 imislehed diosakon t d
lahti, sulgemisel uuesti kokku. Seda võid kasutada siis, kui kõvaketas hakkab täis saama, aga suurema ostmiseks ei ole raha. Kausta või faili kokku pakkimiseks: Ava Windows Explorer. Tee paremklõps kausta või faili nimel. Klõpsa hüpikmenüü korraldusel Properties. Klõpsa dialoogiakna nupul Advanced. Märgista kontrollkast Compress contents to save disk space. Klõpsa nupul Apply. Disketi vormindamine Turustatakse nii vormindatud kui vormindamata diskette. Kui diskett on vormindamata, ei saa seda lugeda ja operatsioonisüsteem väljastab veateate. Vormindamiseks aseta diskett disketiseadmesse, klõpsa aknas My Computer disketiseadme ikoonil ja vali kaustaakna menüüst File või hüpikmenüüst korraldus Format. Avaneb dialoogiaken. Vormindamist alustab klõps nupul Start. See on küllaltki aeglane ka kiire arvuti korral. Kontrollkastiga Quick Format saab valida kiirvormindamise, mis kustutab failide nimed
metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis-kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides; Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. pehmeketas ehk diskett (floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2
Aasta. Pealkiri. Jätk- või üksikväljaande pealkiri. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. [viide meediale] väljaandmise aeg kuu täpsusega (kontrollimise kuupäev) Normak, P., Laanpere, M. 2003. Training teachers to become educational software developers. Journal of Digital Contents, 1, 146 - 150. [CD-ROM] December 2003 (15.02.2005) Elektroonilisi materjale tuleb käsitleda kui tekste. Lisada elektroonilise vahendi spetsifikatsioon (nt CD-ROM, diskett jne.). Kui materjal on saadaval vaid online-versioonis, 6 siis tuleb anda selle täpne veebiaadress ning kuupäev, millal antud materjal on internetist võetud. 3.2.2. Numbrilise loetelu bibliokirjed Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastaja, linn, trükiaasta. 1. Lusztig, G. Introduction to Quantum Groups. Birkhauser, Boston, 1993. Artiklid ajakirjast: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Aasta.
Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist (nii juhtus Joseph Plateauga). Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedamat keevitusklaasi. NB! Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese infrapunakiirgust. Merkuur, Veenus, Marss Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa
Igal seadmel võib olla kaks kuni kolm USB pistikut. Nii võib ühendada kuni 127 erinevat seadet. USB on oluliselt kiirem kui seda oli jadaport. Viimaseks saavutuseks on USB 2.0 mille kiirus on kuni 12 megabitti sekundis (COM kiirus 111,5 kilobitti sekundis). USB 2.0 on seejuures ühilduv vanaga. 16 4. Andmekandjad 4.1. Disketiseade Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid
annaabi.ee 
