Sissejuhatus Tänapäeva infoühiskond oleks täiesti teistsugune kui meil ei oleks kasutada andmekandjaid. Vahendeid, kuhu saaksime talletada kõik oma informatsiooni ja andmed. Mina isiklikult arvan, et kui meil poleks võimalust kuhugi oma andmeid salvestada, siis infotehnoloogiat sellisel kujul nagu see on tänapäeval, meil ei eksisteeriks. Kindlasti harjumatu oleks mõelda, et paneme oma arvuti käima ja võimalik mingit programmi käima laadida pole kuna puudub andmekandja. Sel juhul oleks lihtsalt võimatu kasutata arvutit nagu me teeme seda tänapäeval. Õnneks on meil kasutada erinevad seadmed info salvestamiseks ja selle mitmekordseks kasutamiseks. Meie kasutada on hetke seisuga kaht sorti andmekandjaid. Mina paigutaks need kahte kategooriasse: magnet ketastel baseeruvad (Hard Disk Drive) ja välkmälul baseeruvad (nt. Flash memory, Solid State Drive jne.). Viimased on siis vähemlevinud kuid koguvad populaarsust, seda tänu oma suurematele kirjutamis ja
arvutiprobleemidega kliendid spetsialiste tolle probleemiga, et arvutiga juhtus midagi, mida nad arusaadavalt kirjeldada ei oska ning siis paluvad neil rikutud andmed taastada. Vahetevahel on viga väike ning andmed suudetakse taastada väikse andmekaoga, aga enamus juhtudel pole see võimalik ning taastatakse vaid väike osa kadunud andmetest. (Varundamise komponendid, 2013) Kasulikkus On ka muid põhjuseid, miks varundamine on kasulik, milleks üheks on andmete säilitamine, kui originaalide andmekandja kaob ära või varastatakse ära. Sellisel juhul on sul kõik vajalikud andmed alles ning muretsema pead ainult paroolide vahetamise üle, mida tasuks teha kiiremas korras. Kõvaketta suremise puhul hoiab varundamine raha kokku, sest mitte-töötavalt kõvakettalt andmete taastamine on väga kallis teenus, mida pakuvad vähesed firmad. (Taastamise olulisus, 2013) Reeglid, mida meeles pidada Varukoopiate puhul kehtivad samas paar põhireeglit, mida tasub alati meeles pidada.
dokumentide erivormingute jaoks. 4. SOOVITUS Kasutage standarditele vastavaid failinimesid Tuleb kasutada ISO 9660:1988 standardit, mis määrab CDROMi ja CDRi failisüsteemi vormingu. Esimene tasand määrab nn 8.3süsteemi, kus failinimi koosneb kaheksast tähemärgist, punktist ja kuni kolmest tähemärgist faili laiendi osas. Teine tasand lubab kasutada failinimes 64 tähemärki. 5. SOOVITUS Valige parim andmekandja toorik Toodetakse ka spetsiaalseid arhiveerimiseks mõeldud toorikuid (lisanimi gold), mis on kallimad. Sobivad ka hõbedast peegelkihiga toorikud. 6. SOOVITUS Veenduge, et teie poolt valitud toorik sobib teie kirjutusseadmega. 7. SOOVITUS Hoolitsege andmekandja pindade eest Andmekandjat võib hoida ja puudutada ainult servadest või mittesalvestatavast kiirkonnast, võimalusel kasutada puuvillaseid kindaid. 8. SOOVITUS Kaitske andmekandjat
ANDMEKANDJAD: CD JA DVD Kristine Vilja ANDMEKANDJA Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. CD CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD- lugeja. CD-R DVD
· USB mälupulk · Mälukaart · ID-kaardi lugeja 2 ARVUTI PROTSESSOR · arvuti "aju" · täidab operatsione · töötleb andmeid 3 MAGNETLINT · Plastist riba · Kasutatakse andmekandjana 4 DISKETISEADE · Andmesalvestusseade · Andmed diskettidele · Viimasel ajal eba- populaarsed · 1969 5 CD · Inglise keeles Compact Disc · Andmekandja · Kettakujuline · Esmakordselt müügil 1983 6 CD-de jagunemine Funktsioonilt jaotatakse · CD-ROM · CD-R · CD-RW 7 USB MÄLUPULK · Andmekandja · Kompaktne · Suur mälu 8 MÄLUKAART · Eemaldatav mälumoodul · Sisaldab välkmälu kiipe · Väga väike 9 ID-KAARDI LUGEJA · Ühendatakse arvuti külge · Loeb ID-kaardil olevat infot
diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kõik muud laserkettad on hiljem välja kasvanud audio- laserkettast. (url= http://vallaste.ee/index.htm
Magnetilistele ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest andmekandjast välkmälu (flashmälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm) MÕISTED: Mälukaart välkmäluseade (Flash memory), milles saab hoida digitaalseid andmeid. Mälupulk välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USBpordi kaudu. (Mälupulki kasutatakse samal otstarbel nagu varem kasutati diskette, kuid nad on kiiremad ja võtavad rohkem võimsust. Nad on palju väiksemad kui disketid ja samuti kergemad, kaaludes alla 30 g. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GBni. Nad on vastupidavamad ja töökindlamad, sest neil ei ole liikuvaid osi. Nad on üsna robustsed ja peavad
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used durin...
informatsioonile. 3 Andmehalduse puudused Alates ebasobivatest andmevormingutest ja andmete ebaratsionaalsest struktureerimisest ning lõpetades varukoopiate puudumisega, tähendavad riskimist asutuse peamise infovaraga. Andmehaldust raskendavad ka arhiivide indekseerimisvõtmete puudused, arhiivisüsteemi migreerimise puudused ja ebasobiva andmekandja kasutamine arhiveerimiseks. Vahendite ja meetmete tülikus Võib ilmneda nii infotehnoloogilistes tööprotsessides kui ka turvasüsteemides. Sobimatud juht- või indikatsiooniseadised ja vääralt projekteeritud või keelelt sobimatud kasutajaliidesed suurendavad inimvigade tõenäosust. Ebamugavaid ja või ülepingutatud turvameetmeid hakatakse tõenäoliselt sageli ignoreerima. Puuduste seas on muuhulgas järgmised:
2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg,
Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil.
Op.mälu R S S Töötavaid programme ning töödeldavaid andmete hoidmine Välismälu R S S Andmete säilitamine Disketiseade/ R VS S Andmete säilitamine floppy Kõvaketas R VS S andmekandja CDseade R VS S Andmete sisestamine ja andmekandja DVDseade R VS S Andmete sisestamine ja andmekandja Mälupulk R VS V Andmete sisestamine ja andmekandja Veebikaamera R S V Videopildi sisestamine
Andmekandjad Aivar Luist Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid
väljasaatmise ja kättesaamise kuupäevi. -digitaalselt saabunud registreerimisele kuuluv dokument prinditakse välja (EDHSi puudumisel). -paberkandjal dokument ja selle lisad skaneeritakse EDHSi olemasolul ning saadetakse täitjatele elektrooniliselt. Saabunud dokumentidest koopiate valmistamine enne täitjatele suunamist pole kooskõlas hea asjaajamistavaga. -kui dokumendile on lisatud andmeid digitaalsel andmekandjal (CD, mälupulk, jne), tehakse andmekandja viiruse kontroll. Andmekandja tähistatakse kleebisega, kuhu märgitakse kontrolli tulemus, kuupäev, kontrollija nimi. Kleebisele märgitakse dokumendi number, millega koos andmekandja saabus. Saabuvate dokumentide ringluse protseduur. Dokumendiringluse sihipäraseks korraldamiseks on otstarbekas organisatsiooni asjaajamiskorras sätestada dokumendiringluse skeemid ja protseduurid. Järgnevas protseduuris vaadeldakse saabunud algatuskirja liikumist ja lahendamist. Põhimõtteliselt on võimalik kirja lahendada kas
Paljud odavad videomakid jätaksid lindi video pea ümber samal ajal kui tagasikerimine või edasikerimine toimuks, nii et tagasikerijad päästaksid linti. Tagasikerija keriks linti sujuvalt ja seda ka harilikult kiiremini kui tagasikerimise funktsioon VHS mängijal. Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. SP on standarne mängimine, LP on aeglane mängimine, EP/SLP on pikendatud aeglane mängimine. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Tähekombinatsiooni "DVD" tõlgendati algul lühendina inglise keele sõnadest digital video disc, sest algul kasutati seda videokassettide asendajana. Hiljem hakati DVD-d kasutama ka suvaliste andmete talletamiseks ja "DVD" tõlgenduseks sai digital versatile disc. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette,
Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. kõvaketas (HDD hard disk drive). Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste mälumaht on viimastel aastatel tohutult tõusnud, alates 20GB. FDD diskett ehk flopi (FDD flopi disk drive). Diskett ehk väline andmekandja on õhuke metall või
Suur turvalisus Kasutusmugavuse kasv Juhtidel hea ülevaade kõigest Eelised traditsioonilise arhiveerimise ees Säästab aega Säästab investeeringuid Hoiab kokku inimressurssi Arhiveerib vajaliku info ühtses formaadis Kogu oluline info ühes kohas Digitaalarhiveerimise probleemid Andmemaht ja selle juurdekasv, mida tuleb säilitada on hirmuäratav. Digitaaldokumentide korrastamisel võivad vahetuda nii vorming kui andmekandja, autentsuse probleemid. Digitaalobjektide eluiga lühike andmebaas, veebileht Riist- ja tarkvara uuenevad pidevalt, vanad versioonid kaovad käibelt Autoriõiguste tuvastamine ja märkimine keeruline
Andmekandja Mõjutavad Mahtuvus Füüsiline Tehnoloogia tegurid suurus HDD Kardavad paarikümnest 3,5" , Kirjutus- kuumust, vett, megabaidist 2,5" , lugemispead, mis mitmete tolmu ja gigabaitideni 5,25" loevad infot ketaste magnetvälju pealt, mis liiguvad kiiresti CD, DVD Vesi, päike, CD: 700 MB, CD: Diameeter: DVD: Andmeid kraapsud, DVD: 4,7 17 120 mm krüpteeritakse niiskus GB DVD: 120 mm, DIVX 80 mm krüpteeringut ...
pdf (18.04.2012) lk. 60-61 4 Rahvusarhiiv. Digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010, lk 12 2. Digitaalarhiivinduse (korralduse) probleemid Eestis, mis minu arvates on olulised Isiklikult pean sellel teemal kõige suuremaks probleemiks seda, kuidas tagada digitaalse info säilimine erinevatel andmekandjatel- ning formaadis nii, et dokumendis sisalduv informatsioon oleks ka tehniliste lahenduste arenedes edaspidi kättesaadav selle autentsel kujul. Seda aspekti mõjutab otseselt nii andmekandja, millele on info salvestatud, kui ka salvestamise keel, mida sealjuures kasutatud on. Näiteks flopile kõrvetatud informatsiooni kättesaamine on juba kujunenud probleemiks- õnneks on siiski veel võimalik leida töötavaid seadmeid, mille abil sisu kätte saada, nii et võib väita, et on viimane aeg taolise olukorra päästmiseks. Kui nüüd mõelda, et mitte just väga palju aastaid tagasi oli antud andmekandja lausa igapäevases
• Tavaliselt jaotatakse nad siiski kahte suurde gruppi: 9 • jaMida 24 nõelased suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on saadava kujutise kvaliteet • Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200- 300 märki/s Nõelte asetus ja tihedus Eelised ⁺ Võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele ⁺ Odavad kulumaterjalid ⁺ Pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber ⁺ Trükijälg on arhiveerimiskindel ⁺ Printeri hind väga madal ⁺ Printida saab nii teksti (kirjatähti ja numbreid) kui ka graafikat ⁺ Võimaldavad ka värviprintimist ( 4-värviline värvilint ) Puudused ⁻ Aeglus ⁻ Müra ⁻ Nigel trükikvaliteet Kus kasutatakse? • Koduses kasutuses • Mustandite trükkimiseks • Kontorites, kus soovitakse trükkida läbi kopeerpaberi Tuntumad tootjad • Epson • Star • Brother
Missugused ,,elemendid" aitavad meil siis aru saada, mis tüüpi failiga on tegemist? 6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9. Millest tuleks lähtuda kausta nime valimisel? 10. Kas failid nimedega Orav.gif ja ORAV.GIF saavad asuda ühes ja samas kaustas? Põhjenda vastust. 11. Mis on alamkaust? 12. Mis on andmekandja? 13. Ava enda arvuti kaust Minu arvuti ja uuri selles kaustas asuvaid andmekandjaid (kettaid). Kirjuta välja sealolevate andmekandjate nimetused koos tähistega. 14. Mis on juurkaust? 15. Milleks kasutatakse kausta My Documents (Minu dokumendid)? 16. Kuidas kaustast väljuda ehk liikuda üks kaustatase kõrgemale kasutades klaviatuuri? kasutades hiirt? 17. Uuri oma arvutis oleva alamkausta Minu Dokumendid sisu. Ja vasta alltoodud küsimustele. a
sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed
vahetada märke kandev ratas. Õisprinteri tähekandur Kokkuvõtteks: Ei võimalda printida graafikat Aeglane Mürarikas Prindib terve rea korraga Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis. Paber rullis Mürarikas Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tsekkide väljatrükiks. trükijälgon arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 8-ni. tagasihoidlik prindikvaliteet kõrge müratase Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on
....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu..........................................................................................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid,
olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on ühendatud emaplaadi kiibistikuga, mis on ühendusteeks erinevate arvutiosade vahel. Sisemälu maht - põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB-st kuni sadade MB-deni. Välismälu kiirus ja maht - peamisteks välismäludeks on kõvaketasmälud, mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. 3. Mälumahu mõõtmine
viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur · Monitor · Printer · Hiir · Korpus Millest arvuti koosneb? · Arvuti sisemised komponendid: · Protsessor · Emaplaat · Muutmälu · Kõvaketas · Videokaart · Helikaart · Võrgukaart Kõvaketas (hard disk, HDD) · Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). · Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. · Kõvaketta mahud on tänapäeval varjeeruvad: mitmesajast GB-st kuni mitme TB-ni. · On ka olemas välised kõvakettad, mida saab arvutiga ühendada kas usb-juhtme kaudu. Emaplaat · Emaplaat on üks tähtsamatest komponentidest arvutis. · Emaplaat ühendab elektriliselt erinevaid arvutikomponente · Emaplaadil on palju erinevaid elektrilisi pistikuid, kuhu ühen- datakse teised komponendid. Kompaktketas (CD, compact
Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.
Muusikatehnika arengujoon Grammofon -on seade heli taasesitamiseks heliplaadilt. Esimese Plaadikujulise andmekandja oluline eelis oli võimalus hõlpsalt koopiaid valmistada ja plaatide masstootmist korraldada. samuti lihtsustus seadme ehitus, sest langes ära vajadus nõela etteandemehhanismi järele. Ent erinevalt fonograafist oli grammofon ette nähtud üksnes helisalvestise esitamiseks. Esitatav heli muutus puhtamaks ja tugevamaks selle tõttu, et helivõngete taktis ei muutu mitte vao sügavus (nagu fonograafis), vaid selle rõhtsihis looklemise sagedus (vastavalt heli kõrgusele)
videomakid jätaksid lindi video pea ümber samal ajal kui tagasikerimine või edasikerimine toimuks, nii et tagasikerijad päästaksid linti. Tagasikerija keriks linti sujuvalt ja seda ka harilikult kiiremini kui tagasikerimise funktsioon VHS mängijal. Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. Eluiga VHS-kassetide eluiga jääb umbes 10-20 aasta vahele. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Ajalugu 1993. aastal töötati välja kaks optiliste andmekandjate standardit. Üks neist oli Multimedia Compact Disc (MMCD), mida arendasid sellised firmad nagu Philips ja Sony, teist Super Density Disc (SD) toetasid 8 suurt korporatsiooni: Toshiba, Time Warner, Matsushita Electric, Hitachi, Mitsubishi Electric, Pioneer, Thomson ja JVC.
) , mis pannakse nime laiendaja ette. 14. Programm Failidel on tavaliselt .exe , failidel, aga .doc , .jpg, .pdf jne. 15. Neid võib olla mitu kui nende faililaiendid on kõik erinevad. 16. Tähistatakse näiteks C:/, D:/. Lisaks on ka võimalik tekitada enda virtuaalne ketas 17. Nimest ja nimelaiendajast 18. Klikkides My Computerile ning sealt valida Explorer. Kasutatakse failide haldamiseks. 19. Klikkides Failile ning avada sealt Properties 20. Klikkides parema hiireklõpsuga andmekandja kettale C:/ ning avada sealt Properties 21. Avada startmenüü ning sealt Search 22. Sõnad, mida leiame otsingut kasutades nimedest. 23. Failisüsteem peaks korralikult töötama, sest me ei taha riskida oma failide kaotamisega ning failisüsteemi võivad ohustada viirused
arhiivipüsiv kuju Ülemist liigitusüksuseid identifiseerivad metaandmed. Dokumendi metaandmeid. Dokumendifailide tehnilisi metaandmeid. Dokumendifaile. Lisaks moodustatakse arhiivimoodustaja, arhiivi, funktsiooni, sarja ja dokumendi taseme kirjeldustest omaette XML fail. Arhiveeritavate andmete edastamine Rahvusarhiivi SHAxxx.txt (vastavas DVKkapslis paiknevate failide räsisummadega). Liigitusyksus.xml. Sisukord.txt. CDR andmekandja kasutamisel andmete edastamiseks tuleb vastavalt Arhiivieeskirjale kõigist andmekandjatest 2 identset koopiat. Igal andmekandjal peab paiknema: shaxxx.txt, liigitusyksus.xml ja sisukord.txt. Ülevaade arhiveerimise protsessis kasutatavatest vahenditest Luua sisestusvormide abil arhiivimoodustaja ja arhiivi kirjeldusi. Importida EDHSist eraldatud anmdeid. Töödelda imporditud andmeid ning moodustada arhiiviskeem.
Kirjandus kui ajastu märk Juba inimkonna varases ajaloos püüdis inimene jäädvustada ja edasi anda lugusid, mis teda ümbritsesid. Ilmselgelt oli koopamaalingute autori siiras soov jagada oma läbielatut teistega. Kiri oli esimene andmekandja. Koos kirja tekkimisega sai elujõu reaalse olustiku kirjeldamise kõrval ka abstraktne ettekujutus, mida nüüd oli võimalik edasi anda täpsemalt ja detailsena. Tihti on ajalooürikute kõrval suuremagi tähtsusega selle aegsed kirjanduslikud lood, mis ei ole niivõrd fokuseeritud teatud sündmuste, asjade ja tegevuste kirjeldamisele vaid hõlmavad läbi esitatud loo hoopis detailsemalt kaasaegset olustikku. Kirjandusel on olnud suur tähtsus läbi ajaloo tervete kultuuriruumide vormimisel.
ODD ja FDD Sissejuhatus: ODD – Optical Disc Drive. Eesti keeles optiline andmekandja lugeja. Antud seade kasutab laserit või elektromagnetilisi laineid, mis on nähtava spektrumi lähedal või selle sees, et lugeda või kirjutada andmeid optilistele plaatidele. Andmekandjateks on CD (Compact Disc), DVD(Digital Versatile Disc) ja Blu-ray plaat. Tänapäeval enam ei toodeta CD-ROM, CD kirjutamis ja nende kombinatsioonseid lugejaid. Kõige tavalisemad on CD/DVD lugejad ja kirjutajad, mida leiab pea iga sülearvuti või personaal arvuti küljest
Nad võtavad hääletuspultide juurde kaasa oma väärtushinnangud. Töötavad läbi erinevaid materjale. Eeltoodud tunnetuse põhjal kujuneb õiguspoliitiline otsus panna mingi reegel kehtima õigusnormina. · Tulemus kehtiv seadus. · Õiguse tunnetamise allikad on andmekandjad läbi mille edastatakse kehtiva õigus seadusandjalt inimestele alati mingi selle tajumist võimaldama vahendi andmekandja kaudu. Õiguse tunnetamise allikate liigitus · Eesti Vabariigi põhiseaduse §4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. · Seadusandliku võimu ülesanne: Õiguse loomine st. käitumis-eeskirjade (õigusnormide) kehtestamine. · Täidesaatva ja kohtuvõimu ülesanne:
· Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine. · Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Teavikud ja dokumendid · Teavik andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms. Infovajadus ja infootsingu tüübid · Teaviku-ehk dokumendi otsing otsitakse andmeid konkreetse teaviku või dokumendi kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis! · Faktiotsing otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist.
Tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatute ja avatud vormingute valikul võib lähtuda arhiivieeskirjas ja digitaalarhiivinduse strateegias 2005-2010 toodud vormingutest Pikema säilitustähtajaga digitaaldokumendid soovitatakse säilitada CD-Ril mõnes arhiivivormingus (vaata arhiivieeskirja §70) vastavalt dokumendi tüübile. CD-Re võib asutuses hoida samas arhiiviruumis, kus hoitakse ka paberalusel dokumente. On oluline, et pärast salvestamist ja kontrollimist viiakse andmekandja kohe säilitusruumi. Kui on ette näha, et andmekandjale salvestatud info leiab kasutamist, siis tuleb teha kasutuskoopia. Kasutuskoopiat ja arhiivikoopiat ei tohi segi ajada. Kasutatud materjal: · http://et.wikipedia.org/wiki/Arhivaal · http://et.wikipedia.org/wiki/Arhiivihaldus · Rahvusarhiivi juhised ,,Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi" 2003 · Rahvusarhiivi juhised ,, Dokumendi- ja arhiivihaldus" 2003
Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema master ja teine slave. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades. SATA e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s. SSD e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte. Northbridge - Kiip emaplaadil, mis suhtleb riistvaraga: CPU, RAM, BIOS ROM, PCI Express (või AGP) ja ka southbridge'iga. Mõned inteli kiibid kontrollivad ka integreeritud graafikat(Graphics and Memory Controller Hub (GMCH)).
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart j...
2. TINDIPRINER Tindiprinteri üheks eeliseks värvilist trükki tehes on hinna ja kvalikteedi suhe, teiste printeritega võrreldes. Seda ei ole siiski soovituslik kasutada dokumentide puhul, mida tuleb kaua säilitada, sest värvid võivad valguse mõjul luituda ja märjaks saades võib värv laiali valguda. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub selle tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kokkupuude prindipea ja andmekandja vahel. Tindiprinteri tööpõhimõte tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi ehk tinti. Suurem hulk tavakasutajale mõeldud tindiprintereid kasutavad tindikasette, milles on kogum pisikesi soojendiga kambreid, mis kõik on ehitatud kasutades fotolitograafiat. Et väljastada tindipiisk ükskõik millisest kambrist, lastakse selle kambri soojendisse
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protse...
mõjutavad keskkonnatingimused) · Kogude seisundi uuring (teave säilitatavate kogude kohta) · Julgeolekusituatsioon asutuses (hoidlate, saalide turvalisus) · Ohuplaneeringu analüüs (kava võimalike õnnetuste ja katastroofide puhuks) · Kasutatavate säilitusressursside analüüs (info uuendamismeetodite kohta; olemasolevad materjalid ja tehn.võimalused) Info uuendamine · Informatsiooni uuendamine andmekandja sisulise info ülekandmine uuele või samale andmekandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda. · Uuendamise käigus valmistatakse infost koopiad, mis asendavad kasutamisel originaali. Info uuendamise eesmärgid Eesmärgid: · Säilituseesmärgiga · Kasutuseesmärgiga · Säilitus- ja kasutuseesmärgiga Info uuendamise meetodid Info uuendamise meetodid: · Elektrograafiline paljundamine · Fotograafiline paljundamine · Digiteerimine · Emuleerimine
kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited! Personaalarvuti (lauaarvutid, sülearvutid), serverid, pihuarvutid, erinevad integreeritud arvutid (autokompuuterid ja muid seadmeid juhtivad protsessorseadmed). 23. Kirjelda andmeedastuse viise arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Läbi arvutivõrgu (ühe arvuti võrgukaart saadab informatsiooni arvutivõrku (WiFi puhul õhku), kust teised arvutid seda loevad). Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis mälupulgale ja teises saab selle sealt kätte). Infrapunaliidesel vilgutab üks arvuti infrapuna valgusdioodi ja teine anduriga loeb, mis infot esimene saatis. 24. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis).
Ülesanne 1. Leia mõistetele seletus · Kõvaketas- on andmesäilitusseade, põhiline üksus, mida arvuti kasutab informatsiooni salvestamiseks. (mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga) · Flopiketas- Andmekandja. · CD-laserketas. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Väiksema mäluga ,kui DVD. · DVD- digitaalne videokassett optiline andmesalvestusvahend, millel on suurem võimsus kui CD-l. · Mälupulk- kaasaskantav mäluseade andmete talletamiseks · Põhimälu (RAM)- arvutimälu andmete ja programmide säilitamiseks. Kustub arvuti välja lülitamisel. Säilitamiseks tuleb salvestada.
Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal); · püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülita...
Helikaart on helitekitaja. Uuematel kaartidel on panoraamheli võimalus, head kõlarid on olulised. Mõõtühikuks helisalvestamisühiku andmehulk (mõõdetakse bittides, hetkel kuni 24 b) Intrigeerivus : seadmed on paigutatud otse emaplaadile, mitte eraldi kaardina. Integeeritud seade on odavam ja vähem kvaliteetsem. Integreeritud seadet välja vahetada ei saa. Salvestusseadmes on mõeldud andmete salvestamiseks andmekandjale. Igas salvestusseadmes on erinev andmekandja. Oluline on maht ja usaldusväärsus. Kõvaketas: peamine salvestusseade arvutis. Usaldusväärne, suure mahutavusega, lugemine ja salvestamine on kiire. Kirjutada saab lõputult. Kasutatakse nii programmide kui ka andmete hoidmiseks. On tundlik magnetväljale, mahutavud on kuni 800 GB, keeruline vahetada. Disketiseade on väikeste failide salvestamiseks, kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada. Tundlik magnetväljale, ärge hoidke disketil
küllaltki stabiilsed. Töökihtide täpne koostis on reeglina tootjate poolt salastatud. Lisaks sideainele ja magnetosakestele sisaldab töökiht mitmesuguseid lisandaineid. 3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Lindiajamite puuduseks on see, et need on järjestikpöördusega, st vajaliku andebloki lugemiseks tuleb läbi lugeda ka kõik eelnevad andmeblokid. Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid
Kahe aasta pärast esitleti täiustatud digitaalset audioplaati, millele sai 150 minuti jagu andmeid salvestada. 1979. aastal tutvustas Philips sarnast audioplaati. Samal aastal hakkasid Sony ja Philips tegema koostööd ning arendama välja uut ning paremat digitaalset audioplaati. 1981. aastal esitleti tulemust BBC vahendusel. 1982. aastal hakati CD-d tootma juba suuremates kogustes. 1985. aastal toodeti esimene CD-ROM ja 1990. aastal esimene CD-R. (Vikipedia) 1.2.6 DVD DVD on CD-d meenutav andmekandja, mis mahutab rohkem andmeid kui tavaline CD. DVD on tehtud spiraalsoonest, mis on tehtud spiraal soonest, mida kirjutatakse või loetakse alates ketta keskpunktist. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm. DVD-d jaotatakse andmestruktuuri järgi nelja alarühma: DVD Video, DVD Audio, DVD Data ja segaandmeid sisaldavaks DVD-ks. DVD-del on üks või kaks poolt ning üks või
Printerid Printer on seade mis on mõeldud dok arvutist väljade trükkimiseks. Arbutist tulevate signaalide tulemuseda jäädvustab printer paberile pildi, mis lähemal uurimisel osutab punktikestest koosnevaks. Kvaliteeti muudetakse DPI'ga ( punk tolli kohta Dots per inch )lahutusvõime (resolution) mõõtühik : DPI. 600dpi tähendab et (2.5 cm ) 600 täppi. Arvuti UNIVAC kasutati neil UNIPRINTEREID. Igasugune printer koosneb 3 asjast : paber või muu andmekandja , trükimehanism, juhtseade . kontroller, mis juhib trükimehhanismi. Tööpõhimõtted : 1. löökprinterid 2. löögitaprinterid. Löök printer kus printimisprotsessi köigustehakse mehhaaniline löök või ollakse paberiga kontaktis. Löögita : kasutatakse kujutise tekitamiseks elektrofüüsilis või keemilisi protsesse ( kuumutus, elektrograafia) Printerite Jagunemine : Printer | Löökprinter nõel- õis - ridaprinteri
3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17. RAID0 tööpõhimõte? 4p V: Andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). 18. RAID1 tööpõhimõte? 4p V: Peegeldamine teisele kettale, nn peegelsalvestus. 19. Mis on SSD ketas ning nimeta selle eelised kõvaketta ees? 4p V: Pooljuhtketas on andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. Eeliseks on see, et see võimaldab suuremat jõudlust arvutil. 20. Mida tähendab mõiste IOPS SSD ,,ketaste" juures? 3p V: IOPS (sisend / väljund operatsioonides sekundis, hääldatakse silma-OPS) on ühine tulemuslikkuse mõõtmise kasutada võrdlusalusena arvuti salvestusseadmete 21. Seleta lühidalt lahti optilisete salvestusseadmete(CD, DVD, BRay) tööpõhimõte? 4p V: CD Kasutus: heli- ja andmesalvestus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
