TELEVIISOR TELEVIISOR Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue"). • Igal värvusel on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. PLA...
Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilised. · Kondensor - kontrollib elektronkiire läbimõõtu ja langemisnurka objektile. · Kujutise suurendamine toimub objektiiv- ja projektsioonläätsede abil. · Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. 4. Kuhu asetatakse objekt TEMs? Objektikamber asub otse kondensorläätsede all. Objekt on üliväike, ca 100 nm paks,
tulemused pole alati võrreldavad. Mõõtühik millisekund (ms). · Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Kuidas töötab LCD monitor (pildil) ELEKTRONKIIRETORU EHK CRT Tööpõhimõte Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Koostisosad Elektronkiiretoru koosneb elektronikahurist, hälvitussüsteemist, ekraanist ja kestast (kolvist). Elektronikahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille pingega reguleeritakse elektronkiire voolu, ja teravustus- ehk fokuseerimissüsteemist, mille toimel elektronid koondatakse kiireks. Hälvitussüsteem, mis paneb elektronkiirele ekraanil liikuma, koosneb horisontaal- ja
HELI KIIRUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisele. Heli kiirus gaasilises keskkonnas sõltub gaasi isobaarilise ja iskoorilise moolsoojusese suhtest, universaalses gaasi konstantast, absoluutsest temperatuurist ja gaasi moolmassist. Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, saab arvutada ka heli kiirust erinevate temperatuuride juures. Hääle lainepikkuse määramiseks kasutatakse faasinihke meetodit ja heligeneraatorit (vt joonis 1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinus...
Valga Põhikool KEEDUSOOL referaat Lenna Uibopuu 8. klass Juhendaja: Merike Madal Valga 2012 SISUKORD Pildid................................................................................................................. Luuletus............................................................................................................. Huvitav teaduslik jutt.............................................................................................. Anekdoodid, vanasõnad........................................................................................ Kasutatud allikad............................................................................................... http://www.soolaladu.ee/public/products/extra_big.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sodiu...
5) Missugune on CRT ja LCD monitor? LCD (Liquid Crystal Display) ekraanil on: Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides CRT (Cathode Ray Tube): CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru, milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. 6) DPI: resolutsioon punktides tolli kohta ehk DPI (Dots Per Inch) PPM: eadmete kiirusnäitajad PPM (Page Per Minute) ehk mitu lehekülge minutis suudab seade töödelda USB: ühendatavus - reeglina USB
jälgimine. Selleks on vaja meil saada ekraanile uuritava pinge aegsõltuvus U=f (t). Elektronkiire torul on kaks hälvtus süsteemi horisontaalne ja vertikaalne. Uuritav pinge antakse vertikaal hälvitusplaatidele. Uuritava pinge toimel hakkab elektronkiir liikuma üles ja alla sõltuvalt uuritava pinge hetkväärtusest. Tulemusena tekib ekraanil vertikaalne helendav triip, mille pikkuse alusel võime otsustada uuritava pinge amplituudi üle. Kui amplituud on väiksem on jälg lühen, kui aga suurem on jälg pikem. Pinge kuju täpsemaks uurimiseks on tarvis saada ekraanile tema
Riistvara Kõik käegakatsutav, mis asub arvuti sees või on kuidagi selle külge ühendatud. Monitor : ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatuks peetakse. Põhiline on . Suurus , värskendussagedus (85 hz) ( 85 korda sekundis korrastab) , lahutusvõime (resolutsioon) Suurs: tollides, levinumad 15, 17, 19, 21 tolli. Mida suurem , seda rohkem näeme. Värskendussagedus- (refresh rate) kui mitu korda sek jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse hertsides. Mida väiksem on refreshrate seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Refresrate alampiir on umbes 55Hz. Screen resolution väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvune, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje korrutisena ( 800x 600 ) TCO on kiirgusstandard Mida suurem on TCO"NR" seda vähem kahjulikud nad on.Flatmonitorid tekitavad vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalisetel
..raskevõitu, kas pole? Peale selle on monitor seade, mida arvutikasutaja pidevalt ja pingsalt uurib. Seepärast on monitori kvaliteet päris oluline oma silmade tervise hoidmisel . Monitori puhul on oluline: suurus - väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on 15'', 17'', 19'', 21''. Mida suurem on monitor, seda suuremat ala me tööpinnast näha võime värskendussagedus (refresh rate) - kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt on. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz. Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus.
metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele – nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikad: 1. Gaasileek – kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar – on enamlevinud metallide keevitamisel; 3. Laser – saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; Kaarkeevitus 4. Elektronkiir – kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5. Hõõrdumine – keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6. Ultraheli – keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. Keevisliidete eelised: 1.Tarindi väike mass 2. Liite saamise kiirus 3
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 26 (43) Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. a) Elektrostaatilise kallutusega Brauni toru (ostsilloskoobitoru) b) Elektromagnetilise kallutusega Brauni toru (kineskoop) http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Osziroehre.jpg&filetimestamp=20100516204542 http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Oszirschema.jpg&filetimestamp=20080727161641 http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Cathode_ray_tube_de
baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi)
Must on mustem, valge valgem jne. Pildi suhe (aspect ratio) näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1. Vaatenurk (viewing angle) näitab seda, kui hästi saab ekraani külje pealt vaadata. Kui on väike vaatenurk, siis näeb ekraani ainult otse. Vaatenurk on olulisemaks näitajaks televiisoritel, sest arvutikuvarit vaadatakse enamasti ikka otse. Värskendussagedus (refresh rate) kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus, seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg (response time) näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem.
ja rohelisi punkte - teiste sõnadega, annab selle ala värskendamise ajal punase ja rohelise signaalidele maksimaalväärtused ja sinise signaalile minimaalse. Kui arvuti nüüd tellib mingi tumedapoolse rohekaskollase, siis vähendab videoadapter punase nivood kõvasti ja rohelise nivood natuke. Luminofoorekraani taga, tema ja elektronkahuri vahel, asub mask, mis punktidevahelise ekraaniala kinnikatmisega kindlustab, et elektronkiir langeb täpselt ettenähtud punktile. Maskis olevate avade ja luminofoorpunktide kuju ja paigutus aga kuuluvad kindlasti kuvari oluliste tunnuste hulka, mille teadmine ostuprotsessis mööda külge maha ei jookse. Maske on peamiselt kolme sorti. Kõige traditsioonilisem koosneb punktikolmikutest ehk triaadidest, vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron-
laserprinteril! Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on vaja printida läbi isekopeeruva paberi. Tindiprinteri miinuseks on eelkõige see, et ühe värvi otsa saamisel tuleb vahetada kogu kassett. Laserprinteri suurimaks miinuseks tindiprinteri ees on tema võime printida resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi resolutsiooniga. 17. Mida näitab kuvari värskendussagedus? Värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis elektronkiir laotab kuva ülevalt alla (millise sagedusega joonistatakse kogu pilt ekraanil uuesti). Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. 18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest,
oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne. Pildi suhe näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1. Vaatenurk näitab seda, kui hästi saab ekraani külje pealt vaadata. Kui on väikene vaatenurk, siis näeb ekraani ainult otse. Vaatenurk on olulisemaks näitajaks televiisoritel, sest arvutimonitori vaadatakse enamasti ikka otse. Värskendussagedus kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus, seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem.
Indrek Karu TERASE TOOTMINE JA KASUTAMINE Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm:AT-31 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2019 SISUKORD 2 Indrek Karu................................................................................................................................................1 2.2.1Hapnikkonvertermeetod...................................................................................................................10 2.2.2Martäänmeetod.................................................................................................................................10 2.2.3Terase elektrometallurgia.................................................................................................................11 1Võllid ja teljed..............................................................................................................
elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale paigutatud võrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali.
Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi. Kui elektronkiir välja lülitatakse, siis kaovad ka röntgenkiired. [3] 3.5 Neutronkiirgus () Moodustavad neutronid, mis eralduvad ebastabiilsetest tuumadest, eriti aatomi lagunemise ja tuumade liitumise ajal. Ehkki neutroneid esineb kosmilistes kiires, kutsutakse neid tavaliselt esile tehislikult. Neutronid on elektriliselt neutraalsed ja seetõttu väga suure läbimisvõimega. Kokkupuutes aine või kudedega kutsuvad nad esile beeta- ja gammakiirgust. Neutronkiirguse mõju
10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe 3. Kuvarid CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. Vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) ( Nad on kergemad ja vajavad palju vähem toiteenergiat kui tavalised katoodkiiretoruga kuvarid. Vedelkristallid on pikad molekulid, mis keerduvad spiraali, kui neile rakendada elektrivälja.
Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1. 5 Vaatenurk (viewing angle) – näitab seda, kui hästi saab ekraani külje pealt vaadata. Kui on väikene vaatenurk, siis näeb ekraani ainult otse. Vaatenurk on olulisemaks näitajaks televiisoritel, sest arvutimonitori vaadatakse enamasti ikka otse. Värskendussagedus (refresh rate) – kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus, seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg (response time) – näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem.
pommitamisel. 4. Elektronkiiretorude ehitus ja tööpõhimõte. lk 52 Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Tööpõhimõte: Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru ehitus: 1 Elektroonrelvad 2 Elektroonkiir 3 Fokuseerimisvärten 4 Hälvevärten 5 Anood 6 Värvieraldus filter 7 Luminofoor ivad 8 Värvide filter suure plaaniga 5. Elektronkiiretorude liigitus. Lk 53 Eristatakse elektrostaatilise ja magnetilise fokuseerimisega elektronkiiretorusid. 6. Kuidas toimub kiire hälvitamine elektronkiiretorudes? Meetodeid on kaks: elektrostaatiline ja magnetiline
põhjustada põletusi kaitsmata silmad kui avatud neile kõik 10 allikas... 15. koos püsivam mõju kaar kiirgus võib kahjustada silma läätse ja täielik nägemise kadu. Ultraviolettkiirgus põhjustab põletusi ja naha (nagu otsese päikesevalguse käes), infrapuna kiirgus võib põhjustada silmade objektiiv clouding. Salongi seinad olema värvitud värve, kontrasti vähendamiseks, heleduse kaar. Kui töötate väljaspool kajutid on eriline ekraanid ja kaitsekilbid. Ettevaatusabinõud ajal elektronkiir keevitamine Kuna keevitusseadmed abil e-beam ohutus nimetatud seadmete saatedokumentide. Tulekaitse keevitamisel operatsioonid Kaar keevitamine ja lõikamine, sulametalli pritsmed, eriti sõidavad pikki vahemaid, põhjustades tuleohtu. Nii keevitus kauplus (positsioonid) peavad olema ehitatud mittesüttivatest materjalidest välja keevitus töökohti ei luba kogunemine määre, kaltsud ja muud süttivad materjalid.Kuna
Fill täidab varje seal, kuhu key valgus ei ulata. Fill on key-st mõnevõrra nõrgema valgusega ja võiks olla hajuvalgus. Vajadusel võib kasutada kontravalgust ja taustavalgust. 3. Optiline kujutis Optiline kujutis ehk foto on ese või hingeline olend, mida asutakse kaadrisse võtma. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 8 Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega. Kaasaegsetes elektronkiiretorudes kasutatakse ainult esimest. Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks.
Elektrivoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Alalisvooluallikad. Kõrvaljõud. Vooluallika elektromotoorjõud. Vooluallika sisetakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Klemmipinge. Vooluallika tööreziimid. Vooluallikate jadamisi ja rööbiti ühendamine. Elektrivool vedelikes. Elektrolüüs. Faraday I seadus elektrolüüsi kohta. Elektrolüüsi rakendusnäiteid. Elektrivool gaasides. Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Kasutusnäited. Elektrivool vaakumis. Termoemissioon. Elektronkiir, elektronkiiretoru. Elektrivool pooljuhtides. Klassikaline elektronteooria. Tsooniteooria. Juhi, pooljuhi ja dielektriku elektrijuhtivuse põhjendamine tsooniteooriaga. Pooljuhtide omajuhtivus ja selle rakendus: termotakisti, fototakisti, pooljuhtdetektor. Pooljuhtide legeerimine. Elektronjuhtivus ja aukjuhtivus. pn-siire. Pooljuhtdiood, selle kasutamine. Transistor, selle kasutamine. Kiip, selle kasutamine analoog ja digitaallülitustes.
2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel: 1. Gaasileek kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar on enamlevinud metallide keevitamisel; 3. Laser saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; Kaarkeevitus 4. Elektronkiir kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6 6. Ult h li keevitatavate Ultraheli k it t t detailide d t ilid kokkusurutud k kk t d kontakti
indikatsiooni-seadisteks. 9. Elektronkiiretorud Cathode-ray Tube 9.1. Üldist Elektronkiiretorud (Cathode-ray Tube) on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru koosneb elektronikahurist, hälvitussüsteemist, ekraanist ja kestast (kolvist). Elektronikahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille pingega reguleeritakse kiire voolu, ja teravustus- ehk fokuseerimissüsteemist, mille toimel elektronid koondatakse kiireks. Hälvitussüsteem, mis paneb elektronkiirele ekraanil liikuma, koosneb
asukoht. 57 · Kuvar (Display) CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise
56 Kuvar (Display) o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise
vastavalt vajadusele ja saadakse kohe pooltoonid. Suuremal kuumutamisel osa värvainet lihtsalt lendub. Parimad värvitrükid, kuid kallis. 10. Kuvar CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
on tunneliefekt. 21. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte. Rastermikroskoobiga teravustatakse elektronkiir elektronläätsedega objekti pinnale mikrotäpiks. Rida-realt hakkavad kallutuspoolid hälvitama kiirt üle terve objekti pinna. Selle mikroskoobi suurendused ei küüni elektronmikroskoobi omadeni, kuid annab sügavusteravuse ja kujutised tunduvad ruumilised. 23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte. Tunnelmikroskoobi puhul skaneerib objekti pinda üliteravaks söövitatud metallteravik. Selle seadme põhimõte meenutab veidi merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi
Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad? 72. KEEVISLIIDE = kinnisliide kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel. 73. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel: 74. 1. Gaasileek kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 75. 2. Elektrikaar on enamlevinud metallide keevitamisel; 76. 3. Laser saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; 77. 4. Elektronkiir kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 78. 5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 79. 6. Ultraheli keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. 2. Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. 80
See on õhust tühjaks pumbatud klaastoru. Elektronkiiretoru ühes otsas asub kiirete elektronide allikas elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt). Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan. Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja, ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi. Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele pikslile. Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask
elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale paigutatud võrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.......................................................................................................................................
elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale paigutatud võrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali.
Digitaalloogika lihtsamad elemendid JA-element (AND), VÕI-element (OR), EI-element (NOT), VÕI-EI element (NOR), JA-EI element (NAND). Pilet 15 1. Elektronkiiretoru Elektronkiiretoru on üks elektronseadmete liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru koosneb elektronkahurist, hälvitussüsteemist, ekraanist ja kestast (kolvist). 2. Optron ja kõige kiirem optron Optron on pooljuhtseadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud kiirguselemendist, mida nimetatakse kiirguriks ja kiirgustundlikust elemendist, mida nimetatakse vastuvõtjaks. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seda nimetatakse optiliseks sidestuseks. 3. XOR Välistav või
katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline ‒ katoodilt anoodile. 6. Elektronkiiretoru tööpõhimõte? Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 7. Signaali olemus. Eristamine ja jagunemine. Signaal – informatsiooni materiaalne kehastus. Elektroonikas toimub elektriliste signaalide genereerimine, muundamine, töötlemine,filtreerimine. Eristatakse sageduse järgi. Ka faasi järgi. Signaalid jagunevad: pidevatoimelised ehk analoogsignaalid, diskreetsed ehk katkendlikud. 8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus.
teiste sõnadega, annab selle ala värskendamise ajal punase ja rohelise signaalidele maksimaalväärtused ja sinise signaalile minimaalse. Kui arvuti nüüd tellib mingi tumedapoolse rohekaskollase, siis vähendab videoadapter punase nivood kõvasti ja rohelise nivood natuke. Luminofoorekraani taga, tema ja elektronkahuri vahel, asub mask, mis punktidevahelise ekraaniala kinnikatmisega kindlustab, et elektronkiir langeb täpselt ettenähtud punktile. Maskis olevate avade ja luminofoorpunktide kuju ja paigutus aga kuuluvad kindlasti kuvari oluliste tunnuste hulka, mille teadmine ostuprotsessis mööda külge maha ei jookse. Maske on peamiselt kolme sorti. Kõige traditsioonilisem koosneb punktikolmikutest ehk triaadidest (shadow mask), vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke (slot mask) ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron-
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.........
Tähemärkide paigutuse järgi nimetatakse kaasaegset klaviatuuri ka QWERTY, mis on esimesed 5 klaviatuuri tähemärki. Eesti klaviatuuri eripäraks on „Õ" sümbol ja selle olemasolu järgi saab kontrollida, kas klaviatuur on eesti keele jaoks kohandatud. Monitori olulised parameetrid on monitori ehituslikust eripärast kas CRT (Cathode Ray Tube) või LCD (Liquid Crystal Display). CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru, milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. Neid probleeme ei ole LCD tüüpi ekraaniga monitoridel, kus kujutis tekitatakse tagant valgustatud LCD-paneelile. Selle iga pikselit tüüritakse eraldi transistoridega, mis võimaldab juhtida vajaliku hulga valgust erinevatesse
interferents. Elektronlained avastatigi esmalt difraktsioonkatsetes. Sobivaiks, vajalikuks väikese võre konstandiga difraktsioonivõredeks osutusid kristallid, mida eelnevalt uuriti röntgnkiirtega. Elektronide difraktsioon avastati juhuslikult, tänu katse käigus juhtunud äpardusele (vaakumseadme leke). Katse, mis kinnitas ektronkiire laineiseloomu, tehti 1924.a C J Davissoni ja L H Germeri poolt nende röntgenstruktuurlaboris. Elektronkiir suunati kristallpreparaadile, mida eelnevalt oli vaadeldud röntgenkiirtes; elektrone kiirendav pinge valiti aga selline, et nende lainepikkus oleks võrdne varem kasutaturöntgenkiirte omaga. Piltide identsus pluss selle muutumine pinge muutmisel kinnitas lainehüpoteesi ja de Broglie valemi õigsust. Kaksikpilu katses vähendati elektronkimbu tihedust niivõrd, et elektronid läbisid pilusid ühekaupa (vahendades sedavõrd elektrone kiirgava hõõgkatoodi temperatuuri).
mille halvast elektrijuhtimisest tingituna voolu tugevus suureneb ja detail kuumeneb nõutava temperatuurini. Karastamine toimub samas elektrolüüdis, kui lülitame voolu välja. Elektronkiir- ja laserkarastus Laseri- või elektronkiirega töödeldud detaili pinnal vahelduvad karastusvöödid 0.02-2mm tagant, ning sõltuvalt töötlemise energiatihedusele, töötlemise kiirusest, materjalist ja kiirtekimbu läbimõõdust. Laserkarastamisel kasutatavate CO2 laserite kasutegur on 15- 18%. Elektronkiir kuumutust kasutatavate seadmete kasutegur on suurem laserseadmete omast(on piires 75%). Elektronkiirkarastamine tehakse vaakumis, mis piirab antud karastusviisi kasutust ja töödeldavate detailide mõõtmeid. Terase noolutus Noolutamisega saab parandada terase termopingete ja martensiidi tekkest tingitud faasipingete olemasolu, karastatud terase väikest vastupanu löögikoormusele ja deformatsioonile. Madalnoolutus
ruumi parameetrid varvisignaali jaoks. kokkuhoiuks tervet rida selleks otstarbeks Koigi televisioonistandardite puhul on kasutusel moeldud kodekeid. nn. Iga konkreetse video vaatamiseks ja kuulamiseks ulerealaotus. See tahendab, et televiisori peab teie kineskoobis arvutisse olema installeritud vajalik kodek. skaneerib elektronkiir ekraani pinda ridade kaupa Näiteks teisendame sõnumi ,,AAAAAAAA" vasakult =>"8A" ,millega tõstame paremale ja ulalt alla, kusjuures iga teine rida mahutavust 75%. jaetakse vahele. Nonda ekraanile "joonistatud" pilti Alamribade kodeerimine nimetatakse · Algsignaal jaotatakse sageduslikult poolkaadriks
Ampermeeter ühendatakse skeemi alati jadamisi. 48 Elekrimõõtmised 15. Ostsilloskoop Ajas aeglaselt muutuvate signaalide vaatamiseks saab kasutada arvutiga sidestatud multimeetrit. Ajas kiiresti muutuvate signaalide vaatamiseks kasutatakse ostsilloskoope. 15.1. Analoogostsilloskoop Analoogiliselt teleriga suunatakse ka analoogostsilloskoobis (joonis 34) elektronkiir luminofooriga kaetud ekraanile, mis hakkab selle tulemusena helenduma. Kiire juhtimiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid kallutusplaate (joonis 35), millede vahel tekitatakse elektriväli. Vertikaalsete plaatide vaheline elektriväli on võrdeline pingega ostsilloskoobi sisendis. Horisontaalsetele plaatidele antakse võrdeliselt ajaga muutuv pinge. Nii hakkab elektronkiire jälg liikuma ekraanil vasakult paremale. Püsiva kujutise saamiseks peab sama ostsillogrammi
magnetohüdrodünaamiline generaator). o Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Tööpõhimõte: Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. o Tsüklontroni abil on leitud enamus uusi elemente raskete tuumade pommitamine laetud osakestega. o Mass-spektromeeter on asendamatu üliväikeste elementide koguse analüüsiks vees või tahtetes ainetes. Ta on väga effektiivne aine molekulmassi/koostise määramiseks. o Magnetohüdrodünaamiline generaator: Horisontaalne ristkülikukujulise ristlõikega
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide su...
keha jaoks läbimatu sein, milles toimub osakese leiulaine amplituudi A eksponentsiaalne kahanemine. Kui sein on piisavalt õhuke, siis võib laine amplituud seinas mitte langeda nullini. See aga tähendab, et laine läheb mingi tõenäosusega seinast läbi. Elektronmikroskoop on seade esemest kujutise saamiseks elektronilainete abil, mille lainepikkust saab kiirendava pinge U tõstmise teel vähendada, sest = h /(2meU)1/2. Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrotäpiks ja seda täppi nihutatakse rida- realt üle uuritava pinna. Sellist protseduuri nimetatakse skaneerimiseks. Kujutise saamine toimub seega mitte objekti osadest samaaegselt vaid järgemööda. Tunnelmikroskoobis skaneeritakse objekti selle pinna ligidal hoitava ülipeene teravikuga. Elektronid lähevad tunnelefekti vahendusel pinnalt teravikule. Seda üleminekut registreeritakse kui elektrivoolu (nn. tunnelvoolu)
võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/ seaduse A = A0 e- x järgi (analoogiliselt valguse neeldumisseadusega, x - kaugus barjääri servast). Elektronmikroskoop on seade esemest kujutise saamiseks elektronilainete abil, mille lainepikkust saab kiirenduspinge U tõstmise teel vähendada, sest = h /(2meU)1/2. Relativistlikult = hc /(E Er)1/2. Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrotäpiks ja seda täppi nihutatakse rida- realt üle uuritava pinna. Sellist protseduuri nimetatakse skaneerimiseks. Kujutise saamine toimub seega mitte objekti osadest samaaegselt vaid järgemööda. Tunnelefektiks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. Potentsiaalibarjäär on makro- keha jaoks läbimatu sein, milles toimub osakese leiulaine amplituudi A eksponentsiaalne kahanemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
