3 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Portide tutvustus ja nende kasutamine. Jadaport (Serial port). Need pordid on meiega juba PC-tüüpi arvutite algusaegadest (kunagi oli tavaline, et nende külge ühendati välised modemid). Tänapäevaste arvutite jadapordid on peamiselt mõnede eksootilisemate juhtkangide ja mängukontrollerite ühendamiseks. Jadaporti kutsutakse mõnikord ka COM-pordiks (lühend kommunikatsioonipordist). Enamikul emaplaatidest on kakd jadaporti (kuid neid võib ka rohkem olla) ning igaüks neist saab ühe neljast COM-pordi
mikrofon Korpus (tower,desktop)-töötlus · kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri igasuguste ning füüsiliste vigastuste eest · summutab müra mida tekitavad korpuses töötavad seadmed · (imb,microlink,compaq) Korpuse sees olevad seadmed: · protsessor · emaplaat · mälu · kõvakettaseade · disketiseade · CD-ROM · laienduspesad · pordid · toiteplokk Protsessor (CPU) : Arvuti keskseade ,mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend-ja väljundseadmed ning välismälud. Tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port)
· Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 · Siinid kuni 8 PCIe laiendussiini
arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugikiibistiku järgi Tugikiibistik
Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon Korpus-töötlus · Kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri ja füüsiliste vigastuste eest. · Summutab müra,mida tekitavad korpuses töötavad seadmed. Korpuse sees olevad sedmed. · Protsessor · Emaplaat · Mälud · Kõvakettasedmed · DVD-ROM · Laienduspesad · Toiteplokk · pordid Protsessor(CPU) · Arvuti keskseade, mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend ja väljundseadmed ning välismälud. Emaplaat(motherboard) · On plaat, millele on kantud, voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks, protsessori,mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad,kettasedmete pistikud jpm. Pordid (port) · On mitmerealised pistikud, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid.
1. Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovam 2. Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 3. Impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov 4. Liigpinge ehk Ülepinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 5. Alapinge - mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 6. Voolutõuge 7. Müra 8. Sagedushälbed 9. Suhteline harmoonikute sisaldis Pordid Pordid on mitmerealised pistikupesad, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Loogiline adresseerimine. Pakettide marsruutimine. 4. Transpordikiht - OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Loob lihtsalt kasutatava usaldusväärse kanali. Vookontroll. Usaldusväärne ühendus. Pordid. Ummistuste lahendamine. Järjekorra arvestamine 5. Seansikiht - OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuseturvalisuse. Seansikihti kasutab esituskiht. Loogilised seansid otspunktide vahel. Loogiliste seansside loomine, haldamine, katkestamine. Katkenud seansside jätkamine
...................................................................................15 2.2.3AGP siin...........................................................................................................16 2.2.4PCI Express siin...............................................................................................17 2.3Välised siinid..........................................................................................................18 2.3.1Varased siinid (pordid) COM ja LPT..............................................................18 2.3.2USB siin...........................................................................................................20 2 Jooniste loetelu Joonis 1..............................................................................................................................8 Joonis 2..............................................................
13. Jälgi kas protsessor on õigetpidi. 14. Peale protsessori peale panekut tuleks sinna peale panna veel jahuti . 15. Kontrolli kas jahuti on õigesti peal. 16. Järgmiseks paigaldad videokaardi emaplaadi külge. 17. Kinnita kruviga 18. Lisame mälud. 19. Lisame kõvaketta . 20. Lisada ka kõvaketta juhtmed 21. Kinnita esipaneelile audio-IEE 22. Keera kruvidega korpuse külge. 23. Ühenda selle juhtmed emaplaadile 24. Lisa USB pordid esipaneelile 25. Keera kruvidega kinni 26. Ühenda juhtmed emaplaadi külge. 27. Kinnita toiteplokk kasti külge. 28. Hakka juhtmeid paika panema. 29. Kontrolli ega juhtmed pole jahuti peal. 30. Veendu, et kõik vajalikud asjad oleksid olemas. 31. Kui kõik korras pane korpus peale . 32. Kui arvuti on kokku pandud, siis tuleks hakata juhtmeid arvutiga ühendama hakata. 33. Juhtmed ei tohiks olla vooluall, sest muidu võid elektrit saada. 34. Ühenda VGA kaabel. Arvuti ja monitori vahel. 35
Mbit/s. 4 Täielikku tuge IEEE 1394a ja 1394b -le võimaldavad järgmised operatsiooni süsteemid - Microsoft Windows XP, FreeBSD, Linux, Apple Mac OS 8.6, Mac OS 9, Mac OS X, NetBSD ja Haiku. 3. USB- hub on paljude Universaalne järjestiksiini portidega kontsentraator. Tavaliselt on arvutitel vaid mõned USB pordid, siis tänu USB hubile saab arvuti külge ühendada mitmeid USB seadmeid. Maksimaalselt kuni 127 seadet. USB hube on nii USB 1.1 kui ka USB 2.0 standardit toetavaid. USB 2.0 hubid toetavad ka 1.1 standardit. Kõik seadmed mis ühendatakse USB 1.1 külge töötavad vaid USB 1.1 kiirusega (12 MBit/s). USB 2.0 seadmed töötavad muidu kiirusega kuni 480 Mbit/s. USB hubil on üks port üleslaadimiseks (uplink) ja mitu porti alla laadimiseks (downlink).
laius (12") ja et seda oli raske paigaldada, hooldada ja uuendada. BABY AT oli PC tööstuses standard aastatel 1993-1997 ja seda kasutatakse tänapäevani, peamiselt Pent ium klassi arvutites. Mõned sarnasusesd AT ja BABY AT emaplaatide ehituses on elementide paigutus plaadil. Protsessori pesa on nii paigutatud, et see võib pikematele kaartidele ette jääda. Mõnede variantide puhul on mälu pesad sarnaselt paigutatud. See võib piirata lisatavate lisaseadme kaartide hulka ja valikut. I/O pordid on eraldi ja kinnitatud kasti külge. Emaplaadiga on nad ühenduses väikeste kontaktide abil. Need on tavaliselt floppy ja IDE kontaktide läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX ATX emaplaadi tüüp loodi baby-AT baasil aastal 1995 Inteli poolt. Sellel tüübil on mitmeid eeliseid vanemate emaplaadi tüüpide ees. ATX tüüp määrab ära muudatused nii emaplaatides kui ka korpustes. Muutused on siis alljärgnevad:
kõikidele sisemistele komponentidele. Toiteplokki juures ning tihtipeale ka arvuti korpuse külje peal on tavaliselt ventilatsiooni avad, mille taga asuvad ventilaatorid. Need tagavad õhu liikumise läbi korpuse ja selleläbi jahutuse.Ventilatsiooniavade arv ning asukoht võivad muutuda vastavalt korpusele.Ventilatsiooniavade küljes võivad olla ka filtrid, mis aitavad piirata tolmu sisenemist. Mõndadel korpustel on sisse integreeritud ka USB pesad, I/O pordid, näiteks heli jaoks, SD kaardi lugemispesad ja muud. Korpuse küljes esipaneelil on alati vähemalt arvuti sisselülitamis nupp, paljudel korpustel ka reset nupp. Antud seadmed tuleb ühendada komplekteerimise käigus emaplaadi külge. Korpuse taga on eemaldatavad metallist paneelid, mis on mõeldud näiteks graafika kaardi, võrgu kaardi ja nii edasi väljundite jaoks. Tänapäeval populaarsemad arvuti korpuste tootjad on Antec, Corsair, Fractal Design, NZXT Corp ja paljud teised.
kokkupanemisega, transpordi ettevalmistamisega ja kontrollimisega, TCP päises on kirjas (Source port, Destination port, Sequence number(järjekorranumber), Acknowledgment number(genereeritud numbripakett),CWR,ECE,URG,ACK,PSH,RST,SYN,FIN, Window Size, Checksum) pordi numbrid: 20(ftp andmed)ja 21(ftp kontroll)-FTP(faili transpordi protokoll), 80-HTTP , 110-POP3(meili protokoll), 443-HTTPS, 546-(DHCP klient) ja 547(DHCP server)-jagab IP protokolle, 569-MSN Pordid-tarkvaralised ,,väravad" on nummerdatud 1-56..., erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline aadress, koosneb aplikatsiooni, transpordi, interneti ja võrgu juurdepääsu kihist IPv4- 32 bitine aadress 2 32 ligikaudu 4,2 miljardit aadressi, kirjeldatakse kümnend süst.
Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate seadmete juures. Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid. Mälu on jaotatud kahte ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga: sisendportide kaudu viiakse kontrollerisse lähteinformatsiooni, väljundportide kaudu juhitakse aga juhitavat objekti. Sisend- ja väljundmooduli koosseisu kuulub veel aadressselektor, mis määrab, milline port peab momendil töötama. Kontrollerite programmeerimiseks kasutatakse programmereid. Need võimaldavad koostada programme, neid redigeerida, salvestada, väljatrükkida, laadida kontrollerisse ja testida.
5 tolline ketas) lisakaardid (võivad olla integreeritud emaplaadile) videokaart (graafikakaart) - ühendatakse monitoriga tv kaart: telekanalite vaatamiseks raadi0kaart (fm-kaart): raadio kuulamiseks helikaart - ühendatakse kõlarite või kõrvaklappidega (võimaldab kuulata muusikat) võrgukaart - võimaldab ühendada arvuteid omavahel või internetiga tv/raadio kaart - tele- või raadiokanalite vaatamiseks ühenduspesad (pordid) asuvad korpuse taga, sinna kinnitatakse väliste lisaseadmete kaablid USB (Universal Serial Bus) - uuematel arvutitel kasutatakse enamike lisaseademe ühendamiseks: printer, hiir, mälu- või kiipkaardi lugeja, skanner jne... paralleelport (LPT) - kasutatakse printeri ühendamiseks järjestik e jadaport (COM; serial port) - hiire ühendamiseks VGA port - monitori ühendamiseks PS/2 - hiire või klaviatuuri ühendamiseks
Joonis 1-2. Arvuti plokkskeem Et ühendada erinevad komponendid ja võimaldada arvutil andmevahetust perifeeriaseadmetega on kasutusel täiendav integraalskeemide komplekt ehk tugikiibistik. Kõik arvuti komponendid ühendatakse koos tööle spetsiaalsel trükkplaadil ehk emaplaadil. Emaplaadil on tugikiibistik koos vajalike pesadega, et ühendada sellele protsessor, mälu ning sisend-väljundseadmete pordid. Emaplaat jagab ka voolu erinevatele süsteemikomponentidele ja selleks on seal toitepistikud ning täiendavad pingeregulaatorid. Et arvutisüsteem saaks funktsioneerida on vaja arvutile toiteadapterit. Arvuti põhikomponendid on ümbritsetud arvutikorpusega. Arvutikorpuse ülesanne on kaitsta arvutikomponente vigastuste eest, muuta arvuti ohutuks, käepäraseks ja meeldivaks arvutikasutajale, ära hoida elektromagnetiliste häirete levimine keskkonda ja tagada arvuti
portatiivsus, ruumisäästlikus ja pikk aku kestvus säilitades samal ajal multimeedia sülearvutile võimalikult lähedased võimsused. Kuigi aku kestvuse pealt hoitakse muude asjade pealt võimalikult palju kokku. Arvuti spetsifikatsioonid · Protsessor: AMD Quad Core A6 1450 · Ekraan: 13.3", resolutsiooniga 1366*786 · Video: AMD Radeon HD 8250 · Andmekandjad: 128 GB SSD ketas · Muutmälu: 4 GB süsteemimälu kiirusega 1066 MHz · Pordid: Mini-VGA, mikro-HDMI, USB 3.0/2.0, 3-in-1 kaardilugeja, kõrvaklapi väljund, mini Ethernet · Toide 40W · Kaal 1.44 kg Ülevaade Disain/Kere Samsung Ativ Book 9 Lite on odavama variant Samsung Ativ Book Plus- ist. Erinevalt kallimast vennast on antud sülearvutil plastikust korpus ning samuti on tänu sellele tehtud ekraani ümber
vajalik arvutis säilitada ka peale arvuti välja lülitamist. On arvutis statsionaarne, see tähendab, pole vahetatav. 2.2 Disketiseade (FDD Floppy Disk Drive) seade, mis on mõeldud väikestele andmekandjatele diskettidele andmete salvestamiseks või neilt lugemiseks. Diskette kasutatakse peamiselt väikesemahuliste andmete transportimiseks ühest arvutist teise. 2.3 Laserkettaseade (CDROM Compact Disk ROM) seade andmete lugemiseks laserketastelt. 2.4 Pordid pesad lisaseadmete ühendamiseks. On olemas kahte liiki porte: jada ja paralleelpordid. Kuvar Tähtsuselt järgmine on monitor ehk kuvar, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Kuvarid jagunevad laias laastus kaheks: elektronkiirekuvariteks ehk monitorideks ja vedelkristallkuvariteks. Elektronkiirekuvar on televiisori kaksikvend arvutimaailmas, mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast.
setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse. Mälu Baasaadress Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, Tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine
päeva külmikus; Küps punane (laagerdumist vajanud vein mis on keldris juba seisnud mõned aastad), näiteks Cabernet Sauvignon, Tempranillo, Shiraz, Pinot Noir, Sangiovese 5-6 päeva baarikapis, ka karhvini ümbervalatult tuleb hoida valguse eest kaitstuna; Dessertvein (nii valge kui punane), näiteks jääveinid, muskaat-veinid 1-2 nädalat, valguse eest kaitstuna; Portvein 4-5 nädalat (v.a. lihtsad pordid). Päris kindlasti ei kordu taasavatud pudeli puhul hiljem sellist aroomiainete ,,plahvatust" kui veinipudeli esimestel avamise hetkedel noorte ja värskete veinide puhul või küpsete veinide avamisel ning vanemate veinide puhul peale karahvini ümberkallamist ja ,,aroomide avanemist" . Ja loomulikult sõltub avatud veini hoidmise ja äratarbimise periood jooja enda nõudlikkusest või vastupidi, tolerantsusest.
Operatiivmälu suurust saab muuta mälumoodulite lisamisega ja vahetamisega. Uuematel arvutikomplektidel reeglina põhimälu suuruseks üle 2(4)-8GB. VÄLISMÄLU Kõvaketas – asub reeglina arvuti korpuses. Sisemuses pakineb mitu magnetpinnaga ketast, mille kohal või all liiguvad lugemis- kirjutamispead. Tänapäeval kõvaketsate math enamasti üle 100GB. Normaalseks arvuti tööks peaks olema kõvakettal vähemalt 100-300 MB vaba ruumi, vaba ressurssi võiks olla kõvakettal. Pordid ehk väratid on emaplaadiga seostatud liidesed välisseadmete ühendamiseks. Tänapäeval levinud pordid: 1. Jadaport – hire või modemi ühendamiseks. 2. Paralleelport – printer ühendamiseks. 3. Kalviatuur- ja hiireport 4
kahjutekitamiseks. Autentimisinfo pealtkuulamist, salvestamist ja hiljem selle abil serverile juurdepääsu üritamist nimetatakse kordusründeks (Replay attack). Teine meetod on kasutada arvuti avatud porte info varastamiseks. Avatud portide tuvastamine on suhteliselt elementaarne ja utiliidid on selleks olemas igas arvutis (telnet). Samas on olemas ka tõhusamaid vahendeid (Port scanners), mis oskavad skaneerida üle kõik ründobjektiks valitud arvuti pordid ja tuvastada, millised nendest on avatud. Samu vahendeid saab kasutada ka selleks, et kontrollida enda arvuti turvalisust. Ründestsenaarium on harilikult järgmine: · Portide skaneerimine, mille alusel tuvastatakse aktiivsed teenused süsteemis ja nendega seotud programmid, et identifitseerida haavatavad kohad. · Võrgu pealtkuulamine, et tuvastada edasisi elemente ründe laiendamiseks. · Sissetung süsteemi. 1.3 Aktiivsed võrguründed
Protokollid ARP ja RARP aitavad dünaamiliselt seostada loogilisi (IP) aadresse ja füüsilisi (näiteks Etherneti 48-bitine) aadresse. ARP kasutab leviedastust (broadcasting) selleks, et teada saada mingile kindlale loogilisele aadressile vastavat füüsilist aadressi. RARP, mida kasutatae enamasti kettata tööjaamade puhul, suudab kindlaks teha konkreetsele füüsilisele aadressile vastava loogilise aadressi. 9. Interneti protokollid HTTP ja HTTPS. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 80-82 HTTP 80 on protokoll, 82 on lisaport 443 HTTPS Hyper Text Transfer Protocol läbi SSL-i HTTP (Hypertext Transfer Protocol) kehtestab reeglid, kuidas veebisirvija dokumente veebiserverist kätte saab. Esimene kasutusele tulnud versioon oli 0,9 ning võimaldas lihtsat toorel kujul andmete edastust. Versiooniga 1
ja välja. Põhilised nupud on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0. Kanalite vahetamisek on olemas CH + ja CH nuppud, mille abil me saame kiiresti vahetada kanalite positsioon. Helinupud on tavaliselt märgistatakse VOL + ja VOL - . TV-AV nupp on vahetada sisse pordi, kas signaal tuleb TV antennist või teisest seadest, naiteks saab sisse lülitada mängukonsoli, videokaamerat või DVD mängijat. Uuemates televiisorites on olemas ka RGB ja HDRM kaablite sisse pordid ja nuppud. Select nupp on tehtud kinnitamise jaoks. Tavaliselt selle nuppuga saab kinnitada oma valiku või kinnitada mingi funktsioon. Menüü nupp tähendab palju funktsioone. Tavaliselt menüü nuppude all saab teha erinevaid seadmeid, näiteks saab teha ekraani seadeid, süsteemi seadeid, kanalite seadmeid jne. kõik mis on seotud süsteemiga. Mute nupp lülitab heli välja. 5
com/software/download- instructions/network-utilities/. Seal peate jooksutama setupi ja lihtsalt vajutama next kuni finishini. Siis ilmub teie desktopile selline ikoon: Avage see ikoon. Avaneb selline aken, vajutage trial. Ja siis ok. Avaneb selline aken. Vajutage Port Checkeri peale. Kõigepealt kontrollige üle port 200 mõlemad nii TCP ja UDP protokollid, siis kontrollige ka port 21 täpselt samamoodi üle. Kui saate vastuseks, et kõik pordid on avatud, on kõik korras. Nüüd seadistame lõpuks ka Filezilla ära. Avame Filezilla akna. Valime vasakult ülevalt nurgast ripmenüü edit. Sealt alt valime users. Avaneb selline aken. Valime Add. Kirjuta omale kasutajanimi, mis sul peab meelde jääma ja vajuta ok. Ole kindel, et sul on valitud oma tehtud kasutaja. Siis tee linnuke Passwordi juurde. Ja kirjuta omale sobiv parool. Nüüd vali Shared folders.
Mis on BIOS? ,,BIOS" tuleb sõnadest Basic Input Output System ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi. BIOS tegeleb ka teiste arvutisse paigaldatud lisakaartidel asuvate BIOS-ide
toimetatud või et kasutajale antakse tagatud teenuse kvaliteedi tase või teatud prioriteet. Best effort võrgustikus kõik kasutajad saavad parima teenuse, mis tähendab, et nad saavad määratlemata muutlik bitikiirus ja tarneaeg, sõltuvalt praeguse liikluskoormusest. IP pakett ja Type of Service Reeglina, saadetud võrgus paketid erinevad IP viie päisevälja baasil. IP paketi allika aadress, sihtpunkti aadress, IP protokolli väli, allika ja sihtpunkti pordid. Nemad kirjeldavad andmevoogu. Andmevoog koosneb pakettidest, genereeritud rakendusega, mis töötab allika arvuti peal ja on mõeldud saatmiseks rakendusele, mis töötab sihtpunkti arvuti peal. Ühe andmevoo pakettidel on kõik viis IP paketti päiseväljad samamoodi täidetud. Teenuse kvaliteet ei ole kellelgi geniaalne idee, mis oli välja mõeldud hiljuti. Juba need inimesed kes asutasid Interneti nägid ette selle vajadust ja mõtlesid välja teenuse tüüpi baiti,
lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on hulk tootjaid, neist tuntumad on Intel (toodab kiibistikke vaid omaenese protsessoritele), VIA ja SiS (toodavad kiibistikke nii Inteli kui AMD protsessoritele) ning AMD ja nVidia nForce seeria kiibistikud (vaid AMD protsessoritele).
sellega tuli kasutusele uus ühenduspesa. Eeldati, et USB asendab neid kõiki ja samal ajal annab tõuke arendamaks uusi mittetraditsioonilisi seadmeid. Et ühendada oma arvuti mobiiltelefoniga. Tol ajal arenes arvutivõrk ja telefonid on läinud kõnede digitaaledastusele, kuid ükski liides ei sobinud, et ühendada ja edastada nii kõnesid kui andmeid telefonilt arvutisse. Lihtne kasutamine. Vanad liidesed (nt COM-ja LPT-pordid) on äärmiselt lihtsad arendajate jaoks, kuid ei võimaldanud kuumühendust «plug and play». Nõutavad olid uued mehhanismid, kus välised seadmed pidid suhtlema arvutiga madala ja keskmise kiirusega - võib olla rasked disainerite jaoks, aga usaldusväärsed, kasutajasõbralikud ning võimaldavad kuumühendust hot-swapping. USB-tugi tuli täiendusena Windows 95le, ta sai hiljem standardiks Windows 98 jaoks. Esialgne
Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone. ARP- Address Resolution Protocol. Protokoll mis koosneb päringust ja vastusest.(Ip adressi päring) IGMP- Internet Group Management Protocol. Multicast. Pordid- Loogilise ühenduse lõpp-punkt TCP/IP ja UDP võrkudes. Pordi number määrab ära pordi tüübi. Näiteks HTTP andmevoogude tarvis on harilikult reserveeritud port 80. (21-FTP- TCP; 23 telenet-TCP; 517 UDP). 2/4 Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ DUPLEX Half-
paketid oma OS. See dokument on kirjutatud anda algteadmised mõned spetsiifikat AVR programmeerimine, eeldades, et juba on käepide, C. See lähendab et ma tulin, et mõista asju õppides programmeerida AVR. Ma teen pal see "hard way", seal on mitmeid makrosid avr-libc või avrlib teha palju seda, kuid see on oluline mõista nende aluseks olevaid põhimõtteid. Kui saate aru, mis toimub, liikudes oma kood ('168 et '644P näiteks) väga lihtne. 1. Vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid 2. Kaks vilkuv LED - Toimetulek Pins 3. Lülitatakse LED - digitaalsisendiks ja väljund 4. Serial väljund 5. Serial sisend 6. Haara kokku: Trüki nupuvajutust ja juhtimine LED 7. Analog Output 8. avr-libc maiuspalad 9. Analog sisend 10. Vilkuv LED - Katkestused ja arvestid 11. Püsiv ladustamine 12. Sisend Capture 13. Valvekoer 14. I2C/SPI lisaseadmed ATmega644P konkreetse ATtiny85 konkreetse
ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP ga
ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP– ga
Lõunasilla/Põhjasilla arhitektuurist. IHA kasutab mälu kontrolleri hubi (MCH) mis on ühendatud I/O kontrolleri hubi 266MB/s siiniga. Sellist ühendust kutsutakse Direct Media Interface(DMI). MCH kiip toetab mälu ja AGP-d, ning ICH kiip pakub ühendust PCI, USB, heli, IDE kettaste ning võrgule. Intel väidab et sektsioonide vahel oleva kiire ühenduse korral on IHA palju kiirem kui varasem põhja ja lõuna silla konstruktsioon, mis ühendas kõik aegale ühenduse pordid PCI siiniga. IHA optimeerib andme liigutamist andme tüübi põhjal. 7 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 3. Lõuna sild Lõuna sild või siis I/O Controller Hub (ICH) või Platform Controller Hub(PCH) on kiip mis Inteli süsteemides (AMD, VIA, SiS ja teised kasutavad lõuna silda)
Võrgukaabli standard on CAT5e ning otstesse käivad RJ45 pistikud. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. Enne võrgukaartide ajastut, oli võimalik läbi COM pordi ka võrgus arvutimänge mängida. Riistvaralisi COM porte oli arvutil 1 või 2. Ka tänapäeval on COM pordid kasutusel, kuid seda vaid virtuaalselt, näiteks läbi Bluetooth (sinihamba) või USB seadmete. VGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. Enamus LCD teleritel on VGA liides, mistõttu on neid võimalik kasutada ka monitoridena. LCD monitorid vajavad teatud juhtudel kalibreerimist, et kogu pilt oleks ekraanil. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese
bonjouri jooksma. VLAN (Virtual Local Area Network) '''Definitsioon ja ülevaade''' Virtuaalkohtvõrk ehk Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll mis võimaldab mitu VLAN'i paigutada ühe füüsilise pordi peale. On ka olemas PortBased VLAN, mis jagab kommutaatorseadme füüsilised pordid eraldi gruppidesse ja ei võimalda mitut VLAN'i ühe pordi peale seadistada. 10 Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast. VLAN'e kasutatakse väga laialdaselt tänapäeval eraldamaks VoIP kõnesid, IPTV'd ja tava internetiliiklust omavahel. Samuti käib seadmete manageerimine omakorda eraldi VLAN peal
väljaspool on pilud kuhu juhitakse soe õhk Elektriline soojendus: Sisaldab kulda (juhib väga hästi soojust) Kojamehi, wiper, suur kiirus tähendab 300 lööki minutis, o Elektriline soojendamine: kaetakse pind elektrit juhtiva värviga Pääste trappide juures on soojendus, static pordid on soojendatavad Propellerite jäävabaks hoidmiseks (jäätub voolundaja osa, laba tüveosa, keskosa) kui jäätub aktiivusus väheneb , oluline kuni keskosani hoida puhtana, propelleri rummu taga olevas õnaruses on vedelik pumbatud, tsentrifugaal jõu mõjul läheb labasse elektriline, igal labal on oma ketas Kütusesüsteemid
Kuni süsteemis töötab teatud deemon (watchdogd) siis lükkab see iga sekundi järel emaplaadil asuva mahalugemise/countdowni uuesti tagasi algusesse. Kui aga masin on kinni kiilunud siis jookseb countdown takistuseta lõpuni ja emaplaadi kontroller teeb arvutile restardi. Kasutatud lingid http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/FreeBSD_Watchdog http://www.robotiklubi.ee/juhendid/avr http://opiobjektid.tptlive.ee/Oppemaketi_tutvustus/ATmega88.pdf http://opiobjektid.tptlive.ee/Pordid/index.html http://digi.physic.ut.ee/mw/images/9/99/AVR_mikrokontrollerid1.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Atmel_AVR http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Z3n/SPI http://home.roboticlab.eu/et/avr
2.2.2 Mittepüsiv CSMA Mittepüsiv CSMA puhul ükskõik millal jaamal on sõnumit vaja edastada ta valib suvalise juurdepääsu pordi mitte ei anna kohe sõnumit edasi. See väldib sõnumite kokku sattumist ja errorit. Mittepüsiv CSMA on väga kasulik süsteemides kus liigub palju sõnumeid, kuid paljudel juhtimissüsteemidel on sarnane juhtimine. 2.2.3 Ennustav P-püsiv CSMA Et toetada tähtsamaid sõnumeid siis on on suvalised pordid jäätud varu portideks. Selle puhul saavad tähtsamad sõnumid millel on MAC-i prioriteet võivad kasutada neile mõeldud porte. Sõnastikupõhine CSMA, kui jaam saadab sõnumi, mitu vastus paketid sõnum toob on kodeeritud pakettaknad on kiht 2 päises. Seda nimetatakse link mahajäämust juurdekasvu. Pakettide arvu, mis saadetakse vastuseks esialgne sõnum on tuntud saatja sest see tuleb jälgida vastuseid, et ta teab, millal lõpetada taasedastamise.
LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. Enne võrgukaartide ajastut, oli võimalik läbi COM pordi ka võrgus arvutimänge mängida. Riistvaralisi COM porte oli arvutil 1 või 2. Ka tänapäeval on COM pordid kasutusel, kuid seda vaid virtuaalselt, näiteks läbi Bluetooth (sinihamba) või USB seadmete. VGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. Enamus LCD teleritel on VGA liides, mistõttu on neid võimalik kasutada ka monitoridena. LCD monitorid vajavad teatud juhtudel kalibreerimist, et kogu pilt oleks ekraanil. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle
4 6 5 5 1 2 3 5 Joonis 20. Tüüpilised emaplaadiga ühendatud pistikupesad korpuse tagapaneelil: 1 PS/2-port (hiir), 2 PS/2-port (klaviatuur), 3 monitori VGA-pistikupesa, 4 paralleelport, 5 USB-pordid, 6 võrgukaardi keerupaari pistikupesa, 7 helikaardi sisendid ja väljundid 8 Integrated Drive Electronics 9 Uninterruptible power supply 11 9 9 9 13 10 12 11
joudis kohale NAK (Negative AcKnowledgment) vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP eitus(märk) Andmesides talitlusmark ASCII neljandas ehk koodiga 15H, mida transpordikihis kasutatakse siis, kui vastuvoetud sonum on rikutud voi vigane voi Pordid kui vastuvotupool pole hetkel valmis sonumeid · IP aadress identifitseerib hosti vastu votma. Kui · Hostiga on seotud mitmeid rakendusi vastuvotja saadab saatjale eituse, siis see · Port(16-bitine identifikaator)määratleb tahendab, et sonum tuleb rakenduse uuesti saata Pordid on mõeldud põhiliselt ,selleks et hostiga Järjenumber
Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi. Kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub tegutsema. On ka
1 lehe 10 sek Must/valge 10 sek 12 sek 13 sek väljumisaeg 16 sek, värviline Töökoormus 10000 lk 30000 lk 7000 lk 15000 lk 2500 lk kuus Mõõtmed 367 x 245 x 482x451x32 370 x 208 x 378 x 275 x 266 x 324 x (laius, 376 mm 5 mm 230 mm 274 mm 347mm kõrgus, sügavus) Pordid LAN, USB LAN, USB USB LAN, USB USB Hind 3415 kr 11000 kr 3750 kr 2175 kr 2970 kr Valisin HP Color LaserJet 1500L kuna sellega saab piisavalt kiiresti printida ja töökoormus on suur, kuna seda printerit kasutavad kõik et printida ainult vajalikke dokumente. Lisaks kuna on vaja kõigil printida siis tuleks ühendada printer kõigiarvutitega korraga, selleks on sellel printeril kohe olemas võrgukaart
ja ICMP osa. K. Millisele aadressile saadetakse ping päring (MAC aadress ja IP aadress)? 00:1b:17:27:6c:18 ja 93.184.216.34 L. Milliselt aadressilt tuleb vastus (MAC aadress ja IP aadress)? 00:1b:17:27:6c:18 ja 93.184.216.34 Lisada ekraanipilt ping päringu ja ping vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, (kus kõik plussid kinni). UDP, DNS M. Milliste protokollide päiseid DNS paketid sisaldavad? UDP N. Kui pikk on UDP päis? 8B O. Mis sisaldub UDP päises? Src ja Dst pordid. P. Milline on UDP pordi number DNS jaoks (serveri port)? 53 R. Mis sisaldub DNS osas? nimelahenduse paring serveri poole. Lisada ekraanipildid DNS päringu ja vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, kus UDP ja DNS osad on lahti. 4.4 Traceroute Lisada ekraanipilt käsurealt olevatest traceroute tulemustest. A. Mis on traceroute tulemuseks üldiselt? võrgu noodide nimed(ip) aeg ja kogus kuni sihtpunkti serverini välja. B. Mitme marsruuteri kaugusel meie võrgust asub www.example
paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-,
paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-,
o VLB o AGP Laienduspesad arvutiplokis koht, kuhu paigutada vastav plaat, seadme juhtkaart, arvutisisene andmevahetus toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust. Siinid jagunevad: Laiendussiinid(ISA, MCA, VESA, EISA), kohtsiinid (PCI, VLB, AGP) NB! Laiendussiinid kasutavad suhtlemiseks CPU ja mälude tõlki. Olemas on veel laiiendussiine: PCI, PCI-X, PCI-E, PCI 2.3, PCMCIA, VLB, AGP PORDID COM, LPT, DIN, PS/2, USB, Firewire, IrDa, Bluetooth Andmekandjate liidesed IDE, ATA1, Ultra ATA, PATA, UDMA, SATA, SCSI, SAS 21. FireWire IEEE 1394 ja Firewire 800 liides. Institute of Electrical and Electronics Engineerings Apple 1995 Hot Swaping Hästivastupidav Max.edastuskiirus 100, 200 ja 400 Mb/s Kasutusala: kõvakettad, videokaamerad, printerid, suudab arvuteid omavahel võrku ühendada kasutades järgureid ja jagajaid, 63 seadet. Firewire 800 2001 IEEE 1394b
hulgaga. Küttesegu on kõige efektiivsem ,,peale keerata" just turbolaaduriga mootoril, mida olen eelnevalt maininud. 3.2 Tootluse tõstmine riistvara näol Mootori aju jõudlust saab ka tõsta lisaseadmete abil. Selliseid lisaseadmeid kasutatavad enamasti nn. ,,pühapäevasõitjad", kes suurt rõhku auto jõudluse suurenemisele ei pane. Välist lisaseadet, mis mootori enda ajule külge poogitakse, on võimalik lisada vaid teatud modernsematele ajudele, kus on olemas spetsiaalsed lisa pordid. Sellise ,,tuunimise" suureks eeliseks on see, et on võimalik hõlpsasti auto saada standartsesse tehasekonditsiooni, eemaldades ajult lisatud väline lisaseade. 12 4. LISAFUNKTSIOONID 4.1 Mugavus Auto juhtaju valmistamisel polnud inseneridel ainsaks eesmärgiks pelgalt vaid mootori töö hõlbustamine, vaid mõeldi ka sõitjate heaolule. Nimelt nagu ka eelnevalt mainitud, siis ecu juhib igat elektroonikat sisaldavat seadeldist.
andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP (transmission control protocol). Toimub kontroll. Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid Kontrollib voo mahtu Pordid Masinas elab korraga palju programme ja igaüks tahab saada/saata oma pakette. Millisele programmile konkreetne pakett saata? Programmidele antakse kasutamiseks nummerdatud TCP või UDP port (need ei ole füüsilised pistikud!) Klient - server mudel(Interneti jaoks) Üldine algoritm: server ootab mingil üldteada pordil ühenduskutseid klient reserveerib dünaamilise pordi klient saadab serverile ühenduskutse (koos oma pordinumbriga) server vastab kliendile tema pordinumbril
annaabi.ee 
