Eksam

Q: Mis on videokaart?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksam

Karing, Taimi

Eksam (0)

Kutsekool - Informaatika - Informaatika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on videokaart?

AGP liides ja selle kasutamine
Accelerated Graphics Port
Alustas Intel koos Pentium II
Videokaartidele
2 reas 66-pin

AMD protsessorite areng läbi aegade
Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8( Opteron ,Athlon64,Sempron,Turion64)

Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne)
Mo – Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata
DAT - ajam kujutab endast videomagnetofoni omadele sarnanevate pöörlevate peadega digitaalmagnetofoni. Enamik DAT-ajameid kasutab CD- audio standardile vastavat diskreetimissagedust 44,1 KHz või diskreetimissagedust 48 KHz.
CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef.
Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD- ketas Uuemat tüüpi laserketas , mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD- ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks.
ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed . Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele.

Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad
Mingi soni.ee

Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas

Arvuti lisakaard( SCSI ,LPT,I/O,jne)

SCSI – vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)
LPT - (Line Printing Terminal ) Algselt nimetati nõnda IBM’i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks . Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed, Initialize ja Select In) ning 5 porti sisendi juhtimiseks (ACK, Busy , Select, Error ja Paper Out)
I/O Kaardid – (input,output)Varasemal ajal kui emaplaadil ei olnud veel olemas inbtegreeritud IDE ühendused, kasutati kaarte. Mille abil sai nii kõvakettaid kui ka floppy seadmeid arvutiga ühendada. Samad kaardid olid kas kasutusel algul mitte integreeritud portide lisamiseks arvutisse (com, LPT). Hilisemal on jätkatud nende kaartide kastutamist sellistel juhtudel ka arvutis jääb puudu vajalikest pesadest

Arvutid ja nende ajalugu
Programmjuhtimisega arvuteid hakati tegelikult ehitama 1930-ndate aastate lõpus.
1937 Bulgaaria päritolu insener J.V. Atanasoff (USA-s) alustas tööd matemaatilise füüsika võrrandite lahendamiseks mõeldud arvuti loomisel, jäi pooleli
1941 Saksamaa K. Zuse - maailma 1. programmjuhtimisega universaalarvuti Z3 (telefonireleedel)
1937-44 USA H. Aiken Mark-I (põhistruktuur nagu Babbage 'i arvutil; programm perfolindil)
1943 dets. Inglismaa Colossus - 1. programmjuhimisega elektronarvuti, kuid mitte universaalne
1943-45 USA ENIAC - universaalne elektronarvuti (18 000 elektronlampi, 30 m pikk; programm pistikutega)
1951 USA Univac - 1. seeriaarvuti
1951 NSVL
1952 8000 t/sek (tol ajal Euroopa kiireim )
Mõned sündmused
1938 Konrad Zuse valmistab esimese arvuti, mis töötab binaarkoodil
1953-69 IBM 650, esimene seeriatootmises arvuti, müüdi umb 1500 masinat.
1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC
1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi
1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga
1970 flopiketas
1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori
1975 Laserprinter (IBM)
1976 Jugaprinter (IBM)
1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama ).
1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga
1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne ).
1983 Apple Lisa, esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti (mudel ei olnud edukas, mahamüümata masinatega täideti mingi auk)
1984 CD-ROM ja Macintosh
1990, Intel i486
1996 PalmPilot
1997 DVD-mängijad tulevad USA-s müügile
1998 MP3 kaasaskantavad mängijad tulevad müügile

Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi
Personal arvutid
Sülearvutid
Pihuarvutid
Serverarvutid
Mainframe

Arvutite tänapäevased kasutusvaldkonnad
Meelelahutus , Kommunikatsioon,Ärindus

Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi
Server , koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti.

AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused
AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu.
ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja lisaks 12V ja 5V veel 3,3V toitepinget (RAM mälude jms. toitmiseks). Samuti erineb ATX emaplaat AT-st oma toitepistiku kuju suhtes. AT ja ATX pistikud ole omalahel asendatavad . Vool otse emaplaadile. Arvuti lülitub ise välja.

BIOS ja selle erinevad versioonid
BIOS- Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega ( kuvar , klaviatuur , hiir , kõvaketas jms.).
Üks lihtsamaid kasutatavaid BIOSe on AMI BIOS (American Megatrends toode) Talle järgnevad Award , MR ja Phoenix

Blade serverid
Blade – (labaserver(est) Multiprotsessor -arvutisüsteem, mis kujutab endast ühele trükkplaadile paigutatud üht või mitut keskprotsessorit ja mälu ning mis on ette nähtud ühe kindla ülesande täitmiseks, näit. veebilehtede serveerimiseks . Labaservereid on lihtne torgata serveripüstikusse, kus on juba ees palju teisi sarnaseid servereid (neid võib ühes kapis olla mitusada). Labaserverid kasutavad ühiselt üht ja sama väga kiiret siini ning on projekteeritud selliselt , et ühelt poolt vajavad nad vähe ruumi ja teiselt poolt tarbivad vähem võimsust. Labaserverite peamised sihtrühmad on suured andmekeskused ja veebisaitide hostimisega tegelevad internetiteenuse pakkujad . Labaserverit nimetatakse mõnikord ka kõrgtihedaks serveriks ja neid kasutatakse harilikult üheleainsale ülesandele pühendatud serverite kobardamisel selliset ülesannete jaoks, nagu näit.:

failide ühiskasutus
veebilehtede serveerimine ja puhverdamine
veebisuhtluse SSL-krüpteerimine
veebisisu ümberkodeerimine väiksemate kuvarite jaoks
audio- ja videosisu voogedastus (striiming)

Sarnaselt rakenduste kobardamisele saab labaservereid kasutada ka koormuse tasakaalustamise ja tõrkesiirde otstarbel . Harilikult on labaserverisse juba algusest peale installeeritud opsüsteem ja tema ülesande täitmiseks vajalik rakendusprogramm.
Labaserveritele tohib harilikult teha kuumlülitust ja neid on mitme kõrgusega, sh 5,25 tolli (mudel 3U), 1,75 tolli (mudel 1U) ja võibolla ka veel väiksema kõrgusega. (U on seadmekapi kõrguse standardne mõõtühik ja võrdub 1,75 tolliga.)

DDR SDRAM tüüpi mälud
DDRAM - topeltkiirusega dünaamiline muutmälu topeltkiirusega sünkroon- DRAM Topeltkiirusega SDRAM kahekordistab SDRAM-mälu andmeedastuskiiruse sel viisil, et andmevahetus toimub nii taktimpulsi esimese kui tagumise frondi ajal.
DDR SDRAM vajab kaht lisajuhet ( maandus ja toide) ning nõuab 184 jalaga DIMM -mooduli kasutamist (SDRAM kasutab 168 jalaga DIMM-mooduleid).
Sülearvutites kasutatakse 200 viiguga SODIMM-mooduleid
DDR SDRAM on tuntud ka nimetuste DDRAM, DDR DRAM, DSDRAM ( Double -Speed DRAM) ja SDRAM-II all.

Emaplaat ja tema peamised parameetrid
Emaplaat on seade mis ühenadab einevaid arvuti komponenete ( protsessor , mälu jne) ja aitab seadmetel omavahe suhelda (tõlgib). Emaplaadide parameetirteks on: Protsessoti socket / slot ja nende arv, laiendus siinide arv ja portide arv.Füüsilised mõõtmed nagu emaplaadi mõõtmed. Mis stanadriga on emaplaat kas AT, ATX või siis BTX.

Ergonoomika seoses erinevate riistvara detailidega
TCO92 – kiirguse tase
TCO95 – visuaalne ergonoomika
Monitorid peavad olema kaetud laetud kattega

TCO 97

20“ monitori värskendussagedus
Kohustuslik 75 Hz
Soovituslik 100 Hz

TCO 99

Power saving 15W
Standard hakkas kehtima CRT, LCD, sülearvutid, printerid

TCO 03 – FPD, CRT – värvidele on nõuded
TCO 06 –FPD, Flat TV, - täpsem värvitemp., energiakasutus täpsem

Erinevad korpuste tüübid
Full Tower, Midi tower, Mini tower, Desktop , slim,
Korpuseid on kahte tüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torn tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on torntüüpi korpused paremad, kui desktop tüüpi, kuigi nad on ruumikamad, aga omavad suuremaid laiendusvõimalusi.
Desktop tüüpi korpusel on kõvaketas vertikaalses asendis. Toiteploki võimsus 150-230 W.
Keskmisel tower tüüpi korpusel on 2 3,5“ ja 3 5,25“ kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus on 200-350 W.

Erinevad SATA ja SAS liidesed ning nende erinevused
* SATA - Serial ATA - serial version of parallel ATA - peamiselt kõvaketaste puhul kasutusel. 1999 (100MB/s)
* SATAPI - Serial ATAPI - ATAPI using SATA - kasutavad CD, DVD ja lingi seadmed .
SATAI-150MB/s
SATAII-300MB/s, 600MB/s
* SAS – Serial attached SCSI, Max edastuskiirus 3,0Gb’s

Erinevad SCSI liidesed ja nende erinevused
SCSI-1: Kasutab 8-bit siini, toetab endme edastus kiirust 4 MBps.
SCSI-2: Sama nagu SCSI-1, aga kasutab 50-pin ühendus pead 25-pin ühenduspea asemel, ja toetab mitut seda, et ühele kaablile. See on see mida inimesed tavaliselt pakuvad SCSI.
Wide SCSI: kasutab laia kaablit (168 juhtme kiudu 68 pinni) toetab 16-bit siini.
Fast SCSI: Kasutab 8-bit siini, but doubles the clock rate to support data rates of 10 MBps.
Fast Wide SCSI: kasutab 16-bit siini ja toetab andmeedastuskiirust 20 MBps.
Ultra SCSI: Kasutab 8-bit siini, toetab andmeedastus kiirust 20 MBps.
SCSI-3: Kasutab 16-bit siini toetab andmeedastus kiirust 40 MBps. On ka kutsutud Ultra Wide SCSI.
Ultra2 SCSI: Kasutab 8-bit siini ja toetab andmeedastus kiirust 40 MBps.
Wide Ultra2 SCSI: Kasutab 16-bit siini ja toetab andmeedastus kiirust 80 MBps.
Ultra 160 SCSI, 160MB/s
Ultra-320 SCSI: 320MB/s, 16 seadet , 6-bit siin, pistiku tüüp 68
Ultra-640 SCSI: 640MB/s

Erinevad standardliidesed
Laienduspesa

arvutiplokis koht, kuhu paigutada vastav plaat, seadme juhtkaart
arvutisisene andmevahetus toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu
mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust

Siinid jagunevad

Laiendussiinid
- ISA
- MCA
- VESA
- EISA
Kohtsiinid
- PCI
- VLB
- AGP

Laienduspesad – arvutiplokis koht, kuhu paigutada vastav plaat, seadme juhtkaart, arvutisisene andmevahetus toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust.
Siinid jagunevad: Laiendussiinid(ISA, MCA, VESA, EISA), kohtsiinid (PCI, VLB, AGP)
NB! Laiendussiinid kasutavad suhtlemiseks CPU ja mälude tõlki. Olemas on veel laiiendussiine: PCI, PCI-X, PCI-E, PCI 2.3, PCMCIA, VLB, AGP
PORDID – COM, LPT, DIN, PS/2, USB, Firewire, IrDa , Bluetooth
Andmekandjate liidesed – IDE, ATA1, Ultra ATA, PATA , UDMA, SATA, SCSI, SAS
21. FireWire IEEE 1394 ja Firewire 800 liides.
Institute of Electrical and Electronics Engineerings
Apple 1995
Hot Swaping
Hästivastupidav
Max.edastuskiirus 100, 200 ja 400 Mb/s
Kasutusala: kõvakettad, videokaamerad, printerid, suudab arvuteid omavahel võrku ühendada kasutades järgureid ja jagajaid, 63 seadet.
Firewire 800
2001
IEEE 1394b
Algne edastuskiirus 800 Mb/s
Max edasutskiirus 3,2 Gb/s
Kaabli pikkus 100m
22. Helikaardid (ka integreeritud) ja nende
häälestamine.
Madalsageduslike elektriliste võnkumiste tekitamine
Analoog kujul tuleva info: Ümbertöötamine ja Talletamine
Parameetrid: digitaliseeritud heli kodeerimisbittide arv (8-st kuni 32-n)
Heli diskreetimissagedus tavaliselt 8 khz kuni 44.1 khz
Tüübid:FM sünteees – AM raadio heli sarnane, Wavetable – CD-audio heli sarnane
FM – Frequensy Modulation, helitekitades toodetakse jõulisi laineid
Segatakse teiste signaalidega
Tänu moduleerijatele moduleerijatele – erinevad tämbrid või instrumendid
Minimaalselt 2 signaligenereerijat
Puhtad lainevormid
Wavetabel – Muusikainstrumente ei imiteerita, vajab eraldi mälu, kus hoida helinäidiseid, vanematel helikaartidel rom ja uuematel ram
MIDI – Pole muusiak salvestamisviis vaid muusikariistadele saadevate korraldusete kirjutamismeetod, ühine protokoll , defineeritud 128 instrumenti
Häälestamine: vanematel lisades siini leiavad vastavalt op. Ise üles või plaatidelt või internetist, uuemad kaardid läevad tööle kui ennem lastes peale driverid ja siis alles lisades kaardid siini
23. Hiir ja muud osutusseadmed.
Hiired: mehhaanilised, optilis-mehhanilised, optilised , puuteplaadid, juhtpalliga, juhthoob
Üldiselt: abivahend arvutiga ushtlemiseks, võimalik kasutada ainult graafilises keskkonnas., märksa mugavam kui klaviatuuriga töötada
Mehhaaniline hiir – mehhaaniliste anduritega hiir
Optilis-mehhaanilised - sama, mis mehhaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid
Optilised – Puudub pöörlev kuulike, kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab ooma tööls spetsiaalset alust., pole mehhaanilisi liikuvaid osi, kiiremad ja täpsemad.
Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri võiraadiolaineid.
Mouse – kuni 3 nuppu, Mice – üle 3 nupu
Puuteplaat (Touchpad)- kasutusel sülearvutites, koosnevad kaitsekihist, puudutusele reageerivast kihist., kursori liigutamine toimub tänu infrapuna kiirtele, mis tuvastavad sõrmeasukohta.
Juhtkuul – kasutuses sülearvutites, teeninduskioskides
Joystick – ehk juhthoob on igas suunas liigutav hoob oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist
24. Integreeritud seadmetega emaplaadi
plussid ja miinused.
Nad pole nii võimsad ja nad ei suuda teha samatööd, mis suudavad mitte integreeritud kaardid. Nad on kõik ühes kohas koos ja töötavad siiski mingil kiirusel ja suudavad arendada mingitki võimsust. Tänapäeval on enamus arvutiteemaplaatidel integreeritud heli ja võrguseadmed, nad töötavad ja ajavad asja ära vägaedukalt, aga kui nt tahad kvaliteetsemat heli või kiiremat interneti ühendust, tuleb sul osta sellejaoks vajalik kaart, mis kindlasti mugavndaks su elu. Kokkuvõtes on odavam kasutada integreeritud seadmeid kui osta kalleid kaarte.
25. Inteli protsessorite areng läbi aegade.
1971.a - 4004 mikroprotsessor
1972.a - 8008 mikroprotsessor
1974.a - 8080 mikroprotsessor
1978.a - 8086-8088 mikroprotsessor
1982.a - 286 mikroprotsessor
1985.a - Intel 386(TM) mikroprotsessor
1989.a - Intel 486(TM) DX CPU mikroprotsessor
1993.a - Pentium® protsessor
1995.a - Pentium® Pro protsessor
1997.a - Pentium® II protsessor
1998.a - Pentium® II Xeon (TM) protsessor
1999.a - Celeron® protsessor
1999.a - Pentium® III protsessor
1999.a - Pentium® III XeonTM protsessor
2000.a - Pentium® 4 protsessor
2001.a - Intel® XeonTM protsessor
2001.a - Intel® ItaniumTM protsessor
26. IRQ ja DMA kasutamine ja roll seadmete
häälestusel
DMA - On otse mällu pöödlus. Kasutegur on see, et protsessorit ei segata vaid seadmed saavad otse mällu pöörduda..
IRQ – Seadme tunnustus kood, mille järgi arvuti tunneb seadme ära
27. Jahutuse tüübid, vajalikkus ja millele tuleb
nende kasutamisel tähelepanu pöördata.
Põhitüübid: Aktiivjahutus, Passiivjahutus (Vesi/Lämmastik)
Aktiiv : Suurem jahutustegur, kiirem jahutus, suur energia kulu, lärmakas. (radiaatorist ja ventilaatorist või ainult ventilaatorist, pidev tööprotsess, tekitab täiendava õhuliikumise. Prosed/Videod.
Passiiv : tavaliselt radiaatorist, on materjalist, mis juhib hästi soojust, jahutamiseks kasutatakse arvuti siseseid õhuvoole. Vaiksem töökeskkond väiksem energiatarve. Ei pruugi alati vajalikult ära jahutada, vajalik korpuse korralik kinniolek
Lisaks veel termopastad
28. Kaasaskantavate arvutite riistvaraline
erinevus.
Enamus asju on integreeritud, on kompaktsem, on olemas aku ,nt mis suudab teatud aja töödata elektrivõrgust eemal olles, on oma mõõtmetelt väiksem lauaarvutitest, on mugavam kaasas kanda, saab püüda interneti.
29. Klaviatuur ja selle standardid .
Tavaliselt 101-102 klahvi, sülearvutitel 85-86, enamus klaviatuure tuntakse kasutatavate tähepaigutuste järgi USA klaviatuurideks kuid paljudes maades oma kohaliku tähestiku järgi.
Jagatakse XT Keyboard, AT Standard, AT Enhanced (hetkel kasutusel)
Mäkkidel ADB standard (jagatakse 2heks: tavaline ja laiendatud, laiendatud 15 lisafunk nupu)
Klaviatuuri tähestiku jagatakse: 1)QWERTY 2) DVORAK
Ehituslikud erinevused: mehhanilise membraanidega, kummi membraanidega
30. Kõvaketaste liigid ja nende parameetrid.
Pöörlemiskiirus – 4200/5400/7200/10000/15000 rpm
Liides – IDE/SATA/SCSI/SAS
Mahutavus – MB/GBTB/PT
Cache – MB
Failisüsteem – FAT16/FAT32/NTFS/ EXT3
Füüsilised mõõtmed – 3 ½, 2 ½, 5 1/4 .
Esimene ketas oli ERA110, mahutas 125000 baiti
Esimene salvestusüsteem oli RAMAC mis oli võimeline salvestama 5mb infot
Olulised parameetrid: üks näitaja on plaatide pöörlemiskiirus (kettaseadme jõudlus, sest see mõjutab otseselt latentsusega). Latentsusaeg on ( latency aega pöördusest andmeedastuse alguseni ja andmevahetusekiirust. Mida kiiremini kettad pöörlevad seda kiiremini jookseb ajaühikus magneetilise lugemis-kirjutuspea alt läbi, mida agelasem seda suurem latentsusaeg..
Ühendusliidesed (IDE, ATA, SATA, SCSI jt)
IDE – toetab 512 MB HDD
IDE – võimaldab ühe kaabli külge kuni 2 seadet (tuntud ka ATA liidese nime all)
EIDE – toetab ~ 137 GB (4 seadet, 2-3 MB/s)
Ultra ATA 33 MB/s
Erinevatel ATA edasi arendused võivad võimaldada suuremaid andmededastuskiirusi(SCSI märksa kiiremad kui IDE ja EIDE)
SCSI võimaldab arvutiga liita kuni 16 eri seadet ja tema andmevahetuskiiruseks on 20 MB/s
ULTRA SCSI 40-80 SCSI
31. LCD paneelid , monitorid ja nende
parameetrid.
LCD ehk vedelkristall monitorid
Kasutusel algselt sülearvutites, kuna on enda mõõtmetelt väiksed.
Nüüd kasutusel ka tavaarvutite kuvaritena, ei arvestata värskendus sagedust
LCD suudab võimaldada suuremat eraldusvõimet kui CRT monitorid väiksemate tollide juures
Parameetrid: pixleid 65MHz, värskendussagedus nii horisontaalne kui vertikaalne, reageerimsikiirus ms, vaatenurk nii horis, kui vertik, sama ka polariseerimisnurk
Jagatakse: passiv ja aktiivmaatriks
Passiv: koosneb kahest klaaspinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaaspindadele on kantud elektroodid veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metallühendist indiumtinaoksiidist, värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter: STM ( Super Twisted Nematic), DSTN, FCSTN,
Aktiiv: TFT ( Thin film Transistor ), mille peamiseks osaks on klaaspinna peale kantud õhuke fotolitograafia tehnoloogias tehtud transistorimaatriks, 1 ekraanipiksel = 3 transistoriga (640x480x3), kasutatakse tagant valgustust, mis on kõigesuurem energia röövel
Piksel koosneb: rohelisest, siniusest ja punasest alampikselist(värvifiltri abiga), ühe ekraanipikseli kohta on värvikolmik või triip
32. MCA, ISA, VLB ja EISA liides.
ISA – Industry Standard Architecture , IBM 1981 a, Algselt siini taktsagedus 4,77 MHz, 1987 a liitus IEEE standardiga uuendades taktsagedust 16 bit, kasutab IRQ aadresse
ISA kasutusala: video, heli, võrgukaartide lisamiseks + ketta kontrolleritena
Plussid/Miinused - +madal hind, laialt kasutatav, kompaktne, - madal kiirus, jumperid ja dip lülitid
Siini taktkiirus – 8Mhz, laius 16 biti, teoreetiline max edastuskiirus 8 MB/s(64 Mb/s)
EISA – ISA siini laiendus, töötavad ka selles ISA kaardid, kasutab kiireks andmeedastuseks sünkrootset edastusprotokolli, häälestub automaatselt, töötas 386 ja 486 koos, kadus PCI siini tekkimisega. Siini taktkiirus – 8 Mhz, siini laius 32bit, teoreetiline max edastuskiirus 33MB/s (264 Mb/s)
MCA – micro channel architecture, loodud 1987 a IBM, kasutatakse pc PS/2, ei ühildi teiste siini arhitektuuridega, vanemaid kaarte ei saa, kiirem kui ISA siin., ei ole enam kasutusel
Spek. – siini taktsagedus 10 MHz, siini laius 32biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 40MB/s(240 Mb/s)
VLB – Vesa local bus, 1992, 16 bitise ISA siini laiendus, ISA kaardid töötavad ka seal, 32/64 bitised, 58 pinni
Kasutatakse: videokaartide lisamiseks
+ toetavad ISA siini kaarte
- Madal kiirus, suured, ei toeta plug and Play’d
Siini taktkiirus – 33 MHz, siini laius -32 või 64 biti, max edastus kiirus 133 MB/s
33. Mälud: EEPROM , EPROM , ROM, PROM
ROM – read only memory , välis ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel, iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks – kettaseade, kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud, hoiab infot ka sel ajal kui arvuti on välja lülitatud, Lisaks saab enamiku andmekandjate abil
infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu
nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud
pärast viimast salvestamist.
ROMist võimalik aint lugeda,
EPROM – Võimalik kiibi ümberkirjutamine, mitmekordne salvestamine. Muutmine voolu inpulssidega, välimuselt aknaga kivikesed, programmeerimiseks kasutatakse ultraviolettkiirgust
EEPROM – Programmeerida ja kustutatav vooluga. Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja.
+ kiipi ei pea eemladama seadmest, puudub vajadus spetsaparatuuri järele., infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt
PROM – Programmable ROM, PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra.
34. PCI, PCI-X liides ja selle kasutamine
Intel 1992, uus suhtuse viis, oskab jagada IRQ aadresse, kõrge andmevahetuskiirus, 47 ühenduspinni. (Suhtleb uuel viisil nii mälude kui ka cpu. Tänu uuele aritektuurile on kõrvaltatud
need vead, mis olid eelnevatel siinidel. Ei kasuta suhtluses enam tõlki, kes seletaks
cpule, mida siini ühentatud kaart tahab.) tänaste arvutite juures on kasutusel 3,3 V
PCI 2.3 – Low profile PCI, väiksemõõtmelised korpused, paindlikumad (mobiilsetele arvutitele, ei sobi tavalistele, ei ole ökonoomne)
Spek. – 33 MHz /66 MHz, siini laius 32/64 biti, teoreetiline max edastuskiirus 133 MB/s
PCI-X – taktkiirus: 533 MHz, siini laius: 64 biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 1GB (8 Gb/s)
Kasutamine – video, heli, võrgukaardid, kettakontrollerid, modemid jne. + kõrge kiirus, plug and play tugi, juhtiv kohtsiin. – ühilduvus vanemate süsteemidega, maksab rohkem.
35. PCI-E liides ja selle kasutamine
Intel 2004
Võeti kasutusele asendamaks PCI, PCI-X ja AGP siine
v1.x: 250 MB/s
v2.0: 500 MB/s
v3.0: 1 GB/s (Mis tuleb aastal 2010)
32/64 Biti
Kasutatakse enamasti uuemate videokaartide ja helikaartide ja kettakontrollerite kasutuseks
36. PCMCIA liides ja selle kasutamine
Loodud 1990, I/O seadmete lisamiseks nagu ISA ja PCI, suuantud sülearvutitele, nüüdseks ak tavaarvutitel.
PC-kaart, kaardil on palju erinevaid kasutusalasid, tõelised Plug and Play, 16biti ja 32 bitised, plussid – hea kaasas kanda, hot swapping, Play & Play tugi. Miinused – aeglane kiirus, pc lisamiseks vajalik lisaseade
Type I – võtavad arvutis ära ühe siini laiuse , flash mälud ja staatilised mälud, 3,3 mm
Type II – kaks siini laiust, I/O seadmed – modemid, võrgukaardid, 5,0 mm
Type III – Nt kõvaketad, 10.5 mm
Spek. – taktkiirus – 10 MHz, siini laius 16/32 biti, max edastus 20 MB/s(160 Mb/s)
37. PDP paneelid, monitorid ja nende
parameetrid.
PDP – Plasma Display Panels
Sarnased CRT monitoridega, sest mõlemad kiirgavad ja kasutavad fosforit pildi kuvamiseks)
Sarnased LCD monitoridega
Pilt näitab tänu kõrgetele pingetele, mis juhivad elektrone pildikuvamiseks.
Pildi kuvamiseks on nn ekraani osa jagatud osadeks.
Osad koosnevad aga rohelistest, sinistest ja punastest fosfori osadest
Nendest värvi osakestest koostataksegi pilt.
Plasma puudused – kiiresti liikuvad pildi ei suudeta neid kiiresti kuvada ekraanile , puhta valge ja musta kuvamisega, raske vaadata filmide tumedaid kaadreid, suurpikslivahe.
38. Perifeerseadmetele sobivad liidesed.
USB, Firewire, HDMI, SATA-E, LPT, COM, RJ-45, RJ-11, VGA, IRDA, Bluetooth, WIFI
39. Personaalarvuti struktuur ja
standardplokid.
Monitorid – väljundseade, muudab arvuti
signaalid inimsilmale arusaadavaks
_ Klaviatuur – sisendseade
_ Hiir – osutusseade
_ Korpus – metallist või mõnest muust
materjalist konstruktsioon , mis teisi
komponente kaitseb väliste mõjude eest
_ Emaplaat – plaat, millele ühendatakse
teised seadmed
Protsessor – arvutisüda, mõtlemiskeskus
_ Cooler – protsessori või mõne muu detaili jahutuseks
_ Radikas – protsessori või mõne muu detaili jahutuseks
_ Mälud – kiirendavad arvuti mõtlemist, peavad meeles
operatsioone. Aitab arvutil käivituda
_ Toiteplokk – muudab pinged ja voolutugevuse
sobivaks arvutikomponentidele
_ Videokaart – muudab arvutist tulevad signaalid
arusaadavaks monitorile
_ Andmekandjad – võimalik, salvestada andmeid
40. Protsessorite erinevad liigid.
Socket tüüpi - Socket protsessor on kahest protsessori tüübist enam levinumad. Juhtkiip
lisatakse emaplaadile asuvasse pesasse – socketisse. Socket tüüpi protsessor
kinnitatakse tihedalt pesasse kasutades selleks pesa küljes olevat kangi ( lever ).
Alates Intel Pentium I ja AMD K5 seeriast on vajalik jahutuse lisamine protsessorile,
vältimaks ülekuumenemist. Kuna vahe pealsetele tekkis probleeme socket tüüpi protsessori jahutamisega.
AT tüüpiemaplaatidel hakati kasutama slot tüüpi protsessorite. AT-emaplaadil asetses protsessor-
emaplaadil laiendussiinide ees, ei saanud jahutust eriti kõrgeks ehitada. Kui oleks tahtnud
jahtust võimsamaks teha siis lisakaardid ei oleks seda võimaldanud
(Slot) tüüpi protsessorid tulid kasutusele, kui AT tüüpi arvutite CPU jahutamine
muutus väga keerukaks. Leiti, et kui protsessor asub emaplaadi eraldi lisa kaardina on
võimalik teda paremini jahutada. Emaplaadil lisati protsessori jaoks eraldi siin
mille abil sai slot protsessori emaplaadile ühendada. Seda tüübi protsessoreid kasuti Intel Pentium II, Pentium III, Itanium ja Xeon’iga ning K7
puhul. Kõigil peale Pentium II ja Itanium protsessoritele võis samal ajal turult leida ka sama
põlvkonna socket protsessoreid. Slot protsessorite kasutamine lõpetati kuna arvuti sees jäi ruumi. Et lisada
arvutisse järjest võimsaid protsessoreid oli vaja juurde lisada ka järjest suuremaid jahutust.
Sellega aga kaasnesid probleem, et arvutis jäi ruumi väheks ja protsessor hakkas takistama
andmekandjate lisamist, vahetamist. Nii tuli otsima uusi lahendusi. Lahenduste
otsimisel jõuti tagasi socket protsessori juurde. Muutes protsessori asendit ATX emaplaadil
võrreldes AT emaplaati 90 kraadi võrra
Inglise keeles Slot-to-Socket Adapter (SSA) või slotkets nime all tuntud.
Sellist kaart kasutatakse juhul kui olemas on emaplaat, millel on slot protsessori liides, aga ei
ole olemas slot protsessorit. Olemas on aga socket protsessor, mille parameetrid sobivad
emaplaadi parameetritega. Siis on võimalik võtta slot kaart, mille on olemas socket pesa. Lisades protsessori ja jahutuse saadakse sama väärne komplekt nagu slot
protsessor ise
41. Protsessorite kiirendamine, selle vajadus ja ohud.
CPU kiirendamisega kaasnevad ohud.
CPU kiirendamisel on oht, et protsessori temperatuur tõuseb liiga kõrgeks ning kogu süsteem põleb maha. Samuti võib tekkida oht, et taktsagedus tõstetakse kõrgemale, kui arvuti suudab taluda mistõttu ei saa muud, kui ainult musta pildi.
CPU kiirendamiseks on mitmeid eri viise
Üheks võimaluseks on taktsageduse muutmine kordajata abil, kas manuaalselt jumperite ümbertõstmisega või siis BIOS’s taktsageduse muutmisega.Samuti võib BIOS-i kaudu muuta volte ning voolusagedust, mille abil saab CPU kiirenda.
CPU kiirendamine on vajalik kuna
Taktsageduse tõstmisega saab suurendada jõudlust, protsessor suudab rohkem tööd ära teha ning annab üleüldise performance boosti
42. Rack serverid
Üks kahest keskmise astme serverist.
Temas on olemas kõik tööks vajalikud seadmed. RAID. Võib toetada osadel seadmetel Hot-
Plugi ja Hot-Swapi. Kasutakse üldjuhul kaasaegseid detaile, mille mahud on korrigeeritud
serverite jaoks. Kasutavad nii AMD Opteroni, Inteli Xeon kui ka Ultra Sparc protsessoreid.
Suhteliselt suurte laiendus võimalustega võrreldes blade ja tower serveritega. Tavaliselt
emaplaadil näiteks 7 PCIe ja 5 PCI siini. Lisaks siis veel ka muud liidesed.
Spetsifikatsioon
Max HDD arv 2, 5, 8 oleneb mudelist
Max HDD maht 2 TB
HDD liidesed SATA, SCSI, SAS
Max mäluhulk GB 32, 64, 128, 192 oleneb mudelist
Max CPU’de arv 2, 4, 8, 10 oleneb mudelist
PSU 345-1 470 W
Mõõdud
Kõrgus
Laius
Sügavus
~42,5 mm
~440 mm
~600 mm
Kaal ~18 kg
Kasutusala Veebiserver , failiserver, domainikontroller
Materjal toetub HP, Dell , Sun toodetel .
43. Erinevad RAIDi versioonid ja ülesanded.
RAID 0 e. striping - mitu ketast pannakse üheks suureks kokku,
loetakse ja kirjutatakse vaheldumisi kõigilt ketastelt. See on kiirem ja
suurem kui üksik ketas, aga vähem töökindlam.
RAID 1 e. mirror - mitu ketast on "peeglis" ja dubleerivad üksteise sisu.
Tavaliselt pannakse peeglisse kaks ketast, aga võib ka rohkem. Maht jääb
samaks kui ühel kettal, töökindlus suureneb, jõudlus võib muutuda
mõlemale poole (suureneb lugemisel, kui loetakse erinevaid osi erinevatelt
ketastelt ja kanalid ketasteni on vabad, väheneb kirjutamisel , kui kanalid
ketasteni on kitsad ). Kannatab kõigi ketaste suremist peale ühe.
• RAID 3 - striping koos paarsusega - lisaks andmeketastele on üks
ketas reserveeritud paarsusinfo jaoks. See ketas on
pudelikaelaks, aga kannatab 1 ketta suremist ja maht on suurem
kui ühel kettal. Kiirus varieerub , reeglina aeglasem . Paarsus
käib bititasemeel, seega vajalik eraldi riistvara.
• RAID 4 - nagu RAID 3, aga plokitasemel - ei vaja
spetsriistvara
• RAID 5 - nagu RAID 4, aga nii paarsus kui andmed on mööda
paljusid kettaid ühtlaselt laiali jagatud. Parem jõudlus
sümmeetrilisuse tõttu, muidu nagu RAID3 (kannatab 1 ketta
suremist, maht n-1 korda ühe ketta suurus). Kirjutamine
endiselt potentsiaalselt aeglane (ei kiirendata, parimal juhul
jääb samaks kui 1 kettaga).
• RAID 6 - nagu RAID 5, aga veaparandusinfot on rohkem, nii et kannatab kahe ketta
suremist.
RAID tasemeid võib ka kombineerida, s.t. ehitada ühe RAIDi otsa teine:
• RAID 0+1 - mitu stripe 'i peeglis. Kannatab vähemalt 1 ketta suremist, vahel ka mitme
(sõltub, kus nad surevad). Kiire ja suur.
• RAID 1+0 - mitu peeglit stripe'is. Kannatab igast peeglist n-1 ketta suremist, seega
tavaliselt veidi parem kui 0+1.
Lisaks võib RAID massiivis olla 1 või rohkem varuketast ( spare ), kuhu mõne töös oleva ketta
suremise korral seal olnud andmed kirjutatakse (teiste ketaste pealt kas otse või arvutades).
Seda tehakse tavaliselt taustal ning tänu sellele taastab RAID oma normaaloleku iseseisvalt
ning nii kiirus kui töökindlus taastuvad juba enne, kui riknenud ketas välja vahetatakse .
44. RDRAM tüüpi mälud.
(Rambus DRAM)
Rambus, Inc., kes Inteliga tihedas koostöös arendas välja selle mälu tüübi.
Täiesti uus kiibistiku arhitektuur .
RDRAM–i puhul on tegu keeruka skeemiga infoliikumisel CPU, mälukontrolleri ja moodulite vahel, kus on vajalik kolme mooduli korraga kasutamine. 29
Kõik pesad peavad olema täitetud, sest info liigub neist kõigist läbi.
Selline keerukus võimaldab andmeid edastada ühe takti juures neli korda, mis ongi kiirusekasvu aluseks.
Rambus aga ei andnud oma tehnoloogiat litsentsivabaks, ka ei täitunud lootus RDRAM hindade langusele.
Nii on ta jäänud oma osakaalult vaid kiireimate–kalleimate brändiarvutite osaks
RDRAM-Dünammiliste muutmälude (DRAM) tehnoloogia firmalt Rambus, Inc. Litsentsi alusel toodavad seda ka teised firmad (näit. Intel).
1995.a. sai valmis Base RDRAM töökiirusega kuni 600 MBps. 1997.a. tuli välja Concurrent RDRAM kiirusega kuni 700 MBps ja 1998.a. Direct RDRAM kiirusega kuni 1,6 gigabaiti sekundis. Concurrent RDRAM mälusid kasutatakse videomängudes, Direct RDRAM on kasutusel arvutites.
Direct RDRAM- kiibid on monteeritud RIMM -moodulitesse, mis näevad välja täpselt samasugused nagu SDRAM- kiipe sisaldavad DIMM-moodulid, kuid RIMM-moodulite jalgade järjestus on teistsugune ja nad ei ole üldse DIMM-moodulitega vastastikku asendatavad. Direct RDRAM kiipe võidakse valmistada ka kahe kanaliga, mis tõstab töökiiruse kuni 3,2 gigabaidini sekundis
45. SDRAM tüüpi mälud.
Järgmiseks suureks hüppeks oli SDRAM (Synchronous DRAM).
Kasutusel tänaseni.
Mälukontrolleri töötabsünkroniseeritud protsessorisiini taktsagedusega. 20
Mälude eristamine hakkas toimuma töösageduste järgi — näiteks PC66, PC100, PC133
Numbriline osa näitab siini
taktsagedust megahertsides.
Ei toodeta, aga turul veel kättesaadav
SDRAM tüüpi mälud. sünkroon-DRAM Uuemat tüüpi DRAM, mis on võimeline töötama tavalistest mäludest palju kiiremini.
Tegelikult sünkroniseerib SDRAM ennast keskprotsessori (CPU) siiniga ja suudab töötada kiirusega kuni 100 MHz,
mis ületab kolmekordselt hariliku FPM RAM kiirust ning kahekordselt EDO DRAM ja BEDO DRAM kiirust.
Seega suudab ta sammu pidada ka uuemate Pentium-protsessoritega, kuigi hädavaevu.
46. Serverite ja töökoha arvutite riistvara
erinevus.
47. SIMM tüüpi mälud.
Single In–line Memory Module
3,5" laius
30–pin liides
Algselt 8– bitine
Hiljem 16–bitine15
16–bitine 4,25" pikkune 72–pin SIMM, mida sai 486 protsessorite emaplaatidel kasutada ka ühekaupa.
Pärast 32–bitiste protsessorite ( IntelPentium, AMD K5) tulekut pidi aga ka pikki SIMM’e paarikaupa kasutama
SIMM tüüpi mälud. üherealine mälumoodul Kuni kaheksast (Macintosh) või üheksast (PC) ühele trükkplaadile monteeritud muutmälu (RAM) kiibist koosnev mälumoodul. PC-de puhul kasutatakse üheksandat kiipi sageli paarsuskontrolliks. Kui mälukiipide mahtu mõõdetakse bittides, siis mälumoodulite mahtu mõõdetakse baitides sarnaselt massmäludele (kõvakettad, flopikettad jne).
Moodul on varustatud väljaviikudega, mille abil teda saab arvuti emaplaadil asuvasse pessa pista, seetõttu on neid palju hõlpsam arvutisse monteerida kui üksikuid mälukiipe.
SIMM-mooduli siin on 32-bitine ja ühes moodulis on harilikult mingi arv 4-megabaidiseid DRAM kiipe. Pentium-tüüpi mikroprotsessorid kasutavad 64-bitist siini, seepärast tuleb nendega koos kasutada kas SIMM-mooduleid paarikaupa või 64-bitise siiniga DIMM-mooduleid. DIMM-moodulites kasutatakse mitte DRAM, vaid SDRAM mälukiipe
48. Socket ja Slot tüüpi emaplaadid ja protsessorid.
Socket 1 – 486, Cyrix
Socket 2 – 486, Cyrix
Socket 3 – 486, Cyrix
Socket 4 – Pentium 1 (60-66 mhz)
Socket 5 – Pentium (75-200 mhz)
Socket 6 (Advanced socket 3 ) – Dx 75, 100 Mhz
Socket 7
Pentium 75,90,100,120,133,150,166,200
Pentium OverDrive 125,150,166
Pentium MMX OverDrive 166,180,200
Pentium MMX 150,166,200,233
AMD K5 PR75,90,100,120,133,166
AMD K6 166,200,233,266
AMD K6-2 266,300,333
Cyrix 6x86 PR166,200
Cyrix 6x86MX 166,200,233,266
Cyrix M II PR 300*
IDT WinChip 180,200,220,240
Socket 8 - Pentium Pro 150,166,180,200
Socket 9 - Celeron in PPGA
Socket 423 - Pentium® IV
Socket 479 - Pentium® V (ilmselt prototüüp)
Slot 1 –
Pentium II 233,266,300,333,350,400,450
Pentium III
Celeron slot 1
Slot 2 - Pentium II 400,450, Pentium Xeon
Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks.
Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid.
Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul.
Socket 939\940 kasutusel uutel AMD Opteronidel, Athlon 64 ja FX-l
49. SO-DIMM tüüpi mälud.
Sülearvutites on mõõtmetel määrav tähtsus, nii võeti nende puhul kasutusele erilised, lühikesed (ca 2") 144–pin SO–DIMM moodulid (Small Outline DIMM).
pisi-DIMM DIMM-moodul, mille juures kasutatakse TSOP-kiibikorpust ja mis on seetõttu õhem kui tavalised DIMM-moodulid. Pisi-DIMM mooduleid kasutatakse sülearvutites ja nendele ligipääsuks tuleb eemaldada arvuti põhja all asuv metallplaat
kaherealine mälumoodul Kuni kaheksast (Macintosh) või üheksast (PC) ühele trükkplaadile monteeritud mälukiibist koosnev kahe viigureaga mälumoodul. PC-de puhul kasutatakse üheksandat kiipi sageli paarsuskontrolliks. Kui mälukiipide mahtu mõõdetakse bittides, siis mälumoodulite mahtu mõõdetakse baitides sarnaselt massmäludele (kõvakettad, flopikettad jne). Mälumooduleid on palju hõlpsam arvutisse monteerida kui mälukiipe.
DIMM-moodulitel on siini laiuseks 64 bitti. Pentium-tüüpi mikroprotsessorid kasutavad 64-bitist siini, seepärast tuleb nendega koos kasutada kas DIMM-mooduleid või siis SIMM-mooduleid paarikaupa (viimastel on siini laius 32 bitti)
50. Suni arvutid ja nende koht Eesti
ühiskonnas.
The Network is Computer
Ülevaade ajaloost
 Loodi 1982
 Stanford University Network
 1995 JAVA
 1999 64 bitine Solaris
Star Office
 2005 Solaris 10 – avatud lähtekood Ülevaade ettevõtest
 Arenduseks kulutav aastas ~3 miljardit
Sun põhiideed algusest peale:
1. Võrgu arendamine
2. Roheline mõtlemine
3. Alati kasutada uusi lahendusi
4. Avatud lähtekood
Solaris
 Sun operatsiooni süsteem
 Töökohad ja serverid
 Põhineb Unixil
 Alates 5.2 Solaris
SPARC
 Scalable Protsessor Architecture.
 Algselt kasutas Sun Motorolla protsessoreid
 Hiljem jõudsid oma arhitktuurini
 Ehituslikud ja põhimõtelised erinevused võrreldes teistega
 Arendus töö toimub avalikult koos teiste CPU tootjatega
 Kasutusel protsessori siselt CoolThreads
Sun serveid
 Töökindlad serveri, mis tagatakse
 Hoolikalt kokkusobitatud detailid
 Põrutuse ja rappumise kaitse detailides
 Kvaliteetsed detailid Sun-Ray
 Kasutusel töökohtades – terminallahendus
 Pisike korpus koos:
 USB, PS/2 portidega
 ID-kaardilugeja
 heli sisend- ja väljund
 Võrguühendus
 Monitori ühendusega
 Olemas ka sülearvuti põhised Sun-Ray lahendused
51. Tarkvara sobivus arvutile.
52. CRT monitor ja nende parameetrid.
CRT ajalugu
 Leiutatud 1879 a
 Leiutaja Karl Ferdinand Braun
 1940ndtel kasutusel televiisorites
Elektronkiiretoru monitor
 lühend CRT.
 in.k Cathode Ray Tube
Olulised parameetrid
 Eraldusvõime (nt 800x600)
 Värvussügavus (bit)
 Värskendus sagedus ( herts )
 Diagonaali laius (tollid)
 Punktisamm (mm)
 Resolutsioon (dpi)
CRT tüübid
 Shadow mask
 Standard shadow mask
 Slotted mask
 Enhanced Dot Pitch (EDP)
 Aperature Grill
53. Teiste protsessorite areng läbi aegade. ( Motorola , VIA, Cyrix)
Cyrix
4x86
5x86
6x86
MediaGX 1997
MII 300-333 MHz
VIA
2001 VIA Cyrix III - C3
C3 TS 700 MHz- 1,4 GHz
2005 mai C7. TS 1,0-2,0 GHz.
2006 C7-D mis põhineb NanoBGA2
Motorolla
8bit
6500, 6502 – 1975
6800 – 1976
16bit
68000 – 1982
68020 – 1985
32bit
68030 (mmu) – 1987
68040 (mmu) – 1990
54. Termopasta tüübid, vajalikkus ja millele tuleb nende kasutamisel tähelepanu pöördata.
Keraamiline, hõbedapõhine, silikoonpõhine. On ka segusi - alumiiniumoksiidi, tsink oksiidi ning boori nitraadi imeväikesi mikro osakesi. Ja elektrit juhtivad ja mitte elektrit juhtivat
Termopasta ostul tuleks jälgida tema soojusjuhtivust, elektrijuhtivust, viskoossust ning mille põhine ta on – silikoon, hõbe jne.
Paigaldamisel jälgida et ei oleks liiga paksult ja tuleks eelnevalt puhastada nii protsessor kui ka cooler, piirituse vms. Aurustuva ainega.
55. Toiteplokid ja nende võimsused.
Toiteplokk
Toiteploki ülesandeks on detailide toitmine sobivate toitepingega.
Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega.
Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator.
Emaplaadile ühendatakse eriliste ühenduste abil.AT toiteplokk
AT emaplaadele on pildil olevad ühendused.
Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti.
Arvuti seiskamiseks tuleb lülitada power-nuppu.
Kettaseadme juhtmed
ATX toiteplokid
Vool läheb otse emaplaadile.
Arvuti lülitub isevälja.Toitepinged
AT toiteplokk
+5
-5
+12
-12
ATX toiteplokk
+5
-5
+12
-12
+3,3
56. Tower serverid
Temas on olemas kõik tööks vajalikud seadmed. RAID. Võib toetada osadel seadmetel Hot-
Plugi ja Hot-Swapi. Kasutakse üldjuhul kaasaegseid detaile, mille mahud on korrigeeritud
serverite jaoks.
Võrreldes rack serveritega on väiksemate laiendus võimalustega. Näiteks on seda tüübi
serveritel vähem lisasiine.
Spetsifikatsioon
Max HDD arv 2, 4 oleneb mudelist
Max HDD maht 1-46 TB
HDD liidesed SATA, SCSI, SAS
Max mäluhulk GB 4-64 oleneb mudelist
Max CPU’de arv 4
PSU 305-930 W
Tornkorpuses server, mis kombineerib kasutamise lihtsuse serveri poolt pakutava kõrge turvalisusega. Kuna ruumi on sees palju on võimalik lisada palju seadeid ja sellega saada näiteks väga suure kõvakettaruumi, mis on serveri juures vajalik, eriti kui tarvis backupe ja log-e koostada. Võrkude infrastruktuuri juures- veebi rakendusprogrammid, andmebaasid , failide salvestus ja printimine.
Kuni 4 protsessorit
Kuni 32GB DDR-2 SDRAM
Kuni 3.6 TB maksimum kõvakettaruumi
57. Traadita andmeside liidesed
irDA
Infrared Data Association
1993
Traadita ühendus kahe seadme vahel
Seadmete max kaugus 2-3m
Edastuskiirus 4Mb/s või 16Mb/s
BLUETOOTH
2000
Traadita ühendus mitme seadme vahel
Levib tavaliselt ühe ruumi piires
Levisagedus 2,45GHz
58. USB ja USB 2 liidesed.
Universal Serial Bus loojad Compaq,IBM,intel,Microsoft,nec ja Northen Telecom
Võimalik lisada ilma lisa kaardita
Kuni 127 seadet
Peamiselt häälestub automaatselt
USB 1.1
kahtetüüpi kontaktid
TYPE A
Hostand hub
Kaabli pikkus max 5m
TYPE B
Lisaseadmed
Kaabli max pikkus 3m
Väiksed seadmed ei vaja eraldi toidet
Sobib kahepoolne suhtlus PC ja seadme vahele
Vanematele os sys tulen osta tarkvara tugi
Esimene port miis ületas kiirust 12mb/s
Kasutab 5v toitepinge
Hot Swaping – plug & play tugi
Aeglasem kui PCI ja FireWire
Ei ühildu vanematesse arvutitesse
Usb1 max 1,5 MB/s 12Mb/s
Usb 2 60 MB/s 480Mb/s
59. Uue põlvkonna arvutid.
60. Videokaardid (ka integreeritud) ja nende häälestamine.
Mis on videokaart?
Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendus
Monitor ise ei suuda määrata millise kvaliteediga pilti peab näitama,
Olemas kas:
emaplaadile integreeritult (on board )
lisakaartidena
Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt).
Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte.
Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu).
Videokaart koosneb
GPU - kuvaprotsessor (video processor, video chipset, accelerator)
Pildimälu ( frame buffer )
Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC
Videokaardid parameetrid
GPU taktsagedus
Kiibistik
Mälu tüüp
Mälu suurus
Liides
Väljund pordid
Videokaardi mälud
Vanemad
DRAM
EDO DRAM
VRAM
WRAM
SDRAM
MDRAM
Uuemad
SGRAM
DDR
DDR-II
GDDR3
Ühendusliidesed
Vanemad
ISA
EISA
MCA
VLB
Uuemad
PCI
AGP
PCI-E
Integreeritud videokaartide
plussid
Ise ei pea ostma, kuna emaplaadil
olemas (2 in 1)
Võtab vähem ruumi
Odavam
Siinid jäävad vabaks
Väike soojuse eraldus
Integreeritud videokaartide
miinused
Ise ei saa valida
Teoreetiliselt väiksem ressursi kasutus
Väike võimsus
Piiratud mälu hulk / vähe mälu
Puudub võimalus välja vahetada
RAM mälu kasutus
CPU peab rohkem tööd tegemas

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Taimi Karing Õppematerjali autor

II kursuse eksami küsimused ja vastused

riistvara eksam

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvutite riistvara alused

Sisukord 1. Sisukord..........................................................................................................................1 2. Protsessoripesa (processor socket)..................................................................................3 3. .........................................................................................................................................3 4. Mälupesad (memory slot)...............................................................................................3 5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4 6. Laienduskaartide pesad (expansion slot)........................................................................4 7. Pistikupesad....................................................................................................................5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid........................

Operatsioonisüsteemid

docx

Emaplaat

Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket

Elektroonika ja it

doc

Arvuti riistvara

Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohuta

Arvutiõpetus

docx

Referaat EMAPLAAT

Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit

Arvuti õpetus

ppt

Emaplaat

Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka

Arvutiõpetus

docx

Arvuti emaplaadid

Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) k

Arvutite riistvara alused

docx

Arvuti riistvara I testid

Arvutiriistvara I: Arvutustehnika ajalugu Küsimus 1 Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? Õige vastus on: VisiCalc. Küsimus 2 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? Õige vastus on: 4004. Küsimus 3 Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? Õige vastus on: 8088. Küsimus 4 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. Õige vastus on: 18. Küsimus 5 Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Õige vastus on: Dennis Ritchie. Küsimus 6 Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? Vali üks: Õige vastus on: Compaq. Küsimus 7 Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Õige vastus on: Colossus. Küsimus 8 Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? Õige vastus on: National Semiconductor. Küsimus 9 Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Õige vastus on: Xerox.

Arvutiriistvara i

docx

Ajalugu, protsessor, mälu

Arvutustehnika ajalugu Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? 8088 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? 4004 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. 18 (või 24) Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Xerox Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? VisiCalc Kes nendest on Inteli asutajad? Robert Noyce ja Gordon Moore (mõnes kohas Andy Grove) Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Colossus Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Dennis Ritchie Mille eest said Shockley, Brittain ja Bardeen 1956. aastal Nobeli preemia? Transistori leiutamise eest Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? National Semiconductor Milline nendest firmadest tootis esimese kõvaketta? IBM Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? Compaq Milliste sõnade lühend on EN

Arvuti

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk