..........................5 Sõpruse tsoon..............................................................................................................................5 Viited...........................................................................................................................................8 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri
Draiverid Referaat Tallinn 2013 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri
protsessi identiteeti, staatust, seotud ressursse, jne, et rakendada kontrolli protsessi üle. Juhtplokk (Process Control Block), mida haldab OS. Protsessi juhtplokk sisaldab piisavalt infot, et protsessi saab vajadusel katkestada ja hiljem jätkata, nagu oleks vahepeal juhtunud katkestus. 14) Draiver: Seadmete draiverid on need liidesprogrammid, mille kaudu OS saab juurdepääsu konkreetse seadmega töötamiseks. Seadmete draiverid töötavad kernelireziimis ja muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks. Riistavara abstraktsioonikiht (HAL - Hardware Abstraction Layer), isoleerib draiverid protsessori ja katkestustekontrolleri spetsiifikast läbi rakendusliideste, mis peidavad
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja
videokaart on laienduskaart ja seade, mis muudab arvuti m�lus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. v�ib pidada "t�lgiks" , v�tab protsessorilt kahends�steemi andmed, mis p�rast t��tlemist teisendab k�ik andmed pildiks. kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. FSAA- FULL SCENE ANTIALIASING - KAOTAB SER...
ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või
) mõjutavad oluliselt selle tootlikkust. Kui tööjaamades on nõuded tootlikkusele suhteliselt tagasihoidlikud, siis serverites tuleb kasutada peaaegu eranditult väga kõrge tootlikkusega võrgukaarte. Draiverid · Iga võrgukaardi juurde kuulub lahutamatu osana tarkvaradraiver. Draiveriks nimetatakse teatavasti välisseadet opsüsteemi või tarbeprogrammiga ühendavat abiprogrammi. Võrgukaardi draiver on seega programm, mis tagab sideme adapteri ja võrguopsüsteemi (või selle redirektoriks nimetatava osa) vahel. · Kaasaegsete võrguopsüsteemide (nagu MS Windows NT Server) komplekt sisaldab sadu draivereid, kuid neid võib saada ka koos konkreetse võrgu-kaardiga. Draiver installeeritakse tavapärases dialoogitöös arvuti graafilise kasutajaliidese abil. FIN Kasutatud Kirjandus · www.arvutiweb.ee · www.howstuffworks.com · www.google.ee · www.neti.ee
HIIUMAA AMETIKOOL TARKVARA REFERAAT Koostaja: Jaanus Mets Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muu...
lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; Pildimälu (frame buffer) koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; Digitaalanaloogmuundur ehk RAMDAC lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja
(RV730 XT) 512MB 128BIT GDDR3 TV, 2x DVI, HDCP, 750/1746 PCI-Exp (CGAX-4672DD) 512MB Club3D HD3650 GDDR2 Pass 920,0 kr Club 3D ATI RADEON HD 3650 DUAL HEATPIPE 512MB 128BIT GDDR2 TV, 2x DVI, HDCP, HDMI 725/800 PCI-Exp (CGAX-H3652DDY) 512MB PNY Quadro FX1700 PCI-E 7753,00 kr PNY nVidia Quadro FX 1700 512MB DDR2 128BIT 2xDVI PCI-Exp (VCQFX1700-PCIE-PB) draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi 10 vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus.
mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver
5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga. 13. e- mail on elektrooniline kiri, mis saab saata üle interneti 14. Emaplaat sellest saab kõik alguse, tal on peal siinid seadmete jaoks ja jagab laiali ka voolu 15. Gigabait on ühik, mis kannab andmeid, 1024MB 16. Graafika on seadmed, mis lubavad seadmetel pilti kuvada ja töödelda 17. Hüperlink viitab mingisugusele lingile 18. Indeks Võimaldab teha kiireid otsinguid. 19
internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (seega süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (seega rakendustarkvaraks). 2 2. Näiteid mõlemast tarkvara alaliigist 1) Süsteemitarkvara: · operatsioonisüsteemid, nt Linux, Windows Vista, Symbian OS mobiilsetes seadmetes kasutatav operatsioonisüsteem, Unix · draiverid, nt printeri draiver · failihaldusprogrammid 2) Teenindus- /abiprogrammid. rakendustarkvara · Kontoritööpaketid o tekstitöötlusprogrammid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid · Arendusvahendid o assemblerid o kompilaatorid o interpretaatorid o versioonihaldusprogrammid · infohaldusrakendused o ettevõtte ressursiplaneerimispaketid (ERP) o raamatupidamispaketid
selle vead (extended FAT), NTFS (New Technology File System) on Microsofti OS'is toetatud kaasaegne failisüsteem, ReFS (Resilient File System) 5. Millised on Windows 10 süsteeminõuded (system requirements)? Protsessor - 1 gigahertz (GHz) või kiirem protsessor või SoC RAM - 1 gigabyte (GB) 32-bit süsteem või 2 GB 64-bit süsteem Kõvaketta ruum - 16 GB 32-bit süsteem OS 20 GB 64-bit süsteem OS Graafika kaart - DirectX 9 või uuem koos WDDM 1.0 draiver Kuvar - 800x600 6. Mida saab Windowsis teha grupipoliitika reeglite abil? Groupe Policy (GP) e. eesti keeles grupipoliitika on tööriist Microsoft Windows operatsioonisüsteemidel põhinevate arvuti töökeskkondade paremaks haldamiseks. Grupipoliitika koosneb grupipoliitika objektidest (GPO), mis moodustavad reeglite kogumiku võimaldamaks tsentraalset kasutaja- ja arvutikontodepõhist töökeskkonna seadistamist
ja võtta vastu tulemusi. · Standardse viisi andmebaasisüsteemiga ühendumiseks ja sinna sisse logimiseks. Standardiseeritud andmetüüpide esituse. · Standardiseeritud veakoodid. Rakendus kutsub andmebaasisüsteemiga suhtlemiseks välja ODBC funktsioone. Kasutades ODBC draiverit on võimalikud järgmised stsenaariumid: 1.stsenaarium · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed draiveritele. · Draiver edastab teenindusnõuded nn. andmete allikatele (andmebaasisüsteemidele, mille abil on loodud andmebaasid). Ta võib vajadusel muuta väljakutset nii, et see vastaks andmebaasisüsteemi poolt toetatavale süntaksile. Vajalikud draiverid tuleb eelnevalt kliendi arvutisse installeerida. Draivereid pakuvad nii andmebaasi-süsteemide tootjad kui ka muud programmeerimisega tegelevad firmad. Andmebaasidraiver on alamprogramm, mis võimaldab
· Tekst .txt, .doc, .pdf, .docs, .docx, .rdf, .rtf, · Tabel .xls, .table, .doc, .docx, .docs, .xyz · Muusika .mp3, .mp4, .wma, .wav, .avi, .mpeg · Video .avi, .mpeg, .mp4, . avs, .avb, .bin · Graafika .jpeg, .gif, .png, .art, .arr, .bip · Süsteemifail .sys, .exe, .com, .hlp, .key, .ko · Pakitud .rar, .zip, .car, .gz, .hyp, .lbr · Andmebaas .data, .cat, .cdr, .cdx, .clix, .cna · Draiver .drive, .dr, .exe, .dfm, .dsk, .dsm · Arhiveeritud .rar, .zip, .car, .gz, .hyp, .lbr 5. Vastake küsimustele 11. Mida tähendab interneti aadresside lõpul olev kombinatsioon .ee, .fi, .ru, .com, .org jne? internetiaadressi asukohta (riiki) või selle aadressi otstarvet, näiteks reklaamaadresse ehk commercial. 12. Millised on arvutivõrku ühendatud arvuti eelised eraldi töötava arvuti ees (too välja vähemalt 3 eelist)
KOOLI NIMI osakond Osakonna lühend nimi Iseseisev töö Hiir Juhendaja Tartu 2016 1. HIIR Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o v...
kasutatud UNIX'i taolistes operatsioonisüsteemides, sisaldavad kõikide operatsioonisüsteemide põhifunktsioonid ning deadmete draiverid. Monoliitse tuuma diagramm. Monoliit tuumal ei ole ereti palju eeliseid: Ei ole võimalik laadida erinevaid viirus-mooduleid häkkerite pooolt. Näiteks, adore, väga ohtlik interneti-uss (worm), mis on järgmiste viiruste kompilatsioon - Linux.Ramen ja Linux.Lion. Draiver on alati valmis töötamiseks ning ei nõua aega tema lisa allalaadimiseks. 2.4. Mikrokernel Microkernel on termin, mis kirjeldab lähenemist operatsioonisüsteemi disainile, mille süsteemi funktsionaalsust liigutatakse välja traditsioonilisest "kernelist", hulgaks "serverid", mis suhtlevad läbi "minimaalse" tuuma, jättes nii vähe kui võimalik "süsteem ruumi" ja nii palju kui võimalik "kasutaja ruumi". Microkernel, mis on mõeldud konkreetsele platvormile või seadmele
1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvut...
Windows Aero kasutajaliidese ümber. Windows Vista Beta 2 puhul on kinnitatud NVIDIA GeForce 6 seeria ja uuemate, ATI Radeon 9500 ja uuemate, Intel'i GMA 950 ja uuemate integreeritud graafikate ning käputäie VIA kiibistike ja S3 Graafika iseseisvate kiibistike 8 toimimine. Kuigi algselt toetatud, eemaldati GeForce FX 5 tugi uuematest NVIDIA draiveritest. Viimane NVIDIA draiver, mis toetas GeForce FX seeriat Vistal, oli 96.85. Microsoft pakub vahendit nimega Windows Vista Upgrade Advisor, mis aitab Window XP ja Vista kasutajatel kindlaks teha, millist Windowsi versiooni on nende arvuti võimeline jooksutama. 7. Füüsilise mälu piirid Maksimaalsed piirid füüsilisele mälule (Physical memory)/(muutmälu), millega Windows Vista suudab toime tulla, olenevad Windows’i versioonist ja sellest, kas kasutatakse 32- või 64-bitist versiooni
Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja isegi videokaardi pistikupesad juba emaplaadilt ja täiendavat laiendusplaati pole tarvis osta. Taolisi sisseehitatud laiendusplaate nimetatakse emaplaadile integreerituteks. Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest, et arvutis ,,välja mõeldud" pilt õigel kujul monitori ekraanile jõuaks. Videokaardi olulisteks parameetriteks on · lahutusvõime ehk resolutsioon, st. ekraanile mahtuvate pikslite32 ehk pildipunktide
The new system requires a new cable with 80 conductors. The 40 new conductors are used for grounding. This way the noise is reduced, and the bandwidth goes up. The new cables use the old 40-pin plugs. Kui kasutada ATA/66 süsteemi koos 40-pin kaabliga, langeb kiirus automaatselt 33 MB/sekundini. Selleks et kasutada ATA/66 tehnoloogiat peab arvutis olema: · Ultra ATA/66 ühilduv emaplaat või vastav adapter · Ultra DMA ühilduv BIOS · DMA-seadme draiver operatsioonisüsteemile (Windows 95 OSR2 või uuem) · Ultra ATA/66-ühilduv IDE seade (kõvaketas või CD-ROM) · 40-pin 80-conductor kaabel SCSI- (Small Computer System Interface)- Paralleelliidese standard mitmesuguste välisseadmete nagu kõvakettad, lindiseadmed, skannerid jms. ühendamiseks arvutiga. IDE-st universaalsemal SCSI liidesel on tänapäeval mitmeid variatsioone (Wide SCSI, Fast SCASI, Fast Wide SCSI jms.),
võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1.5 standardi puhul umbes 550 MB ja nad on hallikashõbedase värvusega 14. Välisseadmete draiverite installeerimine. Plug and Play meetod seadmete installeerimisel. Näidata Win98-es või Win2000-es milline draiver on konkreetsele seadmele installeeritud. 15. Videokaardid. Nende tüübid ja parameetrid. AGP liides ja videokaardid. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile
printeritest. 10 3.6 Tarkvaratoetus Arvuti ühendatakse printeriga. See arvuti peab sisaldama endas vastavat programmi teisisõnu printeri draiverit. Printereid tootvad firmad kasutavad nende andmevahetuse jaoks erinevaid juhtimiskeeli e. käsustikke. Suuremad Windowsi taolised töökeskkonnad sisaldavad sadade printermudelite draivereid, arvutisse paigaldatakse need installimise käigus. Kuid kui draiver puudub arvutist tuleb kasutada printeriga kaasa antud Cd-plaati ning sealt see arvutisse installeerida. Enamik praegustest printeritest suudab jäljendada tuntumaid printimiskeeli. Laserprinterid kasutavad näiteks populaarset Hewlett-Packardi LaserJet'ide PCL (Printer Command Language) juhtkeelt siia juurde kuulub ka Printer Job Language (PJL). Käske printerile saates täidab see erinevaid funktsioone. Saab vahetada fondi suurust,
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
1394-porti võid printeri (või mõne muu välisseadme, nt videokaamera või MP3-pleieri) ühendada ilma arvutit välja lülitamata. Windows XP teeb uuemate printerite puhul selle tüübi ise kindlaks ja käivitab vajaduse korral printeritarga (Add Printer Wizard). Vasta selle küsimustele. Kui automaatne tüübi tuvastamine ei toimi, vali stardimenüüst korraldus Printer and Faxes. Klõpsa tööpaani ikoonil Add a Printer, mis käivitab printeritarga. Vasta selle küsimustele. Kui printeri draiver pole Windows XP koosseisus, siis tuleb see sisestada disketilt või hankida Internetist Microsofti tugisaidist. Võrguprinteri lisamisel küsitakse selle nime või otsimisteed.. Kui sa seda ei tea ja Browse nupuga ei leia, küsi võrguadministraatorilt. Printeri aktiveerimiseks klõpsa selle ikoonil ning vali menüüst File korraldus Set As Default. Tekstidokumentide koostamisel peab olema aktiivne see printer, millel neid kavatsetakse
ISDN Peep Kuulme ISDN on akronüüm sõnadest Integrated Services Digital Network, mis tähendab integraalteenuste digitaalvõrku. Idee on juba paarkümmend aastat vana, kuid tema praktiline ellurakendamine on sedavõrd kaua veninud, et akronüümi on juba tõlgendatud, kui It still Does Nothing ("see ikka veel ei tee midagi"). Alles 1988 võeti ISDN laiemalt kasutusele Jaapanis, seejärel ka Saksamaal ning mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopa...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused...
täitmine, tulemuse salvestamine Milline protsessori omadus võimaldab riistvara tasemel samaaegselt käivitada mitut operatsioonisüsteemi? Virtualiseerimise tugi Kuidas taastakse protsessori käsuloendur katkestuse programmist naasmisel? Pinumälust Käsutaseme paralleelsus viitab võimalusele käivitada samaaegselt mitit erinevat käsku Milline ei ole Osi funktsioon? Pakkuda arenduskeskkonda rakenduste loomiseks Kuidas suhtleb OS riistvaraga? Läbi draiverite Mis on draiveri funktsioon? Draiver vahendab käske riistvara seadmele Millised on võimalused protsessi ressursikasutuse mõjutamiseks? Muuta prioriteeti Mis on kvantum? Protsessori ajajaotus Vastastikune välistamine tagab sõltumatutele protsessidele ressursside jagamise Milline osi omadus on väldib protsesside samaaegset ressursi poole pöördumist? Vastastikune välistamine Mis eristab protsessi lõimest? Lõimed on protsessi osad Kontekstkommutatsiooni abil ei saa rakendada multitöötlust
sisu talletamiseks vajatakse üsna suuri mälumahtusid (vähemalt 1 MB). Uuemates nn. Windowsi GDI printerites kasutatakse selleks põhiarvuti enda mäluseadet. gasugune väljaprint rajaneb punktide tekitamisel paberile. Kui kirjamärk on määratletud kontuurjoonte või pilt (jooni) joonte algus-, lõpp- ka keskpunktide abil, siis tuleb need kujundid muuta punktideks. Seda protseduuri nimetatakse rastri tekitamsieks (rasterdamiseks). Printeri draiver on programm, mis tegelikult rasterdab prinditava lehekülje. Arvutipordilt saabub printerile info prinditava punkti asukohast ja värvusest. Seda meetodit nimetatakse ka tarkvaraliseks RIP-iks (rastriprotsessoriks). Programmiline rasterdamine on seda kiirem, mida suurem on personaalarvuti jõudlus ja tema mäluressurss. Kui rasterdamine toimub nn. taustprogrammina, siis see programm, millest prinditakse, vabaneb mne sekundiga. WIN-printerite kogu juhtimine toimub
Nendeks on nõelprinterite ja jugaprinterite puhul Epsoni ESC/P ja ESC/P2 ning laserprinteritel Hewlett-Packardi PCL. Kallimad laserprinterid mõistavad ka tarkvarafirma Adobe poolt väljatöötatud PostScript-lehekirjelduskeelt, mis lubab selliseidki graafilisi vigureid paberile kanda, mida teised keeled ei võimalda. Suured Windowsi taolised töökeskkonnad sisaldavad sadade printerimudelite draivereid, mis viiakse arvutisse nende installeerimise käigus. Kui aga uue printeri jaoks arvutis draiver puudub, siis tuleb see installeerida printeriga kaasatulevalt disketilt. Igasugust printerit võib vaadelda, kui terminalseadet, mida saab arvutis oleva tarkvara abil mitmel viisil juhtida. Kui juhtkoode (käskusid) printerile saata, siis täidab see mitmesuguseid funktsioone- nagu printimine teatavas kirjaliigis (teatava fondiga) või rahvusliku kooditabeli alusel, paberi edasinihutamine peale reavahetust, prindi alustamine kindlast kohast leheküljel jne. 6.4. Printerite liigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
