176x144 30,0 8600 kb/s pole eristatavad. ARVUTUSED! 2. Seadistamine. X-Lite telefoninumber: Kasutaja 41 TEL1 telefoninumber: Kasutaja 48 TEL2 telefoninumber: Kasutaja 47 3. Kaja test Viite aja subjektiivne hinnang: X-Lite 0,3 sek Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 1,2 sek Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 0,9 sek Järeldused katsetulemuste kohta: kaja peale mõjub kasutatav riistvara ja koodeki võimalused. 4. Koodekite uurimine Küsimus: Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? Vastus: Tel1 ja X-lite kõne on hea Video oli puudu. Tel 1 ja Tel 2 Kõne on halb pikk viivitus Video puudub.. 5.1 Sidekanali parameetrite kontroll Ping tulemused:
15.11.2016 Side labor 2 aruanne 2. Seadistamine. X-Lite telefoninumber: 34 TEL1 telefoninumber: 32 TEL2 telefoninumber: 37 3. Kaja test Viite aja subjektiivne hinnang: X-Lite viide praktiliselt puudub Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 lühike viide Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 tuntav viide Järeldused katsetulemuste kohta: Telefonide vahel eksisteerib viide, ka siin on oluline pordi kiirus kuid see on lühike ja ei takista normaalset suhtlemist. 4. Koodekite uurimine Küsimus 1. Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? X-Litele helistades ei näinud X-Lite videopilti. Helistades teisele IP-Telefonile on videopildiga kõik ok. Küsimus 2. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks?
X-Lite telefoninumber: 31
TEL1 telefoninumber: 38
TEL2 telefoninumber: 37
| Viite aja subjektiivne hinnang: | |
| X-Lite | peaaegu kohe kuuleme oma häält, kvaliteet on hea; video viite ja kvaliteet on nagu Telefonil2 |
| Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 | väga nõrk kvaliteet ja ~6 sekundit aega on vaja oodata, et kuulda või näha muutusi |
| Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 | heli kvaliteet on parem, kui TEL1 oma, viide on umbes 0,5 sekundit; videol on aga viide 1 sekund |
Järeldused katsetulemuste kohta:
Need viided ja erinevus video -ja heli signaali kvaliteedis erinevates telefonides
...................................................................7 SCIS-port................................................................................................................................ 8 Info liikumine läbi pordi............................................................................................................. 8 Kommuteerimine........................................................................................................................ 9 me kaitseme porti, kuna kasutame teda väljundina...................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 10 2 Mis on arvuti port? Port on puhverelement protsessori ja sisend-väljundseadmete vahel. Sisend-
Kõige enam kasutatakse seda veebiks maksete tegemisel ning tähtsa/tundliku informatsiooni edastamiseks infosüsteemides. Näiteks raha kandmine ühelt arvelt teisele (Swedbank, PayPal), väga tähtsatele veebilehtedele sisselogimine (FBI, politsei jms), paljud epoed kasutavad samuti HTTPS-i, sellepärast on ka aadressiribal https, mitte http. 1.3 HTTP ja HTTPS erinevused HTTP-aadressid algavad aadressiribal „http://“ ja kasutavad default porti 80 HTTPS-aadressid algavad aadressiribal „https://“ ja kasutavad default porti 443. 1.4 SSL SSL (Secure Sockets Layer ehk turvasoklite kiht) SSL edasiarendus on TLS (Transport Layer Security ehk transpordikihi turbeportokoll) Infoturbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagamiseks. Sõna "sokkel" viitab sellele, et andmete edasi-tagasi saatmine klient- ja serverprogrammi vahel toimub läbi soklikihi programmi ja meenutab elektripirni pesasse sisse- ja
Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 -bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate
kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 -bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide
lihtne veebileht oma nimedega. 4.4 Häälestage ruuter nii, et kõigist ruuteri külge ühendatud arvutitest näeb koostatud veebilehte, ruuter peab olema häälestatud nii, et WAN pordis olevast arvutist ei saa LAN pordis olevat arvutit “pingida” Tarvikud: ruuter, kolm võrgukaablit. Samm 1: Kõrvaldada ruuteri ühendus switch’iga. Samm 2: Eemaldada valitud arvutiga seotud võrgukaabel ruuteri LAN liidesest. Samm 3: Seadistada edaspidi WAN porti ühendatava arvuti võrguseaded kajastamaks asjaolu, et arvuti ei kuulu enam kohalikku võrku, mille eesliiteks on 192.168.1. Seejuures jälgige, et WAN porti ühendatava arvuti IP aadress ei langeks kokku aadressiga, mille te juhuslikult valides ruuterile enesele (välisvõrku) määrasite. IP address’i kolmas bait muutub nüüd nulliks (taaskord tuleb rõhutada, et meie WAN poolne arvuti hakkab elama välisvõrgus, st ruuteri WAN liidese poolses „võrgusfääris“).
mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 -bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne)
kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja
1. IEC (c13 line socket e. Arvuti toitekaabel) : ühendatakse c14 pessa (toiteplokk) 2. PS/2 : on pesa kuhu ühendatakse klaviatuur ja hiir 3. LPT (parallel) : Sellesse porti ühendatakse printerid, mis kasutavad IBM'i 8bit ASCII kirjatähti(algselt loodi IBM poolt). 4. AGP : Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCIpõhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks
Võnkesagedus on = 166,67 Kolm järjestikust amplituudi on 1 = 3,42 2 = 2,25 3 = 1,36 Sumbuvustegur on = ln(1 ÷ 2 ) = ln(3,42 ÷ 2,25) 166,67 = 69,79 Signaali kirjeldava avaldise valem on = 1 - ( + ) x on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas = 0 Omavõnkesagedus on 0 = = 166,67 Sumbuva võnkumise sagedus = 02 - 2 = 166,672 - 69,792 = 151,35 Signaali kirjeldav avaldis on = 3,42 -69,79 (151,35 ) Signaalid RS232 liideses Väljastasin arvuti COM1 porti siglaani hüperterminali programmist parameetriga 9600, 7, none, 2, none. Signaaliks oli sümbol ,,f", mille ascii kood on 1100110. Kood väljastati kujul 0011001. Pinge põhjast tippu on - = 22,34 . 1 biti pikkus on 0,10 .
MP3 player X X X X 2/ klaviatuur X 1/ modem X X X 1/ Veebi X 1/ kaamera 5. Mida saab ühendada arvuti USB porti? 1. Printer 2/ 2. Väliseid mäluseadmeid (kõvaketas, USB-mälupulk jne) 6. Salvesta tehtud töö klassi serverisse ,,maidla" oma kausta failinimega 1/ ,,rauakontroll " Hinne 5=31,5; 4=24,5; 3=15,75; 2=7 edasi on hinne 1 Kokku said 16/ hinne
töötamiseks on kumbki mõeldud, mis on nende seadmete ülesanded võrgus, millised on nende funktsionaalsused mida nad teha võimaldavad. Muu, mida oskad lisada. Vastus: Jaotur ja kommutaator on ISO-OSI kanalikihis. Eesmärgiks on olla keskseks ühenduskohaks võrgu erinevate seadmete jaoks ning mõlemad töötlevad pakette. Erinevus on see, et kommutaator jaotab paketi kindlale saajale MAC aadressi järgi ja jaotur jaotab paketi igasse enda porti vaatama selle, kellele tegelikult mõeldud oli. 5 6 Jaotur Kommutaator Aktiivelementidena kasutatakse kohtvõrkudes: jaoturit (hub) seadet, mis jaotab signaali mitme võrku ühendatud seadme vahel; kommuteerivat jaoturit (switching hub) kõige olulisem erinevus jaoturist on kaadrite aadressitundlik edastus. Võimaldab võrke segmenteerida, osadeks jagada;
Õhu väljutamiseks anumast kasutatakse kahte klappi. Üks nendest on käsiklapp, mida saab kasutada rõhu pideva mõõtmise simuleerimiseks. Lisaks saab äkilise takistusena ühendada elektrilise klapi. Seda kasutatakse tööstusstest ja koolides õppimise ja testimise jaoks. Käivitamine 1) Ühendage mudel vooluvõrku, kasutades tagaküljel olevat soklit 2) Kasutades mudeli tagaküljel olevat USB porti, ühendage mudel mõne välise juhtseadme külge 3) Lülitage mudel pealüliti 7 abil sisse. 4) Käivitage kompressor 8. Väljalülitamine Lülitage mudel välja pealülitist. Kui mudelit pole pika aja jooksul plaanis kasutada, eemaldage ta vooluvõrgust. Seade on hooldusvaba ega nõua mingit lisahooldust P kontroller P kontrolleri katsed: Toimetused
VLAN Joonis: Miks seda kasutatakse? VLAN-i kasutatakse võrgu jagamiseks mitme grupi vahel. Mis on VLAN? Virtuaalse kohtvõrgu VLAN teenuse eesmärk on ühendada kaks või enam Ethernet-i punkti ühiseks virtuaalseks kohtvõrguks. Ühendamine käib pordi põhiselt ja võimaldab porti läbivat andmesidekiirust kontrollida megabitipõhiselt. VLAN andmevahetuses osalevatel Enthernet raamidel on lisaks juures spetsiaalne VLAN silt, mis sisaldab andmeid selle kohta, millisesse VLANi raamistiku kuulub. VLAN siltide abil saavad võrgus osalevad seadmed kontrollida kõnealuse raamistiku liikumist. Kasutaja jaoks esinevad VLAN märgid positiivsete täisarvude kujul, mida nimetatakse VLAN ID'deks. VLAN seadme nimede esitamisel on üldiselt levinud sellised kujud:
Arvuti komplekteerimine 1. Arvuti komplekteerimiseks vaja minevad tarvikud : Kruvikeeraja, ja kruvide karp. 2. Arvuti komponendid : · Arvuti kast · Emaplaat · Mälud · Videokaart · Kõvaketas · Esipaneel Audio- IEE · CD/DVD ROM · Esipaneel 2- 2 USB porti · Toiteplokk · Protsessor 3. Tööle asumiseks : Enne tööle asumist tuleks ennast maandada staatilisest elektrist, et ei kahjustaks arvuti riistvara. 4. Arvutit ei tohiks lahti võtta klaaslaual, sest see tekitab staatilist elektrit. 5. Kõigepealt on vaja arvutikasti. 6. Sinna kinnitada emaplaat tõstekruvidele mis on kinnitatud arvutikasti külge. 7. Keera kruvid kinni. 8. Järgmiseks võta protsessor. 9. Protsessorile panna peale termopasta . 10
arvutile> Kasutajanimi: administrator Parool: enne sisestatud parool (selle arvuti parool milles asub kaust. Kaust tehke arvutisse millele on loodud parool, kui ei loonud kigile) 2. hendage kolm arvutit internetiga lbi traadiga ruuteri. Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega ruuter, lessandes on eldud et kasutage traadiga ruuterit. Kik ruuterid on traadiga, 3COM'il on lihtsalt WiFi vimalus mida me ei kasuta.) Arvutid hendage LAN portidesse ja Switchist tulev kaabel WAN porti (toite juhtme krval olev auk). Switch asub akna juures. Tehke ruuterile reset, et kindlustada, et kik ttaks. Selleks: 1) hendage lisaks kigile muudele juhtemetel lahti ka toitejuhe 2) hendage he otse patch kaabliga (mitte ristkaabel) kokku 1 ruuteri LAN port ja WAN port 3) Llitage ruuteri toide sisse (hendage toitekaabel) 4) Oodake (u 20 s) kuni punane error lamp hakkab aeglaselt vilkuma (u 2s periood) 5) hendage algul lahti toitejuhe ja siis patch kaabel
veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid (juhtkang (joystik); juhpult; rool ja pedaalid - mängupult arvutimängude mängimiseks (autosimulaatorid, lennusimulaatorid) mälukaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja erinevat tüüpi mälukaartide (SD, CF, MMC jne) vahel mälupulk - mäluseade andmete salvestamiseks (analoogiline mälukaardiga), ühendatakse USB- porti kiipkaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja kiipkaartid (nt ID-kaart) vahel projektor - arvuti ekraanipildi näitamiseks suurelt seinale (ekraanile) nt estluste tegemisel või õppetundides UPS (katkematu toitepinge allikas) - kaitseb arvutit ootamatu voolukõikumiste ja -katkestuste eest hiirematt - vajalik hiire paremaks/täpsemaks liikumiseks (oluline rulliga hiirte puhul) Mis on kasti sees? toiteblokk - muundab elekrivoolu arvutile sobivaks (madaldab pinget: 220V -> 5V, 12V, 3.3V)
Probleemid 1) Iga arvuti ei saa iga teise arvutiga üle interneti ühendust luua. See takistab oluliselt P2P- failivahetusvõrkude tööd, muudab keeruliseks arvutitevahelise andmevahetuse ilma keskserveri abita (näiteks Skype, SIP, multiplayer-mängud). 2) Sissetulevate ühenduste võimaldamiseks tuleb käsitsi porte ümber suunata või kasutada UPnP-d. Konfiguratsioon on tüütu ja keeruline. 3) Mitu masinat sama NAT-ruuteri taga ei saa korraga sama porti kasutada. Sellest tulenevad probleemid fikseeritud portidel/protokollidel töötavate teenustega, näiteks VoIP[3] ja IPv6 tunneling (6in4). 4) Võib liikluse aeglasemaks muuta, kuna IP-paketi päiste kontrollsummad tuleb ümber arvutada. 5) Ei ole ühilduv IPsec protokolliga, mis pakub otspunktide vahelist turvalisust (NAT muudab IP päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). Näide NAT tööst
mis asuvad fikseeritud adressiinidel 00h, 08h, 10h, ..., 38H. Need olid mõeldud tiestamaks välisele riistvarale, et tugineda vastavale katkestus-teenusele, samasoli ka tihti töötamas kui kiires süsteemi kõnedele. Kõige keerukaimaid käske oli XTHL, mida kasutati HL registri paari vahetuseks, mille väärtus salvestati adresiinil stack pointeri poolt. Sisend/väljundi kasutus ja ülesehitus Intel8080 toetab 256-te sisend ja väljund porti, vastavalt juhistele võtab adressiinide porte kui operante. Põhimõtteliselt see vabastab protsessori piiratud adresiiini ruumi. Adressiini ruumi kasutake nii kõvakettas kui ka välisseadmetega kiipides. Kuigi sellise disainlahenduse jaoks võib olla vajalik spetsiaalne riistvara, mida peab kasutama et lisada ootamisaega sest välisseadmed on sageli aeglasemad kui mälu. Mälu kasutus Programmi, andmete ja stack mälud moodustavad sama mälu osa. Kogusuurus
Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ. 48bit MAC aadress, mis on igal võrku ühendatud seadmel erinev. põrkedomeen: võrgu saab jagada põrkedomeenideks (sillaga, repiiteriga, kommutaatoriga). Sild näeb, kust pordist pakett tuli ja kontrollib tabeli abil, kuhu porti peab saatma (kus pordis on saaja MAC), kui ei ole vaja seda edasi saata, siis põrkab pakett tagasi samasse porti. Saab kasutada ka turalisuse eesmärgil (tabelise teha mingi black list) MAC kaader kontrollinfo+algus sihtkoha aadress allika MACaadress pikkus LLC-PDU veakontroll 7 sünkro-oktetti +1 6 oktetti 6 oktetti 2 46-1500 4
Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. GPU graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. LPT line printing terminal reaprinteriterminal, LPT-port Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. PATA Parallel ATA rööp-ATA, paralleel-ATA Esialgne ATA (IDE) tehnoloogia, kus kontrolleri ja kettaajami vahel kasutati rööpliidest (paralleelliidest). Pärast seda, kui
TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID Post Office Protocol version 3 (POP3) on internetiprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida oma e-kirju e-posti serverist enda arvutisse. POP3 protokoll kasutab TCP/IP ühendust ja porti nr 110. POP3 on kõige tavalisem konto tüüp personaalsete meilide puhul. Tavaliselt (vaikimisi) e-kirju kontrollides kustutatakse e-kirjad serverist (Outlook'is nupp Saada/võta vastu). 8 Internet Message Access Protocol (IMAP) on internetiprotokoll, läbi mille saavad kasutajad ligi meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele. HTTPS-protokolli kasutatakse kõigi e-äri tehingute puhul, seepärast on näiteks internetipoodide veebisaitidel brauseri aadressireal. HTTPS toetab X
mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu - seal hoitakse digitaalkujul ekraanile saadetud kujutisi. Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri kiirust. Pildimälust võtab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu; samal ajal aga peab graafikakaardi protsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust. Enimlevinud pildimälud: Tavaline DRAM (Dynamic RAM)- sama tehnoloogia, mida tarvitatakse ka süsteemimälu jaoks. Väga aeglane, aga odav. Mõnel juhul, kui videoadapter on emaplaadile
kokkupanemise eest pakettide õiges järjekorras. Transpordikihi protokollid on TCP ja UDP. Transpordikiht võimaldab ka määrata teenuse aadressi teenustele või rakendustele saatja ja vastuvõtja arvutis. Kuna arvutis töötab korraga mitmeid rakendusi siis iga programm kasutab oma unikaalset teenuse aadressi. Teenuse aadresse nimetatakse sokliteks, mis sisaldavad alg- ja sihtarvuti IP aadress, transpordiprotokolli ja rakenduse poolt kasutatavat porti. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Seansikiht haldab arvutitevahelist dialoogi. Ja teeb ta seda luues, hallates ja katkestades sideseansse arvutite vahel. Esmalt vahetatakse osapoolte vahel sideseansi pidamise reeglid. 7 Järgmisena kantakse üle andmed ja lõpuks seanss katkestatakse. Seansikiht tagab ka andmevahetuse turvalisuse
kirjakeelest, mis on ta meelest üks Euroopa kehvemaid ja tehislikumaid keeli. Tuleks mainida veel üht paika, kus paar korda emaga suvitas ja millel on muidki kirjanduslikke seoseid, nimelt Jaan ja Marta Portile kuulunud Koplimärdi talu Tartu lähedal Kobratul, Ammejõe ääres. Seal valitses hoopis teistsugune õhkkond. Jaan Port oli ta vanaisa hea tuttav, aiandusteadlane ja mitmete selle ala käsiraamatute autor. Porti "Koduaed" on neil maal praegugi oluline käsiraamat. Kui ta Jaan Porti nägin, oli liigestepõletik Porti juba raskelt invaliidistand, nii et ta ei saand enam õieti liikuda ning pidi kirjutama kahe sõrmega vaevaliselt masinal tippides. Portide juures liikus ikka mitmesuguseid huvitavaid inimesi, näiteks Mart Lepik ja räägiti huvitavaid jutte, mida võimalust mööda kuulasin
alustamisel ja see täieneb vastavalt andmete saatmisele. Tabeli koostamisel pannakse kirja nii päringu saatja kui ka vastuse saatja aadressid. Silla ülesanded 3 Sillad on arukamad kui järgurid. Silda kasutades on põrkeolukordade tekkimise võimalus väiksem. Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte üksteisest eemal olevat võrku. Switch Switch on silla üks liike. Täidab samu ülesandeid kui hub. Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks.
Seejärel pöördus perekond tagasi Pärnusse. 1923. aastal koliti taas Tallinnasse, kus Salme õppis Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumis (praegune Tallinna Inglise Kolledz), mille ta lõpetas 1927. aastal. Gümnaasiumi ajal köitsid Salme Reeki ajaloo- ja keeletunnid. Meelisharrastuseks kujunes aga võimlemine, mis tõi talle ka mitmeid keskkoolidevaheliste võistluste diplomeid. Esimese teatrirolli mängis üheksa-aastane Salme Reek koolilaval klassijuhataja Marta Porti juhendamisel. Koolipäevilt oli Reegil eredamalt meeles Maeterlinci näidendi "Sinilind" lavastus, kus ta mängis väikest tüdrukut Mystyli. Kui Salme Reek 1927. aastal teatrikooli katsetele läks, võttis esimene regulaarse õppetsükliga teatrikool Eestis Draamastuudio teatrikool vastu neljanda lennu. Kool oli alustanud tegevust Paul Sepa erastuudiona 1920. aastal. Draamastuudio tegutses kolmteist aastat ning neil aastail oli seal
seda protokolli ja töötab kaugsisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN TFTP Trivial File Transfer Protocol Triviaalne failiedestusprotokoll TFTP(2) Loodud 1980 Tänapäeval kasutuses piraatvõrkudes TFTP(3) parameetrid TFTP Server IP Address TFTP File Name TFTP File Type TFTP(4) Triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). TFTP(5) Kuna TFTP protokollis puuduvad autentimis ja krüpteerimismehhanismid, siis on selle kasutamine avalikus Internetis ebaturvaline ja see leiab tänapäeval kasutust peamiselt
Parool on vahepeal ruuteri all kirjas nimega modem access code. Kuid osadel ruuteritel on ta lihtsalt passwordi nime all. Kui kasutajanime pole ruuteri all mainitud, siis on see kas admin, või Administrator, vms. Sisselogides saame palju andmeid, tuleb valida alamenüü Forwarding. Sealt alt omakorda port triggering. Nüüd peate te järgi vaatama enda ipv4 aadressi. Selleks peate te avama command prompti taaskord. Teie ipv 4. Nüüd peate te oma ruuterisse lisama 2 uut porti. Port 21, mis on oluline, et ligipääseda tavakasutajana, ja port 200, kui te tahate administraatorina kaugustelt muudatusi teha. See käib niimoodi. Vajutage add new.... Täitke see ära niimoodi: Siia läheb teie ipv4 aadress: ' Ja vajutage Save. Kui olete save vajutanud, olete tagasi seal, kus alustasite, vajutage uuesti Add New... Ja täitke see seekord nii. Ja vajutage uuesti Save. Nüüd seadistame ära firewalli Vajutame taaskord sellele nupule:
Tavaliselt on arvutitel vaid mõned USB pordid, siis tänu USB hubile saab arvuti külge ühendada mitmeid USB seadmeid. Maksimaalselt kuni 127 seadet. USB hube on nii USB 1.1 kui ka USB 2.0 standardit toetavaid. USB 2.0 hubid toetavad ka 1.1 standardit. Kõik seadmed mis ühendatakse USB 1.1 külge töötavad vaid USB 1.1 kiirusega (12 MBit/s). USB 2.0 seadmed töötavad muidu kiirusega kuni 480 Mbit/s. USB hubil on üks port üleslaadimiseks (uplink) ja mitu porti alla laadimiseks (downlink). USB port kannab endaga ka siinitoidet, tänu millele ei pea üldiselt USB hubi eraldi varustama toitega. Tavaliselt antakse USB hubi pordist toidet kuni 500 mA. Kui mõned USB seadmed vajavad oma tööks suuremat voolutugevust kui USB hub suudab pakkuda, siis sellised seadmed ei tööta siinitoitel USB hubidega. Et selliseid seadmeid saaks ühendada ka USB hubi taha, on olemas eraldi toitega USB hubid,
Kasutajatreziimis ühendub aplikatsioon API'ga, mis ühendub Ntdll'ga. Seejärel liigub aplikatsioonipäring tuuma läbi sisend/väljundhalduri. Sisend/väljundhaldur kasutabNtReadFile'i, et päring läbitöötada ning saadab selle IoCallDraiverisse, mis omakorda saadab informatsiooni õigesse draiverisse. Pärast seda otsustab draiver, mida selle päringuga teha. See saadab selle riistvara porti, teise draiverisse või tegeleb sellega hiljem. APId (Application programming interfaces) · ASPI - SCSI seadme liidesele · Carbon ja Cocoa - Macintoshile · DirectX - Microsoft Windowsile · EHLLAPI · Java rakendusliidesed · ODBC - Microsoft Windowsile · OpenAL mitmeplatvormiline heli rakendusliides · OpenCL mitmeplatvormiline rakendusliides tava arvuti protsessoritele ja graafikaprotsessoritele
3.1 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku? Selleks, et kasutada wifi avalikke levialasid või alustades traadita internetiühendust kodus tuleb esmalt kindlaks teha, et on olemas selleks vajalik varustus. Enamikes uutes sülearvutites ja ka paljudes uutes koduarvutites on juba sisseehitatud juhtmeta internetti võimaldavad saatjad. Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter, mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord arvutit käivitades
IoCallDraiver saadab IRP draiverisse, mis on seostatud kindla seadme objektiga. Kasutajatreziimis ühendub aplikatsioon API'ga, mis ühendub Ntdll'ga. Seejärel liigub aplikatsioonipäring tuuma läbi sisend/väljundhalduri. Sisend/väljundhaldur kasutabNt ReadFile'i, et päring läbitöötada ning saadab selle IoCallDraiverisse, mis omakorda saadab informatsiooni õigesse draiverisse. Pärast seda otsustab draiver, mida selle päringuga teha. See saadab selle riistvara porti, teise draiverisse või tegeleb sellega hiljem. API-d (Application programming interfaces) ASPI - SCSI seadme liidesele Carbon ja Cocoa - Macintoshile DirectX - Microsoft Windowsile EHLLAPI Java rakendusliidesed ODBC - Microsoft Windowsile OpenAL mitmeplatvormiline heli rakendusliides OpenCL mitmeplatvormiline rakendusliides tava arvuti protsessoritele ja graafikaprotsessoritele
võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil reeglites on viga, mida ründaja võib ära kasutada
Ühendamine arvutiga HP Deluxe Web Cam on ühilduv operatsioonisüsteemidega Microsoft Windows XP/Vista/7/8. Seade on Plug 'n' Play1 ehk te ei pea peale ühendamist mitte mingisuguseid draivereid plaadilt installeerima toote kasutamiseks. Ühendamiseks järgige järgnevaid juhiseid: 1. Võtke toode pakendist välja ja harutage lahti USB-ühendusjuhe. 2. Paigaldage veebikaamera monitori külge kaasasoleva kinnitusega. 3. Ühendage USB-ühendusjuhe arvuti taga olevasse USB-porti. 4. Arvuti ekraanile ilmub installiaken, järgige sealseid juhiseid selle sooritamiseks. 5. Palju õnne, teie veebikaamera on kasutusvalmis. MÄRKUS: Kui peale arvutiga ühendamist ei tule ekraanile ette installiakent, palun proovige veebikaamera USB-juhe korra lahti ühendada ning siis tagasi külge ühendada. Kui see ei paranda probleemi, siis leiate rohkem infot aadressilt http://www.hp.com/support Video salvestamine 1
Nagu alguses öeldud oli esimeste kõvakettaste andmemaht 5 megabaiti ja täna on see juba üks terabait ja rohkemgi. Kõvaketta liides Lliides, mille abil kõvaketas ühendatakse ülejäänud arvutiga. Levinumad liidesed on: P-ATA, S-ATA, SCSI, USB ja FireWire. P-ATA (Parallel AT Attachment), tuntud ka kui IDE (Integrated Drive Electronics) on üks vanimaid kõvaketta lideseid, mille viimased versioonid on läbilaskevõimega kuni 133 MB/s, ühte P-ATA liidese porti on võimalik ühendada kuni kaks seadet. P-ATA liidesega kõvakettaid iseloomustab lai lintkaabel (40 või 80 kaablisoont). Lisalugemist: www.wikipedia.org S-ATA (Serial ATA) on ATA liidese uuem versioon, mille läbilaskevõime on oluliselt suurem (SATA 150 puhul 150 MB/s ja SATA 300 puhul 300 MB/s) ja mille andmekaabel on oluliselt peenem (7 kaablisoont). Ühte S-ATA liidese porti on võimalik ühendada üks seade. Lisalugemist: www.wikipedia.org
leidub mõningate hiirte komplektidest, neid on aga võimalik osta ka eraldi. Lisaks on väga levinud hiire ühendamise viis läbi PS/2 pordi. Mõned hiired on nn. siinihiired (bus mouse): arvuti külge ei ühendata neid mitte jadapordi, vaid eraldi S/V kaabli abil. 6.1. HIIRE ÜHENDAMISE ERINEVAD VIISID Hiirt võib PC-ga ühendada 3- el erineval moel: Järjestik hiir (Serial mice) ühendatakse RS-232C tüüpi järjestik- ehk jadaporti või PS/2 porti. See on lihtsaim ühendusviis. Rööphiir, siinihiir (Bus mice) ühendatakse arvutiga siiniliides kaardi abil. See on natuke halvem eelmisest variandist, kuna tuleb konfigureerida ja installeerida laienduskaart. Juhtmeta hiired (Cordless mice) ei ole arvutiga füüsiliselt ühendatud. Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri või raadiolaineid. Raadiohiirte saadetavaid signaale vastu võttev karbike võib vabalt asetseda arvuti taga,
ja Eudora'sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 . Samba (SaMBa) - Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks oli SMB (siit tuleneb ka nimetus SaMBa). Samba töötab Linux'i, FreeBSD jt. UNIX'i-põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki kaasaegseid PC-tüüpi või muid arvuteid, aga ka vanu 486-tüüpi arvuteid, mis leiavad praegu rakendust odavate faili-, prindi- ja varundusserveritena.
omavahel olema otsenähtavuses, takistavad objektid tekitavad sides häireid. Andmeedastuskiirus 4-16 Mbit/s. 21 JAOTURID, SILLAD JA KOMMUTAATORID 1.1Hub Hub on võrgukeskseade, inglise keeles tähendab ta naba ehk võrgunaba (keskpunkt). Hub asub võrgu keskpunktis, ning tema külge ühendatakse kõik arvutid. Hubi tööpõhimõte on lihtne, kõik info mis siseneb ühte porti korratakse ülejäänud portidele. Hubi kiirus on kas 10 Mb/s või 100 Mb/s, uuemad hubid toetavad samaaegselt ka mõlemat kiirust. Hub'itud võrk on jagatud ressurs, see tähendab, et arvutitel on seal 10 või 100 Mb/s kasutada omavahel. Kõigile arvutitele või seadmetele jagatakse võrdne kiirus. TRENDneti 4-pordiga USB Hub. HUB jaotur. Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab signaali)
kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult. Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555. Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP.
Serial port Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3.(vaata tabelit)
Kahe klemmiga seadet nimetatakse kaksklemmiks Klemme võib olla ka rohkem, sellisel juhul on tegemist n – klemmiga Port – Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis enamasti grupeeritakse klemmid kahekaupa. Taolist klemmipaari nimetatakse pordiks Kaksklemmi saab seega nimetada ükspordiks Kahe pordiga seadet või komponenti nimetatakse kakspordiks Suurema portide arvu korral on tegemist n-pordiga Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus. • Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 ja i2 •Kui anname esimesse porti püsivooluallikast voolu i1 ja mõõdame selle mõjul pordi otste vahel tekkinud pingelangu u1 saame nende jagatisena tulemuseks esimese pordi (sisend) impedantsi z11 • Sarnaselt saab mõõta ka teise pordi (väljund) impedantsi z22
on haruldased kuna mälud on kallid ning operatsiooni süsteemidel on piirangud. Põhja sild tüüpiliselt töötab ühe või kahe erineva lõuna sillaga. Põhja sillal on oma mälu vaate tabel (lookup table) (I/O mälu haldus üksus) kus on aadresside kaardistus ning laotus põhimälus. Põhja sild kasutab protsessori ja ülejäänud süsteemiga suhtlemiseks ning andme edastuseks FSB-e ühendust(front side bus), mälu siini ning AGP porti. Teisejärgulised süsteemi siinid töötavad FSB-st tuletatud takti kiirustuga, kuid ei ole sellega sünkroonis. FSB ühenduse kiirus on tähtis kuna see kontrollib kui kiiresti saab protsessor RAM-i ja I/O seadmetega (input/output sisend väljund seadmed) ühendust. Kuigi uuematel AMD ja Inteli protsessorite tehnoloogiatel on eraldi 6 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk
Kui väljaviik on määratud väljundiks ja väljaviigu oleku määrab PORTB register, siis pole PinB registri oleku jälgimisel mõtet, sest PORTB määrab väljaviikude oleku ja PinB järgib seda. Kui väljaviik on määratud sisendiks ja väljaviigu oleku määrab sisendis olev seade, siis saab PinB registrilt teada, millises olekus väljaviik parajasti on. Selleks, et porte konfigureerida on vaja teada, et registri vanem järk on PB7 ja noorem järk PB0. Seega tuleb porti B vaadata: PB7, PB6, PB5, PB4, PB3, PB2, PB1, PB0. SPI SPI (ingl serial peripheral interface) on jada välisliidese ja välisseadmete vaheline andmevahetuse standard. SPI töötab täisdupleksi reziimis (saatmise ajal toimub ka vastuvõtt). Seda tüüpi andmevahetust kasutatakse mikroprotsessorite vahel, et ,,suhelda" sensorite, mälu, LCD kontrolleritega. Seadmed vahetavad omavahel andmeid ülem-alluv (ingl master/slave)
Netmanage'i internetitoodete komplekti ja Eudora'sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisiprotokolle, näiteks POP3 või IMAP.
töötlemiseks ja kuvamiseks. Graafikaprotsessori eelkäijateks olid graafikakiibid, mis kujutasid endast lihtsalt mäluvastendusega juhtimisporte ja mõnikord mäluvastendusega bittrastreid. Graafikaprotsessorite puhul on neile funktsioonidele lisandunud sõltumatu programmeerimise võimalus. 3. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. 4. LPT – line printing terminal reaprinteriterminal, LPT-port Algselt nimetati nõnda IBM’i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. 5. PATA Parallel ATA rööp-ATA, paralleel-ATA Esialgne ATA (IDE) tehnoloogia, kus
masstarbimisse pole veel jõudnud. USB-mälupulk on pärast USB-portide võidukäiku kiiresti levima hakanud. Eeliseks on väi- kesed mõõtmed, puuduseks aga (veel suhteliselt) kõrge hind. Arvutivõrguga mitteküllalda- se kaetuse korral on isikliku USB-mälupulga muretsemine kindlasti õige tegu. Mälupulkade mahud on tänapäeval 642048 megabaiti. Enamasti tuvastab operatsioonisüsteem mälupulga automaatselt, kui see asetatakse USB-porti; enne eemaldamist võib olla nõutav seda süstee- mile teatada (Safely remove hardware Windowsis, Unmount UNIX-süsteemides). Lindiseadme ehk striimeri (streamer) kasutusala piirdub tänaseks andmete varundamise- ga. Põhjuseks on lindi jadapöördus (suvalisele failile ligipääsuks on halvemal juhul tarvis kogu lint ümber kerida). Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada. Lintide plussiks on
Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult. Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555. Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. 4
annaabi.ee 
