PORT ARVUTI KUUPÄEV ALGUS LÕPP pe204 PE153 din3 pe222 din2 PE154 ph pe205 PM131 pe210 80-235-21-221 223.254.254.160 223.254.254.46 80-235-21-141 80-235-21-174 80-235-21-243 80-235-21-96p adsl18732 faag KN208 pe197 pe211 pe213 pe214 ::ffff:223.254.2 80-235-21-110 80-235-21-142 80-235-21-152 80-235-21-164 80-235-21-17p 80-235-21-189 80-235-21-1p. 80-235-21-225 80-235-21-228 80-235-21-22p 80-235-21-238 80-235-21-242 80-235-21-33p 80-235-21-76p 80-235-75-62 ad3 aia5 PE155 pe193 pe198 pe208 pe209 pe212 pe215 pe216 pe217 tehnika Kogu KOKKU 93 92 88 26 25 16 14 ...
kuidas kasutada arvuti porte
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon ...
tulemusena saan väljundi kätte ja lisaks leian ülekande, mis arvutatakse joonis 1 peal oleva valemiga. Joonis 2 Ülekande arvutamise valem Viimaseks sammuks tegin faili, kus kutsun välja alamkomponenti 1-bitist täissummaatorit neli korda, mille tulemusena tekibki 4-biti liitja lahutaja. 1.1 Programmikood -- XOR Gate library ieee; use ieee.std_logic_1164.all; -- Entity entity xorGate is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port( A, B : in bit; F : out bit); end xorGate; -- Architecture architecture func of xorGate is begin -- Väljundi arvutamine F <= A xor B; end func; -- XOR Gate -- Täissummaator library IEEE; use IEEE.std_logic_1164.all; -- Entity entity FullAdder is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( a, b, c_in : in bit; c_out, y : out bit ); end FullAdder; -- Architecture andmevoo esitusviisiga architecture dataflow of FullAdder is begin
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 ...
Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud. S21 port1 0 0 6 2 8 4 0
4GHz), Stop -pääsuriba kesksagedusest 2GHz ülespoole (7.4GHz). Punktide arvuks võtsime 10 punkti GHz kohta. Lubasime pinnavoolude genereerimise. Muud parameetrid jätsime nii, kuidas olid vaikimisi pandud. Skeemi karakteristikute simuleerimiseks tuli valida päästik "Solve". Karakteristikuid sai näha "Post-process" aknas. Tutvusime erinevate karakteristikute ja väljajaotuste kuvamise võimalustega. Joonis 1. Ribafiltri portide määramine. 2 Joonis 2. Ribafiltri s-parameetrid. Joonis 3. Voolujaotus liinides: magnituud. 3 Joonis 4. Voolujaotus liinides: vektor. Joonis 5. E-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 1mm. 4 Joonis 6. E-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 3mm.
CADE Diagram Designer ... https://www.techrepublic.com/blog/five-apps/five-free-apps-for- diagramming-your-network/ https://www.pcwdld.com/top-10-network-diagram-topology-and-map ping-software Korruse plaan Korruse plaan + kaabeldus Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Loogiline võrgudiagramm Võrguseadmete dokumenteerimine Võrguseadmed seadme tüüp tootja/mudel seerianumber portide arv Võrgukaart tootja/mudel MAC aadress ühenduse tüüp (RJ45/fiiber/raadio) Võrguseadmete dokumenteerimine Konfigureerimisalane info konfiguratsioonifailide väljatrükk varukoopiad konfiguratsioonifailidest konfiguratsioonifaili muudatuste dokumenteerimine Kasutatavad võrguprotokollid IP aadresside jaotus DNS info registreeritud domeeninimed ja nendele vastavad IP aadrssid Administreerimisalase info dokumenteerimine
Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6. Vahetasime omavahel sobitatud koormuse ja siduanalüsaatori kaabli otsa ning teostasime uued seadme väljundvõimsuse P2 [dBm] mõõtmised vastavalt punktile 5. 7. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid: S21=P1-P0 (port 1) S21=P2-P0 (port 2) 2 Mõõdetud võimsus Ülekanne (S21) Sagedus, P1 P0, P2 P0, P1, dBm P2, dBm MHz dB dB (port 1) (port 2) (port 1) (port 2) 3 396 -67,23 -6,75 -67,06 -6,58
mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 3 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Portide tutvustus ja nende kasutamine. Jadaport (Serial port). Need pordid on meiega juba PC-tüüpi arvutite algusaegadest (kunagi oli tavaline, et nende külge ühendati välised modemid). Tänapäevaste arvutite jadapordid on peamiselt mõnede eksootilisemate juhtkangide ja mängukontrollerite ühendamiseks. Jadaporti kutsutakse mõnikord ka COM-pordiks (lühend kommunikatsioonipordist). Enamikul emaplaatidest on
Siis kontrollin, kas sisend c_in on võrdne väljundiga y. Kui need on võrdsed, siis ülekanne väärtustatakse väärtusega üks ja väljund y väärtusega nulliga. Kui sisend c_in ja väljund y ei ole võrdsed, siis väljund y saab väärtuse üks. 1.4 Programmikood 1.4.1 Testpink --Testpink entity MuxTestBench is end MuxTestbench; -- Architecture architecture Bench of MuxTestBench is --Component declaration component Mux is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( a, b, c_in: in bit; c_out, y: out bit ); end component; -- Signaalid signal a, b, c_in, c_out, y: bit := '0'; begin -- Component instantiation Mux_comp: MUX port map (a, b, c_in, c_out, y); -- Stimulus process Stimulus: process begin -- Sisendile a väärtuse 0 andmine a <= '0'; -- Sisendile b väärtuse 0 andmine b <= '0'; -- Sisendile c väärtuse 0 andmine c_in <= '0'; -- Seiskumine 5 ns
Vaatame mõndasi, mida oleks soovituslik alati kaasas kanda, misjuhul ei jääda kliendi juures hätta. Laptop – Näiteks kohaliku võrgu testimiseks ja ka võrgust abi otsimiseks, ka arvuti lisaseadmete testimiseks sobiv. Mobiil – erinevate lisaseadmete testimiseks, sobib ka võrgu testimiseks. Kaabli tester : erinevate kaablite korrasoleku kontrollimiseks. USB pulk või ka väline kõvaketas : Sobib hästi kliendi andmetest backupi tegemiseks kuid ka näiteks USB portide testimiseks. Dongle või USB võrgukaart – Väga hea vahend, et testida kas viga on kohalikus võrgus või on viga arvuti seadistuses. Erinevad kaablid – USB type A, USB Type B, USB tavaline, USB mikro, USB mini, ethernet, SATA kaablid, toitekaablid ja nii edasi. Kruvikeerajate komplet – Vajalik arvuti või muu tehnika lahtivõtmiseks, et riistvara kontrollida. CD või DVD komplekt – Andmete hoiustamiseks kuid ka kasutatav, et hoiustada
Ründetarkvara. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 12 Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 13 Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Liinide manipuleerimine ka siserisk Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt Automaatvastaja kaugmanipuleerimine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 14 Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleeri mise mehhanismid ja krüptosüsteemid.
Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Liinide manipuleerimine ka siserisk Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine Turvamehhanismide ründed; Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanism ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Info Tehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjetktid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted
colour) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle). Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAMil ja WRAMil kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDACi jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad
Jällegi, teades, et soovite seda veini jätta nautimiseks võimalikult pika aja jooksul, on parem peale veini valamist karahvini, viimane kohe korgiga sulgeda. Nii säilitate hea veini ligi nädalaks. Dessertveinide, jääveinide ja portveinidega kiirustama ei pea, ega tohigi. Nii kontsentreeritud ja korraga palju maitseid pakkuvad veinid säilitavad oma parima iseloomu nädalateks (kergemate dessertveinide ning lihtsate portide puhul võiks säilitada neid külmikus). Aroomide säilimine: Kuivad ja poolkuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc 2-3 päeva külmikus; Roosad veinid 2-3 päeva külmikus; Lihtsad magusad veinid 5-6 päeva külmikus; Küpsemad valged, näiteks 4 ja enama-aastased Chardonnay'd ja Rislingud 2-3 päeva baarikapis, kaitstud valguse eest või 5-6 päeva külmikus; Noor(em) punane (punane vein mida tarvitatakse mõne aasta jooksul peale valmistamist),
Emaplaadiga on nad ühenduses väikeste kontaktide abil. Need on tavaliselt floppy ja IDE kontaktide läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX ATX emaplaadi tüüp loodi baby-AT baasil aastal 1995 Inteli poolt. Sellel tüübil on mitmeid eeliseid vanemate emaplaadi tüüpide ees. ATX tüüp määrab ära muudatused nii emaplaatides kui ka korpustes. Muutused on siis alljärgnevad: Joonis 1 ATX tüüpi emaplaadi paigutus korpuses · Integreeritud I/O portide pistikud: baby-AT emaplaadid kasutasid kontakte, kust läksid kaablid serial ja paralleel portide kontaktidesse, mis olid korpuse külge ehitatud. ATX'i puhul on need kontakid pandud otse emaplaadile. See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks. · Integreeritud PS/2 hiire kontakt: Enamusel baby-AT tüüpi emaplaatidel on PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid
7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle). Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga,
Sel moel võib sissetungija tuvastada konfidentsiaalseid andmeid, näiteks kasutaja identifitseerimise või autentimisega seotud võrguliiklust, mida hiljem saab kasutada võrku sisenemiseks ja edasiseks kahjutekitamiseks. Autentimisinfo pealtkuulamist, salvestamist ja hiljem selle abil serverile juurdepääsu üritamist nimetatakse kordusründeks (Replay attack). Teine meetod on kasutada arvuti avatud porte info varastamiseks. Avatud portide tuvastamine on suhteliselt elementaarne ja utiliidid on selleks olemas igas arvutis (telnet). Samas on olemas ka tõhusamaid vahendeid (Port scanners), mis oskavad skaneerida üle kõik ründobjektiks valitud arvuti pordid ja tuvastada, millised nendest on avatud. Samu vahendeid saab kasutada ka selleks, et kontrollida enda arvuti turvalisust. Ründestsenaarium on harilikult järgmine: · Portide skaneerimine, mille alusel tuvastatakse aktiivsed teenused süsteemis ja nendega
· Turvamehhanismide ründed; · Ründetarkvara; Füüsilised ründed · Infrastruktuuri füüsiline rünne; · Vandalism; · Volitamatu sisemine hoonesse; · Vargus; · Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Süsteemi manipuleerimine · Andmete või tarkvara manipuleerimine · Liinide manipuleerimine ka siserisk · Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparaatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt · Automaatvastajate kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed · Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonnategelikest või oletatavatest turvaaukudest; · Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptsüsteemid. Ründetarkvara · Legaalsed tüüptooted
Ma saan anda järk järgult õpetuse vaid TP-Link ruuterile. Teiste ruuterite kohta soovitan uurida järk järgult õpetuste jaoks selliselt leheküljelt nagu http://portforward.com/english/routers/port_forwarding/routerindex.htm. Seal peate te üles otsima oma ruuteri, koos versiooniga ja vastavalt juhendile seadistate ruuteri. Kui on abi vaja, võib võtta vabalt kontakti Karl Hendrik Bachmanniga. Kõigepealt peab teil olema lubatud internettipakkuva firma poolt portide avamine. Seda saate kontrollida kontakteerudes klienditeenindusega. Kõigepealt peate te saama oma ruuteri ip. Selleks peate avama command prompti. Vajutate ekraani vasakul all nurgas asuvale nupule: Kirjutage alla otsingusse cmd ja avage esimene valik. Te saate sellise akna: Sinna tuleb kirjutada käsk: ipconfig Te saate eeldatavasti mitu vastust sellele käsule. Sealt peate te üles otsima oma selle internetikaardi, mida te hetkel kasutate
varustama toitega. Tavaliselt antakse USB hubi pordist toidet kuni 500 mA. Kui mõned USB seadmed vajavad oma tööks suuremat voolutugevust kui USB hub suudab pakkuda, siis sellised seadmed ei tööta siinitoitel USB hubidega. Et selliseid seadmeid saaks ühendada ka USB hubi taha, on olemas eraldi toitega USB hubid, mida toidetakse eraldi toiteplokist ja kus antakse igale pordile juba üle 500 mA voolutugevust. On kasutuses ka USB combo hube, millel on peale USB portide ka muid porte, näiteks FireWire (IEEE 1394) pordid. Sedasi saab arvutiga ühendada läbi ühe seadme ka teise standardi seadmeid. Kuid tänapäeval ainult ei piiritleta ainult kaabel ühendustega. On ka muid erinevaid viise kuidas ühendada enda printerit. Üheks võimaluseks on: Bluetooth ehk eesti keeles öelduna "sinihammas". Bluetooth on juhtmevaba tehnoloogia, mis võimaldab elektrilistel seadmetel luua andmesideühenduse ilma füüsilist ühendust loomata
Toome peamised põhjused: Jadaportide maksimaalne läbilaskevõime on 115,2 kilobitti sekundis ja paralleelportidel umbes 500 kilobitti sekundis, mis jääb tugevasti alla kaasaegsete seadmete (näiteks videokaamera) nõuetele. Seadmete ühendamine traditsiooniliste portidega on ebamugav, sest enne ühenduste tegemist tuleb arvuti ja ühendatav seade mõlemad välja lülitada. Portide koguarv arvutis on piiratud. Enamusel arvutitest on 2 jadaporti (näiteks hiire või modemi ühendamiseks) ja üks paralleelport (näiteks printeri ühendamiseks). Viimastel aastatel on tänu Plug-and-Play meetodile sisend-väljundtehnoloogia kiiresti arenenud ja kasutusele on võetud kaks uut jadasiini standardit USB ja IEEE 1394 (FireWire). Uued standardid võimaldavad kõrvaldada seadmete ühendamisel tekkivad probleemid ka ilma tehnilisi teadmisi omamata.
Laadisin alla X-lite klient ning panin SIP konto settingutes ruuteri välise IP aadressi. Telefon viskas ette teate: ,,501: server doesn't support this application". Vaatasin ruuteri lehel ,,event logs" ning leidsin, et päring jõudis kohale, kuid ruuter vastas et VoIP teenust ei toetata. Seejärel üritasin SIP sissetulev trafik ning RTP trafik suunata sülearvutisse, milles jookseb Trixbox. Selleks lülitasin välja tülemüüri ning panin, et kõik sissetulevad päringud antud portide vahemikus: 5060-5070 [SIP], 8766-35000 [RTP] suunaks aadressile 192.168.1.68 RTP pordi valik on juhuslik, see on põhjus, miks ala on nii suur. Kahjuks see ei aidanud, vastus oli ikka sama. 5. Kokkuvõte Töö on tehtud ja selle tulemused on positiivsed eesmärk on saavutatud. Seadme ühendamine välisvõrgust on probleemiks, kui kasutatakse NAT süsteemi. Samas ma lahendan selle ära lähitulevikus
Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega. Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip ja mälu suurus, -kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb. Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC 3 värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut
Järeldused katsetulemuste kohta:
Me saadame mingi info PCst telefonisse
erinavate kolmade portide abil (3 katset) erinevate kiirustega ja see põhjustab
erinevaid viidet. Kolmel erinevatel portidel on erinev andmete edastuskiirus.
synthesizing and simulating ASICs and FPGAs using VHDL or Verilog", 1997. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 133 instituut. Verilog omadused Alternatiiv VHDL-ile On püütud luua võimalikult "C++" sarnane, sisaldab "if", "while" jne. tsükleid Põhirõhk on pandud reaalajas töötlemisele Baseerub moodulite hierarhial Moodulid on defineeritud sisend-väljund ja kahesuunaliste (bidirectional) portide kaudu Võimaldab paralleeltöötlust, programmide täitmine ei pruugi toimuda lineaarselt Operaatorid loogiliste tehete sooritamiseks (vt. Järgmine slaid) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 134 instituut. 67 Verilog omadused Verilogis eksisteerib 2 omistavat operaatorit Blokeeriv omistamine (=) Mitteblokeeriv omistamine (<=)
topograafia, (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 3.TCP/IPmudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I.) - Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport I.) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel
7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle). Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks.
põhjustatud nn pudelikaelast kasutavad uuemad kiibistikud erinevat liidest kõrgema jõudluse saavutamiseks. Lõuna silla nimetus tuleb selle arhitektuuri jooniselt, mis meenutab kaarti, esmakordselt kirjeldati seda koos PCI Local Bus arhitektuuriga personaal arvuti platvormidele. Lõuna sild asub PCI bus magistraalist lõunas ning on sillatud APM/ACPI(toiteliides), PCI/PCle Bus, AC 97/HDA(heli), SATA/USB/LAN portide, CMOS mäluga, IDE ning muude seadmetega. Kuigi praeguse PC platvormi arhitektuuri ülesehitus asendab vana PCI ühendust, praegune arhitektuur kasutadbI/O magistraali. 8 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 3.1 Funktsionaalsus Kaasaegse lõuna silla funktsionaalsus sisaldab: 1. PCI bus
vähemalt 50ns. ATmega8-l on ainult 2 sünkroniseeritud välist katkestust. Portid (B , C ,D ) Atmeli mikrokontrolleril mega88 on kolm sisend-väljundporti: port B (PB), port C (PC) ja port D (PD). PORT B (samamoodi nagu PORT C ja D ) on IO seade määratud väljaviikude seisundi manipuleerimiseks ja lugemiseks. Iga AVR mikrokontrollerite port käsitleb kuni 8 mikroskeemi jalga. AVR arhitektuuris pordi tööd määravad 3 IO registrit. Alustades mikroprotsessori programmeerimist, on portide konfigureerimine esimene ülesanne, sest enne kui mikrokontroller hakkab väliste seadmetega ,,suhtlema", peab olema ära määratud milliste väljaviikude kaudu liiguvad andmed mikrokontrollerisse sisse ja milliste väljaviikude kaudu liiguvad andmed mikrokontrollerist välja. Võtame näiteks pordi B, mis koosneb kolmest registrist PORTB, DDRB ja PINB. PORTB B pordi väljundregister. Kõik andmed mida tahetakse mikrokontrollerist välja saata, tuleb saata siia registrisse. Number
Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu - seal hoitakse digitaalkujul ekraanile saadetud kujutisi. Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri kiirust. Pildimälust võtab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu; samal ajal aga peab graafikakaardi protsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad
Seal valitses hoopis teistsugune õhkkond. Jaan Port oli ta vanaisa hea tuttav, aiandusteadlane ja mitmete selle ala käsiraamatute autor. Porti "Koduaed" on neil maal praegugi oluline käsiraamat. Kui ta Jaan Porti nägin, oli liigestepõletik Porti juba raskelt invaliidistand, nii et ta ei saand enam õieti liikuda ning pidi kirjutama kahe sõrmega vaevaliselt masinal tippides. Portide juures liikus ikka mitmesuguseid huvitavaid inimesi, näiteks Mart Lepik ja räägiti huvitavaid jutte, mida võimalust mööda kuulasin. Marta Port oli andekas majandusinimene, kellel oli õnnestund eksproprieerimistest nii oma kui Punaarmees olnud poja, arhitekt Mart Porti nõuga välja tulla. Talle kuulus mitmel pool Eestimaal võõraste nimede all mitu maja. Koplimärdi ei olnud kollektiviseeritud, vaid püsis ka kõige raskemal ajal erataluna, vahest ka seetõttu, et
võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu:
määratud port (designated port) - port, mis ei ühendunud juurkommutaatoriga(kõik ülejäänud pordid) blokeeritud port(blocking port) - STP poolt blokeeritud port (tee juurkommutaatorini) RSTP Rapid Spanning Tree Protocol, IEEE 802.1w STP edasiarendus suudab end kiiremini ümber seadistada STP ignoreerib RSTP BPDU-sid Muudatused võrreldes STP-ga Portide seisundid o Mittefunktsioneeriv, blokeeriv ja kuulamise seisund on nüüd ümber nimetatud kõrvalejäetud (discarding) seisundiks. o Seega portide seisundid on discarding, learning, forwarding Pordi rollid o juurport(root) o määratud port(designated) o alternatiivne port(alternate) - võtab üle juurpordi rolli kui juurport peaks mitte töötama
Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid (kaasajal siiski väga harva). Süsteemide manipuleerimine Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi. Olulisemad alaliigid: · Andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõigste mutmine vms) · Liinide manipuleerimine · Andmeedastus manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt). Ründed tuvamehhanismidele Ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidel, nt: · Süstemaatiline paroolide mõistatamine
LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed, Initialize ja Select In) ning 5 porti sisendi juhtimiseks (ACK, Busy, Select, Error ja Paper Out) I/O Kaardid (input,output)Varasemal ajal kui emaplaadil ei olnud veel olemas inbtegreeritud IDE ühendused, kasutati kaarte. Mille abil sai nii kõvakettaid kui ka floppy seadmeid arvutiga ühendada. Samad kaardid olid kas kasutusel algul mitte integreeritud portide lisamiseks arvutisse (com, LPT). Hilisemal on jätkatud nende kaartide kastutamist sellistel juhtudel ka arvutis jääb puudu vajalikest pesadest 7. Arvutid ja nende ajalugu Programmjuhtimisega arvuteid hakati tegelikult ehitama 1930-ndate aastate lõpus. 1937 Bulgaaria päritolu insener J.V. Atanasoff (USA-s) alustas tööd matemaatilise füüsika võrrandite lahendamiseks mõeldud arvuti loomisel, jäi pooleli 1941 Saksamaa K. Zuse - maailma 1
elektrisignaalide jada ehk protokoll võimaldab hallata seadmete vahelist suhtlust. Kui siin on jagatud mitmete võrdsete seadmete vahel on vaja kasutada siini arbitreerimist, millega antakse ühele seadmele korraga õigus siini hallata. Tsentraliseeritud arbitreerimise puhul on arbitreerimiseks eraldi riistvara. Detsentraliseeritud arbitreerimise korral peavad seadmed ise suutma otsustama, kes siini kasutab. Seadmete ühendamine arvutiga saab toimuda kas arvuti sees olevate siinide või portide kaudu või arvutist väljatoodud portide abil. Põhiline siin riistvarakomponentide ühendamiseks arvutis on tänapäeval PCI Express ehk PCIe. PCIe siin on järglaseks PCI siinile aga erinevalt viimase paralleelsest lähenemisest on PCIe järjestiksiin, mille ühe ühenduse (lane) moodustab traatide paar, millest üks mõeldud andmete saatmiseks ja teine vastuvõtmiseks. PCIe võimaldab häid kiirusomadusi, kuna ei pea jagama siini teistega ning võimalik on kombineerida mitu ühendust
) 38. Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi Olulisemad alaliigid: · andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõiguste muutmine vms) · liinide manipuleerimine · andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt) 39. Ründed turvamehhanismidele ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja ta töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidele, nt: · süstemaatiline paroolide mõistatamine
porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud.
Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism. Volitamatu sisenemine hoonesse Vargused Ressursside väärkasutus Ressursside blokeerimine Infopüük Võltsimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine. Liinide manipuleerimine ka siserisk. Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu. Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkinna telikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted Opsüsteemide faili- ja kettafunktsioonid, paljud utiilid.
Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism. Volitamatu sisenemine hoonesse Vargused Ressursside väärkasutus Ressursside blokeerimine Infopüük Võltsimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine. Liinide manipuleerimine ka siserisk. Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu. Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkinna telikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted Opsüsteemide faili- ja kettafunktsioonid, paljud utiilid.
kuidagi kokku koguda, et need siis lõpuks ühe (või soovitavalt kahe) toru kaudu välja saata. Seda tööd teevad väljalaskekollektorid. Neid on kaks, kuna õhk liigub V8 mootorile keskelt sisse ning külgedelt välja, seega on kummalgi mootoripoolel oma väljalaskekollektor. Plokikaaned on tavaliselt maksimaalse õhuvoolu saavutamisel kriitilisemad kui sisselaskekollektor, kuna plokikaantesse on avarate ja sujuvate portide (kanalite) mahutamine märksa keerulisem. Nukkvõll omakorda määrab aga kindlaks kogu õhuvoolu ajastuse muu mootoris toimuva suhtes. Plokikaaned Plokikaaned on jällegi mootori jõudluse seisukohalt väga olulised komponendid. Neid on V8 11 mootoril alati kaks, seepärast on ka sõna kasutusel enamasti mitmuses. Plokikaaned on
2.2.2 Arvuti kokkuladumine 1. Paigalda emaplaadile protsessor. Paigalda emaplaat korpusesse, kruvides selle korrali- kult korpuse külge kinni. Seejärel paigalda emaplaadi jahuti. 2. Paigalda korpusele toiteplokk. 3. Paigalda emaplaadile mälu. Jälgi, et klambrid oleksid mõlemal pool kindlalt suletud. 4. Ühenda korpuse indikaatorlampide ja alglaadimisnupu (ATX-korpusel ka sisselülimis- nupu) pistikud emaplaadi vastavatesse pesadesse. AT-korpusel ühenda ka portide lint- kaablid emaplaadile (punane liin käib noolekese või pin1 juurde). 5. Paigalda vajalikud laiendusplaadid. Videokaart on kõige suurema soojaeraldusega, seetõttu võimaluse korral paiguta ta teistest kaartidest eemalseisvasse pessa. (Tänapäe- vastel emaplaatidel polegi valikut, videokaardi pesa on alati kõige ülemine.) 1 Return Material Authorisation 37 6
igal kasutajal on unikaalne kood ,mille abil oma andmed kätte saab. Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 10. Ajalised viited võrkudes + Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda. Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata selleks kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks.
Arvutivõrgud TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud. Seda asjaolu saab
(nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 3. TCP/IP mudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l.) – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l
Võrgu struktuur võimaldab kergesti korralda võrku kuuluvate sõlmede tehnilise seisundi testimist. Silmvõrk Silmvõrk (silmusvõrk) moodustatakse täielikult sidestatud võrgust osade linkide eemaldamise teel. Tähtvõrk Tähtvõrgu keskpunktis asuvat sõlme nimetatakse kontsentraatoriks. Kontsentraator organiseerib võrgus teatiste edastamist andmealliksõlme ja andmeneelu sõlme vahel. Võrgu sõlmede arvu piirab harilikult kontsentraatorsõlme portide arv. Kui võrgus kasutada mitut kontsentraatorit, mis on omavahel hierarhiliselt ühendatud, siis moodustub puutopoloogiaga võrk. Puuvõrk Puuvõrgu topoloogias avaldub selgesti võrgu sõlmede topoloogiline hierarhia. Üks sõlm, asub hierarhia kõrgemail tasemel, on nn juursõlm //root node//, millega ühendatakse madalamate tasemete sõlmed. Tasemete arv puuvõrgus pole piiratud, kuid minimaalne tasemete arv puuvõrgus on kolm
või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle). Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks
Vastuvõtja informeerib toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi kadu, ajalised viited ja edastuskiirus. Vastavalt vajadusele saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui pannakse alati õigesse järjekorda (oluline terviklikkus, mitte 25. TCP ühenduse loomine kasutatakse nn 3 kordset unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). aeg). UDP’s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide käepigistust(Triple hand shake). Sellist protseduuri alustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
