Arvuti protsessorid Mis on protsessor? Protsessor on arvuti süda, mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Protsessorite tüübid Pentium Pentium MX Pentium II Pentium III Pentium 4 Pentium M Athlon Duran Sempron Protsessor Taktsagedus Vahemälu Ülesanne Neli põhitoimingut. Vahemällu salvestatakse kiiret ligipääsu vajavad andmed. Kasutatud kirjandus http://www.tlu.ee/~hillarp/OpiProjekt/index11.html http://et.wikipedia.org/wiki/Keskprotsessor Tänan kuulamast!
oli vastavlt 5 ja 10 Mhz. Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 Mhz. 89.aastal loodi 486DX mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 Mhz. 90.aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992 a. loodi 486DX2 mille taktsagedus ulatus kuni 66 Mhz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4 mille taktsagedus ulatus kuni 100 Mhz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile mille taktsagedus oli alguses 60 Mhz, kuid 94.aastal üetati 100Mhz piir. 1995 aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997 aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 Mhz. 1997 lõpuks tulivälja ka Pentium II protsessor, mis edestas oma eelast parameetritelt suuresti. Pentium II taktsagedus uletub kuni 450 Mhz. 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga
· 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit. · 1993. Intel laseb välja esimese Pentium mikroprotsessori. Maksimaalne taktsagedus oli 100 MHz. · 1995. Intel tutvustab Pentium Pro protsessorit, mis on ka aluseks edasistele protsessoritele Pentium II, Pentium III, Pentium M ning Intel Core. · 1997. Intel tutvustab Pentium II protsessorit, mille taktsagedus oli 450MHz. · 1998. Intel tuli välja Celeron protsessoriga. · 1999. Intel tutvustab Pentium III protsessorit, mille taktsagedus ulatus 733MHz. · 2000
Teine iseärasus praktilistes süsteemides on see, et peitmälusid rakendatakse mitmel mälutasandil. Lisaks protsessori sisemisele tasandile (nn. L1-taseme peitmälu) on tavaks kujunenud veel teise taseme (L2-taseme) peitmälu kasutamine, mis asub põhimälule lähemal ja on esimese taseme omast palju suurem (kuid ka aeglasem). Uutes protsessorites võib L2- taseme peitmälu paikneda isegi mikroprotsessoriga samas korpuses (Pentium Pro). Peitmälutehnikat kasutatakse andmevahetuse kiirendamiseks ka paljude välismälude (magnetketaste juures). Samasugust põhimõtet võib rakendada ka programsete vahenditega- seda on tehtud peamiselt ketasmälu efektiivsemaks ärakasutamiseks. Siia kuulub nn. virtuaalmälu mõiste, mille all mõistetakse peitmälu näivat laiendamist suuremahulise ketasmälu abil. Juba aastaid on protsessorite turul liidriks Intel
Algselt kasutati vedelkristallpaneele sülearvutitel. Korpus Toitelüliti Kõvaketta indikaator, toite indikaator. Korpused jagunevad : AT, ATX, ATX2 vahe on toiteplokis ( erinevad pistikud ) AT käseb väljalülitamisel ise vajutada power nuppu. Eronevad on kropusesse mahtuvate emaplaatide suurus. Fulltower Minitower Miditower Desktop MegaPC Protsessorid Tootjad : AMD , INTEL . Protsessoritel on olemas taktsagedus, tüübitähis, põlvkond. Intel Pentium 4 Amd Athlon Taktsagedus (ghz'ides) Intel 8088 esimene protsessor mida kasutati IBM PC arvutites 286,386,486,586=Pentium Pentium MMX Pentium PRO Pentium 2 , 3, 4 , CORE2Duo, Intel Core 2 Quad, Intel Quad, Intel i 7 , Intel i 5 Celeron = kuulub vähemnõudlikule kasutajatele mõeldud protsessorid. Kontoriarvuti ( odav , töökindel ) AMD- Advanced micro devices 5x86 võrreldav 486 5k86- pentium K6- pentium 2 K7- pentium 3 Duron celeron Sempron, turion Athlon võimsaim
mällu, seejärel L1 mällu ning alles sealt jõuavad andmed lõpuks protsessorisse. Kõik need operatsioonid võtavad aega ja teatud tingimustel kulub sellisel juhul kokkuvõttes isegi rohkem aega kui töötamisel ilma puhvriteta, otse operatiivmälu kasutades. Arvutused näitavad, et kui 8-l korral 10-st õnnestub andmed leida vahemälust, siis pole puhvril mõtet, sest puhverdamisele kuluv aeg võrdub otse operatiivmälust lugemise ajaga. Inteli uus mikroprotsessor Pentium sisaldas juba 32 KB vahemälu L1, mis oli jagatud kaheks: 16 KB käskudele ja 16 KB andmetele. Vahemälu töötamise kiirus sõltub oluliselt tema töösagedusest. Kui mälu asub mikroprotsessoris, siis sagedus võrdub tavaliselt protsessori sisemise sagedusega, emaplaadil asuva L2 mälu sagedus aga võrdub emaplaadi töösagedusega, mis on oluliselt madalam. Intel Pentium MMX maksimaalne töösagedus oli 233 MHz, kuid emaplaadil asuva puhvri L2 töösagedus oli ainult 66 MHz.
15 12 8478 8482,3 Ühiku hind Müüdud ühikud Summa 6,2 23 142,6 8,5 42 357 7,2 19 136,8 14 6 84 30 % arvust 3,9 3,9 30 30 13,5 13,5 24,9 24,9 50,7 50,7 26,4 26,4 Tulu ülesanne Kaup Hulgihind Müügihind Kogus Tulu Intel Pentium II 350 MHz 2 850,00 kr 3420 16 9120 Arvutikomplekt 7 000,00 kr 8 P233MMX/32MB/4.0GB/Vide o 4MB 8400 11200 Intel Pentium III 600 MHz 12 600,00 kr 15120 2 5040 Monitor 17" 4 830,00 kr 5796 3 2898
purposes Chassis - the structure used to house the various "internal" components of the computer (i.e., the motherboard, adapter cards, various storage devices, power supply, etc.) Normally called case. Power Supply - the device used to convert, regulate, and transmit external power for use by the components housed inside the computer chassis. Socket 7 - The form factor for fifth-generation CPU chips from Intel, Cyrix, and AMD. All Pentium chips, except Intel's Pentium Pro (Socket 8) and Pentium II (Slot 1), conform to the Socket 7 specifications. Intel has decided to phase out Socket 7 and replace it with Slot 1. But Intel's competitors, such as AMD and Cyrix, are sticking with Socket 7, and are developing an enhanced version. Socket 8 - The form factor for Intel's Pentium Pro microprocessors. The Pentium Pro was the first microprocessor not to use the venerable Socket 7 form factor. The Pentium II microprocessors use an even newer form factor called Slot 1.
o LGA 2011/Socket R o rPGA 988B/Socket G2 o Socket FM1 o Socket AM3+ o Socket FM2 o LGA 1150/Socket H3 o Socket G3 Socket 1 Inteli protsessoripesa millel on 169 auku 17x17 ridades andis toidet 5v ja on ühilduv Intel 486SX, 486DX, 486DX2, 486DX2, ja 486DX4 protsessoritega. Socket 2 Socket 2 oli üks protsessori seeriatest kuhu sisestati mõned kindlad x86 mikroprotsessorid. See oli uuendatud versioon Socket 1-st millel oli lisatud Pentium OverDrive-i tugi. Socket 2 oli 238-pinnine LIF või ZIF 19x19 PGA socket mis oli sobilik 5- voldisega, 25-50 MHz 486 SX-ga, 486 DX-ga, 486 DX2-ga, 486 DX4-ga, 486 OverDrive-ga ja 63 või 83 MHz Pentium OverDrive protsessoriga. Socket 4 Socket 4, mida esitleti aastal 1993, oli esimene protsessori socket mis oli disainitud P5 Pentium mikroprotsessorite jaoks. Socket 4 oli ainuke 5voldine socket Pentiumi jaoks. Peale socket nelja läks Intel 3.3voldise socket 5 peale üle
Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid.
Selle kasutusala suurenes, tänu uuele kasutajaliidesele, tagatud World-Wide Webi ja NCSA Mosaici poolt. ? Imus esimene veebiajakiri Virtual Journal, aga sellel polnud kaubanduslikku edu. ? Loodi arvutimäng Doom id Software poolt. Personaalarvutit hakati lugema tõsiseks mängumasinaks. ? Novell ostis Digital Researchi, DR-DOSist sai Novell DOS. Märts 22 Intel lasi välja Pentium protsessori, 60 ja 66MHz-ise versiooni. Pentiumil on üle 3.1 miljoni transistori ja võib saavutada 100MIPS-i. Juhtiv arendaja oli Vinod Dahm. Mai Tutvustati MPC Level 2 spetsifikatsiooni. See oli disainitud taasesitamaks 15 kaadrit/s windowsis 320x240 pikslit. Võtmeerinevuseks on nõue CD-ROM drive kiiruseks 300 kB/s. Juuli Lasti välja Windows NT 3.1 toetamaks 32-bit programme. Detsember MS-DOS 6
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98
.......................................................7 1 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend–väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks
Arvuti kokkupanekul on suur hulk komponente, millede kokkusobivust tuleb jälgida. Olulisemad nendest on emaplaat, protsessor ja RAM-mälu. Lisaks määrab emaplaat ära ka teiste komponentide valiku, mida arvuti komplekteerimisel vaja läheb. Loetelu vajalikest komponentidest (sulgudes on toodud mõned parameetrid, mida tuleks nende valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või LCD-TFT; ekraani diagonaali suurus tollides, 17" või 19") · kõlarid (stereo, 2.1, 4.1, 5.1 jne)
ehitusega. Haiku keskendub personaalsele arvuti kasutamisele ja on ajendatud ühtsest nägemusest tervele OS-le. Haiku võimaldab lihtsama, puhtama ja palju effektiivema süsteemi võimeline võimaldama palju paremat arvuti kasutamist kogemust, mis on lihtne ja ühtne. Nõuded Haiku jookseb Pentiumil või paremal CPU-l millel on 128MB RAMi, 600MB ketta ruumi ja VESA vastavuses video kaart. Haikut on testitud töötama CPU- ga mis on Pentium II 400MHz koos 64MB RAM tasemel. Kuid rahuldava kasutaja kogemuse jaoks soovitatakse Pentium III koos 256MB RAMi ja 2GB ketta ruumiga. 1GB mälu on soovitatav. Installimine: Milline välja näeb: Programmid: Demod: Desktopi programme: Eelistused: Parema klõpsu browseri riba: Kokkuvõte: Haikul on palju kasulikke omadusi ja programme, mis on kasutaja sõbralikud. Oma suurese kohta võimaldab ta palju rohkem kui mõni suurem OS. Soovitan kasutada
tehnilistes seadmetes(ka pesumasinates) ja seetõttu oli tootmises kuni 2007 aastani. INTEL 80486 valmistati aastal 1989, kiirus oli 16 kuni 133 MHz, transistorteid oli juba 1.2 miljonit. Esmakordselt kasutati seal paraleer töötlust(pipeline) ja efektiivsuses tõstmiseks eraldi mälu juhtumis blokki. INTEL Pentium valmistati aastal 1993 ning selle võimsus oli 60 kuni 300 MHz, tantsitoreid oli 3,1 miljonit 64 bitine andme siin. Oodatud nime 586 ei lubatud kasutada ning see pärast pandi nimeks Pentium. Esmakordselt sisaldas ka matemaatika protsessorit, mis varem või olla ka
Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number
Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Protsessor Kuna protsessor (CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest. Protsessori ja emaplaadi tüüp näitavad, millisesse põlvkonda arvuti kuulub. Inteli poolt toodetud protsessorite areng: 8086 80286 80386 80486 Pentium Pentium Pentium Pentium II III IV 1978 1982 1985 1989 1993 Celeron 1999 2001 1997 6 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus ja millist kahju need arvutile tekitavad ?
kvaliteeti. Paremad monitorid on lameda (flat) ekraaniga. Sellisel ekraanil tekib vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalistel, kumera ekraaniga monitoridel. Mälupesad (memory slot) (http://www.annaabi.com/materjal-4342- arvuti-riistvara ) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate
Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard). Protsessorid,mis, miks, kuidas, ajalugu, tootjad, põlvkonnad INTEL vs AMD jne : Arvuti “südameks” on protsessor. Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Esimestel Pentium-protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite taktsagedus on 1-3 GHz. suuremad protsessorite tootjad: INTEL (Intel Corporation) on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim pooljuhtkiipide tootja. Intel toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega.
3. Primaarsalvesti (Main memory) Enne kui lisad mälu Igaüks teab, et kiirem protsessor ja rohkem mälu on arvutile head. Paraku esineb piisavalt palju juhtumeid, kus kiirem protsessor ei õigusta endale tehtud kulutust ning kus mälu lisamine mitte ei paranda, vaid vähendab süsteemi tööjõudlust. Mälu lisamise otstarbekus on otseselt seotud emaplaadi tüübiga ning selle otsustavad kasutatud chipset ning emaplaadi enda teostus. Pentium protsessorile mõeldud emaplaatide jaoks pakub Intel kolme chipsetti -- 430VX, 430HX ja 430TX, millest üksnes HX lubab puhverdada enam kui 64MB mälu (512MB). Samas lubab Pentium Pro 440FX chipset puhverdada 1024MB operatiivmälu. Inteli kõrval pakuvad chipsette ka VIA ja SiS, neist vähemalt VIA Apollo chipset'tide puhverduspiir on 512MB. Protsessor hoiab sagedamini kasutatavaid vahendeid puhvermälus (cache memory), kust need on kiiremini kättesaadavad
1988.a. AST, Compaqi, Epsoni, HP, NEC, Olivetti, Tandy, Wyse'i ja Zenithi poolt loodud 32-bitine siiniarhitektuur, mis ühildub ISA-ga; MCA (Micro Channel Architecture). 1988.a. IBM poolt esitatud 16/32-bitine siiniarhitektuur PS/2-sarja arvutitele, mis ei ole ühilduv ISA-ga; PCI (Peripheral Component Interconnect). Tänapäeval levinuim PC-de ja Macide siiniarhitektuur, mis rahuldab enamikku PnP-tehnoloogia (Plug and Play) nõudeid. PCI siini võime kohata 486/Pentium arvutitel. Võrgukaabliga ühendatakse võrguadapter standardsete pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks kasutatakse BNC-pistikut (vt. joonis F-17) ja vastavat pesa, jämeda koaksi puhul l5-kontaktiga DB-pesa, mille külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist (vaata joonis F-16b). Keerdpaari korral kasutatakse kas RJ-ll või RJ-45 pistikut (joonis F-18b) ja vastavat pesa. Väliselt sarnaneb viimane telefoniliidese RJ-ll-ga, kuid 4 kontakti asemel on neid 8.
Jah Mida tähendab inglise keeles lühend ROM? Read only memory 2 Protsessorid 1 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on: Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid Milline oli esimene laiatarbeseadmete 64-bitine(IA-32e tehnoloogia) protsessor? Intel Pentium 4 EM64T, AMD Athlon 64 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Protsessori sisemiste registrite suurus Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsagedus? Ei Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? bit Mida tähendab lühend PC? Personal Computer
Õige vastus on: Advanced Technology. Küsimus 8 Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? Õige vastus on: Non-Uniform Memory Access. Küsimus 9 Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? Õige vastus on: bit. Küsimus 10 Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori töökiirust? Õige vastus on: kHz, MHz, GHz. Küsimus 11 Milline oli esimene 64-bitine (IA-32e tehnoloogia) protsessor? b. AMD Athlon 64 e. Intel Pentium 4 EM64T Õige vastus on: Intel Pentium 4 EM64T. Mul oli märgitud AMD Athlon 64, mille luges õigeks vastuseks, kui pakkus õigeks vastuseks hoopis Intel Pentium 4 EM64T. Küsimus 12 Firma Intel<--> protsessori 8088 andmesiin on... Õige vastus on: 8 bitine. Küsimus 13 Mida tähendab lühend XT? Õige vastus on: Extended Technology. Küsimus 14 Mida tähendab protsessorite juures lühend UMA Õige vastus on: Uniform Memory Access. Protsessorid 2 Küsimus 1
Tulu =(Müügihind-Hulgihind)*Kogus Arvutage keskmine hulgihind ja keskmine müügihind Leidke kogu müüdud kauba kogus ja kogu tulu. Leidke kaubad mille hulgihind on suurem kui keskmine hulgihind Harjutus 12 JRK Kaup Saabumise kuupäev 1 Intel Pentium II 350 MHz 3/15/2010 2 Arvutikomplekt P233MMX/32MB/4.0GB/Vid 4/6/2010 3 Intel Pentium III 600 MHz 3/15/2011 4 Monitor 17" 4/4/2012 5 Intel Pentium II 350 MHz 3/15/2007 6 Arvutikomplekt Pentium III 450 ATX 4/6/2009
Brauserite seadistused
(tuleb näidata kuidas toimid, kasutades vastavat brauserit)
Vali brauser, mida tavaliselt kasutad.
1. Nõuded arvuti riist- ja tarkvarale, millele installeeritakse IE, Firefox, Opera,
Chrome. Chrome eripära installeerimisel.
Firefox OS:
· Windows 2000
· Windows XP
· Windows Server 2003
· Windows Vista
· Windows 7
Recommended Hardware
· Pentium 4 or newer processor that supports SSE2
· 512MB of RAM
· 200MB of hard drive space
·
2. Salvestatud veebiaadresside ja brauseri sätete üleviimine teise programmi (teise
arvutisse)
Xp C:Documents and Settings
2. Märgi alljärgnevate seast kõik arvuti sisendseadmed: q Printer q Klaviatuur q Kuvar q skänner q hiir q kaamera q kõlarid 3. Milline alljärgnevatest kettatüüpidest võib mahutada 2 GB informatsiooni? (vali 1 vastus) q diskett q kõvaketas q CDROM 4. Milline järgmistest näitajatest arvutikomplekti reklaamis iseloomustab kõvaketta mahtu? q 256 MB DDRAM q 56 kbit/sec q 17" SVGA q Pentium 4 2,4 GHz q 40 GB HDD q 3.5" FDD q 40x CD ROM 5. Mille poolest erinevad põhimõtteliselt arvuti põhimälu (RAM) ja kõvaketas? (vali 1 vastus) q Põhimällu mahub rohkem andmeid kui kõvakettale q Põhimälus olevad andmed kustuvad, kui arvuti välja lülitada, kõvakettal jäävad aga alles q Kõvakettale saab salvestada palju faile, põhimälus on korraga ainult üks fail q Kõvakettalt saab faile ära kustutada, põhimälust ei saa
b. Paberihunt c. Multifunktsionaalne tindiprinter 4 Arvutid Tuba 1 Järgnevas tablis on võrreldud viit erinvat arvuti komplekti, mille vahel valisin hinna, käideldavuse ja sisu järgi siia büroossee parima. Tabel 1 (Arvuti valik) Intel Core 2 Athlon 64 AMD AMD Intel Duo E6850 X2 6400 Phenom X4 Sempron Pentium Quad Core LE-1250 Dual-Core 9950 E5200 Protsessor Intel Core 2 AMD Athlon AMD AMD ntel Pentium Duo E6850 64 X2 6400+ Phenom X4 Sempron LE- Dual-Core 3,0GHz 4MB 3,2GHz 2x Quad Core 1250 2.2GHz E2220
Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See
TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma terminali ühendamist sideseadmetega ja sideseadmete erinevaid variante, s.o vahetut liidest signaalide ülekandeks ning telefonikaabli abil signaalide ülekannet sidekanalis modemite vahendusel. . TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel Pentium-tüüpi personaalarvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Signaalide spektrite fikseerimiseks sobib samuti arvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. Terminal ühendatakse sideseadmega, kasutades standardset järjestikliidest RS-232C (samaväärne soovitusega CCITT V.24/V.28). Displeid kui ka arvutit vaadeldakse käesolevas töös terminalidena. RS-liidesesignaalide paremaks jälgimiseks on terminali ja sideseadmete
Tulu =(Müügihind-Hulgihind)*Kogus Arvutage keskmine hulgihind ja keskmine müügihind Leidke kogu müüdud kauba kogus ja kogu tulu. Leidke kaubad mille hulgihind on suurem kui keskmine hulgihind Harjutus 12 JRK Kaup Saabumise kuupäev Hulgihind Müügihind 1 Intel Pentium II 350 MHz 15.03.1999 2 850,00 kr 3 420,00 2 Arvutikomplekt P233MMX/32MB/4.0GB/Video 4MB 6.04.1999 7000 8 400,00 3 Intel Pentium III 600 MHz 15.03.1999 12600 15 120,00 4 Monitor 17" 4.04.1999 4 830,00 kr 5 796,00 5 Intel Pentium II 350 MHz 15.03.1999 2 850,00 kr 3 420,00
1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga
Töö sooritatud: 28.11.2007 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: Töö eesmärk Õppida tundma kanali- ja pakettkommutatsioonil põhinevate telefonitehnika võimalusi kõneteenuste pakkumisel ja nende iseärasusi. Kasutatavad seadmed Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110", Ericssoni analoogtelefonid (numbritega 42, 43, 44, 45), süsteemitelefonid (numbritega 72, 73, 74, 76), Ericssoni IP-telefonid (numbritega 60, 61, 62, 63), Pentium tüüpi personaalarvutid, kuhu on installeeritud programm Windows NetMeeting (tel numbrid 50 ja 51). Mei e grupil oli kasutusel ip iptelefon numbriga 72, süsteemitelefon numbriga 60 ja analoogtelefon numbriga 43. 1. Skeem 2. Vastused 2.1 Telefoni reziimide vahetamiseks on olemas nupud ,,Line 1" ja ,,Line 2" (või siis vastavalt ,,Access 1" ja ,,Access 2"). Vastavalt kummale liinile tuleb kõne siis tuleb ka see liin aktiveerida vastavale liini nupule vajutades
1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga- ga.1988 Arpanet(morris)nö viirus netis.1989 inteli 80486, AOL(America online) Applile ja MACile.1989-90 FIDONET rahvusvaheline võrguots Eestis 90a epost,USENET 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, (berners-lee) avalikuks 1991, Windows 3.01991 Linux.1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d,gsm mobiil(esimene operaator Radiolinja Soomes).1993 NCSA Mosaic 1.0 I popp avalikult saadaval brauser;Inteli Pentium prose.1994 NCSAst tekib Netscape(clark,Andreessen)brauser massidesse.1995 Eesti Päevaleht ja postimees internetis www.zzz.ee/epl, MS win95 ja IE 1.0.1996 - Eestis netipangad (foreks,hoiupank.)1997 - Deep blue maleproge, mis võidab maailmameistrit(Gasparovit).1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red Hat(linux5.2).
tuumaline) kuni 3.4 GHz · 1 x 4 GB standard, kuni 32 GB 1600 MHz DDR3 UDIMMI-i nelja DIMM sloti pealt · 12 TB 3,5 tollised swapitavad SATA HDD-d või 8 TB 2,5 tollised hot-swappitavad SAS/SATA · PSU võimsus 350W/300W/430W · Integreeritud RAID-0, -1, toetab riistvara RAID-0, -1, -10, -5, -6 · Siinid 4 PCIE siini · Pordid - 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3200 M3 · Intel Xeon 3400 seeriad ( 3 tuumaline) kuni 3.06 GHz või Intel Celeron, Pentium või Core i3 (2 tuumaline) kuni 3.20 GHz · DDR3 ECC RAM kuni 1333 MHz, kuni 32 GB · Kuni 4.0 TB SAS või SATA HDD-si · PSU võimsus 401 W või 430W · Hot-swapitavad riistvara RAID-0, -1 ja lihtsalt swapitavad RAID-0, -1; RAID-5 ni uuendamine võimalik · Siinid 2 PCIe x8, 1 PCIe x4, 2 PCI, 1 PCIe x4 RAID-0, -1 kontrollerile · Pordid USB x7 , Ethernet x2, LPT, VGA IBM System x3400 M3 · 4-tuumaline Intel Xeon 5600 2
Arvuti lisad on aku, hiir, veebikaamera mis on arvutile sisse ehitatud ja ka mikrofon ja klaviatuur mis on täissuurusega ja millel numbrid on eraldi klaviatuurist. Arvutil peab olemas olema ka juhtmega hiir, sest nii on mugavam arvutit kasutada. Minu unistuste arvuti võiks mulle süüa teha ja minu tuba koristada. Arvutil on olemas helikaart. Võrgukaardi näitaja on 10/100/1000 Gigabit Ethernet. Minu arvuti põhimälu on 4GB. Protsessor on Intel Pentium T4300, 2,1 GHz, 1 MB. Kõvaketta suurus on 320GB SATA 7200 rpm aga suurus võiks olla hoopis 10TB SATA 20000 rpm. Graafikakaart on ATI Radeon HD 4530, 512 MB DDR3, aga graafikakaardi mälu võiks olla 1TB. Nendest asjadest ma eriti ei jaga aga natuke targemad inimesed on öelnud et päris head näitajad on minu avutil. Arvuti ekraani resolutsioon on 1366 x 768pix ja monitor 15.6 '' ja ekraani tüüp on High Definition HP LED Brightview Display.
Eelmise odavam variant ilma kaas- 80486SX 1991 32 32 16...33 protsessorita 80486SL 1992 32 32 20...33 Madalpingeline, kandearvutitele 80486DX2 1992 32 32 50...66 Kella kahekordistiga 80486DX4 1994 32 32 75...100 Kella kolmekordistiga Pentium 1993 32/64 32 60...200 Korpuses 2 kristalli: CPU ja L2- Pentium Pro 1995 32/64 32 133...266 vahemälu (256 või 512 KB) Pentium II 1997 32/64 32 233..300 MMX tugi, L1-vahemälu 32 KB Pentium MMX 1997 32/64 32 >133 Pentium III 1999 32/64 32 ...510 Pentium IV 2000 32/64 32 1,7..
üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga 4)Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? V: bit 5)Vahemälu poole pöördumine on kiirem sest... V: vahemälu on protsessorile lähemal, vahemälu on kiirem kui opeteratiivmälu 6)Millised allpoolnimetatud ühikutsest väljendavad protsessori töökiirust? V: kHz, MHz, GHz 7)Milline oli esimene 64-bitine (IA-32e tehnoloogia) protsessor? V: AMD Athlon 64, Intel Pentium 4 EM64T 8)Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? V: Non-Uniform Memory Access 9)Mitme tuumaga koos Hyper-Threading tehnoloogiaga protsessoril on: V:Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid 10)Firma Intel < protsessori 80386SX andmesiin on.. V: 16 bitine 4.test Protsessorid 2 1)Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel Core i5 (protsessori numbriga 3350P)? V: 22nm
Põhja sild on süsteemi emaplaadil kõige tähtsaim faktor määrates ära protsessorite arvu, kiiruse, tüübi ning kui palju mälu saab kasutada. Sellised faktorid nagu voltide regulleerimine ja vabade ühenduste arv mängib ka rolli. Tehniliselt kõik tavakasutajal olemas olevad kiibistikud toetavad ühte protsessori tüüpi ning maksimaalset mälu kogust mille määrab ära protsessori tüüp ja emaplaadi ehitus. Pentiumi aegsed masinatel oli piirang 128 MB, kuigi enamus Pentium 4 masinatel oli piirang 4 GB. Alates Pentium Pro-st Inteli arhitektuur suudab ära mahutada füüsilisi aadresse mis on suuremad kui 32 biti, tüüpiliselt 36 biti, mis lubab 64 GB adresseerimist. Kuigi emaplaadid mis suudaks toetada nii suurt kogust RAM-i on haruldased kuna mälud on kallid ning operatsiooni süsteemidel on piirangud. Põhja sild tüüpiliselt töötab ühe või kahe erineva lõuna sillaga. Põhja sillal on
Triinu Hommuk LAP-31 Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga Logisime masinasse kasutajanime irt2 all kasutades parooli traktor2. Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1
Temale järgnes 1988 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 MHz. 1990. aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus ulatus kuni 66 MHz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile, mille taktsagedus oli alguses 60 MHz, kuid juba 1994. aastal ületati 100 MHz piir. 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997. Aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz. 1997. aasta lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor, mis edestas oma eellast parameetritelt suuresti. Pentium II taktsagedus ulatub kuni 450 MHz. 1998
Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga
Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz, · Pentium, PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed
Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard)
PC- loeb, missugusel aadressil on programmi käsk, muudab registritähenduse ning täidab järgmist käsku Steve Jobs, Steve Wozniak and Ron Wayne 1976 kompaania Apple Computer, Apple I. Apple-Macintosh, iTunes, iPod, Logic, MAC-OS Microsoft – 1976 - MS-Dos, Windows 3.11, 95, 98, NT, ME, XP, Visual Studio, Office, MS Basic IBM – 1890 –Winchester, floppydrive, laptop Sun – 1982 Sun Microsystems – UNIX, Sun OS ja Solaris Intel – 1968 – Pentium, 2, 3, 4, microschemes, microprocessors 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip. Kaks bitti liidakse kokku: Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database. GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD
Tulu`=(Müügihind-Hulgihind)*Kogus Arvutage keskmine hulgihind ja keskmine müügihind Leidke kogu müüdud kauba kogus ja kogu tulu. Leidke kaubad mille hulgihind on suurem kui keskmine hulgihind Harjutus 12 JRK Kaup Saabumise kuupäev Hulgihind Müügihind 1 Intel Pentium II 350 MHz 15.03.1999 2 850,00 kr 2 Arvutikomplekt P233MMX/32MB/4.0GB/Video 4MB 06.04.1999 7 000,00 kr 3 Intel Pentium III 600 MHz 15.03.1999 12 600,00 kr 4 Monitor 17" 04.04.1999 4 830,00 kr 5 Intel Pentium II 350 MHz 15.03.1999 2 850,00 kr 6 Arvutikomplekt Pentium III 450 ATX 06.04.1999 13 100,00 kr
Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent
andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1).
Nendeks on Dell D600, IBM T60 ja HP DV6000. Kuna poes ei ole antud tooteid müügil, siis võtame võrdluseks kasutatud sülearvutid. Näitaja/kriteerium Konkurendi A Konkurendi B Konkurendi C toode toode toode Dell D600 IBM T60 HP DV6000 Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid: Müügihind 170 200 150 Protsessor Intel® Pentium® Intel Core Duo Intel Centrino Duo M T2400 T2350 Kiirus 1.3GHz 1830 MHz 1,8 GHz Ekraan 14.1" ekraan 14" XGA 15.4 "WXGA High- XGA (1024 x (1024x768) Definition HP 768 resolutsioon BrightView laiekraaniga (1280 x 800)
aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter 7 ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal
annaabi.ee 
