inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta pahaloomuliste ajukasvajate tekke kuni tõenäosust kuni kaheksa korda. Kolm põhivärvi – punane, sinine, roheline Väikseim infoühik on bitt Bitil võib olla kaks väärtust – 0 või 1 Bitte grupeeritakse 8 kaupa, 8 bitti on 1 bait 1 megabait ehk 1 MB = 1048576 Värvilised objektid: Punane objekt peegaldab punast värvust, sinine sinist värvust, ülejäänud neelduvad.
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit)
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit)
Mälu nimi kool aasta 1. Mäluseadmed Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht...
üldist · jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu · Arvuti mälus esitatakse info digitaalkujul. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. · Arvuti mälu "mahu" kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 1 terabait TB = 1000 gigabaiti. · Tänapäeva arvuti Arvuti 10a tagasi ·AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine ...
väiksem ühik. Bitil on kaks olekut ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mälu seadmete või andmete mahu kirjeldamiseks kasutatakse palju suuremaid ühikuid: Bait B 1B = 8 b (8 bitti) Kilobait KB 1 KB = 1024 B Megabait MB 1 MB = 1024 KB Gigabait GB 1 GB = 1024 MB Igapäevases elus kasutatakse mitmeid arvusüsteeme raha üle arvepidamiseks kümnendsüsteemi, nädalapäevade arvestamisel seitsmendsüsteemi, kuude arvestamisel kaheteistkümnendsüsteemi jne. Arvuti mälu olekute kirjeldamisel kasutatakse sageli kuueteistkümnendsüsteemi. Sel juhul saab igal arvjärgul olla 16 erinevat väärtust, mille
Kettaseade seade, kuhu peale salvestatakse enamus asjad, kaasa arvatud ka operatsiooni süsteem, ta salvestab ja loeb neid andmeid 23. Klaviatuur arvuti üks sisendites, peal numbrid ja tähed, tuleb aint trükkida 24. Konsool telekaga või arvutiga ühendatav seade millega saab mänge mängida 25. Kuvar kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab 26. Kõvaketas andmete säilitamise seade 27. Link vajutad peale ja avab materjale, mis sellele leheküljele vastab 28. Megabait on ühik, milles on andmeid, u. 1024 kB 29. Mälu seade, kuhu salvestatakse kogu töö ja vastavalt saab selle sealt ka kätte 30. Operatsiooni süsteem juhib arvutisüsteemi tööd 31. Parabool - nim tasandi kõige selliste punktide hulka, mis on võrdsel kaugusel sellel tasandil asetsevate etteantud sirgest 32. Pikslid ruudud mis moodustavad pildi 33. Printer seade, mis väljastab pildi, mille omanik on ennem arvutis vormistanud 34
Ptk 1 Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on...
Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu mahu, mis haldab ka välismällu salvestatud faili suuruse, kirjeldamiseks kasutatakse aga suuremaid ühikuid: 1 bait B= 8 bitti 1 kilobait KB = 1024 B. 1 megabait MB = 1024 KB. 1 gigabait GB = 1024 MB. Mälu saab jaotada kaheks: sisemälu ja välismälu. Sisemälu on mäluseade, millele on protsessoril juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. Ka sisemälul on oma alajaotused: püsimälu, muutmälu ehk töömälu ning vahemälu. Püsimälu (inglise keeles ROM: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina väga lihtsalt muuta ega juurde kirjutada
protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud. 1 bait B= 8 bitti. Tekstifailide salvestamiseks. 1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 3 GHz. Arvuti võimsust ehk kiirust saab ka vaadata RAM mi järgi. Selle suurust hinnatakse tavaliselt 64MB 2GB
kaasprotsessor (coprocessor), mis on mõeldud mingiks kindlaks ülesandeks, näiteks graafika kiirendamiseks või siis ainult aritmeetiliste tehete arvutamise jaoks. 1.3 Mälu arvutimälu kujutab endast seadmeid andmete säilitamiseks. Mälumahtu mõõdetakse baitides (B), üks bait on ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk. Et bait on väga väike ühik, siis kasutatakse seda enamasti koos kordsetega: 1.3.1 Kilobait 1 kB = 1024 B 1.3.2 Megabait 1 MB = 1024 kB 1.3.3 Gigabait 1 GB = 1024 MB 1.3.4 Terabait 1TB = 1024 GB jne
Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Mälu Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul ning mälu mahtu mõõdetakse baitides. Kõvaketas on magnetketas, kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. 1 bait(B) - ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk. 1 kilobait (KB) = 1024 B 1 megabait (MB) = 1024 KB 1 gigabait (GB) = 1024 MB Vahe ja põhimälu Vahemälu on mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Põhimälu on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel. Videokaart
erinevaid osasid. Et kerimisriba kasutada, klõpsa ühes otsas oleval noolel, klõpsa nooltevahelisel alal või lohista kerimiskasti. · Rakendustarkvara- programmid ja andmed, mis tagavad riistvara töö. Ülesanne 2 Vasta küsimustele. 1.Mis otstarve on kõvakettal?- Kõvakettal hoitakse ja talletatakse kasutaja dokumente ja süsteemi faile. 2. Millistes ühikutes mõõdetakse arvuti salvestusseadmete mahtu? MB- Megabait ja GB - Gigabait 3. Milliste suurustega võib iseloomustada protsessori tööjõudlust? GHZ gigahertz 4. Mis ülesanne on operatsioonisüsteemil juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest. 5. Mida mõistame rakendusprogrammide all
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ...........................................................
λ EksamEksam 1 Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; Bit Eksam/ EksamBitt 1 or 0 Byte Eksam/ EksamBait 8 Bits Kilobait Eksam(KB) 1 024 Bytes Megabait Eksam(MB) 1 024 KB kuidas Eksamtähti Eksamkodeeritakse: ASCII (American Standard Code for Information Interchain) 8bit = 16 * 8 = 128 märki EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks
Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 2 8 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu "mahu" (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 2) Operatiivmälu · Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsess...
Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei". Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul (numbril) saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid: Bait (B) 1 B = 8 b (8 bitti) Kilobait (KB) 1 KB = 1024 B Megabait (MB) 1 MB = 1024 KB Gigabait (GB) 1 GB = 1024 MB 3. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Siin on mõned näited: 4. Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast
arvusüsteemide realiseerimise vahendina. Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid:
Sellel põhjusel on kaasajal kõvaketta sisemine andmevahetuskiirus välimistel radadel kiirem kui sisemistel radadel (plaadi pöörlemiskiirus on jääv aga välimistel radadel rohkem sektoreid). Lisalugemist: www.wikipedia.org Kõvakettaid iseloomustavad suurused Maksimaaline salvestatav andmemaht Mõõdetakse mega- giga- või terabaitides, kuid tihti erineb kõvakettal näidatud andmemaht tegelikust, sest tootjad arvestavad andmemahtu selliselt: üks kilobait 1000 baiti ja üks megabait 1000 kilobaiti jne. Tegelikult on üks kilobait 1024 baiti, üks megabait 1024 kilobaiti jne. Nagu alguses öeldud oli esimeste kõvakettaste andmemaht 5 megabaiti ja täna on see juba üks terabait ja rohkemgi. Kõvaketta liides Lliides, mille abil kõvaketas ühendatakse ülejäänud arvutiga. Levinumad liidesed on: P-ATA, S-ATA, SCSI, USB ja FireWire. P-ATA (Parallel AT Attachment), tuntud ka kui IDE (Integrated Drive Electronics) on üks vanimaid kõvaketta
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks.
aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Mäluühikud Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti. Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv paoklahv ESC tühistab eelmise korralduse, viib aktiivaknast
Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine" (töötlusseadmed 2009). 9 1.4.2.2.1 Arvuti mäluseadmete ühikud Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju erinevaid ühikuid. Bait (B) 1 B = 8 b (8 bitti) Kilobait (KB) 1 KB = 1024 B Megabait (MB) 1 MB = 1024 KB Gigabait (GB) 1 GB = 1024 MB Tabel 1(Mälüühikud) 1.4.3 Väljundseadmed Väljundseadmed on seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks.Väljundseadmeteks on monitor, printer, kõlarid jne (arvuti ja selle põhikomponendid 2009). 10 2. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid
aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. Bait on teatavast arvust bittidest koosnev string, mida käsitletakse tervikuna ning mis tavaliselt esitab märki või märgi mingit osa. Tavaliselt on bitte baidis 8. Arvuti mälu mahu (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid (toodud järgnevas tulbas). 1 bait (ingl. byte) B= 8 bitti (ingl. bit) 1 kilobait KB = 1024 baiti 1 megabait MB = 1024 kilobaiti 1 gigabait GB = 1024 megabaiti Kasutades baidis sisaldavat 28=256 eri bitikombinatsioone on sümbolitega opereerimiseks arvutis koostatud nn. ASCII-koodi tabel (sisaldab 128 (põhitabel 7 biti) või 256 (laiendatud tabel 8 biti) märkisümbolit). Näiteks täht "A" on kodeeritud arvutis numbrina 65 (kahendarvuna 0100 0001); B 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega.
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida.
t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad. ROM (Read Olny Memory) püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need salvestatakse sinna kiibi valmistamisel ja neid ei saa muuta. Püsimälusid kasutatakse personaalarvutite juhtprogrammide (näit. BIOS), välisseadmete kontrollerite jms. talletamiseks. Neid leidub ka printerites, videomängudes jt. süsteemides. 1.1.3.2 Salvestusmahu mõõtühikud: bitt, bait, kilobait (kB), megabait (MB), gigabait (GB), terabait (TB). Bitt. Informatsiooni saab mõõta. Kõige väiksem infoühik on 1 bitt, mis vastab loogilisele olekule ,,tõene" või ,,väär". Biti arvavaldisele vastavad kahendarvud 0 või 1. See tähendab tegelikkuses seda, et loogilist informatsiooni on võimalik esitada matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. 1 bit (b) 1 byte (B) = 8 bits
või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait, gibibait) ning 1 kB=1000 B, 1 MB=1000 kB, 1 GB=1000 MB (kilobait, megabait, gigabait) 9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks. Salvestus- seadmed on ette nähtud info säilitamiseks ajal, kui arvuti infot ei töötle. 1.4.1 Arvutikorpus ja toiteplokk Lauaarvuti korpusi liigitatakse kuju järgi järgmiselt. slim desktop desktop minitower miditower fulltower Joonis 12
Baidid on järjest nummerdatud, kusjuures järjekorranumbrit nimetatakse aadressiks. Suurte mälukoguste jaoks on kasutusele võetud 3 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur eesliites kilo ja mega. Täpsemalt on 1 kilobait (KB, K) 1024 baiti ja 1 megabait (MB) 1024x1024 baiti. Arv 1024 võrdub 210. Põhimälu e. Muutmälu (RAM-Random Access Memory) kasutatakse arvutis programmide-andmete jooksutamisel-töötlemisel. Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. Erinevad programmid vajavad erineval määral põhimälu. Põhimälu jaotust saab vaadata: Windows2000 puhul CTRL+ALT+DEL >TASKLIST-> processes ja perfomance Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000.
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Programmeerimise algkursus 15 - 89 Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine: -------------------- | Aadress | Sisu | +---------+--------+ | 0 | 1 | | 1 | 0 | | 2 | 240 | | 3 | 255 | . . . | 1022 | 8 | | 1023 | 128 | --------------------
Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine: -------------------- | Aadress | Sisu | +---------+--------+ | 0 | 1 | | 1 | 0 | | 2 | 240 | | 3 | 255 | . . . | 1022 | 8 | | 1023 | 128 | -------------------- Selleks, et mälupesa sisu lugeda või sinna midagi kirjutada, pöördub protsessor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
