Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse
informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. CD CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD- lugeja. CD-R DVD DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga.
Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Joonis 1 Virtuaalmälu 1.1. Eesmärk Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega. Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu
kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas. Nagu varem mainitud, on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui keskmine kõvakettas koosneb 4-st diskist, on tal reeglina 8 pead. Niisiis ei maksa uskuda BIOSi
programmikoodi MBR sektoris, kuid muutes MBRis viita nii, et kõigepealt käitatakse viiruse DBR ja alles seejärel algne DBR. Stealthviirus tema tööpõhimõte seisneb BIOSi rutiinide saboteerimises nii, et nad annaksid ketta kohta valeinformatsiooni. Lihtsamad stealth viirused näitavad nakatunud faili suuruse asemel algse faili suurust. Stoned Kui arvuti käivitatakse viirusega nakatunud kettalt, siis installeerib Stoned end süsteemimälu algusesse residentselt. Katkestusvektor 12 liigutatakse ära ja CHKDSK teatab, et arvutil on 2Kb vähem mälu kui installeeritud. Tehes algkäivituse flopikettalt püüab viirus samuti nakatada kõvaketta master boot sectort kui see on veel eelnevalt nakatamata. Viiruste eest kaitsmise võimalused Kasutage programme, mis saite usaldusväärsest allikatest. Kui salvestatud või postiga saadetud laiend on
bitsort(4,arv);
getchar();
return(1);
}
Praktikum 6 ( 12.10.2009)
Ülesanne 1
kirjutada programm, mis avab/loob etteantud nimega otsimispuu-faili, näitab (kui on)
võtmeid kasvavas järjekorras, ja peab dialoogi: küsib võtmeid, kui need juba on puus, siis
näitab nendega seotud infot, kui ei, siis lisab puusse uue(d) tipu(d).
Dialoogi lõpetab ,,tühi Enter", misjärgi kustutatakse kettalt vana fail (kui oli) ja kirjutatak-se
uus fail kettale ning väljastatakse võtmed väärtuste kasvavas ning kahanevas järjekor-ras.
Lahendus
#include
kõikvõimalikud draiverid, mis on oma põhiolemuselt ühenduslüliks riistvara ja tarkvara vahel. Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read only memory ehk ROM) ja ülejäänud on laaditud muutmällu (inglise keeles random access memory ehk RAM) kettalt. Baasvahetussüsteem on esimene programm, mis arvuti sisselülitamisel tööle hakkab. Baasvahetussüsteemi esmane ülesanne on tuvastada, testida ja käivitada riistvara, näiteks kõvaketast, videokaarti jne. BIOS viib arvuti seisu, kus kasutaja tarkvara saab tööle hakata. Arvuti kasutajal ei ole baasvahetussüsteemile juurdepääsu, kuid tavaliselt on selles vahendid, mis võimaldavad seda konfigureerida. Ka BIOS-i konfigureerimissüsteemile ei ole harilikult lihtne ligi pääseda
Kuna EXE-fail töötas tõrgeteta, siis mõned viirusetõrje programmid ei suutnud viirust leida. 4.2 Katalooge nakatav viirus (DIR II). DIR II (alias Creeping Death, FAT) avastati Ida-Euroopas (Bulgaaria, Ungari, Poola) 1991. aasta septembris. DIR II on residentselt mälus asetsev stealth-tüüpi viirus, mis kasutab täiesti uudset nakatamise tehnoloogiat. Ta on üsna raskesti avastatav, kuna tal ei ole kergesti nähtavaid ja mõõdetavaid suurusi. Kui arvuti käivitatakse nakatunud kettalt, siis sel ajal kui DOS käivitab peidetud süsteemifaile, loeb DOS ka DIR II residentselt mällu. Viirus loetakse residentseks süsteemi alumisse mällu, kus asub informatsioon (IO ja MSDOS) süsteemi konfiguratsiooni kohta. Kui kasutaja peaks vaatama mälu jaotust mõne DOS-i tööriistaga, siis näeb ta seal, et Config on 1 552 baiti suurem kui oodatud. Kui süsteemi kõvaketas ei olnud enne nakatunud, siis juhtus see viirusega nakatunud kettalt käivitamise ajal
vahele kinni. Spiraalvedrudega sidurimehanismis tõmbuvad tavaliselt kolm lahutuskäppa surveketta hoorattast eemale,millega surutakse kokku spiraalvedrud Tsentrifugaal sidurit kasutatakse näiteks igasugustes väikestes mehanismides ja selle tööpõhimõte seisneb raskusvihtidele pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud.Mida suuremad on pöörded seda suurem on jõud ja tühikäigupööretel tõmbab vedrukettad üksteisest eemale. Hüdrosidurites kandub jõumoment ühelt kettalt (pumbarattalt) teisele kettale(turbiini rattale).Tänapäeva autodel kasutatakse lisaks veel kolmandat ketast(reaktorketast),mis võib teatud tingimustes jõumomenti suurendada.Kui kolm ketast on siis kutsutakse seda hüdrotrafoks.LK 36 Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti).Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele
Rakendusprogrammid - on määratud faili sisucja antakse korraldusi faili avamiseks, sulgemiseks, kirjutamiseks, lugemiseks , Loogiline failisüsteem - teab kataloogi struktuuri. Uue faili loomisel loeb kataloogi mällu, lisab kirja ja kirjutab tagasi kettale, faili-organisatsiooni moodul - töötab failide loogiliste ja füüsiliste blokkide tasemel. Tema ülesandeks vaba kettaruumi arvestus , baas-failisüsteem - genereerib üldiseid kettalt blokkide lugemise ja kirjutamise käske, teab kettabloki aadressi, Sisend/Väljund kontroll - madalaim tase, koosneb seadmedraiveritest ja katkestuste töötlejast , Seadmed - FAT ja FAT32 (File Allocation Table), exFAT - on FAT32 failisüsteemi järglane, mis kaotab selle vead (extended FAT), NTFS (New Technology File System) on Microsofti OS'is toetatud kaasaegne failisüsteem, ReFS (Resilient File System) 5. Millised on Windows 10 süsteeminõuded (system requirements)?
aktiveerunud programme. · Koodi kokku pakkivad viirused-pakivad programmi koodi kokku ning seejärel kirjutavad tekinud vabale kohele mingi muu koodi · Spawing tüüpi viirused nakatavad sihtmärki · Parasiitviirused kirjutaavd oma koodi peremeesfaili otsa. Fail muutub viiruse koodi võrra pikemaks. · Süsteemiviirused viirused kirjutavad oma koodi ketta boot sektorisse. Seega tehes arvuti algkäivituse nakatunult kettalt, aktiveeritakse ka viirus. · Makroviirused levivad makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Nt! ms word 2. Ohtude liigitus ohte on võimalik liigitada: turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab); allika järgi (mis põhjustab); kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab). Toime järgi võib ohud liigitada nelja põhitüüpi: halvang; infopüük; modifitseering; võltsing.
Ventilaatorid on tavaliselt kasutuses radiaatoritega, suurendades seeläbi soojusülekande efektiivsust. Liikuvate osade tõttu vajab ventilaator püsivat hooldust. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. CD-ROM ja DVD-ROM CD-ROM ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu. DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Helikaart Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel
FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis. Lisaks on olemas veel ka anonüümne FTP (anonymous FTP), mis võimaldab arvutis asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest. Anonüümne FTP on WWW järel levinumaid info levitamise viise. Põhierinevus WWW-st seisneb selles, et kasutaja näeb vaid infokogumi ehk faili nime ja pikkust, vahel ka sisu lühikirjeldust. FTP-d võib võrrelda failide kopeerimisega ühelt kettalt teisele, ainult teine ketas võib asuda mistahes maailmanurgas. FTP-d kasutatakse selliste infokogumite edastamiseks, mida ei saa ühe hetkega inimestele arusaadavalt edastada, näiteks mitmesugused programmid, mahukad teksti- failid jms. Mahukate infokogumite edastamisel on heaks küljeks ka see, et infot ei pea ilmtingi- mata välkkiirelt kohale laadima (vältimaks inimese närviliseks muutumist). FTP käivitatakse sageli taustategevusena ja see võib teinekord aega võtta tunde.
salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt p õhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem
Ülesanne 1. Leia mõistetele seletus · Kõvaketas- on andmesäilitusseade, põhiline üksus, mida arvuti kasutab informatsiooni salvestamiseks. (mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga) · Flopiketas- Andmekandja. · CD-laserketas. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Väiksema mäluga ,kui DVD. · DVD- digitaalne videokassett optiline andmesalvestusvahend, millel on suurem võimsus kui CD-l. · Mälupulk- kaasaskantav mäluseade andmete talletamiseks · Põhimälu (RAM)- arvutimälu andmete ja programmide säilitamiseks. Kustub arvuti välja lülitamisel. Säilitamiseks tuleb salvestada.
korral, kus väikese magneti sattumine ketta juurde viib juba andmete riknemiseni. Ketta suur mahutavus on saavutatud laserikiire täpse suunamisega, ühe andmebiti salvestamiseks kasutatava ala läbimõõt on vaid üks mikron. 5.2 Andmete lugemine Toimub ainult laserikiire abil, ilma magneti osavõtuta. Selleks kasutatakse Kerri efekti, mis seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse peegeldumisel magnetiseeritud alalt. Lugemiseks suunatakse punktile nõrgem laserkiir, mis peegeldub kettalt tagasi. Peegeldunud kiire polaarsus sõltub loetava punkti magneetumusest ja näitab vastava biti väärtust. 5.3 Kasutusala ja kasutusmugavus Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. MO-kettaga saab andmeid vahetada ka erinevat tüüpi arvutite, näiteks PC ja Mac'i vahel. Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest: seadme rike ei too
Seda tüüpi viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid. ,,Antiviirus" viirused ,,Antiviirus" viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid
tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). 6. Mis on LILO? LILO (Linux Loader) asub ketta nullindat sektorit ehk boot sectorit (floppy puhul selline nimi) ehk MBR'i (master boot record - kõvaketta puhul) moodustavas 512 baidis (tegelikult võtab LILO enda alla esimesed 446 B ja 64 B on ketta partitsioonitabel) . Kui tegemist on kõvakettaga ja CMOS SETUP -is (see koht kuhu saab peale voolu sisselülitamist del-ga sisse) on paika pandud, et antud kettalt saab bootida siis toimub järgmine: 7. Mis käsuga tehakse linuxile shutdowni? Tuleb käsureale tippida "SHUTDOWN -h 0" Kui ei tee tarkvaralist süsteemi sulgemist on võimalik, et OP süsteem enam ei käivitu ja tuleb installida kõik algusest peale 8. Kuidas toimub linuxi installeerimine? Olenevalt distributsioonist võib olla installitsiooni protsess erinev, tuleb teha bootitav CD, saab installida üle võrgu, järgmisena tuleks teha aktiivseks bootitav seade ehk bootimis järjekord
Ainus vahe 5.25" ja 3,5" seadmel on see, et esimene kasutab suuremat toitejuhtme otsikut ning suuremat andmekaabli konnektorit. Andmekaablid on 34 kontaktiga (pin). Igale kaabli konnektori kontaktile on omistatud mingi signaal (vaata tabelit). Kuigi 3 1/2 ning 5 1/4 konnektorid on välimuselt erinevad, on nende kontaktide paigutus ja edastatavad signaalid samasugused Kettapinnad jagatakse kontsentrilisteks radadeks, rajad omakorda sektoriteks. Sektor on vähim üksus, mida saab korraga kettalt lugeda või kirjutada. Eri kettapindadel üksteise kohal asuvate radade kogumit nimetatakse silindriks. 5 1. 4 Liigid DS (double sided)= kahelt poolt salvestatav 2 lugemis-salvestuspead. DD (double density)= topelttihedusega salvestus. HD (high density) = neljakordse tihedusega salvestus. tpi (tracks per inch) = radu tolli kohta (3 ½ tollistel ketastel on see 135).
Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. kaust kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja otseteed (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. ikoon - on semiootikas kuju või pilt, Ikooniline suhe tähistab faktilist sarnasust. Ikoon on teatud mudel. töölaud - metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse reaalse
1995. aastal ilmusid ka makroviirused mis panid arvuti viirustõrje programme valmistavad firmad taas pead murdma. Kuna viiruse eest kaitsmiseks tuli luua uus programm mis nõudis uusi täiendusi. 2.5 Aasta 2000 Aasta 2000 alguses langesid järjest arvutiviiruste ohvriks Windows2000, selle viiruslaine taga oli rühmitus nimega ,,29A" Veel sama aasta alguses levis meili teel ka viirus mis baseerus nime alla LoveLetter(armastuskiri), mida avadest aktiveerus arvutis viirus mis kustutas kettalt kõik failid. ( www.cs.tlu.ee ) 7 3.Arvutiviiruste levimise viisid Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei
Enamasti osutuvad nakatunuteks *.EXE ja *.COM failid, aga on olemas viiruseid, mis suudavad nakatada ka teistsuguste laienditega (*.SYS, *.OVL, *.PRG) faile. Faile nakatavad viirused võib omakorda jaotada kaheks: a)viirused, mis loevad end residentselt mällu b)viirused, mis ei loe end residentselt mällu Teiseks viiruste rühmaks oleksid süsteemi või buut-sektori viirused. Siia gruppi kuuluvad viirused, mis kirjutavad oma koodi ketta buut-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi buut-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. Kuid on olemas ka viiruseid, mis suudavad nakatada nii faile, kui ka buut- sektorit. Selliseid viiruseid kutsutakse Multi-Partite viirusteks. On välja mõeldud palju nn. "abi"tehnoloogiaid, mis raskendavad viirustõrje programmidel viirusi leidmast. Need on "mootorid", mida saab viiruse koodi
pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Disketiseade Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. Helikaart
standard (Enchanced IDE) tuleb toime kuni 7,8GB ja nelja kõvaketta või alternatiivse kettaseadmega. SCSI ja selle edasiarendused (SCSI-2, Wide-SCSI, Ultra-Wide-SCSI) on tunduvalt kiiremad ja paindlikumad, aga ka kallimad kui eelnevad lahendused. Mootor paneb telje liikuma ning telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Teoreetiliselt kehtib põhimõte, et mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda aga suurem number ei pruugi alati näidata kiiremat kõvaketast, sest andmete lugemise kiirus oleneb veel mitmetest teistest teguritest. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga. Kõvaketta plaadid pöörlevad konstantse kiirusega (CAV). See tähendab, et 360 kraadine ketta pööre võtab alati ühe ja sama aja, olgu siis lugemis/kirjutamispead ketta välimise või sisemise serva pool. Kuna välimiselt äärelt on
Pugemine tunnelis lisaülesannetega, takistuste all. Ronimine varbseinal vahelduva sammuga, toengpõlvituses kaldlaual, ripped köiel, vahenditel. Tasakaal kõnd pingil ja pööratud pingil, seis ühel jalal käte erinevad asendid, mõõtsammud, juurdevõtusammud kõrvale, selg ees, jooks, seis päkkadel, silmad suletud, astumine üle takistuste, seis topispallil, jooks- signaali järgi peatumine ühel jalal, päkkadel, keerlemine paigal, rõhtseis. kettalt kettale. Harjutused matil veeretamine, selili kägarduda käte haardega ümber põlvede, kiikumine, veeremine turjale ja tagasi. 5 – 7 aastased Kõnd jalatõstega ette, taha, kõrvale, väljaastega, pöia sirutamisega, ristsammudega, „kurekõnd“, suletud silmadega edasi-tagasi, pikad sammud 3 suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks.
ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti "puhtana" peale panna, kui soovid installida windowsi asemele linuxit või vastupidi, siis selle jaoks tuleb teha FORMAT, ehk siis ketta ümber seadistamine uue operatsiooni süsteemi jaoks. Siit tuleneb ka veidike väär väide, et FORMAT kustutab ketta tühjaks, tegelikult tehakse ketas puhtaks enne formaatimist ning selle käigus siis kustuvad kõik andmed kettalt! Samas on see hea siis, kui su windows on totaalselt omadega läbi(viirustest pungil, aeglane jne) või kui soovid vahetada opsüsteemi. Windows XP installimine Kui kõik eelnevad asjad on korras, tuleb Windows XP plaat panna CD-ROM seadmesse ja arvuti taaskäivitada. Edasised juhised: Samm 1 Kui ekraanile ilmub tekst: Press any key to boot from CD ..., siis vajuta suvalisele klahvile, et arvuti käivituks CD- plaadilt. Magad selle koha maha, pead arvuti taaskäivitama. PS
(ehk Friday 13th) oma paljude variantidega (Apocalypse, Barcelona, Nemesis, Payday). Mitteresidentsed failiviirused on ehituselt lihtsamad ja suhteliselt vähe levinud. Need on peaaegu sama tööpõhimõttega nagu residentsed failiviirused, ainuke vahe seisneb selles, et nakatav kood ei asetse mõnel katkestusel arvuti mälus, vaid käivitub ainult nakatunud programmifaili käivitamisel, otsides viiruse algtekstis määratud algoritmiga kettalt nakatamata faile ja nakatades neid. Kui vaadata viirusega nakatunud faili, siis hakkab seal kohe silma, et programmi alguses on pikk hüpe kuskile faili lõppu. Üldse võib programmifaili tegevuse kõige elementaarsemal sammhaaval jälgimisel viiruselise koodi kergelt avastada-lihtsamatel juhtudel saab viiruse elimineerimisega hakkama isegi kõige 6 vähemate assemblerkeele alaste teadmistega kasutaja. Selle vastu on
võtit, et dekrüpteerida fail. Sest see on sõlmitud failisüsteemi tasandil, on läbipaistev teisele kasutajale. Põhi-ja dünaamilised salvestamise Windows 2000 tutvustas Logical Disk Manager ja diskpart käsurea vahendit dünaamiliseks ladustamiseks. [10] Kõik Windows 2000 versioonid toetavad kolme tüüpi dünaamilise ketta mahte (koos baasketaste): lihtsad mahud, üleulatavad mahud ja triibuline mahtud: Lihtsad mahud maht kettaruumiga ühelt kettalt. Üleulatuvad mahud, kus kuni 32 ketast näitab ühe kettana, suurendades selle suurusest, kuid mitte täiustades jõudlust. Kui üks ketas ei ebaõnnestub, siis massiiv on hävitatud. Mõned andmed võivad olla taastatavad. See vastab JBOD-le ja mitte RAID-1-le. Triibuline mahud, mida tuntakse ka RAID-0, salvestades kõik oma andmed üle mitme ketta. See võimaldab paremaid tulemusi, sest keta lugemine ja kirjumine on tasakaalustatud mitmel kettal. Süsteemiutiilidid
käivitub algne programm. 3. Kolmanda viisi korral nakatakse EXE-faile suunates programmi algusaadress viiruselisele koodile, mis on enamasti programmifaili lõpus. Edasised tööpõhimõtted on samad, mis COM-faili viirustelgi. 1.6 Mitteresidentsed failiviirused Mitteresidentsete failiviiruste erinevus residentsete failiviirustega seisneb peamiselt selles, et nakatav kood ei asetse mälus, vaid käivitub ainult nakatunud programmifaili käivitamisel, otsides kettalt nakatamata faile ja nakatades neid. Kuna programmifaili töö sammhaaval jälgimisel on võimalik viiruse koodi üles leida, siis on viiruseloojad valmistanud stealth-viiruse, mis näitavad nakatunud faili suuruse asemel esialgse faili suurust või näitavad viiruse asemel faili algset sisu. 1.7 Makroviirus Levivad makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Viirus hakkab süsteemis levima, kui nakatunud fail mõne rakendusega avada. Selliseid viiruseid on loodud paljude
mis on enamasti programmifaili lõpus. Edasised tööpõhimõtted on samad, mis COM-faili viirustelgi (Heinaru, 2012). 1.4. Mitteresidentsed failiviirused Mitteresidentsete failiviiruste erinevus residentsete failiviirustega seisneb peamiselt selles, et nakatav kood ei asetse mälus, vaid käivitub ainult nakatunud programmifaili käivitamisel, otsides kettalt nakatamata faile ja nakatades neid. Kuna programmifaili töö sammhaaval jälgimisel on võimalik viiruse koodi üles leida, siis on viiruseloojad valmistanud stealth-viiruse, mis näitavad nakatunud faili suuruse asemel esialgse faili suurust või näitavad viiruse asemel faili algset sisu. (http://web.zone.ee/arvutiviirused/ (08.04.2010)) 1.5. Makroviirus Levivad makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Viirus hakkab süsteemis levima, kui
Seda tüüpi viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. 1.7 Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid. 1.8 ,,Antiviirus" viirused ,,Antiviirus" viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid
kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s. SSD e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte. Northbridge - Kiip emaplaadil, mis suhtleb riistvaraga: CPU, RAM, BIOS ROM, PCI Express (või AGP) ja ka southbridge'iga. Mõned inteli kiibid kontrollivad ka integreeritud graafikat(Graphics and Memory Controller Hub (GMCH)). Southbridge - Kiip mis tegeleb "aeglasemate" komponentidega nagu PCI, ISA, PATA, SATA, heli ning ka kella liigutamisega. Southbridge teeb tihedat koostööd ka northbridge'iga. CPU e. Central Processing Unit - Protsesside töötleja e
kontuuri. Mõõteratta veeremis teekonda hinnatakse pööretelugeja mõõteratta enda jaotiste ja nooniuse abil. Vastava keermestiku abil on mõõteratas ühendatud pööretelugejaga, kus mõõteratta kümnele täispöördele vastab ketta üks täispööre. Mõõteratta jaotise kümnendikosi hinnatakse nooniuse abil. Pindala määramiseks tehtav planimeetri lugem koosneb neljast numbrist: tuhanded loetakse kettalt indeksi järgi, sajad ja kümned mõõterattalt noonius nullindeksi järgi ning ühelised nooniuselt. Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5. Grafoanalüütiline meetod 6
Tiitliribal kuvatakse dialoogi avanud programmi nimi. Aknas kuvatakse programmi poolt esitatud küsimus. Klõps nupul Yes annab jaatava vastuse, klõps nupul No annab eitava vastuse ja klõps nupul Cancel katkestab tegevuse, mis tekitas lahendamist vajava olukorra. Kõvaketta sirvimine Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides. Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis avab samanimelise akna, kus on kettaseadmete ja kasutaja nimega dokumentide kausta ikoonid. Klõps kettaseadme ikoonil muudab selle ikooni aktiivseks. Akna vasakus servas
See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest. Nii et suurem number ei pruugi alati just näidata kiiremat kõvaketast. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju. Kõvaketta plaadid pöörlevad konstantse kiirusega (CAV)
sum=0 korral.kasutajate jaoks näeks eri programmid väga 1981 I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM for i in range(n+1): eri moodi välja. Mida opsüsteem enamasti teeb? 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima sum=sum+i panna.Oskab programme seisma panna (lõplikult esimene 32-bit prose (National Semiconductor) return sum. või ainult väikese pausi jaoks). Oskab kettale faile
Mida digitaalarvuti. millegi tegemiseks. Näited:Toiduretsept. Juhend – www.zzz.ee/epl, MS win95 ja IE 1.0. ruutvõrrandi lahendamiseks. Algoritmiline opsüsteem enamasti teeb? Oskab kettalt probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja programme lugeda ja neid käima panna.Oskab 1947 – I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell panna täidetavate juhendite loeteluna.Programm programme seisma panna (lõplikult või ainult
Joonis 1. Hypervisor Type 1. native (bare metal) [19] ● Type 2 (hosted) Hypervisior on virtualisatsiooni kiht mis on installeeritud host operatsioonisüsteemist ülespoole, nagu Windows Server, Linux vms. Host operatsioonisüsteemil on otsene juurdepääs serveri riistvarale ja on vastutav juhtimast elementaar operatsioonisüsteemi teenuseid. Type 2 Hypervisor loob virtuaal masina keskkondi ja kordineerib kutseid keskprotsessorist, mälust, kettalt, võrgust ja teisi ressursse läbi host operatsioonisüsteemi. [16] Joonis 2. Hypervisor Type 2. Hosted [19] Mõned tuntumad täisvirtualiseerimise tooteid ja tehnoloogiaid on WMware ESX, Microsoft Hyper-V, XenServer, Wmware Workstation, Oracle VM Virtualbox, Microsoft Virtual Server, Parallels Desktop, QEMU 2.3 Operatsioonisüsteemi tasemel virtualiseerimine 10
aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks.Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega .Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab
magnetlinti. Magnetpartiklide mõõtmed erineva kvaliteediga magnetmaterjalides mida kvaliteetsem magnet, seda väiksem domeenide mõõde. RZ digitaalsignaal Tegemist on kodeerimismeetodiga, mis kasutab magnetlinti, mis on neutraalses konditsioonis. Digitaalne "1" on kodeeritud positiivse impulsina ja "0" negatiivse impulsina. Kerri efekti seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse peegeldumisel magnetiseeritud alalt. Lugemiseks suunatakse punktile nõrgem laserkiir, mis peegeldub kettalt tagasi. Peegeldunud kiire polaarsus sõltub loetava punkti magneetumusest ja näitab vastava biti väärtust. Domeenid on vist suunatud kas mälust välja v6i mälusse sisse. Ei ole kindel. Kui magnetoptilist materjali kuumutada Curie temperatuurini (200° - 300° C) muutub ta paramagnetilisteks. Seisundis, kus kandja on magnetiline (enne kuumutamist) ei saa selle magnetvälja muuta, paramagnetilises seisus on aga kandja kergesti ümber magneteeritav.
Praktikas kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi õlikulu doseerimist: ● plunžeri käigu pikkuse reguleerimisega ● õlijaotussiibriga. B & W lubrikaator koosneb samas korpuses olevast plunžerpumbast 1 ja õlipaagist 2. Õlipaak täidetakse läbi filtri 3 silindriõliga.Pumba plunžer saab liikumise kettalt 4, mis on ekstsentriliselt kinnitatud hõõtshoovastikuga ühendatud vedavvõllile 5. Võlli pöörlemisel annab ekstsentriline ketas plunžerile 6 survekäigu. Plunžeripealse ruumi täitmine õlipaagist õliga toimub plunžeri tagasikäigu ajal. Tagasikäik toimub plunžerile toimiva vedru 7 mõjul. Plunžeri imi ja survepoolt eraldavad imi 8 ja survekuulklapid 9. Õli juhitakse plunžeri survekäigu
Nimi Blu-Ray tuleb sellest, et ketaste lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse laserit lainepikkusega 405 nm, mis vastab lillakas-sinisele valgusele. 11 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A 6. DVD DVD-ROM lubab ainult kettalt lugemist nagu CD-ROM. Kokku võimalik mahutada DVD kettale 17 G infot. DVD +RW, DVD -RW -on võimelised teostama kettale korduvkirjutamist. Mahutavus kettal on 3 G juures. Esimest formaati arendavad Hewlett-Packard, Philips ja Sony, teist arendab Pioneer. Algul taheti DVD+RW DVD-de hulgast välja arvata, sest ta läks standardist väheke mööda, kasutades faasipöördus meetodit, nimeks pidi ta hoopis saama PC-RW (Phase Change RW)
programmi tööks vajatakse. Seeläbi ei tule programmil töö käigus mälust puudust. Virtuaalmälu füüsilisse mällu kopeerimise hõlbustamiseks jagab operatsioonisüsteem virtuaalmälu lehekülgedeks. Iga lehekülg koosneb eelsätestatud hulgast mäluaadressidest ning salvestatakse kettale, et sellele hiljem ligi pääseda. Kui mõni programm salvestatud mälulehekülge vajab, kopeerib operatsioonisüsteem selle kettalt põhimällu ja tõlgib virtuaalsed aadressid füüsilise mälu aadressideks. Virtuaalsete aadresside füüsilisteks aadressideks tõlkimist nimetatakse vastendamiseks (mapping). Lehekülgede kettalt põhimällu kopeerimist nimetatakse lehekülgede saalimiseks. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. PILET 4. Printerid ja värviline trükk. Printerid liigitatakse löögita ja löögiga printeriteks. Löögiga printerite hulka liigitatakse näiteks õisprinter ja maatriksprinter.
tooteid(kataloog ise ei müünud otseselt midagi, vaid andis müüjate info toodete kõrval) Transistor - kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. (http://www.youtube.com/watch? v=ZaBLiciesOU) Esimene veebileht: info.cern.ch MIDA OP SÜSTEEM OSKAB? 1)Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima panna 2)Oskab programme seisma panna 3)Oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu 4)Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada 5)Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda 6)Oskab välisseadmetega suhelda 7)Oskab võrguga suhelda 8)Oskab intelligentselt mälu ja cache´iga tegeleda 9)Oskab suhelda graafikakaardiga OSX ja iOS kommerts UNIX-id LINUX-i distrod ( LINUX ise on ainult kernel) Sisaldavad:
Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Windows töökeskkond ja põhimõisted Failid ja kaustad Fail (file)on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kataloog (directory) - failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase. Win95's kasutatakse ka terminit kaust (folder). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. Teek (library)- infoobjektide (failide, objektmoodulite, makrode) kogu. Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path). Absoluutne tee algab juurkataloogi märgiga
Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmiseks antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu
Ketastelt sai lugeda ja neile kirjutada kogu salvestuspiirkonnas, samas kui magnetlinti oli võimalik lugeda vaid järjest algusest lõpu poole ja siis tagasi kerida. Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja. Selline töötlus sai nimeks spuulimine(spooling). Selles kasutatakse ketast kui suurt puhvrit ja võimaldatakse samaaegselt teostada sisendväljundoperatsioone ja teiste tööde arvutustööd. Spuulinguga ei olnud enam 1401 vajalik ja palju lindi vedamist jäi ära. Kuigi kolmanda genertasiooni operatsioonisüsteemid olid hästi kasutatavad suurte
Kuulikese joonkiirus 2 r v= . T Asendades kiiruse, saame kesktõmbejõu arvutamiseks valemi m 4 2r F= . T2 Arvutamine annab tulemuseks 0,05 4 2 0,5 F =( ) N=1N 12 Vastus: kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud on 1 N. Selle tekitab kuulikese tiirlemisel kuulikest hoidva niidi tõmme. Näidisülesanne 8. Horisontaalse pöörleva ketta äärel on klotsike. Kui suur peaks olema klotsikese kiirus, et ta kettalt maha libiseks, kui ketta raadius on 50 cm ja seisuhõõrdetegur ketta ning klotsi vahel on 0,5? Kui suur on sel juhul ketta pöörlemissagedus? Lahendus. Antud: Teeme joonise. r = 50 cm = 0,50 m µs = 0,5 g = 9,8 m/s 2 v=? f=? 8 Vaatame juhtu kui klotsike on ketta äärel ja pöörleb koos kettaga. Kui ketta äärepunkti kiirus (nn joonkiirus) on v, on selle kesktõmbekiirendus (suunaga ketta keskpunkti) v2
Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmiseks antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal
aken. Selles aknas on võimalik valida, kas kasutaja tahab süsteemi paigaldamisel uuenduste allalaadimist ja kolmanda osapoole tarkvara allalaadimist. Üldjuhul on kasulik mõlemad valikud teha. Samuti veendub installer, et arvutil oleks piisavalt vaba kettaruumi, 5 on ühendatud vooluvõrku ning internetiga. 3) Järgmises aknas on kasutaja valiku ees, kas lasta installeril ise vormistada ketas ja paigaldada Ubuntu, mis kustutab kettalt kõik eelnevad failid või „Midagi muud“ variant, kus kasutaja saab luua kettajagusid ise. Viimane variant ei ole soovitatav algajatele Linuxi 6 maailmas. Demonstratsiooni eesmärgil valime hetkel ise kettajagude loomise. 4) Järgnevas aknas oleme jõudnud ise kettajagude loomise juurde, Linuxi süsteemidel on vajalikud kodukataloog (/home), juur (/) ning swap. Üldjuhul peaks juurkataloogi maht olema 16-30GB
annaabi.ee 
