Välismõjud Välismõju on olukord, kus mingi majandustehing või -tegevus mõjutab isikuid, kes ei ole selle tegevusega seotud. Välismõju positiivne negatiivne Valitsus ja riigi eelarve Suurmajandus USA Jaapan Euroopa Liit Hiina Valitsuse ülesanded: Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse - politsei Turusüsteemi kaitse - kartellivastaste lepingute seadus Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tu...
_C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks, sest tal puudub järgmine raha omadus: a. stabiilsus. b. jagatavus. c. vastupidavus. d. äratuntavus. _c__ 2. Enamik ringluses olevat raha on a. paberraha. b. mündid. c. jooksvad kontod. d. säästukontod. _d__ 3. Mis on 10-kroonise rahatähe väärtus? a. Spetsiaalse paberi hind, millele raha on trükitud. b. Tema tagatiseks oleva kulla väärtus. c. Trükkimiseks kulunud tööjõu väärtus. d. Kaubad ja teenused, mida selle 10 krooni eest saab osta. _d__ 4. Rahvamajanduses toimib raha a. vahetusvahendina. b. väärtuse mõõdupuuna. c. säiliva aardena d
Raha ja pangandus Raha olemus ja funktsioonid Raha – mistahes üldtunnustatud ja korduvkasutust võimaldav maksevahend Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 –...
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne)
Sürrealism Kunstiajalugu ·Kunstnik on ilusate asjade looja. Ilmutada kunsti ja varjata kunstnikku on kunsti eesmärk. Kunstivoolu nimi · tuleneb prantsusekeelsest sõnast SURREALISME. · Tähendades üleloomulikku realismi. Sürrealism · oli 20. sajandi üks mõjukam vaimne liikumine. · Sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis dadaismi järglasena. · Esmalt levis kirjanduses ja teatrikunstis. · Esmakordselt kasutas sõna "sürrealism" · prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire 1917. aastal. · Sürrealismi teoreetilised alused formuleeris 1924. aastal Pariisi luuletaja André Breton. André Breton (18961966) Sürrealism sai mõjutusi S. Freudi psühhonanalüüsi õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alate...
2014 Sissejuhatus Raha on eksisteerinud juba väga pikka aega, kunagi kasutati meile tänapäeval teada sularaha asemel muid esemeid, nt karusnahku. Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu, kõik rahana mõeldud esemed ei olnud identsed, raske oli väärtust hinnata
· Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.
kohalikum maksud: 1. müügimaks 2. paadimaks 3. reklaamimaks 4. teede ja tänavate sulgemise maks 5. mootorsõiduki maks 6. loomapidamismaks 7. lõbustusmaks 8. parkimistasu RAHA raha on akumuleeritud töö. Ülesanded: 1. vahend kaupade ja teenuste vahenduseks 2. arvestusühik hindade, hüvede ja kohustuste ühtse mõõdupuuna 3. rikkuse kogumise vahend omadused 1. püsiv väärtus 2. kaasaskantavus 3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK raha koondav ja säilitav, laene andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine. Riigi rahastabiilsuse eest vastutab keskpank e emissioonipank. Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID
ka: antenni koos ühenduskaabliga, tarkvarapaketti võrgutööks, diagnostikaks ja installeerimiseks. Mõnel juhul on andmekaitse nõuded nii kõrged, et tööjaamades volitamata ligipääsu ja kopeerimisvõimaluse vältimiseks ketasmälud puuduvad üldse. Sel juhul tuleb arvutite käivitamiseks ja võrku lülitamiseks kasutada erilisi võrgukaarte, mis sisaldavad kaugkäivituse püsimälu (remote-boot PROM). Võrgukaardi omadused (DMA, mälu jagatavus, siiniarhitektuur, puhverdus, mikroprotsessori klass jne.) mõjutavad oluliselt selle tootlikkust. Kui tööjaamades on nõuded tootlikkusele suhteliselt tagasihoidlikud, siis serverites tuleb kasutada peaaegu eranditult väga kõrge tootlikkusega võrgukaarte. Draiverid · Iga võrgukaardi juurde kuulub lahutamatu osana tarkvaradraiver. Draiveriks nimetatakse teatavasti välisseadet opsüsteemi või tarbeprogrammiga
Max Ernst. Millest inimene ei peaks midagi teadma. 1923. Max Ernst. Kuningas Ubu. 1923. Max Ernst. Puur, mets ja must päike. 1927. Max Ernst. Euroopa pärast vihma II. 19401942. Max Ernst. Vaikuse silm. 1943. Veidraidobjekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid. Yves Tanguy. Tulin, nagu lubasin. Nägemist. 1926. Yves Tanguy. Väljaspool. 1929. Yves Tanguy. Äärmuste riba. 1932. Yves Tanguy. Sinine meri. Yves Tanguy. Piiramatu jagatavus. 1942. Yves Tanguy. Minu elu, must ja valge. 1944. Otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (1897-1994) teosed. Paul Delvaux. Roosa lehv. 1937. Paul Delvaux. Suplevad nümfid. 1938. Paul Delvaux. Pygmalion. 1939. Paul Delvaux. Metsa ärkamine. 1939. Paul Delvaux. Merineitsite küla. 1942. Paul Delvaux. Uinuv Veenus. 1944. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid,
Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930
Puudujäägi katteks võib: 1. valitsus kasutada reserve 2. müüa riigivara 3. raha laenata 4. tõsta makse (otseseid makse) Riigieelarvesse laekub kõige rohkem tulusid: Sotsiaalmaks 33% Käibemaks 20% Üksikisiku tulumaks Aktsiisid Kõige rohkem kulub raha sotsiaalkuludeks: pensionid, tervisehoiukulud, haridusteadus. Raha Raha on seaduslik maksevahend mingi riigi territooriumil. Omadused: · kaasas kantav · kulumiskindel · stabiilne · jagatavus (võimalus maksta eri summasid) · ära tuntavus Paberraha, mündid, plastraha Raha põhifunktsioonid
eluksvajalike kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste ostuks kulutatud raha jõuab ettevõtete kätte, kes saavad selle eest osta tootmiseks vajalikke tootmistegureid tööjõudu ja toorainet. Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis- ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. 1.1 Kvaliteetne raha Kvaliteetne raha on selline raha, mis suudab realiseerida kõige paremini oma olemust. Oma olemust viib raha ellu temale asetatud ülesannete täitmise kaudu. Seega, mida paremini raha oma funktsioonidega toime tuleb, seda kvaliteetsem ta on. Turu arenedes muutuvad ka raha kvaliteedile esitatavad nõuded. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast ( tagatised, hulk ringluses, tunnustatus jms ), vastavusest turu
2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmetele Ühishüved on kaubad ja teenused,mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(haridus,kultuur) RAHA-Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Funtsioonid 1. Vahetus- ja maksevahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitaja Bartertehing vahetatakse kaup kauba vastu Omadused. Äratuntavus Kaasaskantavus Ühtlus Jagatavus Pangandussüsteem Keskpank Hinnastabiilsus Rahapoliitika Raha hulga ja intresside juhtimine Ettevõtetele viimase laenu andmine Riigi rahareservi tellimine Kommertspangad Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele Hoiused Laenud Maksed Rahatähtede vahetus Valuutakaubandus Jne. Keskpanga ül.: 1.intressimäärade kehtestamine,raha pakkumise kontrollimine 2.vahetuskurside tasakaalus hoidmine 3
Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele stabiilsus peab vastama raha? kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Panga tegutsemise põhieesmärk on kasumi saamine Pangateenused · Hoiustamisteenused
Missugune maks see oli? V: Proportsionaalne 109)Valitsus kehtestab autotootjatele maksu suurusega umbes 4000 krooni auto kohta. Autofirmad lisavad selle hinnale,mida nad oma autode eest võtavad.Kes maksab selle maksu kinni? V: Auto ostja 200)Majandusteadlane Paul Samuelson pooldab kõige tõenäolisemalt valitsuse püstitatud majanduseesmärke ja võimu nende saavutamiseks. 201)Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks,sest tal puudub järgmine raha omadus: jagatavus 202)Enamik ringluses olevat raha on jooksvad kontod. 203)Mis on 10.kr rahatähe väärtus? Kaubad teenused,mida saab selle 10 kr eest osta. 204)Rahvamajanduses toimib raha vahetusvahendina,väärtuse mõõdupuuna,säiliva aardena. 205)raha väärtus võib suureneda või väheneda. 206)Raha ostujõud väheneb inflatsiooni käigus. 207)Kõige rohkem kahjustaks hinnatõus ja inflatsioon kindla sissetulekuga inimesi.
Kuna kõik meelelised teadmiseallikad on potentsiaalselt ekslikud, siis ei saa olla kindel nendest tulenevate teadmiste õigsuses. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descartes eristab vaimu kehast. Descartes lükkab ümber meeltest saadud info tõsikindluse, meeled on kehalised ja seega seab ta kahtluse alla kogu välise üldse. Hingele on omane jagamatus, kehale on aga omane ulatuvus ja seega ka jagatavus. Hing eksisteerib ajas, keha aga ajas ja ruumis, jagatavus on võimalik vaid ruumis. 4) Millised omadused on Descartes'i järgi omased kehale? - Ulatuvus, jagatavus. 5) Mille abil on võimalik aru saada, et tänaval kõndivad inimesed pole automaadid? Otsustavusega, mis peitub inimese vaimus
Ja Pascal küsis, kuidas saab "jagamatu", ulatuselt olematu, muutuda ulatuselt olevaks? Kuidas "eimiski" saab tekitada "millegi"? Ilma jagamatuse ideest lahtiütlemise ja sellest loomulikult tuleneva kõikide geomeetriliste elementide lõpmatu jagatavuse tunnistamiseta pidas ta seda vasturääkivust lahendamatuks. Lõpmatult jagatavate elementide all mõistis Pascal peale geomeetriliste ka reaalselt looduslikuolemise elemente- objektiivset ruumi, aega ja liikumist. Lõpmatu jagatavus tagab igavese kestmise ja hävimatuse. Jagamatu punkti mõistele geomeetrias vastandas ta lõpmatult jagatava elemendi mõiste, mis annab tunnistust tolle aja matemaatikas üha rohkem eluõigust võitvate lõpmatult väikeste osade uurimise võtete ja meetodite vaieldamatust mõjust. Hiljem Pascal arendas ja konkretiseeris dialektilisi ideid "Mõtetes". Kui Pascal kõneles "lõpmatust sfäärist, mille keskpaik asub kõikjal ja mille piirjoont ei ole kuskil", siis kasutas ta kuulsat kujundid,
3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis: · Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8
3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. 7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga 1 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest -
käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus Rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile, mille tunnusteks olid fikseeritud
Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus,...
· ettevõtte rahandust Raha põhifunktsioonid · vahetusvahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. Raha omadused · stabiilsus (6) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavu Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad Eesti pensionisüsteemi Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed kitsaskohad
· Raha on mis iganes tunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest. · Stabiilsus raha väärtus peab olema enam-vähem sama, mis homme ja eile. · Kaasaskantavus piisavalt väike ja kerge, et kaasas kanda. Praktilisus on oluline. · Kulumiskindlus materjal peab olema vastupidav. · Ühtlus sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega. · Jagatavus raha on võimalik jagada osadeks. · Äratuntavus inimene peab teadma, milline on raha. Seda peab olema raske järgi teha, kuid kerge ära tunda. · Sularaha Koosneb pangatähtedest ja on meile kõige paremini tuttav. Selle likviidsus on väga suur. · Maksekorraldus sularahata maksevahend · Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart.
3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised
Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e.
////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise
////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise
vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises
15. Tehingute kehtetus - Tehingud ehk lepingut on kehtetud, kui üks osapool või osapooled rikuvad selle täitmise kohustusi. Samuti kui tehing on sooritatud ähvarduste, vägivallaga siis on leping kehtetu ning tühine algusest peale. 15. Isikute paljusus lepingutes - võib olla võlausaldajate paljusus või võlgnike paljusus; tuleneb sellest, kui palju kellelgi midagi täita tuleb. Isikute paljususe regulatsiooni aluseks on kohustuse jagatavus ja mittejagatavus. Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest: Osakohustus-Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist. Ühiskohustus-Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita. Solidaarsuskohustus-Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda
Lisaks peaks raha olema olema stabiilne, kaasaskantav, kulumiskindel, jagatav ja äratuntav. Rahal peavad olema järgmised omadused: · 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi liiga palju kõikuda · 2. kaasaskantavus - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda; · 3. kulumiskindlus - raha trükkimisel kasutatakse väga vastupidavat paberit; · 4. ühtlus - sama nimiväärtusega raha peab alati olema sama väärtusega; · 5. jagatavus - raha saab jagada osadeks; · 6. äretuntavus - raha peab olema lihtne ära tunda ja raske järale teha. 6. Kaupraha (ingl k commodity money) Kaupraha on üks rahavormidest. Kaupraha on kaubalises vormis esinenud raha, milliel oli kasutamise väärtus ka kaubana. Et raha täidaks oma funktsioone, st oleks raha, peavad inimesed teda aktsepteerima. Seda võimaldab inimeste vahel sõlmitud kokkulepe. Niisugused
kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 9
· Jaotatavus Lisaks peaks raha olema olema stabiilne, kaasaskantav, kulumiskindel, jagatav ja äratuntav. Rahal peavad olema järgmised omadused: · 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi liiga palju kõikuda · 2. kaasaskantavus - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda; · 3. kulumiskindlus - raha trükkimisel kasutatakse väga vastupidavat paberit; · 4. ühtlus - sama nimiväärtusega raha peab alati olema sama väärtusega; · 5. jagatavus - raha saab jagada osadeks; · 6. äretuntavus - raha peab olema lihtne ära tunda ja raske järale teha. 6. Kaupraha (ingl k commodity money) Kaupraha on üks rahavormidest. Kaupraha on kaubalises vormis esinenud raha, milliel oli kasutamise väärtus ka kaubana. Et raha täidaks oma funktsioone, st oleks raha, peavad inimesed teda aktsepteerima. Seda võimaldab inimeste vahel sõlmitud kokkulepe. Niisugused
· Vahetus- ja maksevahend · Arvestusvahend (-ühik) · Väärtuse säilitaja Eksisteerib erinevaid ,,rahasid" vürtsid, karusnahad, väärismetallid, mündid, paberraha, elektrooniline raha. (Ideaalse) raha omadused: · Stabiilsus raha väärtus peab täna olema sama mis homme · Äratuntavus · Kulumiskindlus vastupidav materjal · Kaasaskantavus väike ja kerge · Ühtlus nimiväärtusega raha on sama väärtusega · Jagatavus peab saama osadeks jagada (1 = 100 senti) · Turvalisus raske võltsida EESTI PANK Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Ülesanded: · Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; · ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
• Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5. Raha likviidsuse püramiid Kõige likviidsem on sularaha → krediitkaart → jooksevkonto → lühiajalised riigi võlakirjad → pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi võlakirjad vähemlikviidsed. 6. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Raha vormi järgi: • Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall • Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse
kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded
· Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem
tekkinud suhted. 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Vastavalt likviidsusele on rahalised vahendid järjestusse pandud, kõige tipus on raha, sealt edasi järjestus krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga
inflatsiooni, tööpuudust, maksebilanssi jne ja muuta vastavalt rahanduse eesmärke (Brown, 1997, lk. 216-220, 230-243). 1.2. Kvaliteetne raha Rahaks võib olla ja on ka olnud praktiliselt ükskõik milline objekt, mis käibib üldtun- nustatud maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel ning maksude maksmisel ehk raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. Üldiseid tunnuseid: 1) üldine aktsepteeritavus, 2) tunnustus, 3) kulumiskindlus, 4) püsivus, 5) jagatavus, 6) homogeensus, 7) kantavus, 8) suhteliselt stabiilne pakkumine ja optimaalne nappus, 9) haruldus, 10) suhteliselt raske järeletegemine, võltsimine. Kvaliteetne raha on selline raha , mis suudab realiseerida kõige paremini oma ideed (olemust). Oma olemust viib raha ellu temale asetatud ülesannete täitmise kaudu. Seega, mida paremini raha oma ülesannetega (funktsioonidega) toime tuleb, seda kvaliteetsem ta on. Turu arenedes muutuvad ka raha kvaliteedile esitatavad nõuded.
tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval
· Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.
1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. (Majanduslik) huvi on inimeste käitumist motiveerivate teadvustatud (osalt ka teadvustamata) väärtushinnangute kompleks, mis kujundab vajadusi ja ajendab neid rahuldama. Majandusteaduses käsitletakse huvi kui inimese selgelt väljendatud taotlust rahuldada oma vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt k...
iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni kõige uuema rahaühikuni, milleks on euro. Raha mõiste on väga lai, haarates enda alla suure hulga erinevaid valdkondi. Seetõttu saab raha mõistet defineerida mitmeti. Esiteks tähendab see maksevahendit mistahes teenuste ja kaupade eest tasumiseks, kuid veel on raha funktsiooniks olla ka väärtuse mõõt ja kogumis- ehk akumulatsioonivahend. Kindla raha omadused on stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. Raha ei mõjuta üksnes meie riigi valitsust, vaid kogu riigi ja rahva üldist heaolu. Vaatamata tõsiasjale, et Eesti on võrreldes ülejäänud maailmaga väga väike, on meie riigis vähem kui viimase aastasaja jooksul käibinud rohkem erineivaid rahasid kui enamikes teistes maailmariikides. Valisin sellise teema just tänu raha aktuaalsusele seoses euro tulekuga. Käesoleva uurimistööga üritan ma välja selgitada esiteks, kuidas
*antenni koos ühenduskaabliga, *tarkvarapaketti võrgutööks, diagnostikaks ja installeerimiseks. Mõnel juhul on andmekaitse nõuded nii kõrged, et tööjaamades volitamata ligipääsu ja kopeerimisvõimaluse vältimiseks ketasmälud puuduvad üldse. Sel juhul tuleb arvutite käivitamiseks ja võrku lülitamiseks kasutada erilisi võrgukaarte, mis sisaldavad kaugkäivituse püsimälu (remote-boot PROM). Võrgukaardi omadused (DMA, mälu jagatavus, siiniarhitektuur, puhverdus, mikroprotsessori klass jne.) mõjutavad oluliselt selle tootlikkust. Kui tööjaamades on nõuded tootlikkusele suhteliselt tagasihoidlikud, siis serverites tuleb kasutada peaaegu eraditult väga kõrge tootlikkusega võrgukaarte. Iga võrgukaardi juurde kuulub lahutamatu osana tarkvaradraiver. Draiveriks nimetatakse teatavasti välisseadet opsüsteemi ja tarbeprogrammiga ühendavat abiprogrammi. Võrgukaardi draiver on seega
Siim pole kohustusi nõuetekohaselt täitnud! Nõudeõigus: Kalle võib nõuda maali üleandmist §108. Kas Siim saab vastuväiteid esitada? Võib, kuid õiguslikku alust pole. Kalle võib nõuda maali üleandmist, kuna Siim on jätnud lepingust tuleneva kohustuse täitmata, sest maal on üleandmata. V LOENG ISIKUTE PALJUSUS VÕLASUHTES VÕS näeb ette kolme liiki isikute paljususe. Isikute paljususe liikide aluseks on kohustuste jagatavus isikute vahel. Igast võlasuhtest võtavad osa võlgnik ja võlausaldaja. Võlausaldaja on aktiivne pool, kuna temale kuulub nõudeõigus, võlgnik on aga kohustatud ehk passiivne pool. Kui on mitu isikut ühel poolel võlasuhtes on tegemist isikute paljususega, see võib esineda võlasuhte tekkimise momendist alates. Olenevalt sellest, millisel poolel on isikute paljusus, eristatakse 3 tüüpi võlasuhteid: 1. passiivne- selles on mitu võlgnikku ja 1 võlausaldaja; 2
VÕS § 60 kohaselt võib pakkumise tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi, telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud. Isikute paljusus võlasuhtes. VÕS näeb ette kolme liiki isikute paljususe. Isikute paljususe liikide aluseks on kohustuste jagatavus isikute vahel. Igast võlasuhtest võtavad osa võlgnik ja võlausaldaja. Võlausaldaja on aktiivne pool, kuna temale kuulub nõudeõigus, võlgnik on aga kohustatud ehk passiivne pool. Kui ühel pool on ainult võlausaldaja ja teisel pool ainult võlgnik, on tegu ühepoolse kohustusega. Võlausaldajal on ainult õigused ja võlgnikul ainult kohustused. Tavaliselt on aga võlausaldajal nii õigused kui ka kohustused,
VÕS § 60 kohaselt võib pakkumise tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi, telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud. Isikute paljusus võlasuhtes. VÕS näeb ette kolme liiki isikute paljususe. Isikute paljususe liikide aluseks on kohustuste jagatavus isikute vahel. Igast võlasuhtest võtavad osa võlgnik ja võlausaldaja. Võlausaldaja on aktiivne pool, kuna temale kuulub nõudeõigus, võlgnik on aga kohustatud ehk passiivne pool. Kui ühel pool on ainult võlausaldaja ja teisel pool ainult võlgnik, on tegu ühepoolse kohustusega. Võlausaldajal on ainult õigused ja võlgnikul ainult kohustused. Tavaliselt on aga võlausaldajal nii õigused kui ka kohustused,
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
