DHCP-server 1 Klientmasin DHCP-server 2 Võrku ühendumine DHCPDISCOVER Seadistuste määramine AEG Seadistuste määramine DHCPOFFER Vastuste kogumine
DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1
BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel DHCP(3) parameetrid Router DNS server DNS Domain name WINS server NetBIOS datagram distribution server WINS/NetBIOS node type NETBIOS scope ID DHCP(4) DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku
. , . 2 : , , 30. Hierarhiline marsruutimine , . , . - (RIP ; OSPF) (BGP) ., , . : : - - , 31. IP- 32- ( ), 232 IP-. , , . , 193.32.216.9. : 11000001 00100000 11011000 00001001 IP-. . IP- , . ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers -- ) IP- , RFC 2050. IP- . · . IP- ( , ). · DHCP (RFC 2131). DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol -- ) IP-, , DNS-. , , , IP, IP-. MAC-. (, Ethernet) MAC- . , MAC- , () . MAC- (, ARP RARP TCP/IP). MAC- «» . APR (, IP- ) ( LAN-), . ARP (Address Resolution Protocol -- ). , , , , ARP- (RFC 826). IP- 222.222.222.220 IP- 222.222.222.222. , IP-, LAN- 222.222.222.222. IP- LAN- , , LAN- ,
loomulik reziim on tööreziim, kus WDS on kasutatav ainult WIM kujutisformaadis kujutiste paigaldamiseks. Need kolm tööreziimi on kasutatavad ainult siis kui WDS server on paigaldatud Microsoft Windows Server 2003 operatsioonisüsteemile. Windows Server 2008 operatsioonisüsteemile paigaldatavas rollis on WDS kasutatav ainult loomulikus tööreziimis. Pärandreziim ja segareziim on eelkõige mõeldud klientidele, kellel on kasutusel RIS server ning soov RIS lahendus säilitada. DHCP DHCP-serveri roll võimaldab võrguadministraatoril lasta Windows Serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist võrgu seademetele. DHCP-serveri rollis on võimalik võrgu seadmetele lisada täiendavaid konfiguratsiooniparameetreid (DHCP options), ühendamaks neid teiste võrgu vahenditega (DNS-serverid, WINS-serverid, ruuterid). Pärast DHCP serveri rolli lisamist, saate teha järgmist:
.......................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol)........................................................................................................................8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol................................................................................9 ZeroConf.........................................................................................................................................10 VLAN (Virtual Local Area Network)............................................................................................ 10 2
b. WinXP võrguliideste nimiekirja asukoht on leitav järgnevalt: Start -> Control Panel ->Network Connections Võrguliidese parameetrite seadistuseks tuleb vajutada paremat nuppu vastava liidese nime peal ja valida lühimenüüst valik „properties“. Avanenud aknast tuleb valida TCP/IP rida ja seejärel vajutada nupule „properties“. Automaatse seadistuse valik tähendab DHCP kasutamist. Varuavariandina rakendatakse APIPA aadressi määramise skeemi 4. Kuidas ja milleks kasutatakse WinXP võrgudiagnostika baasutiliite “ping” ja “ipconfig”? a. (Alljärgnevas juhendis toon näiteid enamlevinud võrgundusega seotud programmidest Windows 7 keskkonna näitel ja nende võimalustest võrguühenduse toimivuse testimisel. Kasutatud on vaid käsurea programme/tööriistu
3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLAN võrgu) kaudu tugijaamaga. Kontrollisime, et arvuti on saanud tugijaamalt omale IP aadressi võrgust 192.168.1.0 - DOS aknas (Start->Run->cmd) käsk ipconfig. Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase tugijaama haldusliidesesse ja tutvusime seejärel avanenud lehel olemasolevate seadistustega. Tugijaama DHCP serveri parameetrite muutmiseks liikusime Setup -> Basic Setup -> Network Setup, mille juures kõik parameetrid täitsime vastavalt individuaalselt valitud ja täidetud tabeli seadistuse variandi järgi (vaata tabel 1). Seejärel salvestasime muudatused. Tabel 1: WLAN tugijaama seadistamine Varia Võrgu Mas Võrgus võrgumask Esimene Teine Eelviimane Viimane kasutatav kasutatav
lab vms. o Domeeni kontrolleriks tõstmise käigus esiletulevaid DNS teenuse kohta käivaid hoiatusi võite ignoreerida. Installeerimise käigus installeeritakse ka DNS teenus. o Lisainfo: https://technet.microsoft.com/en- us/library/jj574166.aspx http://technet.microsoft.com/en- us/library/cc755258(v=ws.10).aspxhttp://technet.microsoft.com/en- us/library/cc754438(v=ws.10).aspx http://technet.microsoft.com/en- us/library/cc772522(v=ws.10).aspx 3. Lisada serverile DHCP teenus (roll) o Peale rolli lisamist konfigureerida DHCP teenus nii, et see jagaks dünaamilisi IPv4 aadresse vahemikus (skoobis) 192.168.10.100-192.168.10.200 Network and sharing center --- change adapter settings --- ethernet2 properties --- ipv4 properties --- use the following ip address ning sisestada vahemik --- Use the following DS server address -- OK 4. Luua domeeni 4-5 kasutajat (Nimed vabalt valitud) o Lisainfo: http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754661.aspx
muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin kas ruuterile ligi oma seadistatud IP aadressiga. Login sisse. 9. Kontrollin kas ise saan internetti ja seejärel vaatan kas teised saavad internetti. 10. Teen ruuterile restarti ja seejärel ühendab ta vooluvõrgust lahti. 11. Võtan maha staatilise IP aadressi. 12. Kontrollin ''ipconfig'' käsu abil ja ''ipconfig /release'' lasen IP aadressi vabaks ja ''ipconfig /renew'' abil saan uue IP adressi. 13. Nüüd ma kontrollin kas sellega saan ruuterisse.
kindlist hindan seega enese jaoks piisavaks :). Teise valikuna uurisin sessiooni ühe Eestis suhteliselt populaarse e-posti teenusepakkujaga http://www.mail.ee [IP aadress: 212.107.32.204]. Saatsin oma postkasti eelnevalt kirja parameetritega: Teema --> 'Nõudmiseni, Muhvilt' Sisu --> 'Tere, hr Ringmäe' Uurisin sessiooni nelja aspakti lehe avamist, sisselogimist, kirja avamist ning väljalogimist. Minupoolne arvuti asus Eesti Telefoni 'dial-up ADSL' ühenduse taga DHCP-l töötavas switchiga kommuteeritud kohtvõrgus. Sessiooni käik Kokku liikus sessiooni jooksul edasi-tagasi tervenisti 378 paketti (plain text vormingus 214kB andmeid). Enamik pakette kandsid infona kas minu arvuti suunas liikuvate failide sisu või teenusepakkuja poole liikuvaid pakettide kättesaamise kinnitusi (acknowledgement). NB! alltoodud tabelites on paketi iseloomustavas 'info' osas toodud sageli vaid kirjeldus, millist infot pakett sisaldas, kuna HTML failide ning piltide
.......2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask arv 10 172.31.27.128 26 62 255.255.255.192 Esimene kasutatav Teine aadress, Eelviimane Viimane aadress, aadress DHCP algus kasutatav aadress, levisaade
$i=1 Do { $i $i++ } While ($i -le 10) $i=1 Do { $i $i++ } Until ($i -gt 10) Loogiliste ketaste vahemahu kuvamine: Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach-Object {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | % FreeSpace 01.12.17 Teen VirtualBoxis kaks masinat: WinServer 16 ja kliendi(Win10), mõlemad internal võrku, mõlemal lülitan välja Firewalli Winserver16 masinas: Määran IP aadressi Installin DHCP, DNS, IIS(Web server) DHCP New Scope Määran IP aadressite vahemiku DNS Forward Lookup Zones – New Zone – elsa.zz elsa.zz - New Host (A or AAAA) Kliendis: Kontrollin, kas klient sai serverilt IP aadressi Network and Sharing Center – Connections: Ethernet Kontrollin kliendis(Microsoft Edge), kas elsa.zz töötab
IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP) · viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks) USA-s hakkas esimesena IPv6-l põhinevat üleriigilist kommertsteenust pakkuma NTT tütarfirma Verio jaanuaris 2004. TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID TCP Edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja
IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP) · viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks) USA-s hakkas esimesena IPv6-l põhinevat üleriigilist kommertsteenust pakkuma NTT tütarfirma Verio jaanuaris 2004. IP-aadress internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.
FÜ TCP/IP- TCP (transmissioon control protocol-edastusohje protokoll)- tegeleb teate kokkupanemisega, transpordi ettevalmistamisega ja kontrollimisega, TCP päises on kirjas (Source port, Destination port, Sequence number(järjekorranumber), Acknowledgment number(genereeritud numbripakett),CWR,ECE,URG,ACK,PSH,RST,SYN,FIN, Window Size, Checksum) pordi numbrid: 20(ftp andmed)ja 21(ftp kontroll)-FTP(faili transpordi protokoll), 80-HTTP , 110-POP3(meili protokoll), 443-HTTPS, 546-(DHCP klient) ja 547(DHCP server)-jagab IP protokolle, 569-MSN Pordid-tarkvaralised ,,väravad" on nummerdatud 1-56..., erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline aadress, koosneb aplikatsiooni, transpordi, interneti ja võrgu juurdepääsu kihist
Помимо этих минимальных данных IP-конфигурация может включать такие сведения, как основной шлюз, адреса DNS-сервера, DNS-суффиксы и адреса WINS-сервера. Статические адреса удобно использовать в такой инфраструктуре серверов, как доменные контроллеры, DNS-серверы, DHCP-серверы, WINS-серверы и маршрутизаторы. Задание предпочитаемого DNS-сервера: netsh interface ipv4 set dns "local area connection" static 192.168.10.1 В большинстве случаев конфигурацию IPv6 не нужно настраивать вручную, поскольку обычно статические IPv6-адреса
järgmisele ruuterile. 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 11111111.11111000.00000000 .00000000 Kokku :524 288 Arvuteid võrgus: 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? DNS spoofing ehk DNS võltsimine - rünne, mille puhul viiakse nimeserveri vahemällu andmed, mis põhjustavad väära IP-aadressi väljastuse, seega liikluse suunamise mingile teisele (näiteks ründaja enda) arvutile. II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) - Jagab automaatselt IP-aadresse kohtvõrku lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 9) Mida teeb võrgus DNS-server? DNS (Domain Name System) – tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused?
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2,
Suurepäraseks abinõuks WiFi-võrkude turvamisel on ka MAC-aadresside filter, mida paraku küll veel kõik tugijaamad ei võimalda. MAC-aadresside filtreerimisel lubatakse WiFi-võrku kasutada vaid kindla füüsilise aadressiga võrgukaartidel (iga võrgukaardi MAC-aadress on kogu maailmas unikaalne). Eriti hästi sobib MAC-aadresside filter firmadele, kelle raadiovõrku kasutatakse kindlatelt arvutitelt. Tavaliselt on traadita arvutivõrgu tugijaam seadistatud DHCP-serveriks, st nad jagavad võrku sisenevatele arvutitele IP-aadressi automaatselt. Turvalisuse suurendamiseks võiks DHCP- serveri välja lülitada ja sisestada igasse klientarvutisse IP, netmaski jms võrguühenduse parameetrid käsitsi. Traadita arvutivõrku installeerides tuleks kindlasti ära muuta vaikimisi pakutav SSID. Vastasel juhul on häkkeritel kergem võrku avastada ja lahti muukima hakata.
· Nokia E51 mobiiltelefon : 192.168.1.70 · Asterisk server, ML N350 sülearvuti : 192.168.1.68 · Grandstream ATA adapter : 192.168.1.65 Lauaarvuti on Nokia E50 kaudu ühendatud internetti, kusjuures mobiil on kasutatud modemina EMT võrgus. Seega ta omab muud IP aadressi, mis on antud EMT poolt. Ruuter on PPPoE ühenduse taga ja omab dünaamilist IP aadressi, milleks käesoleva sessiooni sees oli 84.50.34.41 Mobiili, adapteri ning sülearvuti IP aadressid antakse DHCP kaudu ning on staatilised. 4. Töö käik Kõigepealt tuleb kõik seadmed võrku ära ühendada ning omistada nendele staatilised IP aadressid. Peale seda kasutasin Trixbox masina web-klienti ühenduste (Extensions) haldamiseks. Kõigepealt oli loodud konto VoIP adapteri jaoks: Tüüp: SIP Extension <101> Display name: Grandstream Direct DID: tühi DID alert info: tühi Outbound CID: tühi Inbound CID: tühi Record Incoming: On Demand Record Outgoing: On Demand Secret: 12345
ARP on vahend lokaalvõrgus sihtpunkti aadressi leidmiseks. Selleks saatja ujutab LAN'i üle päringuga, kus on kirjas tema IP aadress ja soovitava vastuvõtja IP aadress. Vastuvõtja tunneb oma aadressi ära ja saadab saatjale vastuse, kuhu on märgitud vastuvõtja MAC aadress. ARP päringul on küljes ka TTL (time to live) muutuja, millega määratakse ära aeg, kui kaua hoiab saatja antud aadressi oma mälus. Kui ta selle aja jooksul seda ei kasuta, siis unustab ta selle lihtsalt ära. 32. DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) ==> DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada
aadressi leidmiseks. Selleks saatja ujutab LAN’i üle päringuga, kus on kirjas tema IP aadress ja soovitava vastuvõtja IP aadress. Vastuvõtja tunneb oma aadressi ära ja saadab saatjale vastuse, kuhu on märgitud vastuvõtja MAC aadress. ARP päringul on küljes ka TTL (time to live) muutuja, millega määratakse ära aeg, kui kaua hoiab saatja antud aadressi oma mälus. Kui ta selle aja jooksul seda ei kasuta, siis unustab ta selle lihtsalt ära. 32. DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) ==> DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on
3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga. 13. e- mail on elektrooniline kiri, mis saab saata üle interneti 14. Emaplaat sellest saab kõik alguse, tal on peal siinid seadmete jaoks ja jagab laiali ka voolu 15. Gigabait on ühik, mis kannab andmeid, 1024MB 16
Põrkedomeen (collision domain) Võrgu koormatus (utilization) ~30 % Võrguaadress IPv4 aadressid on 32-bitilised, koosnedes neljast oktetist · 193.40.11.14 · Alamvõrgu mask o (00)A klassi võrkude puhul 255.0.0.0 (0-126) o (10)B klassi 255.255.0.0 (128-191) o (110)C klassi 255.255.255.0 (192-223) · Võrgu address 193.40.11.0 (255.255.255.0 Konkreetse arvuti osa adressis 0.0.0.14 IP adressi saamine Fikseeritud IP-aadress DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) Traadita võrk WiFi (Wireless Fidelity) IEEE 802.11 Standard Sagedus /GHz/ Andmevahetus e kiirus/Mbps/ IEEE 802.11a 5 54 IEEE 802.11b 2,4 11 IEEE 802.11g 2,4 54 Aga praktiliselt: kaugus < 18m 46 m 61 m 61 m kiirus > 5,5 ~5,5 Mbps ~2 Mbps ~1 Mbps Mbps WiFi turvalisus
IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? · Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? a) Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri
Vastava IP- aadressiga arvuti vastab nimetatud päringule. Seejärel uuendab päringut väljasaatnud arvuti oma ARP-tabelit. Järgnevas infovahetuses on andmepaketid varustatud lisaks IP-aadressile ka riistvara aadressiga. Seejärel on võimalik infovahetus sisevõrgus ka kohtvõrgu protokollidega, mille IP-aadress puudub. http://dijkstra.cs.ttu.ee/~kekalb/side5/ - See prax oli nende erinevate protokollide kohta ja kuidas töötavad. Elagu wikipedia. 32. DHCP DHCP ehk Dynamic Host Configuration Protocol on võrgukihi (Network Layer) protokoll, mille alusel ruuter jagab IP aadresseid temaga ühendatud seadmetele automaatselt. Võrguadministraator võib seadistada DHCP-d kahte moodi: ● 1. Seade, mis end ruuteriga ühendab saab iga kord sama IP ● 2. Seadmele antakse iga kord, kui ta ruuteriga ühendab, ajutine IP (võib olla erinev iga kord). DHCP-d kutsutakse ka plug-and-play protokolliks
teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele. Kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP'i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC'i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC'i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti. 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka ,,plug-and-play protocol"-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP'd manuaalselt määrama ise. 22
tabelis pole, siis host teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP'i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC'i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC'i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti. 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka ,,plug-and-play protocol"-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP'd manuaalselt määrama ise. DHCP'd saab konfida nii, et see omistaks hostidele jäävad või ajutised IP aadressid (tavaliselt kasutatakse ajutisi, sest IP'de arv on teadupoolest piiratud)
informatsioon kehtib (kuni kaheksakohaline kümnendarv). Kui eluea väärtust pole antud, kasutatakse vaikimisi eelneva SOA-kirje miinimumvälja. Class - Aadressiklass, näiteks IP-aadressil IN või Hesiodi objektidel HS. TCP/IP-võrgu jaoks peab olema IN. Kui jätta väli class tühjaks, siis kasutatakse eelmise ressursikirje vastavat väärtust. 17. Interneti protokoll DHCP. Edastatavad parameetrid ja pordid. Port Protokoll Seletus 67/68 BOOT P/DHCP protokollid võrgu administreerimiseks DHCP (Dynamic Host Control Protocol) jagab automaatselt võrku tekkivatele arvutitele IP-aadresse. (Dünaamiline konfigureerimiseteenus) DHCP-d kasutatakse võrguseadmetele võrguparameetrite automaatseks jagamiseks. Vananenud protokoll on BootP, mis võimaldab jagada IP aadresse jm võrgu infot MAC aadresside baasil. DHCP
Sama, mis eelmisel. UDP (user siis tuleb paketti korrata. Kui moondub kviitung, on oht, et osad paketid saadetakse teistkordselt. Selle vältimiseks tuleks paketid 32.DHCP datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: nummerdada. Kadudeta süsteemis piisab pakettide eristamiseks vaid nullist ja ühest. Rdt 2.1 seosetu (segi läinud) ack/nack. Rdt 2.2 ilma nack'ta protokoll. Kasutatakse ainult ack kviitungeid
2008. Sellel puudub Windows Explorer ja kogu konfiguratsioon või parandamine toimub läbi käsu ridade, meie jaoks tuntud kui CMD või Command Prompt. Kuigi sellel puudub eriline kasutaja liides, on sellel siiski Notepad ja Kontroll paneel. Serveri tuumas aga ei ole kaasas kohe .NET Frameworki, Internet Explorerit, Windows PowerShelli. Windows Serveri käsureaga saab kontrollida tähtsamaid asju, nagu Domeeni kontrollerit, DNS Serverit, ADLDS( Active directory), DHCP serverit, Failide serverit, Printimise serverit, Windows Media serverit, IIS 7 web serverit ja Hyper V virtuaal serverit. Aktiivse Kataloogi Rollid Aktiivse Kataloogi rollid on laienenud identiteedi, sertifikaadi ja õiguste halduse poolest. Kuni Windows serveri 2003 versioonini oli võimalik ainult interneti haldamine ja keskuse kaudu arvutite juhtimine. Alates Windows Serveri 2003 versioonist on võimalik
seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud
vastuvõtja arvuti. LIHTSAMALT: Kui A tahab saata andmeid B’le, A teab B IP-aadressi. IP-aadressi saame kätte nimeteenuse käest. Meil on vaja MAC-aadressi. Selleks saadame lokaalsesse võrku (broadcast vorku) et kas keegi teist on B sellise IP-aadressiga. Kui B on selles võrgus olemas ja ta on sisse lülitataud, vastab ta et “Mina olen B ja minu ip-aadressile vastav Mac-aadress on selline” 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka „plug-and-play protocol“-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP’d manuaalselt määrama ise.
jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel. 2. Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud). ● Pv6 puhul on erinevad aadresside tüübid: üksikedastus, multiedastus ja suvaedastus (anycast). Viimane aadressitüüp võimaldab vahetada infot ühelt arvutilt ühele mitme hulgast ja seda kasutatakse marsruuterite puhul ● IPv4 aadressideruum on piiratud, kuna aadress on vaid 32 bitine ja seetõttu on väga populaarne kasutada ühe avaliku IP aadressi jagamist paljudele kohtvõrgu arvutitele.
protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi. DHCP server vastab DHCP pakkumisega. Host pärib IP aadressi DHCP saadab IP aadressi (DHCP ACK) 33. NAT Kõik võrgust lahtuvad paketid on ühe aadressiga (NAT aadress) ,kuid sisaldavad erinevaid allika pordi numbreid. NAT kasutamine paljundab IP aadresse. Välismaailma jaoks on see LAN võrk kui üks IP aadress. NAT asendab väljaminevad IP aadressid ja pordi numbri (LAN IP'd) NAT IP 'ga ning uue pordi numbriga.
tulemüüriga, kuna see töötab kõigil seitsmel OSI mudeli kihil, rakendusest kuni füüsilise kihini. See on küll sarnane pakett-filtri tulemüürile, aga siin on võimalik informatsiooni filtreerida lisaks ka sisust lähtudes. Parim näide rakenduskihi tulemüürist on ISA(Internet Security and Acceleration) server. Rakenduskihi tulemüür suudab filtreerida kõrgema kihi protokolle nagu FTP, Telnet, DNS, DHCP, HTTP, TCP, UDP ja TFTP (GSS). Näiteks, kui organisatsioon tahab plokeerida kogu informatsiooni, mis on seotud sõnaga "foo", siis saab käivitada sisu filtreerimise tulemüüris, et see sõna edaspidi plokeeritakse. Tarkvaral põhinevad tulemüürid on seega aeglasemad kui olekuteadlikud tulemüürid. Kui mõni saatja poolne pakett plokeeritakse tulemüüri poolt, siis saatjat sellest üldiselt ei teavitata. Põhimõtteliselt suudavad rakenduskihi tulemüürid
Kui see fail käivitatakse, siis GRUB loader (kaasaegsetes süsteemides, nt Suse 9-10.2 selle asemel on YAST ning YAST2) püüab leida teie masina riistvarale vajalikud draiverid. Siis kui draiverid on leitud, konfigureeritakse eth0 liides, ehk siis pannakse paika võrguparameetrid. On oluline, et sellel ajal arvuti oleks võrgus sees (toetab ka traadita liidest, proovitud 802.11 b/g). Siis on võimalik määrata, kas panete DHCP obtain IP automatically, või siis määrate IP aadressi, võrgumaski jm parameetrid ise. Parem on panna neid käsitsi, siis iga kord kui süsteem käivitub ta on sama IP-ga. Nüüd tuleb süsteemile restardi teha. Seda on lihtne teha käsuga: #shutdown r now Siis kui süsteemi taaskäivitub ning asterisk liides töötab (kasutajanimi root ning algne parool on passwd) tuleb muuta paroolid. maint liidese jaoks vajalik käsk parooli muutmiseks on: #passwd-maint
aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 2: Teha 3COM ruuterile reset. Seda on eeldatavasti kirjeldatud aine koduleheküljel. Samm 3: Esmalt ühendada kolm arvutit ruuteri LAN liidesega ja jätta ruuteri WAN liides puutumata. Samm 4: Ruuteri IP aadress on nüüd 192.168.1.1. Avame selle aadressi Internet Explorer’iga ja sisestame vaikeparooli (admin). Samm 5: Seadistame ruuteri kohaliku võrgu poolsed parameetrid 3COM liidese LAN Settings vaate alt. Siin võtame lihtsalt DHCP maha, kuna me määrame oma võrgus IP aadresse manuaalselt. Samm 6: Seadistame ruuteri välise võrgu poolsed parameetrid 3COM liidese Internet Settings vaate alt. Siin määrame IP Allocation Mode’i staatiliseks, et hilisemad tegevused oleks lihtsamad. Ruuteri jaoks määrame: IP address: 192.168.0.(80 + suvalise arvuti # meie kohtvõrgust) Subnet Mask: 255.255.255.0 ISP Gateway Address: (st switch’i ruuteri poolse liidese IP aadress) 192.168.0.1 Primary DNS Address oli 2015
PPP ühendus ei kontrolli andmemahtu, edasi toimetada, Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi jõudis kohale või mitte. CSMA on justkui edasiarendatud ei toeta mitmepunktilisi ühendusi. Kaadrite alguses on järgmisesse ruuterisse. ALOHA. St, et kuula enne kui edastad, kui kanal hõivatud, siis “lipukesed” e. Kindel kahendkood, samuti ka kaadri lõpus. 37. DHCP, NAT DHCP e dünaamiline hostikonfiguratsiooni ootab S kuni edastamine on lõppenud või valib suvalise aja Juhul kui ka data väljas on sama bait, siis on kokku lepitud, et protokoll on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab (oleneb versioonist). Esimest nim Persistent (kangekaelne) saatja lisab sinna teise samasuguse baidi. Vastuvõtja teab siis, võrguadministraatoril lasta serveril dünaamiliselt hallata ja edastus ning viimane non-Persistent
aadressi, mis on võimeline datagrammi toimetama vastuvõtjani (on ühendatud kas otse või läbi teiste ruuterite vastuvõtja võrguga). Ruuter võtab datagrammi vastu ja kui ta on otse ühendatud vastuvõtjaga, toimetab ta selle otse kohale. Kui ei ole, võtab ta enda marsruutimistabelist järgmise ruuteri aadressi ning saadab datagrammi sinna edasi, kuni datagramm jõuab lõpuks ruuterini, mis asub vastuvõtjaga samas lokaalvõrgus. 36. DHCP, NAT DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll kohtvõrku ühendatud hostidele automaatseks (dünaamiliste) IP-aadresside määramiseks. Aadresside jagamisega tegeleb DHCP server. Kui võrku tuleb uus host, saadab ta võrku teate sooviga leida DHCP server (DHCP discover). Server vastab teatega DHCP offer. Seejärel soovib host saada IP-aadressi (DHCP request). DHCP server püüab requesti kinni ning eraldab hostile aadressi (tavaliselt mingiks kindlaks ajaks. DHCP ack)
Ei kuulu kasutajatele endale. ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja eest. pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme. internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334
võrguaadress ja kui suur osa on hosti aadress. Kaldkriipsu järel olev arv ütleb ära, mitu bitti aadressist on võrguaadress ja ülejäänud jääb hostide aadressiteks. IP-aadressi on võimalik saada nii, et see on võimalik konfigureerida arvutile ning see on fikseeritud IP-aadress, mis arvutil on ja ka jääb niikaua kuni võrguadministraator leiab, et see tuleb ära muuta. On ka teine võimalus IP- aadressi konfigureerida ja see on dünaamiline hosti konfigureerimise protokoll ehk DHCP. Aadressite jagamine toimub nii, et iga teenusepakkuja saab oma aadressiruumi, näiteks 20 bitine osa on aadresse ja võib selle jagada erinevate organisatsioonide vahel. IP-aadressiruumi jagab selline organisatioon nagu ICANN. Ta jagab aadressiruume, haldab nimeteenuseid ja domeeninimesid. Kui me paneme arvuti võrku siis meil on vaja: 1) IP-aadressi arvutile määrata 2) Võrgumaski määrata 3) Vaja teada lähima ruuteri IP-aadress, et teada kuhu meie arvutist paketid
tulemüüriga, kuna see töötab kõigil seitsmel OSI mudeli kihil, rakendusest kuni füüsilise kihini. See on küll sarnane pakett-filtri tulemüürile, aga siin on võimalik informatsiooni filtreerida lisaks ka sisust lähtudes. Parim näide rakenduskihi tulemüürist on ISA(Internet Security and Acceleration) server. Rakenduskihi tulemüür suudab filtreerida kõrgema kihi protokolle nagu FTP, Telnet, DNS, DHCP, HTTP, TCP, UDP ja TFTP (GSS). Näiteks, kui organisatsioon tahab blokeerida kogu informatsiooni, mis on seotud sõnaga "foo", siis saab käivitada sisu filtreerimise tulemüüris, et see sõna edaspidi blokeeritakse. Kui mõni saatja poolne pakett blokeeritakse tulemüüri poolt, siis saatjat sellest üldiselt ei teavitata. Põhimõtteliselt suudavad rakenduskihi tulemüürid peatada kogu soovimatu välise ligipääsu kaitstud masinatesse. Põhjalikult uurides iga
lähenenud. Kõik parameetrid on küll ühesugused, kuid viisid nende sisestamiseks küllaltki erinevad. Niisiis räägingi ainult märksõnadega. Selleks et võrgule juurde pääseda, on teil vaja teada selle võrgu nime (SSID), mille saate võrgu valdajalt. On ka võimalus, et SSID antakse kaardile automaatselt. Järgnevalt on vaja nagu tavaliseski võrgus arvutile aadressi. See kas antakse automaatselt (läbi DHCP ) või peate selle käsitsi sisestama. Käsitsi sisestamisel peab taas abiks võtma võrgu omaniku. Me oleme juba peaaegu võrgus, aga liiklust ei ole, mis lahti? Põhjus võib olla lihtne -- võrgul on peal salastus (WEP). Jällegi sammud teate isegi kelle juurde ja aru pärima -- kas on WEP ja kui jah, siis mis on võtmeks. Peale seda viimast sammu võitegi end tõenäoliselt õnnelikuks juhtmeta võrgu kasutajaskonna liikmeks lugeda. Palju õnne! AP asub kaugemal kui 100 m
Saatja viskab paketi sihtkohaaadressiga võrku, füüsilist kanalit ei tekitatagi. Kui saadame 33 mitu paketti, võivad paketid erinevaid teid pidi liikuda. Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena) Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP)
IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooniprotokoll (DHCP) · viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks) ARP (Address Resolution Protocol) - aadressiteisenduse protokoll. Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Näiteks IP praegu kõige levinuma versiooni IP version 4 (IPv4) puhul on IP aadressi pikkus 32 bitti, aga Ethernet'i võrgus on seadmete aadresside pikkuseks 48 bitti
0.0.0 kuni 255.255.255.254) 10.0.0.0/8 - sisevõrgud 172.16.0.0/12 (kuni 172.31.255.255) - sisevõrgud 192.168.0.0/16 (kuni 192.168.255.255) - sisevõrgud 127.0.0.0/8 - loopback address (127.0.0.1 - kohalik masin) 0.0.0.0/8 - lähtehost lokaalses võrgus (0.0.0.0 viitab iseendale) 14.0.0.0/8 - Public Data Networks aadressid 169.254.0.0/16 - "link local" aadressid (seadistatakse automaatselt, kui muud vahendid nt DHCP ei toimi 128.0.0.0/16, 191.255.0.0/16, 192.0.0.0/16, 223.255.255.0/24 - IANA poolt reserveeritud tulevikus kasutamiseks 192.0.2.0/24 - dokumentatsioonis ja näidisprogrammikoodis kasutamiseks, nt koos domeeninimega example.com või example.net 192.88.99.0/24 - IPv6 suvaedastusaadressi (anycast) tõlkimiseks IPv4 aadressiks IPv6 ja IPv4 vahendavas marsruuteris 198.18.0.0/15 - jõudlustestide tegemiseks võrgus 255.255.255
. . . . . . . . . : Unknown IP Routing Enabled. . . . . . . . : No WINS Proxy Enabled. . . . . . . . : No Ethernet adapter Local Area Connection 2: Connection-specific DNS Suffix . : Description . . . . . . . . . . xxx . : Physical Address. . . . . . . . . 00-E0-4C-22-51-92: Dhcp Enabled. . . . . . . . . . Yes . : Autoconfiguration Enabled . . . Yes . : IP Address. . . . . . . . . . . 192.168.21.80. : Subnet Mask . . . . . . . . . . 255.255.255.0. : Default Gateway . . . . . . . . 192.168.21.1 . : DHCP Server . . . . . . . . . . 192.168.21.1 . : DNS Servers . . . . . . . . . . 192.168.21.1 . : 193.40.0.12
CMTS paigutab 40 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Internetist saadud IP paketid MPEG kaadritesse ja edastab neid kaablimodemitele raadiosignaali abil. CMTS tegeleb ka vastupidise protsessiga. DOCSIS'ile vastav CMTS toimib proksina ja edastab DHCP nõudeid DHCP serveritele, mis võimaldab modemiga ühendatud personaalarvutile omistada dünaamilisi IP aadresse. CMTS võib tegeleda ka andmete filtreerimisega kaitseks häkkerite rünnakute eest. See võib ka reguleerida võrguliiklust, et tagada ettenähtud teenusekvaliteeti. CMTS võib pakkuda ka sildamist ja marsruutimist DOCSIS (Data Over Cable Service Interface Specifications) - DOCSIS, uuema nimetusega CableLabs Certified Cable Modems, kujutab endast standardliidest kaablimodemitele
annaabi.ee 
