Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldata...
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale k...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
1. Millist seadet nimetatakse välispaigaldiseks? · Välispaigaldis on väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldise osa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda näiteks sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega ül...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://mater...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohum...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas...
Elektri-ja tuleohtus Elektriseadmete normaalses seisukorras töötamiseks tuleb neid hooldada. Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Nt ise võib paigaldada järgmisi asju: · lüliteid · pistikupesi · lambipesi · vahetada kaitsmeid Enne kõikide elektritööde alustamist lülitage vool välja!!! Tavaliselt on kõige suurema ohuga ruumid köök,vannituba,saun,garaaz ja tööruumid. Vannituba ja saun:Mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samal ajal kasutada ka vett(pesumasin,föön jne)Valgustid peavad olema kupliga. Köök:Liiga palju kodumasinaid korraga kasutades ei pruugi kodune elektrisüsteem pingele vastu pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad n...
Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV ...
Mikrolaineahi Aivo Aron Mikrolaineahju tööpõhimõte Mikrolaineahju nimi ütleb, et toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mis need on? Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus sarnaselt nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolaineahju oluliseks komponendiks on transformaator, mis muudab tavalise 220 voldise pinge kõrgepingeks. Seejärel saadetakse vool magnetronile, mis tekitabki mikrolaineid. Mikrolaineahju poolt argumendid Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, ehkki sedagi on mõnikord oletatud. Mikrolained ei ole piisavalt energilised ehk suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju. Kas mikrolaineahi hävitab vitamiinid ja toitained? Cornelli ülikooli teadlased viisid mikrolaineahju ohutuses veendumiseks läbi katse spinatiga. Selgus, et pliidi peal keedetud spinat kaotas 77 protsenti foolhappest ehk vitamiinist B9. Mikrolaineahjus jäi ...
liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2
Elektrioht Birgit Allilender TK-17 Elektrioht · Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk · Elektrioht on väga kaval oht nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu · Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik ...
Transistorid Mis on Transistor Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist ...
ristkülikukujulise signaaliga. Salvestasime väljundsignaali spekter. Joonis 5. Väljundsignaali spekterristkülik signaali puhul Joonisest 5 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,22-2,51=0,29Mhz. Uurimine näitas, et sõltub spektri laius sõltub moduleeriva signaali amplituudist: amplitudi kasvades, kasvab ka spektri laius. 5.) Arvutasime modulatsiooniindeksi kui punktis 2.) üles võetud modulatsioonikarakteristiku puhul anda modulaatori sisendisse 0,25 voldise amplituudiga ja 3 kHz sagedusega moduleeriv signaal. Deviatsooniks saime = 0,475 MHz. Modulatsiooniindeksi arvutamiseks kasutame valemit: m= / = 0,475MHz/3kHz= 158.3 Kokkuvõte: Tutvusime sagedusmodulaatori tööpõhimõttega ja tegelesime sagedusmoduleeritud signaali spektri ja kuju häälestamisega. Tulemused olid huvitavad kuigi viimase signaali kuju kättesaaamisega oli raskusi.
et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada
Kuuletumine S. Milgrami katse Aastatel 1960 1963 korraldas Stanley Milgram Yale'i ülikoolis katset. Katse eesmärgiks oli tungida inimese autoriteeti ja südametunnistusse. Katse nägi välja järgnevalt: üks katseisikutest pidi ära õppima terve hulga sõnapaare ja esitama neid teisele, kes pidi talle valede vastuste korral andma elektrilööke. Elektrilöökide tugevus suurenes iga tehtud veaga. Elektrigeneraatoril oli võimalik anda lööke alates 15 voldist kuni 450 voldini. Kuni 105-voldise löögi juures oli kuulda vastaja uratust. 120 voldi juures oli karjatus, et löögid on valusad. 150 voldi juures karjus vastaja: ,,Laske mind siit lahti. Ma ei taha enam eksperimendis osaleda. Ma keeldun!''. 270 voldiga muutusid tema protestid agooniakarjeteks. 300 ja 315 voldi vahel kisendas ta, et keeldub vastamast. Pärast 330 volti jäi ta aga vaikseks. Vastuse puudumist võeti kui valet vastust. Kui teine kat...
SISSEJUHATUS Füüsikas pidime tegema referaadi. Ja mina valisin oma referaadi teemaks amper. Sellise teema valisin, kuna see tundus huvitav ja peaaegu igas füüsika tunnis käis läbi sõna "amper", seega tahaks teada, kes oli see füüsik, kes sellise ühiku füüsikasse leiutas. 1 AMPER Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivool...
Staatiline elekter Kuidas tekib staatiline elekter? Staatiline elekter tekib eriliigiliste materjalide hõõrdumisel (nt õhupalli hõõrumine vastu juuksed), samaliigiliste materjalide lahutamisel (nt teibi lahtirullimine), prootonid ja neutronid moodustavad aatomituuma, mille ümber keerlevad elektronid. Elektronid kanduvad ühelt materjalilt teisele, mõlemad materjalid laaduvad, üks negatiivse teine positiivse laenguga. Olenevalt omadusest laaduda negatiivselt või positiivselt, saab materjalid paigutada nn triboelektrilisse järjestusse. Kooli füüsikatundide elektriosas ilmestatakse staatilise elektri tekkimist kõige sagedamini katsega, kus demonstreeritakse, kuidas pärast juuste kammimist väikesed paberitükid kammi külge hüppavad. Positiivselt laaduvad on näiteks: Õhk +Positiivselt laaduvad Inimese keha Inimese juuksed Vill Karusnahk Siid Paber Tööstuses põhjustab staatiline elekter...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenuta...
Staatiline elekter Staatiline elekter tekib kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada. Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000-voldist laengut Et kuulda, on vaja 4000-voldist laengut Et näha, on vaja üle 5000-voldist laengut Tihti moodustab laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengut omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või telerikraani ees olevatele esemetele või operaatorile võib üle kanduda potentsiaal pingega umbes 10 000 V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18 000-20 000 V. Selle laengu “maandussurinat” kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile...
teadmine võib suure tõenäosusega tähtsat rolli mängida raketiteaduses või geofüüsikas, ent minu igapäevase elu suhtes on sellise teadmise väärtus väga minimaalne, sest kas on tõesti vahet selles, kas inimene sureb 1 sekund hiljem või varem. Võibolla mõne jaoks on, ent mina seda väga oluliseks ei pea. Hoopis olulisem teadmine on minu jaoks see, et autode juures tavakasutuses olev pliiaku sõltub suures osas relatiivsusteooria mõjudest. Teadlased on välja arvutanud, et 2,1 voldise aku pingest 1,7-1,8 volti ehk 80-85% tekib relatiivsusteooriaga seotud mõjude tõttu. Üldiselt tulevad relatiivsusteooria mõjud esile siis, kui kiired elektronid liiguvad raske aatomituuma läheduses. Need relatiivsed mõjud kaasavad kõike, mis sõltub valguse kiirusest. Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi ning väävelhappest elektrolüüti. Teadlaste arvutused näitasid, et relatiivsusteooria mõjutab
vähendada sisenemistõkkeid ICC-rv investeeringutre soodustamine ISO-rv standardite suurem ühtlus IMF-valuuta 9. Milliseid probleeme rv-le turule sisenemisel võib tekitada erinev tehnoloogiline keskkond? 1. toote säilitamine-välisriigis valitseb teistsugune kliima(suur niiskus, kõrge temperatuur jms)-tooted võivad sealses kliimas kiiresti rikneda vms 2. elektrienergia(USA-s töötavad kodumasinad 110-voldise, Euroopas aga 220 voldise pingega. Kodumasinad mida viiakse Euroopast USAsse ei pruugi töötada, ning vastupidi võivad saada liiga palju pinget. 3. mõõtühikud-tekib suur segadus,kuna on erinevad mõõtühikud 4. tööolud-võivad tekkida rasked tööõnnetused, kuna ei tunta vastavat tehnoloogiat vms 5. keskkonnanõuded-suured trahvid seoses keskkonna rikkumisega vms. 11. Lepinguliste meetoditega turule sisenemise erinevused.Eelised ja puudused
Sõltuv gaaslahendus sõltub ionisaatori olemasolust. Piisavalt kõrge pinge korral ei ole ionisaator enam vajalik, vaid tekib nn. Põrkeionisatsioonn. Joonis 3 - Nt. e- põrkgab kokku o-gaasi aatomiga tekib positiivne ioon ja elektron. Joonis 3 Gaaslahendus tekib gaaslahendustorudes. Sõltumatu gaaslahendus jaguneb eri liikideks: 1)Huumlahendus – tekib madalatel rõhkudel juba mõnesaja voldise pinge korral tavalistel temperatuuridel. See kujutab endast erivärvilist gaasihelendumist. Kasutatakse luminofoorlampides või neoonreklaamis. Huumlahenduse looduslik variant on virmalised. 2) Elektrikaar – tekib atmosfääri rõhul kõrgetel temperatuuridel madalatel pingetel. Eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kasutatakse elektrikeevitusel. UV-kiirgus põhjustab päevitust, nahavähki. 3) Korona lahendus – tekib normaalrõhul ülitugevate elektriväljade korral ümber teraviku.
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivool...
Antud ülesande jaoks ühendame mootori toiteallikaga ning kasutame NI ELVISmx Instrument Launcheri VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, pinge langedes kahaneb. Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget. Kasutades ostsilloskoopi mõõtsime mootori tagasisideahela signaali sagedust ja amplituudi toitepingel 1 - 12 V, ühe voldise sammuga. Pinge (V) Sagedus (Hz) Amplituud (V) 1 ? 0,003 600 2 ? 0,5 Tagasisidesignaali sagedus (Hz) 500 3 300 1,5
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
pikkused varieeruvad. Nende suud ning lõpuste pilud paiknevad allkülgedel. Isas isenditel on suguelundid saba alguses. Emased on "ovoviviparous" (ingl.k.), mis tähendab et nad toodavad munarakke oma keha sees, aga mitte nad ei mune neid välja vaid järglased arenevad emase isendi sees ja sünnivad välja arenenuna. Kõige suuremaks liigiks loetaks atlandi elektriraid (Torpedo nobiliana), kes võib kasvada ligi 90 kg raskuseks ning võib tekitada 220 voldise elektrilise laengu. Elektriraidel on laigud evolutsiooniliselt muundunud lihas rakkudest, mida nim, "electroplaques" (ingl.k.), mis moodustavad elektriorgani. Need lihased tekitavad elektrilise laengu, mis on sarnane normaalsele elektri laengule üle enamiku rakumembraanide, aga laeng on võimendatud suuresti ja kontsentreeritult ühele kindlale väiksele piirkonnale. Elektrit on võimalik säilitada koes, mis käitub nagu tavaline patarei. Patarei laetakse tühjaks momentidega
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM..........
trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist:
trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist:
trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist:
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga...
(ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võib-olla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada
Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 2 Rehvid jagunevad turvisemustri põhitüüpide järgi suve- ja talverehvideks. Suverehvil peab turvisemustri sügavus olema vähemalt 1,6 mm. Suverehvidega ei tohi sõita detsembris, jaanuaris ega veebruaris. Nendel kuudel tohib sõita ainult talverehvidega (tähistus M+S, M&S või MS) mille turvisemusrti jääksügavus on vähemalt 3 mm. Elektriseadmestik. Sõiduautodel on enamasti 12 voldise pingega elektrisüsteem. Autol on kaks vooluallikat. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Akult saadava vooluga käivitatakse mootor. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarviteid generaator. AKU-koosneb kuuest jadamisi (järjestikku) ühendatud elemendist. Ühe elemendi pinge on ca. 2V. Kõigisse elementidesse valatakse elektrolüüt, mis koosneb väävelhappest ja destilleeritud veest. Auto kerega on ühendatud aku miinusklemm. Akujuhtmete lahutamisel eemaldatakse
Suurematel elementidel on suurem mahutavus ja võrreldes väiksemate elementidega toodavad nad kas pikemat aega sama tugevat vooli või sama aja jooksul tugevamat voolu. Suurema pinge saamiseks võib elemendid ühendada järjestikku (st ühe elemendi miinusklemm järgmise elemendi plussklemmiga). Niiviisi saadakse kolme elemendi järjestikku ühendades elementide ,,akupatarei", Mille nimioingeks on 6 volti. Samamoodi annab kuus järjestikku ühendatud elementi tulemuseks 12 voldise aku. 3 AKU EHITUS ANUM Kohalik toodang polüpropüleenist (kasutatakse värsket ja ringlusmaterjali) vastupidav kuuma- ja külmakindel happe toimele vastupidav · Elemendid on üksteisest täielikult iselooeritud · Sisseehitatud sademepüüdur vähendab eraldunud materjalist tingitud lühiseid VÕRED Puhas plii on võrematerjaliks liiga pehme, seetõttu on seda tugevdamise eesmärgil
Suurematel elementidel on suurem mahutavus ja võrreldes väiksemate elementidega toodavad nad kas pikemat aega sama tugevat vooli või sama aja jooksul tugevamat voolu. Suurema pinge saamiseks võib elemendid ühendada järjestikku (st ühe elemendi miinusklemm järgmise elemendi plussklemmiga). Niiviisi saadakse kolme elemendi järjestikku ühendades elementide ,,akupatarei", Mille nimioingeks on 6 volti. Samamoodi annab kuus järjestikku ühendatud elementi tulemuseks 12 voldise aku. AKU EHITUS ANUM Kohalik toodang polüpropüleenist (kasutatakse värsket ja ringlusmaterjali) vastupidav kuuma- ja külmakindel happe toimele vastupidav · Elemendid on üksteisest täielikult iselooeritud · Sisseehitatud sademepüüdur vähendab eraldunud materjalist tingitud lühiseid VÕRED Puhas plii on võrematerjaliks liiga pehme, seetõttu on seda tugevdamise eesmärgil legeeritud väikese antimonikogusega
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks...
Hapnikku ja vesinikku hakkab eralduma 14,4 V juures. Pärast laadimist langeb pinge kiiresti 13,2 voldini ja siis aeglaselt 12,6 voldini. Täislaetud aku pinge koormuseta (tarbijata) on 12,6...12,8 V. Tühjendatud aku pinge koormuseta on 11,8...12,0 V. Tühjendatud aku pinge tarbijaga on 10,5 V. Tavaliselt akupurke 6 tk. järjestikku, Unom = 12V Happeakude kohta on oluline teada: 1- Enamus akusid on 6-purgilised, nominaalpingega 12V kuid on ka 12-purgiga, nom. pingega 24V. 2 12 Voldise aku pinge on 12,6 ... 10V tühjenemisel. 3 Laadimisel võib pinge tõusta 15 16 Voldini, kuid seda ainult alguses lühiajaliselt. 4 Oluline on jälgida, et aku pinge laadimisel ei ületa 13,8V pikema aja jooksul (Float charge) ja 14,4V mitte üle 8 tunni, muidu aku saab oluliselt kahjustada. 5 Vale polaarsusega ei tohi akut kunagi ühendada. 6 Temperatuur laadimisel ei tohi ületada 40 - 45°C. 7 Temperatuuri langusel alla 20°C, kaob ca 15% mahtuvusest iga 10°C kohta.
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU....................................................................................................................................8 3.MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE................................................................9 3...
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1.4 Elektronkate 7 1.4.1 Elektronkatte tekkimine ...
trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist:
Termopasta ostul tuleks jälgida tema soojusjuhtivust, elektrijuhtivust, viskoossust ning mille põhine ta on silikoon, hõbe jne. Paigaldamisel jälgida et ei oleks liiga paksult ja tuleks eelnevalt puhastada nii protsessor kui ka cooler, piirituse vms. Aurustuva ainega. 55. Toiteplokid ja nende võimsused. Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on detailide toitmine sobivate toitepingega. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Emaplaadile ühendatakse eriliste ühenduste abil.AT toiteplokk AT emaplaadele on pildil olevad ühendused. Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti. Arvuti seiskamiseks tuleb lülitada power-nuppu. Kettaseadme juhtmed ATX toiteplokid Vool läheb otse emaplaadile. Arvuti lülitub isevälja.Toitepinged AT toiteplokk +5 -5 +12 -12 ATX toiteplokk +5 -5 +12 -12 +3,3 56. Tower serverid
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VO...
Dzauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m: Dzaul on oma nime saanud inglise füüsiku James Prescott Joule'i järgi. Definitsioon Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton [N]. 31.10.2011 13 Üks dzaul on veel: Töö, mida tuleb teha, et liigutada ühe kuloniline laeng läbi ühe voldise potentsiaalide vahe. Seda seost saab kasutada voldi defineerimiseks. Töö, mida tuleb ühtlaselt teha, et toota ühe vatine võimsus üheks sekundiks; üks vatt-sekund. Seda seost saab kasutada vati defineerimiseks. Töö, mis tuleb ligikaudu teha 1kg keha tõstmiseks (maakera) maapinnast 10cm kõrgusele. Järelikult: Dzaul = njuuton × meeter = volt × kulon = amper × veeber
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka li...
AT See on vanemat tüüpi arvutikorpuste standard (alates 286-st), mis näeb ette laienduspesade asukoha emaplaadil, ühtset tüüpi emaplaadi toitepistiku ja nn. Full AT emaplaadi, lisakaartide maksimaalsed lubatud mõõtmed ja kinnitusavade asukohad. Tänapäeval on nn. Baby AT (originaalse IBM AT uuendatud variant) tüüpi korpused kõige levinumad. Seda tüüpi emaplaadid töötasid 5 voldise toitepingega. ATX See standard tekkis Pentium tüüpi arvutite ilmumisega. Selles on püütud vähendada soojuskadusid. Selleks võeti kasutusele madalam 3,3 voldine toitepinge. Lisati PCI siin (kuigi seda esines ka uuematel AT plaatidel, kuid need toimisid läbi muundurite). Püüdes parandada jahutusõhu liikumist arvutis, paigutati mitmed komponendid emaplaadil ümber. Protsessor pandi vahetult toiteploki ventilaatori kõrvale, lootuses et protsessorile pole enam eraldi jahutust vaja
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna....
jõu 12000 ... 15000 V. See emj. põhjustab sädelahenduse süüteküünla elektroodidel, misjuures kõrgepingeahelas tekib vool. ! Sekundaarmähises indutseeritav emj. on seda suurem, mida kiiremini magnetväli kokku tõmbub. Üksnes pri- maarahela lahutamine voolu järsult ei katkesta, sest kaduv magnetväli lõikab ka prirnaarmähist ennast ja indutseerib selles algvpolu säilitada püüdva endainduktsioonivoolu. Kuni 300 voldise pinge tõttu põletab see katkesti kontak- tid krobeliseks ja vähendab pinget süütepooli sekundaar- mähises. Endainduktsioonivoolu kahjuliku toime vältimi- seks ja pinge tõstmiseks sekundaarmähises on katkesti kontaktidega rööbiti lülitatud kondensaator. Kahesilindriliste mootorite süüte- seadme i s ea r a s u s i. Neljataktilistel vastamisi aset- sevate silindritega mootoritel (MT-9, M-66 jt.) korduvad töötaktid väntvõlli iga pöörde järel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
