docstxt/14565097325762.txt
www.ee 1 46 32000 696 www.linux.or.jp 301 331 106 97 4. Suure faili allalaadimise tulemused ja hinnang neile Kaabel WLAN Laadimise hetkekiirus 18960 10008 kbit/s Laadimise hetkekiirus 2370 1251 kBait/s Kaabli kaudu andmevahetus oli jällegi kiirem, ettearvatult. Kaabli puhul 19 mbit/s näitab, et teoreetilisest maksimaalsest andmevahetus kiirusest oli umbes viiendik kasutuses ning WLAN puhul ka ligikaudu viiendik 10mbit/s kiiruse juures. WLAN kiirust mõjutas kindlasti samas ruumis töötavad kolm teist ruuterit. Kuna eelmisest tabelist on näha, et ping serverisse 192.168.252.13 oli rohkem kui kaks korda suurem, siis ligikaudselt kaks korda aeglasem andmevahetus oli oodatav. 5
Sisukord Protsess .................................................................................................................................................. 3 Protsessi olekud ..................................................................................................................................... 3 PCB Protsessi juhtblokk ....................................................................................................................... 3 Protsessidevaheline andmevahetus ....................................................................................................... 4 Lõimed ................................................................................................................................................... 4 Ajajaotussüsteemid ja multitasking ........................................................................................................ 4 2
ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/Rj45/rj45kaabel.htm · CAT 5 (100 kbit) 1-100 MHZ · CAT 5e ( 1Gb) · CAT 6 1-250 MHz · 10BASE-Tb maks pikkus 100m · 100Base-TX maks 100 m · 1000BASE-TX, maks 100 m 10, 100,100- andmeedastuskiirus T-keerupaarikaabel · Koaksiaalkaabel (coaxial cable) · 10BASE-2 maks 185 m · 10BASE-5 (backbone) maks 500m 10 mbit Võrguarhitektuur Võrgu tüüp Standart Andmevahetus e kiirus/Mbps/ Ethernet 10BASE-2 10 Ethernet 10BASE-T 10 Fast .... 10BASE-TX 100 Gigabit ... 1000BASE-TX 1000 Keerupaarikaabli valmistamine · kaabel (Cat6) · Tangid · Pistik · Murdumiskaitse Ethernetti protokoll Põrge (collision) Mõlemad osalised katkestavad saatmise, mingi aja pärast proovivad jälle Põrkedomeen (collision domain) Võrgu koormatus (utilization) ~30 %
rea deaktiveerima ja aktiveerima uue rea. Need raiskavad omakorda takte, millek käigus ei toimu andmete kirjutamsit ega lugemist. SDRAM- Synchronous dynamic random access memory. Temeist on DRAM tüübiga, mis on sünkroonis süsteemi siiniga. Erinevad SDRAM-id ning nende areng: SDR SDRAM – Single Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory. Eesti keeles sünkroonne dünaamiline muutmälu. Antud mälu taktsagedus on sünkroonis protsessori taktsagedusega. Andmevahetus saab toimida ainult üks kord takti jooksul, kas siis langeva või tõusva frondiga. DDR SDRAM – Double Data Rate SDRAM. Tegemist on topelt andmekiirusega SDRAM-ga. See on saavutatud, kuna andmeid saab liigutada ühe takti jooksul kaks korda: nii tõusva kui langeva frondiga. Mälu andmeedastus kiirus on kuni 1.6GB/s. Kasutatakse 2-e bitist andmebuffrit. See aga ei ole täiesti efektiivne, arvestades, et mälusiini takt on 100MHz ja mälusisene takt on sama.
❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! ! ❖ Kassalindiprinter ! ! Kuidas andmed printerisse saadetakse? ❖ Vanasti toimus andmevahetus rööpväratiga (vt. pilti)! ❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid (ühendatakse arvuti printeriga)! ❖ Võrguprinteritel on sisseehitatud võrgukaart seega arvutiga juhtmega ühendama ei pea! Printimistehnoloogiad ❖ Tooneri põhised printerid! ❖ Vedeltindi printerid! ❖ Tindiprinteri tehnoloogiad (CIJ tindiprinter, DOD printimistehnoloogia)! ❖ Tahke tindi printerid! ❖ Värvi sublimatsiooni printerid!
VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugikiibistiku järgi Tugikiibistik Kontrollib bittide liiklemist protsessori (CPU), süsteemi mälu ja emaplaadi siinide vahel Kontrollib/juhib kõiki emaplaadi komponente Üldjuhul koosneb kahest kiibist: Põhjasild Lõunasild Siinid Siinide abil toimub arvuti sisene andmevahetus Siinid jagunevad andmesiinideks ja aadressisiinideks FSB (frontside bus) BSB (backside bus)
IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis. Lisaks on olemas veel ka anonüümne FTP (anonymous FTP), mis võimaldab arvutis
peab, vastasel juhul tuleb veateade. Selle käskluse puhul on parameeter kohustuslik. Samas käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust, ehk toob kõik failid, kui talle aga lisada mingi parameeter, toob käsklus vaid näiteks kindla tähega algavad failid. 4. väärtusparameeter ja muutujaparameeter Väärtusparameetrite kaudu toimuv andmevahetus on ühesuunaline: välja kutsuvast plokist alamprogrammi sisse. Muutujaprameeter lubab kahesuunalist andmevahetust, mistõttu ta on sisend- väljundparameeter. Muutujaparameetri kaudu saab esitada ka failmuutujaid, kusjuures see on ainus failide edastusviis alamprogrammi ja välja kutsuva ploki vahel.
Kasutaja jaoks esinevad VLAN märgid positiivsete täisarvude kujul, mida nimetatakse VLAN ID'deks. VLAN seadme nimede esitamisel on üldiselt levinud sellised kujud: ·VLAN_PLUS_VID - vlan0005 ·VLAN_PLUS_VID_NO_PAD - vlan5 ·DEV_PLUS_VID - eth0.0005 ·DEV_PLUS_VID_NO_PAD - eth0.5 Virtuaalset kohtvõrgu kasutamis tasuks kaaluda, kui tekivad järgnevad situatsioonid: Sul on rohkem kui 200 seadet ühendatud kohtvõrku (LAN) Sul on tihe andmevahetus kohtvõrgus (LAN) Kasutajad vajavad turvalisemat võrku või ühendused on aeglustunud, sest on liiga palju ülekandeid. Kasutajatel on vaja olla ühe ja sama ülekandega dommeni all sest nad käivitavad samu rakendusi. Virtuaalvõrkude kasutamine ja tehnoloogia on tänapäevaks juba standardiseeritud. IEEE 802.1q standard annab mehhanismi virtuaalkohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks
omama kõiki IMO nõutavaid näitajaid ja Conning Station peab võimaldama sooritada kõiki nõutavaid navigeerimisoperatsioone. Kõiki näitusid uuendab süsteem piisava sagedusega, mis tagab meresõiduohutuse, ECDIS elektronkaarte uuendatakse tänapäeval regulaarselt interneti vahendusel või kaarditootja saadetavate CD-ROM infokandjatega. Alpool joonisel 2 näidatud tüüpiline Conning Display pilt: Joon 2. Süsteem võimaldab: - Info kogumine kõigilt navigatsioonianduritelt; - Andmevahetus LAN-võrgu kaudu kõigi navigatsiooniarvutite vahel; - Reaalajas kõigi andmete kuvamist; - Elektrooniliste kaartide kuvamine koos enda ja lähimate laevade positsiooni (koordinaatidega) ja muu AIS-infoga; - Reisiplaani koostamist; - Reisiplaani realiseerimist; - Elektrooniliste direktsiooninurkade (aasimuutide) kuvamist; - Navigatsioonimarkerite kuvamist; - Kõikehõlmavat laevajuhi navigatsiooniinfot ja alarmsignalisatsiooni;
aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/30ms=300(bit/s) Paarsuskontroll Mis muutus, kui Paarsus kontroll bit paarsuskontrolli viisiks seada inverteeris. Odd 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 1 Edastuskiirus 19200 Andmebittide arv 8 Paaritu Paarsuskontroll (odd) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised Paarsuskontroll ja Valitud sümbol ja Aeg esimese 0 nivoo algusest Mitu bitti selle aja
Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja
1.) Järjestikliidese RS-232C andmeülekane parameetrid ja nende seadmiseks vajalikud juhtkorraldused ning ühenduste skeem klemmplaadil. Ülekande kiirus oli 300 bit/s, ilma paarsuseta. Klemmplaadi ehitus: TxD o o TxD RxD o o RxD o o RTS o o CTS o o DSR o o DTR o o RI o o CD GND o o GND Vasak pool on ühendatud arvuti järjestikporti ja parem pool moodemisse. 2.) Klaviatuur-ekraan andmevahetus, RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid. TxD · · TxD RxD · · RxD Sellised on ühendused klemmplaadil Mina valisin sümboliks `b'-i, selle ostsillogramm: 0100011 3.) Nullmoodemi ühenduste skeem. TD · · TD RD · · RD 4.) Signaalide RD ja TD ostsillogrammid null-modemi korral. Teise brigaadi arvutiga nullmoodemi ühenduse korras saatsime sümboli `@', mille signaal ostsillograafil nägi välja järgmine : 5.) Modemühenduste skeem. Arvuti TD--------RD
maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register- register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) PILET 3. Konveier protsessoris ja mälus. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi. Konveier täidab paralleelselt, kui ühe käsu käsuloendur on saatnud käsu aadressi
Panasonic Corporation on segmenteeritud firma, millel on väga palju tegevusalasid tegelikult jagunebki Ta tervelt 17'ks alafirmaks. Siin siis Panasonicu firmad ja mõned märksõnad nende tegevuse kohta: · AVC Networks Company - Audio/Video, TV, DVD, Blu-Ray · Panasonic System Networks Co., Ltd. - Valvesüsteemid, võrgukaamerad, VoIP, PLC · Panasonic Mobile Communications Co., Ltd. - Mobiiltelefonide mugavamaks tegemine ja lisavõimaluste loomine (andmevahetus teleka,arvuti või printeriga microSD kaudu) · Automotive Systems Company Navigatsioonisüsteemid,ECU,akud,mootorid,kompressorid · Panasonic Healthcare Co., Ltd. Haiglasüsteemid, Medical Imaging (röntgen ja sondid vist?) · Home Appliances Company kodutarbed (pesumasinad,mikrolaineahjud jne) · Lighting Company Valgustustehnika · Panasonic Ecology Systems Co., Ltd. Ventilatsioon, õhuniisutajad, õhupuhastajad
Seega toimub pidev puhvermälu värskendamine, kuid üksnes puhverdatava põhimälu piires. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Mälu tüübid Laias laastus saab kogu mälu liigitada kaheks suureks alajaotuseks: püsimälu ja muutmälu. Püsimälu ROM
EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu.
aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 1945 1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita
forecasting and replenishment) CR - pidev asendamine (continuous replenishment) - tarnekontseptsioon CRM - kliendisuhtehaldus (customer relationship management) DRP - jaotusvajaduste plaanimine (distribution requirements planning) EAN - Euroopa artiklinumber (European article number) - vöötkoodistandard ECR - tõhus reageerimine tarbijale (efficient consumer response) - tarnekontseptsioon EDI - elektrooniline andmevahetus (electronic data interchange) ELA - Euroopa Logistikaassotsiatsioon (European Logistics Association) EOQ - optimaalne tellimiskogus (economic order quantity) EPC - elekrooniline tootekood (electronic product code) - RFID standard ERP - ettevõtte ressursside plaanimine (enterprose resource planning) EVA - majanduslik lisandväärtus (economic value added) FCL - täiskonteinerisaadetis (full container load)
1 1 arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 0 0 Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuuluvad lisaks: Arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Operatiivmälu haldamine. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Failide haldus. Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine, andmevahetus välisseadmetega. Arvutivõrkude tugi. Arvuti turvalisuse tagamine. Käskude interpreteerimine. Opsüsteemi ehitus: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine. Mälusuperviisor – mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine. Operaatoriliides – programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine.
.........................................................................................................5 Viited...........................................................................................................................................8 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve
15.Juht- ja hetkel t=0 Mealy mudel W(t) = väljundliideste vahel kasutatakse säilitamiseks. Käsudekooder operatsioonautomaadi osa käsu (A(t), Z(t)) Moore mudel W(t) ühenduseks siine- mitmejuhiline otsib üles järgmise käsu. täimisel: Operatsiooniautomaat ühendus, millega saab omavahel 24.Andmevahetus = (A(t)) (sisend tähtsust ei oma, sisaldab aritmeetika- loogika liita palju süsteemi komponente. mikroprotsessorsüsteemis: sõltub ainult olekust A). seadet (ALU) ja registreid ning Juhtseadme siin koosneb *siinitsükkel- iga siini poole
tahad laua- ja sülearvutis olevaid andmeid sünkroonis hoida. Seda porti saab tavaliselt paigaldada laiendusplaadiga, millel on väline infrapunasensor. 7 SCIS-port. Kui paigaldad arvutisse SCSI-pordi on kaardil ka väline port, mille külge saab ühendada skannereid, CD-kirjuteid või teisi SCSI-seadmeid. Info liikumine läbi pordi. Kui andmevahetus käib läbi pordi, siis protsessor suhtleb sisend- väljundseadme asemel pordiga. Protsessori andmesiiniga on pordid
ka kerge kasutusele võtta. 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM) Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Muutmälus toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine Toimub andmevahetus välisseadmetega (igasugu salvestusseadmed, printerid, kuvarid). Lühendiga I/O (inglise keeles Input/Output ehk Sisend/Väljund) tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. 2.4 Arvutivõrkude tugi
3.Strateegilise taseme mõõtmed *Süsteemi on lihtne mahtu lisada, kasutajate ja andmestiku maht, mida süsteem toetab suurendatakse vastavalt huvigrupi suurenemisega. * Süsteem on paindlik ja on võimalik pakkuda uusi teenuseid. 4.Süsteemi taseme mõõtmed *Süsteemil on turvanõuded, mis eeldavad kasutajate audentimist. Erinevatel kasutajatel on erinevad volitused, mida süsteem erinevatele rollidele annab. *Ülekande ajal on andmestik kaitstud, et andmevahetus oleks võimalikult turvaline. *Süsteemil on kaks serverit, millest üks võetakse kasutusele, kui tehakse parandusi või uuendusi, sellepärast on süsteem maas ainult serverite vahetamise ajal. Turvaklass: Teabe hilinemise tagajärgede lubatav kaalukus (R): R2 - teabe saamatajäämisega toob kaasa olulise takistuse funktsiooni täitmisele. Aegkriitilise teabe käideldavus (K): K1 - teabe saamisele on seatud tähtaeg päevades. Teabe terviklus (T): T3 - teabel on tõestusväärtus.
ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD- seadme vahendusel. Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT- kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid;
Edastuskiirus(v) = 9 bit/0,04s = 250 bit/s Paarsuskontroll http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 1/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Mis muutus, kui Paarsusbitt muutis paarsuskontrolli viisiks väärtust. Enam ei ole seada Odd paarisarv bitte 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 9 Edastuskiirus 14400 Andmebittide arv 7 Paaris Paarsuskontroll (even) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised Valitud Aeg esimese
Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni:600 us Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 6 Edastuskiirus (bit/s): 600us = 0,0006s 6 bit / 0,0006s = 10000 bit/s 3.3 Faili edastus arvutite vahel järjestikliidese kaudu. Edastuskiirus 300 bit/s (lisa makro tulemused) 5 sekundit
välja toodud mõned. Kuidas Sina need lahendaksid? Millised väljatoodud infohalduse probleemidest eksisteerivad Sinu organisatsioonis? 1. Organisatsioonid ei ole infohalduseks piisavalt küpsed(org. ei teadvusta endale infohaldust) – puudub terviklik ülevaade organisatsiooni infovaradest, ei mõisteta info mõjusid äriprotsessile ega teata, kus info tekib. Tuleks välja selgitada ettevõtte hetkeolukord, kaardistatada protsessid, info liikumine ja infosüsteemide vaheline andmevahetus. Tuleb töötajatele teha selgeks, miks on info oluline, koolitamine. Info ei ole ainult dokumentides. Lisaks reeglite kehtestamisele on vaja head kontrollisüsteemi ja tasakaalustatud sanktsioneerimist. Reeglite sisu tuleb hoolega läbi mõelda. Reeglite ja protseduuride vastu eksimine on vaja teha võimalikult keeruliseks, mida aitab saavutada äriprotsesside automatiseerimine ja standardsete protseduuride puhul valikute piiramine. Vajalik on ka
5. maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 6. ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole 7. võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole 8. jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga 9. efektiivne andmevahetus alamprogrammidega 7 10. efektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) · Konveier protsessoris (Pipeline) Käskude haaramine on kitsaskoht käskude täitmise kiiruse jaoks. Selle probleemi leevendamiseks on arvutitel oskus haarata käske mälust ettenägelikult, et nad oleks olemas, kui neid on tarvis. Neid instruktsioone salvestatakse registris mida kutsutakse prefetch buffer (puhvermälu register?)
(RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on
staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser- verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti. Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud tehingute puhul
saadud tootjatehastelt ja importööridelt. Informatsioonis on lahti kirjutatud varuosade nimetused, toote koodid, aga ka varuosade hind vastavalt konlreetsele turule. Keerulisemate ja sõlmede juures on üksikasjade täpsustamiseks võimalik kuvada ekraanile detailide pilte. Programmis on võimalus salvestada digitaalpilte vigastustest, saata kogu vajalik dokumentatsioon edasi, kasutadeselektroonilist posti. Kiire andmevahetus töökoja ja kindlustusseltsi vahel kiirendab kogu taastusremondi protsessi: Kindlustusselts saab kiiresti ilma töökoda külastamata pildi kahjustustest. · Töökoda saab kiire heakskiidu töö tegemiseks. · Sõiduki omanik saab võimalikult ruttu taastatud sõiduki kätte. WinCABAS kokkuvõte EELISED: · WinCABAS on arvutitarkvara, mille koostamiseks on kasutatud MYSBY/VAT norme ning seetõttu on selle kasutusele võtmine loogiline jätk MYSBY/VAT normide
•Autoriseerimine. •MISP (MiniInfoSüsteemPortaal). -Võimaldab automatset UI -d, kasutajate grupeerimist ja teenuste tarbimist -Sama funktsionaalsuse võib ehitada otse ettevõtte infosüsteemi •Registrite lihtpäringud, •Päringute ärimudeli realiseerimisvahendid (võimalus päringuid esitada mitmetesse erinevatesse andmebaasidesse ja registritesse), •Võimalused kirjutada registritesse, •Võimalus saata üle Interneti suuri andmehulki, •Turvaline andmevahetus, logide salvestamine ja päringute jälitusvõimalus, •Kodanikuportaal, kuhu saab lisada teenuseid, •Ettevõtja portaal, kuhu saab lisada teenuseid, •Tsentraalne ja lokaalne monitooring, •Teenuste kirjelduste kogumine spetsiaalsesse andmekogusse (WSDL formaadis). X-teega liitunute statistika: 31.12.2011: üle 100 andmekogu, X-teed on kasutanud üle 100 000 organisatsiooni. Andmevahetusprotokoll reguleerib andmevahetust IS -i ja andmekogu vahel.
Test) ja esmase käivitusseadme poole pöördumiseks, et laadida arvuti muutmällu operatsioonisüsteem. Viimane mõiste hõlmab tarkvarakeskkonda, mille kaudu hallatakse süsteemiressursse ja jagatakse kasutajale juurdepääsu erinevatele riistvarakomponentidele ning võimaldatakse käivitada erinevaid programme ehk rakendusi, et panna arvuti teostama kasutajale vajalikke ülesandeid. 1.1.2 Arvutisüsteemi põhikomponentidevahelised seosed Arvutisüsteemi põhikomponentide omavaheline andmevahetus toimub mööda füüsilisi meediumeid ehk siine (Bus): mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Joonis 1-2. Arvuti plokkskeem Et ühendada erinevad komponendid ja võimaldada arvutil andmevahetust perifeeriaseadmetega on kasutusel täiendav integraalskeemide komplekt ehk tugikiibistik. Kõik arvuti komponendid
1 bait(B) - ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk. 1 kilobait (KB) = 1024 B 1 megabait (MB) = 1024 KB 1 gigabait (GB) = 1024 MB Vahe ja põhimälu Vahemälu on mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Põhimälu on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel. Videokaart Videokaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Kuna videokaartide elektritarbimine on üha suurenenud, on kasvanud ka videokaartide poolt eraldatava soojuse hulk. Kui see soojus kasvab liiga suureks, siis videokaart võib ülekuumeneda ning lõpptulemusena lakkada töötamast. Videokaardi jahutusseadmed Radiaator: passiivne jahutusseade
ustest/ustekategooriatest mis aegadel isik tohib läbi pääseda. Uuendatud info kantakse ustel asuvatesse lugejatesse. · Pääslasüsteemides on levinuimad vanemad, 125kHz ja 134kHz madalsageduslikud RFID kaardid. Mittekirjutatavas (read only) kaardis sisaldub unikaalne kood, tüüpiliselt 40 bitti. · Kontrollerisse edastatakse kood, mida võrreldakse kontrollerisse salvestatud andmebaasi kirjetega. Kontrolleris hoitakse ainult võtmekoode. Andmevahetus ei ole krüpteeritud, aeglase traadita side tõttu oleks see ka keerukas. Erinevate tootjate kaardid ei ole sageli turukaitse põhjustel ühilduvad (kontroller toetab ainult teatud koodipiirkonna ID-sid). Põhimõtteliselt on võimalik piisavalt paindliku seadme abil lugeda kõiki kaarte ja neid kopeerida. Kaardi kauglugemine (üle 50 cm) on tehnoloogiliselt keerukas ja nõuab spetsiaalriistvara. Õpilas- ja üliõpilaskaartidena on Eestis kasutusel aga uuemad, kõrgsageduslikud 13.56 MHz
pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 9. Printerid Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Printereid, millel on lisaks
Mõnikord nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist. SPI-d kutsutakse tihti sünkrooniliseks jadaliideseks. 7. Nimetage liideseid, mis võimaldavad ühele siinile ühendada vähemalt 100 seadet. Lihtsamate seadmete ja anduritega suhtlemiseks töötas Dallas Semiconductor välja protokolli, mida kutsutakse 1-wire liideseks, kuna kogu mõlemasuunaline andmevahetus ja toide liiguvad ühe juhtme kaudu. Lisaks võimaldab liides ühele siinile üle 75 seadme ühendamist, moodustades MicroLan võrke. MicroLan võrgus on üks juhtseade, mis juhib võrgus liiklust ja tagab, et siinil olevad seadmed ei üritaks korraga rääkida. 8. Loetlege erinevaid topoloogiaid ja selgitage nende erinevusi. Võrgutopoloogia arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus
5 V) · Kaal: <2.5 kg TRIMBLE DINI DIGITAALNIVELLIIR 0,3 MM Trimble® DiNi digitaalne nivelliir on ideaalne täpseteks elektroonilisteks mõõtmisteks, kus tegemist kõrguste ja kauguste mõõtmisega. DiNi 0,3mm on nivelliir, mis oma suure täpsuse poolest leiab kasutust riiklike nivelleerimiskäikude mõõdistamisel. Eelised: täpne kõrguse mõõtmine kiire ja lihtsa nupuvajutusega, digitaalsed lugemid välistavad vead ja kordusmõõtmised, seadme ja kontori vahel toimub sujuv andmevahetus, mõõta saab ka nii väikese lõigu järgi nagu 30 cm, 60% kiirem loodimine kui tavalise automaatse loodimise puhul. Tehnilised andmed: · Elektrooniline mõõtmine: * Vöötkoodiga invarlatt 0,3 mm (0,001 ft) * Standardne vöötkoodiga mõõtelatt 1,0 mm (0,004 ft) · Visuaalne mõõtmine: 1,5 mm (0,005 ft) · Kauguse mõõtmine: 20 m (65,62 ft) sihtimiskaugusega * Vöötkoodiga invarlatt 20 mm (0,066 ft)
c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 15. RISC-CISC-protsessor: RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. 16. Konveier protsessoris: Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store
c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 15. RISC-CISC-protsessor: RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. 16. Konveier protsessoris: Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store
analoogsignaal Answer 1 uhe andmevahetustsukli korral edastatakse korraga mitu bitti Kahendkood Answer 2 Järjestikuneandme mistahes ajahetkel on signaalil teatud kindel vaartus, saadakse kui fuusikalisi suurusi muundada pideva iseloomuga ele edastus Answer 3 analoog- infot edastatakse bitthaaval digitaalmuundur Answer 4 Paralleelneandmee andmevahetus toimub tsuklitena dastus Answer 5 sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus Answer 6 sisendile antakse analoogsignaal ja valjundil saadakse digitaalsignaal Asünkroonne andmevahetus Answer 7 8 : 1,00 Kuidas organiseerida andmevahetust saatja ja vastuvõtja vahel kui saatjal on kasutada üks lüliti ja vastuvõtjal lamp?
........................................................................................................49 Sünkroonne siin Synchronous Bus........................................................................................ 49 Asünkroonne siin Asynchronous Bus....................................................................................49 Tagasisideta andmevahetusOpen-loop data trasfer............................................................... 49 Andmevahetus tagasisidega Closed-loop data transfer......................................................... 49 Andmevahetus täieliku tagasisidega Fully inlocked handshaking........................................ 50 Andmevahetus oote tsüklite lisamisega Data transfer adding wait states ............................ 50 Grupiandmeedastus Burst mode............................................................................................51 Andme edastus konveierinaPipelining............
w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111) ning siis lõppu paarsusbitt, mille väärtus hetkel 0 kuna ühtesid on arvus paarisarv. Ning siis ülejäänud on stop-bitid. Vastab täiesti tabelile... andmeedastuskiiruseks on 300 bitti sekundis, ühe biti pikkus on ligikaudu 3 millisekundit. w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku- ühendamisele sobitada andmeülekande parameetrid saatjas-vastuvõtjas (ülekandekiirus, bittide arv, paarsuskontroll), seda ka tegime. Siis valisime tabel 1 variandi nr
Edastusmeediumid Andmeedastus Andmeedastuseks nimetatakse andmete teisaldamist andmesidevahenditega ühest punktist teise või teistesse punktidesse. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmevahetus kahe arvuti vahel. Andmeedastuseks kasutatakse tavaliselt kaablit, kuid kaablid on erinevad. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel saab olla kas jäme või peenike. Vahe on kaabli läbimõõdus ja sellega koos ka kaabli segmendi pikkuses. Koaksiaalkaabel on mõeldud kohtvõrgu loomiseks. Koaksiaalkaabel 2 Kaabli keskosa on vasest ja koosneb ainult ühest kiust. Seda kiudu kaitseb plastikust isolatsioon, mis eraldab sisemist kiudu ja metallist kaitset.
Testi teemad: SOA Service oriented architecture. Teenus on peamine komponent. Arhitektuur, mis kasutab 1) teenuseid organisatsiooni integratsiooni ehitusklotsidena, 2) komponentide taaskasutust läbi nõrga seotuse. Sõnumivahetuses kasutab XML-i. SOA raamistik võiks ideaalis olla 1) laiendatav, 2) taaskasutatav ja 3) asendatav. Veebiteenus o Programmide omavaheline suhtlemine ja andmevahetus üle hariliku veebi o Eelised: Erinevate platvormide rakenduste koostöö võimaldamine Tekstipõhised ja avatud standardid on arendajale arusaadavad Annavad võimaluse eri teenuseid integreerida üheks uueks teenuseks Taaskasutamise võimalus o Puudused Suur keerukus Väiksem jõudlus o Kasutusvõimalused
Rullikuga hiir Optiline hiir Laser hiir juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Optilistel hiirtel. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abi valgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Optilise hiire tööpõhimõte: andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi dots per inch). Siinkohal kasutatakse väikest infrapunast laserit mitte punast valgusdioodi. See suurendab hiire poolt tehtud pildi resolutsiooni. See suurendab u 20x tundlikkust. Laserhiired on disainitud enamjaolt juhtmevabalt. Säästmaks energiat vilgub laser ootereziimis.
protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub. Veebilehitseja saab faili HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: http://. Kui aadressi alguses on selle asemel https://, edastatakse teave üle turvasoklite kihi (SSL). Sel juhul toimub andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel kõrvaliste jaoks loetamatul kujul. Rich Text Format (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987. aastast Microsofti poolt arendatav platvormist sõltumatu dokumendi failivorming. Vastavas vormingus failid on laiendiga .rtf ning neid avab ja salvestab enamik tekstitöötlusprogramme, olenemata arvuti operatsioonisüsteemist. Oma universaalsuse tõttu ei toeta selline failivorming keerukamaid kujundus- ja küljendusvõtteid. Rikasteksti vormingus