Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua kõrgema taseme aplikatsioonikoode suvalisele riistvara seadmele. Uuendamine ja paigaldamine Enamasti on draiverid antud kaasa koos seadmega, mis on tavaliselt CD või mingi muu ketta peal. Alguses on riistvara peal vaid üldine draiver, kus pole siiski piisavalt infot, et arvuti suudaks kasutada riistvara õigesti. Et paigaldada draiverit tuleb sisestada CD arvutisse ja jälgida antavaid juhiseid. On võimalik, et plaadil võib olla ka sarnaste teiste seadmete draivereid. Seega tuleks olla tähelepanelik, et valida õige seade.
............................................................................................2 Uuendamine ja paigaldamine......................................................................................................2 Konstruktsioon............................................................................................................................3 API-d (Application programming interfaces)......................................................................3 Kasutajareziimi draiverid............................................................................................................4 Kujundus.....................................................................................................................................5 Mitmeastmeline seadmedraiver..................................................................................................5 Sõpruse tsoon.........................................................................................................
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSALIST Elis Jõelaid Baasvahetussüsteem(BIOS) IS-15 Vana-Võidu 2015 Baasvahetussüsteem Baasvahetussüsteem (inglise keeles basic input/output system ehk BIOS) hõlmab madala taseme tarkvara, mis kontrollib süsteemi riistvara, ja on ühtlasi operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheliseks liideseks. Paljud inimesed teavad seda terminit teise nimetuse järgi – seadmedraiverid või lihtsalt draiverid. Teiste sõnadega, baasvahetussüsteem tervikuna on kõikvõimalikud draiverid, mis on oma põhiolemuselt ühenduslüliks riistvara ja tarkvara vahel. Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read
aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi. OpenBSD on vaba ja tasuta, avatud lähtekoodiga ning paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. OpenBSD põlvneb BSD-st (Berkeley Software Distribution - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). Projektiga alustas 1995. aasta lõpus Theo de Raadt, kes oma Kanada kodust seda projekti tänaseni koordineerib
protsessi identiteeti, staatust, seotud ressursse, jne, et rakendada kontrolli protsessi üle. Juhtplokk (Process Control Block), mida haldab OS. Protsessi juhtplokk sisaldab piisavalt infot, et protsessi saab vajadusel katkestada ja hiljem jätkata, nagu oleks vahepeal juhtunud katkestus. 14) Draiver: Seadmete draiverid on need liidesprogrammid, mille kaudu OS saab juurdepääsu konkreetse seadmega töötamiseks. Seadmete draiverid töötavad kernelireziimis ja muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks. Riistavara abstraktsioonikiht (HAL - Hardware Abstraction Layer), isoleerib draiverid protsessori ja katkestustekontrolleri spetsiifikast läbi rakendusliideste, mis peidavad platvormidevahelised erinevused.
Microsoft Windows OS'id on modulaarsed ja kasutavadmikrokernel-arhitektuurile sarnast lähenemist. Linux OS kasutab monoliitse kerneliga arhitektuuri. Windowsi kerneli ümber on koondatud muud kernelireziimis töötavad komponendid, mis pakuvad kõiki OS'i teenuseid nagu mälu haldus, protsessi ja lõimede haldus, turvalisus, S/V, võrgundus, protsesside vaheline kommunikatsioon ja graafilise kasutajaliidese funktsioonid. Kernelireziimis töötavad ka seadmete draiverid, mis muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks. Kernelireziimis töötavad komponendid peavad olema väga hästi testitud ja draiverid OS'iga ühilduvad, sest häired nende töös muudavad ebastabiilseks kogu OS'i. Selleks, et kaitsta OS'i kasutajarakenduste eest on OS'is kasutusel erinevad protsessori reziimid kernelile ehk kernelireziim (Kernel Mode või Supervisor Mode) ja
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara
Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta
Personaalarvuti Andre Hade 7 Tarkvara Mittefüüsilised komponendid Failid, dokumendid, programmid Käsklused Personaalarvuti Andre Hade 8 Liigid Süsteemitarkvara Rakendustarkvara Riistvara ja süsteemi toimimiseks Kasutaja ülesanded Operatsioonisüsteemid Mac OS X Microsoft Windows Linux Seadmete draiverid Serveritarkvara Personaalarvuti Andre Hade 9 Kontoritarkvarapaketid Nimetus Keelde arv MS Office 35 OpenOffice 110 KOffice 27 Kingsoft Office 4 Personaalarvuti Andre Hade 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Personaalarvuti
Rakendustarkvara töö toetub süsteemitarkvarale. Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ei ole absoluutselt erinevust ja kindlapiirilisust. Nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (rakendustarkvaraks). Toon näite mõlemast tarkvara alaliigist: 1) süsteemitarkvara: · draiverid, nt heli draiver; · failihaldusprogrammid; · operatsioonisüsteemid, nt Windows 7, Linux jt. 2) rakendustarkvara: · nn kontoritööpaketid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid · inseneri töövahendid: o CAD- programid o statistilise analüüsi programmid o jmt. · kirjastamine ja multimeedia:
Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet
Tunnikontroll riistvara kohta 9. klassile 1. Sa käivitasid arvuti. Kõik on normaalne. Pilt on ekraanil, tuled keskseadmel ja klaviatuuril põlevad ka õiged kuid hiir ei liigu ja klaviatuuril ei tööta ükski nupp . Milles võib olla viga? Vajalikud draiverid puuduvad arvutist. 1/ Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks jahutusseadmed, antud pildil need puuduvad) B. Milliseid kaarte saab asetada 1 Helikaart valgetesse pesadesse emaplaadil, 2 Modem mis on tähistatud numbriga 2 ? + veel palju teisi C
ODBC funktsioone. Kasutades ODBC draiverit on võimalikud järgmised stsenaariumid: 1.stsenaarium · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed draiveritele. · Draiver edastab teenindusnõuded nn. andmete allikatele (andmebaasisüsteemidele, mille abil on loodud andmebaasid). Ta võib vajadusel muuta väljakutset nii, et see vastaks andmebaasisüsteemi poolt toetatavale süntaksile. Vajalikud draiverid tuleb eelnevalt kliendi arvutisse installeerida. Draivereid pakuvad nii andmebaasi-süsteemide tootjad kui ka muud programmeerimisega tegelevad firmad. Andmebaasidraiver on alamprogramm, mis võimaldab rakendusprogrammil või kompilaatoril pöörduda ühes kindlas vormingus andmebaasi poole. 2. stenaarium · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed andmebaasiserveril paiknevale andmebaasi agendile. Agent ja draiveri haldur suhtlevad omavahel, et
t��piliselt on v�ga kiire ja v�ib andmeid lugeda ja kirjutada samaaegselt. JAHUTID PASSIVNE JAHUTUSEADE:RADIAATOR suunab kuumuse videokaardilt eemale kasutades soojusjuhtivat metalli, �hk seej�rel viib soojuse eemale. ventilaator: AKTIIVNE JAHUTUSSEADE DIRECTX JA OPENGL: directx ja opengl on rakendusprogammilised kasutajaliidesed ehk APID. API v�imaldab riistvara ja tarkvara siduda efektiivsemalt keerukamate toimingute sooritamiseks nagu 3D kujutamiseks. DRAIVERID: tarkvaraline programmijupp, mis seletab videokaardile mida ta peab joonistama. draiver teatab millised t��d on vaja j�tta protsessorile ja millised graafikakaardile. s�steemi t��kiiruse ja v�imaluste kohapealt on draiver olulise t�htsusega.
● jne…. 4. ● Andmebaas: nimi või silt (sageli nii pikad kui ka lühikesed nimed), vaikeväärtus, keskkond (mida teenindab), asukoht, mälu suurus, vastutav isik, kirjeldus, omandiline kuuluvus (organisatsioonid ja inimesed) ● Tarkvara: nimi, vaikeväärtus, tootja, seeria nr (versioon), keskkond (mida teenindab), mälu suurus, rakendused, installimise teekond, erinevad koodi failid, draiverid testimiseks, analüüsi või disaini dokumendid, kasutajate ja arendajate käsiraamatud, sisestatud andmed ja andmebaasid, protsessori kiirus 5. ● Tuleb automatiseerida protsessid õiges järjekorras ja õigel ajal, kasutame CI-d kohe alguses, et ei peaks manuaalsest arendamisest hiljem üle liikuma automaatsele. ● Korrektsed juhtpaneelid ja mõõdikud, mis aitavad ülesannetest ja vigadest mugavalt, kiiresti aru saada
Võrgutarkvara ja selle eripärad Helmen Priske Võrgutarkvara 1. Riistvara: Võrgu võimendamiseks kasutatakse HUBe ja repeatereid. Pistikud, ühendused: RJ-45 pistik (TP-le), BNC-konnektor, BNC T-konnektor, terminaator. Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64- bit kiire PCI. Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton, Cnet, D-Link Draiverid · Draiverid disketil kaasas tavaliselt võrgukaardiga. · DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne.
ja SQLite. Rakenduste raamistik kuhu kuuluvad erinevad süsteemi haldurid, asukoha süsteem ja meeldetuletus süsteem. Ning viimane on rakendused mida laeb alla kasutaja ning tootja poolt eelinstallitud rakendused. Androidi käsurida Androidi käsurea kasutamiseks on vaja installida arvutile teatud programm mis võimaldab arvutil ja seadmel suhelda. Arvuti ja seade peavad olema ühenduses omavahel USB jutmega. Telefon tuleb installida adb ja fastboot draiverid. Vähemkasutatud OSi litsents Android on vabatarkvara. Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008, "free and open source software" litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU üldise avaliku litsentsi versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi ilma neid avatud lähtekoodi
uuendada. Samuti see kehtib ka Linux'i versiooni kohta. Kerneli versioon ongi 2.6.9- 34.0.2.EL ning süsteemi versioon 4.4 (Final). Trixbox versioon on 1.2.3 Siis kui VMware on installeeritud, tuleb ta käivitada ning avada vajalik fail kataloogist. Meie juhul see on Red Hat Enterprise Linux v4 virtuaalse masina fail. Kui see fail käivitatakse, siis GRUB loader (kaasaegsetes süsteemides, nt Suse 9-10.2 selle asemel on YAST ning YAST2) püüab leida teie masina riistvarale vajalikud draiverid. Siis kui draiverid on leitud, konfigureeritakse eth0 liides, ehk siis pannakse paika võrguparameetrid. On oluline, et sellel ajal arvuti oleks võrgus sees (toetab ka traadita liidest, proovitud 802.11 b/g). Siis on võimalik määrata, kas panete DHCP obtain IP automatically, või siis määrate IP aadressi, võrgumaski jm parameetrid ise. Parem on panna neid käsitsi, siis iga kord kui süsteem käivitub ta on sama IP-ga. Nüüd tuleb süsteemile restardi teha
Nende kahe äärmuse vahel eksisteerib erinevaid võimalusi. Selleks, et kaitsta OS'i kasutajarakenduste eest on OS'is kasutusel erinevad protsessori reziimid kernelile ehk kernelireziim (Kernel Mode või Supervisor Mode) ja kasutajarakendustele ehk kasutajareziim (User Mode). Kasutajarakendused töötavad kasutajareziimis ja OS'irakendused (süsteemi teenused ja seadmete draiverid) töötavad kernelireziimis. Selles reziimis rakendused jagavad ühtset virtuaalset aadressiruumi. Kernelireziim käivitatakse protsessori privilegeeritud käivitusreziimis, mis tagab juurdepääsu kõigile protsessori käskudele ja kogu süsteemimälule. Erinevate tööreziimide rakendamine võimaldab välistada, et vigane kasutajarakendus ohustaks süsteemi kui terviku stabiilsust. Tavaliselt sisaldab tuum järgmisi osi:
· OOP'is on struktuurprogrammeerimise parimad printsiibid, milledele on listaud uued konseptrsioonid Paketttöötlus · Paketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord, · Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt · Põhimõtted o Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele o Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati Draiverid · Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestaisd ja väljastasid infot ajal kui CPU töötas. · Sisend- Spooling Batch Systems Multiprogramming systems Multiprogrammeerimine see arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal kordamööda täidetakse mitut programmi Kui üks programm täidab sisend-väljund operatsiooni siis protsessor ei oota see oli õheprogrammilises reziimis vaid täidab teist programmi
kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara jm. 6. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 7. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles
Süsteemne ja rakenduslik tarkvara. Tarkvara võib jagada kahte suurde rühma: 1. Süsteemne tarkvara: 1.2 Operatsioonisüsteem see on programm, mis piltlikult öeldes tõlgib meie soovid protsessorile arusaadavasse keelde ning protsessori vastused omakorda kasutajale arusaadavasse (tavaliselt inglise) keelde. 1.2 Utiliidid siia kuuluvad mitmesugused programmid, mis võimaldavad arvutit paremini töös hoida. 1.3 Draiverid programmikesed, mis vahendavad arvuti ja selle lisaseadmete omavahelist suhtlemist. 2. Rakenduslik tarkvara: 2.1 Tekstitöötluspaketid pakett on programmide kogum, need programmid on pandud mingi ühise ülesande täitmiseks koos tööle 2.2 Tabelarvutuspaketid 2.3 Andmebaasipaketid 2.4 Graafikaprogrammid 2.5 Arvutimängud 2.6 Töökeskkonnad, jne. Arvutimälu 1. Põhimälu: 1
arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 27. Süsteemitarkvara - süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. 28. Rakendustarkvara - rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 29. Kasutajaliides - on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka
kasutada erilisi võrgukaarte, mis sisaldavad kaugkäivituse püsimälu (remote-boot PROM). Võrgukaardi omadused (DMA, mälu jagatavus, siiniarhitektuur, puhverdus, mikroprotsessori klass jne.) mõjutavad oluliselt selle tootlikkust. Kui tööjaamades on nõuded tootlikkusele suhteliselt tagasihoidlikud, siis serverites tuleb kasutada peaaegu eranditult väga kõrge tootlikkusega võrgukaarte. Draiverid · Iga võrgukaardi juurde kuulub lahutamatu osana tarkvaradraiver. Draiveriks nimetatakse teatavasti välisseadet opsüsteemi või tarbeprogrammiga ühendavat abiprogrammi. Võrgukaardi draiver on seega programm, mis tagab sideme adapteri ja võrguopsüsteemi (või selle redirektoriks nimetatava osa) vahel. · Kaasaegsete võrguopsüsteemide (nagu MS Windows NT Server) komplekt sisaldab sadu draivereid, kuid neid võib saada ka
paigutada. Seda toetavad pea kõik kujundus-, kirjeldus- jms. programmid. · Resolutsioon. Mõõdetakse DPI-des. Resolutsioon ehk lugemistihedus näitab mitu punkti suudab skanner tolli kohta füüsiliselt välja lugeda (toll=2,54cm). Levinud väärtused jäävad 300 ja 2400 vahele. · Värvidünaamika ehk dynamic range. See on sarnane bit depth'iga, kuna selle abil mõõdetakse skanneri võimekust värve edasi anda. · Skaneerimise kiirus · Lisatud tarkvara. Skanneriga peavad kaasas olema draiverid, mis võimaldavad arvutil ja skanneril "suhelda" ning kasutada uuemate skannerite puhul standardit nimega TWAIN, värvi kalibeerimisprogrammid (sellega saab monitori värve paika sättida), OCR tarkvara (võimaldab teksti skaneerimist). Automaatne teksti tuvastamine ja pilditöötlus (OCR) Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on
arvuti tööd. Tinglikult tarkvara saab jagada süsteem- ja rakendustarkvaraks. Süsteemtarkvara Programmid, mida vajatakse erinevate arvuti osade töö korraldamiseks. Siia kuuluvad näiteks: · operatsioonisüsteemid - juhib tarkvara ja riistvara koostööd, teeb arvutile arusaadavaks kasutaja käske, haldab ressursse, alustab oma tööd arvuti käivitamisel, tuntuimaks operatsioonisüsteemideks on Microsoft Windows, Linux ja Mac OS (lisamaterjal); · seadmete draiverid; · serveritarkvara jt. Rakendustarkvara Need programmid aitavad kasutajal lahendada rakendusülesandeid (arvude liitmine, graafikute koostamine, erinevate helilõikude ühendamine jne). Rakendustarkvara liigitus on järgmine: · laiatarbeprogrammid - paljudele kasutajatele ja paljude ülesannete rakendamiseks (kontoritarkvara, õpiprogrammid, internetis tööks mõeldud tarkvara, erinevad video- ja helitöötluse programmid jne);
Protsessihaldur käivitab protsesse ja organiseerib mitmikkasutust(multitasking). Vahetades protsesseril aktiivseid protsesse. Mäluhaldur hoolitseb mälu ja saale tuumaosadele ja puhvermälule. Iga programmi käivitamine on protsess ja sellele omistatakse protsessi indefikaator. 14. Mis on rakendusprogrammid ja mis on süsteemiprogrammid linuxis? Süsteemitarkvara alla kuuluvad arvuti operatsioonisüsteemid, serveritarkvara, seadmete draiverid ja utiliitid. Ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö veatu tagamine. Rakendustarkvara (application software) ehk ülejäänud arvutiprogrammid, mis võimaldavad kasutajal teatavate kindlate ülesannete täitmist. Rakendustarkvara liikide alla kuuluvad näiteks : kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud, turvatarkvara jne. Rakendustarkvara muretsemisel peab silmas pidama järgmist:
5 Disain Linuxi-põhine süsteem on modulaarne Unix-tüüpi operatsioonisüsteemiga. See tuleneb suuresti selle põhilistest konstruktsiooni põhimõtetest mis on asustatud Unixi ajal, 1970-1980. Selline süsteem kasutab monoliitset tuuma, Linuxi tuuma, mis tegeleb protsesside juhtimisega, võrgustikega ja failisüsteemi juurdepääsemisega. Seadme draiverid on integreeritud otse tuuma. Eraldi projektid, mis omavad seda tuuma, palju süsteemi kõrgema taseme funktsioone. GNU "kasutajamaa" on oluline osa enamustel Linux-põhistel süsteemidel. Need annavad kõige üldisemaid asju ja teevad palju operatsioonisüsteemi põhiülesandeid. Graafiline kasutajaliides enamikel Linuxi arvutitel põhineb X Window süsteemil. Kasutajaliidesed Linuxi põhist süsteemi saab juhtida ühe või rohkema käsurea liidesega, graafilise liidesega, või
võimaldavad saatjad. Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter, mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord arvutit käivitades mõnes wifi levialas peaks ta automaatselt informeerima olemasolevast võrgust ning andma võimaluse sellega ühendust luua. Vanemate arvutimudelite puhul võib juhtuda, et on vaja kasutada ka vastavat tarkvaraprogrammi selleks, et internetivõrku tuvastada ja sellega ühendus luua. 4. TURVALISUS
.. o katkestused John von Neumann (1903 - 1957) - mällu salvestatud programmi idee. Annab võimaluse programme genereerida (programm on andmete eriliik). Neumanni arhitektuuri kriitika. Need kaks pilti siin on kopeeritud meie põhiõpikust · Arvutisüsteemi kihid: o riistvaralised komponendid, füüsiline võrk o tarkvaralised komponendid riistvaralähedane kiht - operatsioonisüsteemi tuum, seadmete draiverid, ... operatsioonisüsteem, selle poolt pakutavad teenused, ressursside haldamine: mälu, protsessid, s/v, ... süsteemitarkvara - kompilaatorid, süsteemi haldamine, arendusvahendid, ... rakendustarkvara - üldotstarbeline (näit. kontoripakett) või eriotstarbeline (näit. kassaaparaadi tarkvara) o organisatsioonilised jm
registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib esineda noole, liivakella, püstkriipsu jne. kujul) liikumisteks. Olgu öeldud, et draiverid üldises tähenduses teostavad mis tahes perifeerseadme sobitamist kindlale arvutisüsteemile. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtproged võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab 1.2. Optiline hiir Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on
tööprotsessi. Laienemised elavdasid tööjõu ja kõne parandamine. Kui morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste ülekandumine pärilik, võime ühistöö, mõtlesin ja kõne kunagi sooritanud pärandi vastu nüüd. Nende eriomaduste ajalooliselt kujunenud ning arenenud sotsiaalsed tegurid ja arendades iga inimese individuaalsetele arengu protsess ühiskonnas läbi kasvatuse ja hariduse mõju all. Niisiis, draiverid ning anthropogenesis olid bioloogilised tegurid (geneetiline varieeruvus, võitlus olemasolu, loodusliku valiku) ja sotsiaalsed tegurid (töö, sotsiaalse elu ja mõtlemise). Inimkond: Inimkonna tohutu mõju antud töö, avaliku elu ja töö iseloomu areng. Praegusel ajal maa peal on üks selline inimene. Liikmeks kõik ühe tüübi Näita ühtsuse struktuur pealuud, ajud, jalad, olles samas veregruppide, lihtne, skreivaemost ja järglaste viljakust.
NTFS Microsoft väljastas NTFS versiooni 3.0 (mõnikord ekslikult kutsutud NTFS 5 seoses tuuma versiooni numberiga) osana Windows 2000s, see kehtestab kettakvoodi, faili-süsteemi tasemel krüpteerimist, säästa faile ja sõelumispunkte. Sõelumispunktid võimaldavad tõhusat andmekogumite ladustamist, mis on väga suur, aga sisaldavad veel palju valdkondi, mis on ainult nullid. Sõelumispunktid võimaldavad objektijuhtil uuendada faili nime leidmist ja lasta failisüsteemi draiverid rakendada muudatused. Sõelumispunktide rakendamiseks kasutatakse mahu haakepunktite, ristmikuid, hierarhilist Storage Managementi. Failikrüptimissüsteem Failikrüptimissüsteem (EFS) tutvustas tugevat failisüsteemi tasemel krüpteerimist Windowsile. See võimaldab iga kausta või draivi,mis on NTFS-l, krüpteerida läbipaistvalt kasutaja poolt. EFS toimib koos EFS teenuse, Microsofti CryptoAPI ja EFS File System Runtime Library (FSRTL). Praeguseni pole see
Kiirguv valgus kuulub spektri kitsasse diapasooni, selle värvuskarakteristikud sõltuvad kasutatud pooljuhi keemilisest koostisest. Valgusdioodide peamised parameetrid on võimsus (1-100W), värvusomadused (ülieredad valgusdioodid võivad olla rohelist, sinist või muud värvi), valgustusnurk, kuumus, kaal ja energiatarbimine. 2 VALGUSDIOODIGA VALGUSTITE EHITUS Valgustamiseks kasutatavad valgusdioodid peavad olema ühendatud süsteemi, kuhu kuluvad optika, draiverid, toiteallikad ja soojuse ärajuhtijad. Kõik nimetatud komponendid kuuluvad valgusseadmesse (joonis 2). Valgusdioodisüsteemiga valgustuse projekteerijatel ja installeerijatel ei tule tõenäoliselt kunagi avada valgusseadmete korpust, just niisamuti nagu personaalarvuti kasutajal pole vajadust avada süsteemiplokki ega selle sisemusest aru saada. Mõnedes valgusseadmetes, mis on mõeldud lavavalgustuseks teatris, on ette nähtud komponentide vahetus ja remont paigalduskohal, kuid
rakendada töötleja ja arhitektuur sõltuvate funktsioonide ja "täidesaatev". See oli mõeldud muundatud microkernel , nagu Windows NT kernel ei vasta kõikidele kriteeriumitele puhas microkernel. Mõlemad kernel ja kommenteeritud on seotud kokku ühtsesse laaditud moodul ntoskrnl.exe; väljastpoolt seda moodulit on vähe vahet kernel ja kommenteeritud. Rutiinid igast on vahetult kättesaadav, nagu näiteks kernel-mode seadme draiverid. API telerit Windows NT perekond on rakendatud alasüsteemid atop avalikult dokumentideta "native" API , see võimaldas hilise vastuvõtmisega Windows API (arvesse Win32 alamsüsteem). Windows NT oli üks esimesi operatsioonisüsteeme kus kasutati Unicode. 1.6.Windows 2000 1.6.1.Üldinfo Microsoft väitis, et see Windowsi versioon on varasematest turvalisem. Windows 2000 tarkvara oli põhiliselt uuendatud, näiteks olid uuendatud Internet Explorer, Windows Desktop, ning muid asju
2) tarkvaratootele kasutusõiguse soetamist kajastava raamatupidamisdokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemas olu. II OEM tarkvara kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet: 1) Microsoft OEM tarkvaratoodete puhul autentsuse sertifikaadi (Certificate of Authenticity) olemas olu. Teiste tarkvaratootjate puhul vastavat OEM tarkvara sisaldava originaalandmekandja (tihti on samal andmekandjal ka tootjapoolsed riistvara draiverid) olemas olu. 2) vastava riistvara ja OEM tarkvara soetamist kajastava raamatupidamise- dokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemas olu. III Litsentside hulgiostu programmi (MOLP, CLP, SVLP vms) raames soetatud kasutusõiguse tõendamiseks on vajalik vastava litsentsikinnituse (lepingukinnituse) olemas olu. Litsentsikinnituseks (lepingukinnituseks) on dokument, mis saadetakse tarkvaratootja poolt nimeliselt ostjale pärast litsentside soetamist.
jahutusventilaatorit ei vajata. Eriti oluline on võimsustarbe miniseerimine patarei-toitega kandeprinterite puhul. Printeritüübi iseloomustamiseks võidakse kasutada ka spetsiifilisi näitajaid. Laserprinterite puhul on sellisteks osoonieralduse suurus või esimeseks väljaprindiks kuluv aeg. Lõpuks iseloomustab konkreetset printerimudelit veel nn rahvusliku pakendi olemasolu. See tähendab, et printeri juhtpaneel, tablood, draiverid, vähemalt üks sisemine kooditabel jne on rahvuskeelsed. Peamised printeritootjad valmistavad selliseid mudeleid mitte ainult inglis-, prantsus-, saksa-, vene-, hispaaniakeelsena jne, vaid ka soome, rootsi, taani, kreeka ja paljudele teistele keeltele kohandatud kujul. 8 PRINTERITÜÜBID NÕELMAATRIKSPRINTERID Ajalooliselt kõige vanemaks ja aastakümneid kõige levinumaks prinditehnoloogiaks oli
probleemidele lahendusi pluss veel mõned funktsioonid, mida ma oluliseks ei pidanud. Et kõik korralikult järgi vaadata, valisin kohandatud seadistamise. Siin sai esimeses aknas valida, kas lülitada sisse jagamine ja ühendumine teiste seadmetega või mitte. Teises aknas, kas automaatselt installi olulised ja soovituslikud uuendused, automaatselt installi olulised uuendused või ära otsi uuendusi. Siis, automaatselt leia draiverid, rakendused ja info uute seadmeta kohta, valikutega sees või väljas. Mitmesugused Internet Exploreri seaded, mis peaksid aitama kasutaja privaatsust kaitsta, valikutega sees või väljas; mitmesugused seaded, mis saadaksid Microsoftile informatsiooni, et teha Windows ja muud vigurid paremaks, valikutega sees või väljas. Edasi, otsi veebist probleemidele lahendusi, sees või väljas; Kasuta Windowsi veateateid, otsimaks lahendusi, sees või väljas; jaga informatsiooni rakendustega,
andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid (Windows 95, 98, 2000, XP, Vista), seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada
1939-44 Mark I (Aiken) IBMi tehnoloogia, Failisüsteemid, Arvutigraafika, NASDAQ index veidi üle 4500. 2002 sügis oli see Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t). 1139!2000-2002 olid nii NASDQ kui DOW pidevalt Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid langenud. Analoogia eestis: börsimull 1997.2003: jms;Tekstiredaktorid, brauserid, epost; Üldised 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega võrgurakendused: google, youtube, skype; börsilangus lõppes, algas harilik kasv
Autor avas Start> Sätted> Printerid ja faksid ning ette tulevast aknast valis Lisa printer. Järgmiseks tuli otsida võrgust sobilik printer. (Ettevõttes olid printerid järjestatud maja korruste järgi, seega ei pidanud otsima printereid IP aadressi järgi.) Printeri üles leitud , vajutas autor OK , ning seejärel küsis printer draivereid. Sisestasin vastava CD plaadi, arvuti leidis plaadi, installeeris vajalikud draiverid , ning pakkus kas tahan väljastada printerist testlehe või ei. Veendumaks et printer korrektselt töötab ja arvutiga ühenduses on lasi testlehe välja printida. Kuna masina oli uus , oli algselt määratud default printeriks PDF, see tuli maha võtta ja vaikeprinteriks panna printer mille autor just ühendas. Ülesanne sai sellega lahendatud. 14 KOKKUVÕTE Laserprinterid tööpõhimõte on sama nagu koopiamasinad
Dynamic range ei ole nii tähtis, kui resolutsioon või bit-depth, kuid selle abil saab võrrelda sarnaseid skannereid. Mida peaks veel teadma skanneri ostmisel? Kiirus -Skanneri puhul tuleb oluliseks pidada kiirust. Aeglasem skanner võib kergesti osutuda igapäevaseks kasutamiseks liiga aeglaseks, ja te ei teeni oma investeeringut kunagi tagasi. Paarikümne-megabaidise pildi skaneerimise ei tohi anda teile põhjust kohvi jooma minna. tarkvara -skanneriga peavad kaasas olema draiverid (võimaldavad arvutil ja skanneril "suhelda" ning kasutada uuemate skannerite puhul standardit nimega TWAIN (räägitakse, et TWAIN on lühend lausest - Technology Without An Interesting Name)), värvi kalibreerimis programmid (sellega saab skanneeritud piltidel värve paika sättida), OCR tarkvara (võimaldab teksti skanneerimist). Skanneri ühendamine arvutiga -Enamik skannereid ühendub kas USB, SCSI või paralleelpordi kaudu, ning siin on kasulik teada, et USB ja
kohta. Normaalne prindi kvaliteet algab 300 dpi-st. Tähtsamad printerite tüübid: 1. Maatriksprinter 2. Tindiprinter 3. Laserprinter TARKVARA Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Süsteemitarkvara – on vajalik arvuti riistavara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Tähtsaim component operatsioonisüsteem. Kuuluvad seadmed: draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jne. Rakendustarkvara – Rakendustarkvara ligiid: 1. Laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja plajude rakenduste jaoks. 2. Erialaprogrammid – paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin, jne.) 3. Individuaalprogrammid – üksikkasutajatele spetsiifilise ülesannete lahendamiseks. Laiatarbeprogrammide kolm vaala:
1967 – I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel veebiteenused ärirakendustes.CSS ja javascript Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused – mitmesuguste komponentide kokkupaneku teel. lastele(Papert). Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - uuesti olulised brauseritehnoloogiad. Apple liikumine jms;Tekstiredaktorid, brauserid, epost; Üldised 1968 - Intel Corp(Moore, Noyce – lahkusid järgmisel viisil:Terviklikud lõppkasutaja-
exe, tuleb Linux operatsioonisüsteemi kasutades nendest loobuda. Spetsiaalsed ühilduvusprogrammid nagu Wine on küll olemas installimaks Linux'i peale Windows'i programme, kuid nende töökindlus ei pruugi siis enam sõltuda niivõrd programmist endast, kui programmi jooksutavas ühilduvusprogrammist. Seega enamik ostetud Windows'i programme on Linux'i peal kasutud. Ühilduvusprobleemid on ka draiveritega. Elementaarsed draiverid on küll operatsioonisüsteemis olemas, kuid mõned sisse-ehitatud seadmed, näiteks TV-kaart, vajavad töötamiseks spetsiaalseid draivereid, mida pole võib-olla Linux'ile valmis kirjutatud. Kuid põhimõtteliselt töötab Linux sama moodi nagu Windows. Temaga saab käia internetis, kuulata muusikat, vaadata videoid, kõike põhilist, mida ühe Windows'i arvutiga teha saab. Kõik oleneb, milleks arvutikasutaja arvutit kasutada tahab. 4. Praktiline töö
Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt. Seda selliselt, et eelmise programmi täitmise lõpetamist ära ei oodata. Nii saab ära hoida protsessori tühijooksu. Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele. Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati. Kaardi(perfolindi)lugeja luges kaardid (perfolindi), mille sisu väljastati magnetlindile. Kompilaator käivitati Draiverid Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestasid ja väljastasid infot ajal, kui cpu töötas. Sisend-väljundoperatsiooni lõppemisel edastasid nad katkestuse. Katkestuse saamisel salvestas arvuti vajalikud andmed ja juhtimine suundus vastavalt katkestuse iseloomule. Kastkestuse töötlemiseks luuakse igale seadmetüübile vastav programm, seadme draiver, mis kuulub monitori koosseisu. Struktuurprogrammeerimine
Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter, mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord mõnes wifi levialas arvutit käivitades peaks ta automaatselt informeerima olemasolevast võrgust ning andma võimaluse sellega ühendust luua. Vanemate arvutimudelite puhul võib juhtuda, et on vaja kasutada ka vastavat tarkvaraprogrammi, et internetivõrku tuvastada ja sellega ühendus luua. Standardid
arendatud.NET i põhine käsurea keskkond PowerShell. 2. Installeerimine Kergemat sorti installeerimine Linuxis muidugi oleneb ja jagajast. Enamus jagajad on varustanud uute või algajate kasutajate jaoks kerged graafilised installerid. Windowsi serveris 2003 ja eelnevatel oli installatsion jaotatud kahte erinevasse staadiumi: esimene teksti väljal teine, graafilisel väljal. Windows Vistal ja uuemal toimub installatsioon on siiski korraga õhes staadiumis ja graafiliselt. b. Draiverid Linux kernelites enamus jagajatel sisaldavad juba põhidraiverid moodulitena. Nad on laaditud alglaadimisse ilma vajaduseta kasutajal sekkuda. Enamus draivereid leiab kerneli puuvarudest, kuid seal on mitmeid erinevaid tootjad mis jagavad patenditud v omanikuloaga draivereid. Windowsi installatsiooni kogupakett juba enamasti sisaldab piisavalt kõiki draivereid et operatsioonisüsteem oleks funktsionaalne. Siia lõppu et päris üldkasutatavad draivereid saabki kasutada põhifunktsioneerimiseks
Arvuti sisselülitamisel BIOS: · Vaatab üle CMOS seaded BIOS vaatab informatsiooni, mis on salvestatud väiksesse 64 bitisesse CMOS (complementary metal oxide semiconductor) kiipi. BIOS kasutab CMOS tehnoloogiat, et salvestada informatsiooni arvuti konfiguratsioonimuudatuste kohta. CMOS saab voolu väikesest mündisuurusest patareist, mis on piisav, et säilitada vajalikku infot aastaid ilma arvutit sisselülitamata. · Laeb katkestused ja seadmete draiverid Katkestused (IRQ) on riistvara ja operatsioonisüsteemi vahelised tarkvara osad. Kui vajutada klaviatuuri nuppe, siis saadetakse signaal katkestusele, kes omakorda ütleb protsessorile, et vajutati nuppe ja saadab info edasi operatsioonisüsteemile. Seadmete draiveritega identifitseeritakse põhiline riistvara (hiir, klaviatuur, kõvaketas, disketiseade), et arvuti oskaks neid kasutada. · Kontrollib videokaardi seadeid BIOS kontrollib, kas videokaardil on oma mälu, BIOS ja graafikaprotsessor
siseneda arvutisse. Programmeerijad saavad jätta tagaukse programmi sisse ning saavad igal ajal siseneda arvutisse kui nad seda soovivad ja nuhkida arvuti kasutaja järele. Rootkit on tarkvara, mis varjab protsessid, failid, võrguühendused, mälu aadressid, süsteemide programmi ja süsteemi andmeid operatsioonisüsteemis ja teiste programmidega. Rootkit sageli muudab osaliselt operatsioonisüsteemi või installerib need kui draiverid. Rootkitti saab kasutada ka selleks, et peita häkkeri kohalolek süsteemis. Erinevalt viirustest ja ussviirustest, ei levi rootkit teistesse süsteemidesse. Rootkit tarkvara on kergesti kättesaadav internetist. Mitmed müüjad müüvad programme, et avastada rootkit ja viirusetõrje tarkvara müüjad on hakanud rootkiti avastajaid oma toodetele lisama. Kui rootkit avastatakse, siis on tavaliselt parem uuesti operatsioonisüsteem intalleerida, kui kulutada aega ja vaeva, et proovida
annaabi.ee 
